Vaba eestlane , August 26, 1982

              VABA. EESTLANE neljapäeval, 26. augustil 19^2 — Thursday, August 26, 1982 Nr. 64
TABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAGBSTLANI
VÄUAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Mi
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja '
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Träsj
TBLEJ^ONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832:
TEIXIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
• ja veerandaastas $13.^—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, p ^ l -
aastp $29.— ja vesraadaastaa SIS.-—^
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
I
FubiisM by Free Estonian Publiflher IM^
1955 LesUe St Don Mills, Ont M3B 2M3
Uus trikk-individuaalmaakodu ja nende pe-
Teine maaihnasõdsi lõi kommn-
Oinqpeeritod Eestis iSmivs ajale- lõppes seUega^ et StaMn röövis mli- inistide plaanid Eestis ajutiselt mõ-
Koinnentaarid
ü^^ seadased
ja nende tõlgendamised on paiguti
niivõrd imelikud ja omapärased, et
meed bäirivad isegi põliseid amee­riklasi,
rääkimata Euroopast saa-bmiud
uuštiilnukatest, kes juba
küll aastakümneid Ameerika ^pin­nal
on elanud, kmdkeÜedelek^
nemine nii mõnestM aspektisi^l^
tillides valmistab raskusi/
Olukorda iseloomustab eriti taba­valt
omapärane lugu, mis juhtus
New Yorgi 25.00Ö elanikuga eeslhi-riasGlenGove%,
kus linnaisad sat­tusid
teravasse vastuollu venelas­tega,
lisadies omakorda põlevat õli
WashmgtonijäÄIoskva pinevatesse
vahekordadesse;
Crlen Cove'is asub nimelt Killen-worthi
nimeline 37 aalu-ilises
alast ja 49 ruumilisest lüksushoo-nest
koosnev kinnisvara, mille N.
Liidu valitsus ostis oma Liitunud
Eaiivaste Organisatsiooni esbiduse"
le puhkekoduks ja miUe eest Mosk"
va ei maksa omavalitsusele kinnis­varamaksu.
Ehkki venelased käitu­vad
paiguti ülbelt, ajäsid^^hali-küd
elanikud ja lium
dega leplikult läbi kuni käesoleva
aasta maikuuni, mil ajakirjandu-
N. liidu parteipropagandas lem täj.a™ kladel „«s»5iste. nälgi- ^ K d a Ä N . S X ^
Muhu rahvarõivaid Stokholmis pöetud etaograaffüisel õhtul, näidates nende värviküUust ja värieemvust.
Foto: H. Trummer
oidu asemele toitlusprogramm
osa ära anda.
U ,3iip ja'Vasara" 18. jnimi ja Jonitelt talupidajatelt leivavüja, neks aastaks segi. Koid Eesti ter- ' - w ^ ' ^ 1 " ^ toiduaineid vaid toitlusprogramm. ^^^^^ spionaazhi tsentrumit,
25. inmü nmnbrites ilmusid peal- naljatades nad s«m«ks või saateS ritoorimni «oesti okupeerimisel N. LlttJstutK^^^^^^^^ """'^ 'P^^"''"^'
Mrja aD ,^aakodB siiitsiatareW tä^ nad orjalaagritesse snrema. Lüdu poolt 1944. aastal ihsJfati jat- * Islandis asuvate riigikaitse-nanäevani"
roõhilise tähtsnscffa ia iromo l O d i «««taB V^ÜLA ToiÜusprogramm on ka r^^^^ST^^^T^TJ pmaamee Eesti 1940. aas- ? i ^ T ^ 1^^^ kogu rahvas on asetatud ssuened -m üõ-u öeKldeuvda,d iesetl ülep aprtleaia nim kaaipslveaetnau-m «U hMäirstieb tökoöhstauUsktek fete .geleavnuiksek ejä, reet lev. eE- ri-kaugeleulatuvad
artikhd eesti poi. ^ okupeeris la kommunistliku P""""^*^^^"^ '^^«^'^«^««eri-olukorda ja pandud RÕUumajandus- tud toodangust ^^^^ nelased olid võimeUsed pealt kuula-lumajandusele.
vajaliku eüustava yg^jju^. 5^^,^^^^^ ^ ^ mist. Esialgu alustati jällegi jan- se tööle, kaasaarvatud linnaelani- tajaüe
süsti andmiseks indlviduaalelamu- .. ^ . ' .. . diga maatameestele varnadest talu- kud, keda ettevõtted peavad saat-te
ja väikeste individuaalmajapida- »^eks prmiaareeks eesmar^ e^ juoidelõigete andmisega, kmd kolhoosidesse ja sovhoosidesse,
miste rajämi^. Artikli autoriks I^I^^^de ja iseseisva poB^^^^^^ ^ ^ Kogu rahvas pidavat rääkima
^ ^anJL^inJ^A^^^ n« , c . s®»suse feavitemine. Kommimlstid , , , H ^ rukhkust toiüusprogrammist. Sov-
^polluma andu^Ioktor Bmar Ju- moodustasid ^"^'^^ ^"'^"^ ^ metsavenda- hoosi juhtkomiale on antud uusi
ffisson, kes kannab oma akadeemi- . .. - . de vastupanu likvideerimisega oli õigusi.
ISsele tiitlile lisaks N. Liidu riikü- ^ leiame jahmge, seUe ^^^^^^^ ^^^^^^
ku preemia laureaadi nimetust. Siin ] ^ . , ^ ! lumehele, ee^ talule ja eesti talu-
Nüüd olevat Elvas see stimulee-nmispõhiniõte
põllule jõudnud,
esialgul siiski ainsana Tartu ra-ma
kõiki kohalikke telefonikõne­sid.
välismaailmas puuduvad andmed ja
Mormatsioon Ümar Jürissoni po-li
III l i l atergali, I mis liolnias eesti
rahva esimesi haritiasi, ärkamisaja
tegelasi, iseseisvuse organiseerijaid
poja mentaliteedüe lõpliku surma­hoobi
andmiseks. See otsu!s<lav
ffiüBste t5el«pldamisfe_ ja senise ; " 7 i ; ; ; ^ j ; " ; g ; ; : ™ " ' ^ «öök tuU 1949. aastal p5H«„ees<e ja selgitatakse lähemalt, et ,.pere- oma töösse.
tegevuse kohta, kuid võttes arves
se N. Liidus ajakirjanduse iile ra­kendatud
ranget tsensuuri, võib
Gleh Coye ImnavaUtsus pöördus
venelastest lahti saamiseks Was­hingtoni
välisministeeriumi poole,
kuid seal ei tehtud midagi problee-
See olevat katseline ja sellest ole- mi lahendamiseks. LinnaväUtsus
„§eUest kevadest võib agronoom ^^^^ olenevat palju astus nüüd omakorda väga drasti-oma
põldudel ise pärisperemees hakkavad mehed sugi- Hse sammu, keelates Killenworthis
oHa," kkjutatakse Tartu ajale- ^^^^^^ elavatel venelastel kohalike supel-hes
„Edasi" ^ vedama - nii nagu veaksid randade ja tennisväljakute kasuta-oma
põllule. Vaja olevat uskumist mise. N. Ludus reageeriti seUele
sammule erilise raevuvalinguga
oletada, et need artildid ja nendes J^™
avaldatud seisukohad om kujuta
|a nende perekondade massküüdi- mehekö olemine tähendab ise bt-
«.andeid inimesi ja jätös šnure «s. ""^^^"ZTloM "T vii vSiST^J* I H J ^ »
va do&losoofiai mis lundaü aosust, , , », ™ * ' * — '^^^^
araiuaiini scisunuiiiiu U B BITJUUI- . .. . ^-.ssj i . t „ M „ remeesteta ja töötegijateta. Naga tari karutUt. Nüüd leiti, et kartuli- f ^^Pr.""* paremat maaa, kuigi linnavalitsusele korral-m
kõigemate v5im«de, tõenäo- PÜkena oli selle massküüdi<amise maa tahab kärpimist ii võetigi 40 l^iji!^»^ J!» ^"I^L.^^^^ tee S i k t s S S a t
pSlistaln andis oma elanikele ise- f ;;rtämy'midTlaTu^Däk ^"^^^ """«^ seUe iseseisvama ^S^^- ««fstist alates ei lubatud
. ,., ., tamisega, mis hõlmas kümneid tl- sustamist,miaa ja Kuipalju Kasva-^^^^^^^^^^_^^^_ vÄrviiasianii. mWa Mösl^vas elavatel ameerika diplo-stBvnse,
ralivniadai ildaise, too- Z!^^.:^^ ««.v ^ tada, et majndüe kasulik oleks"., ^'^'^^^ maatidel enam külastada noDulaar-
Näiteks Elva sovhoosis on vii-
Wt isegi parteiüppnde nõnsolekni «"•» Signste ja
- väga võimalik, et isegi nende P»'^"'*'* J»^** ^ ' ^ ^^
Dnist.
peaoiianiseerijaks toUeaegne Ees- >>a vähemaks. Kui palju seUest tu- awMtomi^on ^Iwka seks vene diplomaatidele; kuid Un-sekretär
Nikolm Earotam, kes oh ise peremeheks olem^^
On arusaadav^ et eesti talu ja Eesti olmpeerimist elanud v^šjal on siiski ka oma konks
ipoolt amtud juhuste {a näpmiäidete
jäirele.
Dmar Jürissoni ideed ja mõtted ^ PS»"-*»* «Ud kommm^i- •^««"«'* Venemaal, krid oi sees i^aagmoneo^^^ KodumaoS
on mitmest aspektist lähLdes vas- ^ ^ ^ - ^ Eesti Vabarii^ ja sundinud E e * poö^ talw ^.^^^^ kl v S L ^ Ä futUStatakS®
gile müügikohustused täidetakse.' ,
Ehitustrust oli saanud järjekord-
Mis selle siifüline vahe on, katsni-^ se saadetise kogu põrandat kat-takse
selgitada: ka enne pidi ag
ronoom vastutama riigiplaani
gimusteta täitmise eest<
dele randade sulgemiseks. Välismi­nisteerium
andis kogu probleem!
lahendada õigusministeerinmile,
lootes, et ministeerium sunnib le­gaalsel
teel kangekaelsed Imnaisad
järeleandmisele.
Glen fCovel probleem on ärata­vast
vaibast. Kuid punase värvi nud ü. hendriikides ül,d ist tähejle .p a-asemel
oli vabrik seekord saatnud ^? m^gameeriMased jälgivad hu-tumesinise
värviga vaiba. Venela- ^^f; millega asi lõpeb Küsimuse
• kohta on võtnud ,,New York
sõna ka New
esmdav senaator Ba-fiuolus
Moskva senise põDumajan- Sseseisvuse likvideerimisel perekonnas,
duspoliitika ja põUumehe elu orga- r^emini puretavateks ifeeseisva põfllimehe seisüise lik-laiseMimisega,
mis põhjnStab nen- paS^^eks uing võimudel tifli kii- videerimisega ja massterroriga oli
de avaldamist lühendatud kujul ^^^^ ^ vastupanmpesa lik- ^ ^^e lahti daniketa jäänud talu-mmg
nende lähema vaafluse alla
võtmist. Eriti tunduvad artiklites ^ ettevaafliknlt 5 ^ ^ ^ ^ miOedega olid sunnitud Kui aga plaanist puudu jäi, oli kõi- "efl^i^iS^^^^^^^^^ ^««^^^«^
avaldatud mõtted võõrastavatena J» samm-sammulise edasi-ta- ^^^^ ühinema riigimoonakatena ge lihtsam süüdistada vale planee- oma põrandale panna Punane värv ^^^^^ ^^"^
la loogikavastastena kui võtta ar- ^ manööverdamisega. Vene 5^ «^aasaaj^d, kes olid juba ^^^f^/l^r '''''^^ ^ süski rõõmsam ja peale seUe ka Tl>f*i''.M .^«y"?^^?.'..'^*^^
ves., et N . Lüdu m a r k ^ mustri lahaselt k u ^ ^ suurema- ^«^.J ^ I t T S S n l t U u d " ^ ^ ^ et ühendriikides ara hüpanud vene
agraarteor^tiknd on maSIsiliste *® J» jõukamate talude omamkud talupereiÄehe seisusest. Rü^oo- suurema vastutuse. Nüüd tuleb ise
küüditamistega ja terroriga taotie- Waknteks ja hakati nende maa- nakatele-kolhoosnikele ehitati ba- otsustada, kui plaan jääb täitmata, pärast eriti eestiastele. Direktor 15-17 vene
mud feeseisva põUumehe ja nende i"'^^^ ühised elumajad ning tuleb kiruda iseennast või tööliste oli rõõmus, et raskusi ei tekkinud datud elekt
perekondade hävitamist ja eesti ^«^^^e, kellele taheti jätta mul- taluhooned jäid sunremalt ^^"'^ vastutustmmet müümisega Ja murega taist uut sele. Senaa^
^niictein mSMöH fc. i W S J « «Siin H et kommuuisflik riigikord või- ^.^.^^ . V ... , Plaanitsemise isetegevusele mm- vaipa saada, kurn uhel päeval te- ta esitas juba 1977. aastal president
SMrtistrfu mijoo ja iseseisva poUu- ^ ' ^ J J* mahajäetult mada- ^ j^gvadel isemajandava brigaadi ma juurde sisse astus ettevõte pc^ Carteri admhüstratsioonile kaebuse
mehe filosoofia täielikku välja- mMoaiPiieii rajaoa oma raina, KUS ^^^^ kõdunema. Eesti põUu- tegemisega põhimõttel, mida st^u- ütnik tõsise näoga ja teatas: venelaste elektroonilise spionaazhi
äuurfmist praegusest kolhoola- ja iseseisvatdcs majandis oli nüüd riigistatud, rem tuleb saak, seda rohkem saa- ^ , ^^^^^ ^ . , kohta, kus vaHtsus reageeris ai-sovhoosimajandusest
Tekib kuri ^«^'•«^"'««^«^ Tegelikult oli see ^ ^ ^ . ^ ^ ^ paüiutatud vad liikmed enestele. Arvudega se- ^ ~ ~ nult,sellega, et ta lasi oma ja rtigi-kahtius
~ Dmar jürissoni artiküd i^^^ - u i t pisike vahe- j, 7 _ letub a s U ä r « 150 tsentnerit l ^ ^ m S i s S en^sltkmu aa" ^ t t atm^ttf Latia"^^^^
ei Ole kujutatud eesti ma^ahva - ^ - d metameeste m^li^- ^ ^eemi tiheT kontroili ? j f S " ^at Siberisse ^
huvidest välja mimies Mng Mende ^^^^ taluomamke ja ^ pg^^^ nüüd hakkama peale palga. Saadakse aga tsenter raagiti tana KGB-st et uuri- ^.^ ^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^natis luu-eliqärje
parandamiseks v^^ iga brigaa- I^S" ^^^^^^^^ reküsimustega tegelevas komisjo-teiideoloogide
n ä ^ ^ järgi ^ « ^ ^ peldd. 40% me plaa^ kasvatust ^ " ^ ^ , 1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ f l ^ ^ Z t^
praegusest põUumajandiiBe -^«^^ Tuleks aga saagiks 180 tsentnerit j;-,^ ^iA..^^^.^^.A^^ T,.L.I.V„*.I te tungimüie meie telefonisüsteemi
kast välja pääsemiseks.
diplomaadi Arkadi Shevtshenko
andmetel tegutseb
tehnikut, kes õn raken-elektroonUisele
salakuulami-müümisega
ja murega, kust uut sele. Senaator Moynihan väidab, et
jjj^^ajmsuuimesid pidevalt rünnakud ^^dparaku^^n^^ lootused ei täi- ""^^''''^"^^ ^o. . . . . . . . . . . . j^-^j^ pidulikkudel koosolekutel me- ^ ^^nA^iZ^^^^^^Z
endiste taluomanike vastu, keUede- v , f ^ v o i ^ iga brigaadi luge k . . . ^.wes ®^ kodanike õiguste rikkumine
ijj^iw^^ ^«^«^^ '^«^ ®esti terve autokoorma- 3630 kg. Ja ."^"^^f^ puKstes ja valgetes Neljanda Amendmendi järele. Nõu­le
ei lepitud enam mitte ainult ku-.»sii^Ai.»A^^ ™J I . , ; . ^ ^ . ^ ^ -.r särkides j a naised mustas undru-^^«„„.„„ -^^
I» — POllimiehed ja nende pereko^^^ mk vastas, et Amendment kaitseb
vaid nime- gij^rfg ^^^^^ näi|a's seUega sõita otse kokkuostupunkti. ^^^^^^^ pluusides. (EFL) ^^danike õigusi ainult Ühendriiki.
* " - - - de valitsuse iUegaalseteÄ
Vastu! V '/^V';
HOjuti' läbis siinseid ajalehti
Glen Cove'i probleemi lahendami-möödunud
aastal saadi Tartu ra- WASHINGTON - Pentagon teeb seks süski „rõõmusõnum" -
joonis natuke üle 100 tsentneri hoolikalt analüüse kahest viimasest ühendriikide Kongress kavatseb
hektarilt, ka ülemmeval aastal sõjast, FalMandi ja Liibanoni sõ- hoolitseda seUe eest, et Glen Cove'i
pohiud saak palju kogukam. öadest, et nende kogemuste põhjal omavalitsusele makstakse aastas
tugevdada oma kaitsejõudusid. KiUenworthi kmnisvara eest 100.000
^ Olnkoira isdoomustamiseks^^^^^^^^J^^^ lakute tiitli an<
j^umajandusdoktw^^ ja kiilmas surid^^^ kodanikelt
tepanekutele tagapõhja andmiseks vaenlasteks. Paljud maad saanud maailmaDaMndaia^ vecinidif .kartuleid 20 kopikat kilogramniist. USA sSjavägj
«ny^aBkjSgnspilkheita^V^^
maal o b t o j ^^
tommmiüsUdm partei poUumajan- ei osannd aimata, et nad olid pn- ,ei„,Md nii palju piima nasii geda
tee iMiitikale. S^^ kommimistlikiid^^^ etfe
Miseks seiSnkohaks on dnnd kõigi mis5dnriteks,keUeäelea^^^ kiljatasid. EesÖ põUmnajand«ai oH
iseseisvate poilimiajapidamiste lik- kavatseti^^^
videerimihe, kõigi pÕUnmajandus. misd ffita koos vanade talndera JT ^^^^ kasutusele doUarit kinnisvaramaksu. Küsimus
l u j •• • • . ^ ' ^ ^ ^ ™ ^ — veel nlmekirjanduslikke tuleviku- „i-vat « A H P . » iai,A„»ma, «««dsalt
, ^ r ^ ^ leida abinõusid saakide tõstmiseks letö relvi, võitjaks tuU see. kes kasutas r ^ m S Ä S H a S s 1
äjandusele ergutavate ^^^^^^^^ praegusi sõjatehniliai relvi leidUku- räägita „kompromissi" juures mi-dud
ligi 300 tsentneriHsi Saake, mait ja keUe sõdm^^ hästi dagi Moskva ta
mille olevat andnud ladus tööfco^ treemtud ning hästi juhitud t
Ja nii kerkibki oma „Maakoda" raidus ja iga inimese vastutus..Ka ettenähtud koostööks, l^eedjä^^^^
plaanidega punase ajakirjandune olevat mitte väga ammu ulatunud sed tõstvat USA4e hoiätüslippe, ^^•-'•-'k-:
veeteele põllumajandusdoktor karugaagid 200 tsentaeri kuivõ^^
flmar Jürisson, kelle artikUtes esi- "^""^
gasi tulema? Pidamise vusides; Praegu panevat—
tatud ettepanekute ja ideede juu- Nüüd on brigaadil 65 ha eest hoo- Pentagonmga vähe rõ
res peatume järgmises juhtkirjas, mseda.ja ka saak koguda. Ka
sed ja sugiuased olevat koik luba- le Kongressi koldWompo^
A. mid abiks tulla saakikoristama,y yalnüsolfiku arvel. (JSrglk.8)
^^\\\li\iute liitmine suurteks ühisma-lde survele ja tohutule pn^agau ja
tekS ^ kolhoosideks ja daleoH taluomanike ja põUumees-'..^' , V ,
soviioosideks, kus uksiktalnmehel te vastupanu ko
ei ole enam midagi üteld% korral- mndele ja kommunistliku süsteemi
Sada ega orgaüisieerida vaid kus rakendamisele sUur ning tuli kasu-käsutejaks
ja juhtijateks on kom- tamisele võtta uusi võtteid põllu-munistlikn
partei poolt määratud meeste terroriseerimüseks. Nendest
tegelased, peamiselt parteiUikmedruute^ võtetest oU kõige v^
ükrahias teUkis Isellisele kc^osee- juhnem 1941. aasta massküüdita-irimispoliitikale