Vaba eestlane , June 28, 1984

              ^VABA EES'iö vxv neljapäeval, 28. jiiunill9S4 Nr. 49
Vaba Eesüane, 1955 Lesü©
O i i t M 3 B 2 M 3
TOIMETUSE KOIJJBEGIUM:M
©kspeditsioön) 444-4832 '
l A D Kanadas: aasta .$51.-
Kanadat: aastas $65.—.
aastas $35.---" ja
Aadressi mimdatüs 70 & tl^itoiumbri Siind 70 e.
köniliituste küljel $4.75, tekstis $5.—.
Fublished by Free Estonian Publidier Ltd.
1955 L«süe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Kommentaarid
ÄÄJa oina kohalt Jahktinud ja 53-
aaHta»<ilt tna läinud Ühendriikide
välkminfsitri abi Euroopa problee-midi;
alal Lawreiice Eagleburgeri
p^ii üheluil Washingtoni tugeva­maks
eMiKirdiku N . Liidu küsimus-
, te«. Lahkumise puhul antud jutu-
\ajamiÄeJ olid ajakirjanikud eriti
huvitatud, mida Eagleburger ar­vab
Washingtoni ja Moskva vahe­liste
suliete arengust järgmiste aas­tate
jooksul, ja nagu selgub antud
vastustest, võib lähemas tukvikus
oodata mõlemate suurriikide vahel
olukorra stabiliseerumist, kuid mit-te
sõprust.
Eagleburgeri põhjendused oma ole­tustele
aluste a n d m i s i baseeru-vad
president Reagani praegusel
poliitikal, mis taotleb ühendriikide.
relvastuse tõhustamist. Lisaks tu­gevale
relvastusele on ühendriiki­de
majandus momendil tõusuteel ja
praeguste väljavaadete juures ei
ole lähemas tulevikus karta suure­maid
tagasilööke. Need kaks tegu-
Tshehhoslovakkide keskorganisatsioon kasutas Ameerika Ida-Euroopa etnilise konverenM (American East rit — tugev relvastus ja stabilisee-
European Ethnic Conference vÕi ÄEEEC) lÖ-nda aastapäeva tähistamist, et austada Mas Kampefanani runud niajandus annavad ühendrii-tema
töö ee!st inimõiguste kaitsmisel^^^^^ idablokis. Fotol auhinna üleandmine, kide selle seljataguse, mis tagab
vasalnift Joseph Hasek, Anna Faltos ja Kampelman. Eesti Rahvuskonutee Ühendm üks A E - venelastega tõsiste läbirääkimiste
EEC asutajatest ja võtab aktiivselt selle tööst osa oma Washingtoni Ühendatud Balti Ameerika Komitee pidamist jürgmise nelja aasta
esindaja Mäido Kari tadue Kduliki^^^^^
^12eestlast! ^^^^^^^^^^^^ ^ ^ ^^^^^^ ^^^^ ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ 1 ^
Kanadas on peatsit toimuvateks iiksikasjalisi järeldusi Kakiskeelsu- ei sure
iildvalimisteks rinded enam-vähem se küsimuses on Mulnmey ^isnko-täielikult
välja knjunenud — pä- jiad selgemad Ja kindlapiirilisemad,
irast seda, km võimul olevad libe- kuna konservatiivide juht pooldab
traalid valisid endfle juuni keskel prantsuse keelele võrdse õiguse ^^v™,^^ . , , ^ \_. . . . . \ , , , . , ^ w
senise parieijuWIapeaministri^^^L^ MÜNGHEN^^-
Tnideau ^ mieks juhiks on T u m e r Ä küsimuse ^* teostannme on e s i a l g u l ^ vee! ja paljude probleemide taga.
Eagleburger ei ole N. Lüdu tule­vase
sisepolütilise arengu suhtes
optimist, nagu seda on mõned n*n.
kremloloogid, kes ennustavad, et
nooremate meeste võimule tulek
toob kaasa suuri muudatusi Krem­lis
nmg annab ka kommunistlikule
rezhümile inimlikuma näo. Ta kin­nitab
veendunult, et teina eluea
jooksul ei ole N . Lüdu kommunist­likus
süsteemis loota mingisuguseid
John Turnerij tuleb oodata ainult.s^^ tunduvalt ettevaatükum ja^fa- Lääne-Saksa kantsler Helmut juurde kuuluvad varu&tusesemed: lärit sularahas, kaupades ja teenin- muudatusi. Ta läheb veelgi kauge-falimiste
tähtaja väljakuulutamist,-g^ sõidukite barjää--duses Ida-Berliinüe, et saada va-, male ja väidab, et kui ta istuks 40-
mis.on stardipauguk!^ valimiskam- überaaUde p^teüe-s^ ühendamist -rid, okastraat ja 60.000 sõdurit, baks 20.000 inimest Ida-Saksamaa aasta pärast, ajakirjanike, ees ja
paaiiaie. i mat poolehoidu Lääne-Kanadas^ kui Idä-Saksamaa assimilatsiooni kellele on antud käsk tulistami- vanglaist. Enamus neist vabasta- taUe^ esitatakse sama küsimus, süs
lohu TumerivaliiÄe liberaa kusjuures ühendatud seks, keUemesanne^^^^^^ olnud tuist on olnud idasakslased, kes on ka ta vastus täpselt sama, ni-
Me partei uueks juhiks ei tuhiud . . Saksamaa jääks osaks Oähe liitu- mitte vaenlaste eemal hoid^^ melt: N. Ludus ei muutu midagi
üllafiisjpna la iMifamatusena ehkki^^^^^ vastuvõt- Vaid idasakslaste põgenemise välti- ebalegaalsel teel tehtud põgenemis- minu eluea jooksul. Eagleburger
o l i e W k t n^^^^^ mine Läände; katse pärast, kellele iääne-sakslased üsas selgituseks, et tema analüüsi
^Tmdpan v a l i t s e eneržammis- '^^^•'^ konservatüvidele omast ida-Säksamaa kömmunisüikele juh- Ida-Saksamaa on tühistanud on aidanud organiseerida põgene- Itohaselt ei saa N. Ludus toimudh
ter W O t f ^ S ^ sunnitud rahavahetuse poliitika, misvõrku,/inimesed kes on vangis- selüseid muudatusi, mis looksid
™LÄ •hääiPfamkkno^.l^ ole oma seisukohti feeUes tj^j^sicõik, millise ühinemise plaa- mis oli ca 3 dollarit päevas lapselt tatud riigivastase kihutustöö" pä-. kommunistlikule süsteemüe uued
w^^^^e^r T ^ e r i ^ u k s tö^^^^ sektoris veel avaldanud. On süski ^iga N . Lüt Võiks nõustuda ja 15 vanemalt, kes külastasid Ida- rast ja muud erimeelsed. alused ning võimaldaksid normaal-
«SiWdarnnrt — P«tPk^. rah^^^ Protsessi, mülega need kaks sete suhete jalule seadmist ühend-
^^SruT^^^LS^ suhteid, võib kirjel- \ T V-^ V .n . "f t^^^^J^Ä^.L^^^ tsentralisee- vastuvõtmatu Inglismaale, S, kes abielluvad. läänesäkslaštega ldikadkua kmuii kkraotpselat nkeaeittis tsae lü spnear iroaohduil- ^.^«^^ö^ L^r'^^ ^L^^ T , . «^^^1*? S^ÄlSM^rS^^^ koostööd provintsidega, mis uSA-le. : kui makro-planeet, mis koosneb
dusmeheks. kui Chretiemja. koi. «i*,H w . . . ^ . . , «H.- süski on viimasel ajal otaud SOO MILJONIT DOLLARIT kahest suurjõust ÜSA-st ja N . Lii- fÄcT i " ™
märgatav vahekordade soojenemise ^^^t. näitab märke tõsiseistrah^^^^
vahel eksisteerivaid vastuohisid. j^ Lääne-Saksamaa Vä- Need kolm sammu, milliseid sist ja segadusist eespool. ^^^^^^
V a l i ^ l i m i i s d hei, tõstes küsimuse, kas isegiroh- Bonni valitsus-on nimetanud „ai- See on mõlema, Bonni ja Ida- J^^»
kem võiks olla teoksil. nult esimesteks sammudeks ja veel Berliini arusaamine, et suhted Ida- *
on 400 miljoni ja Lääne-Saksamaa vahel üldiselt Elu kulg Nõukogude Venemaal
ILLUSIOONIBETA NOOEUS • dollari suurune valitsuse poolt ga- võivad nõrgeneda, kui nagu prae- näitab, et Eagleburgeri oletused
^ . . , omakorda aitab leevendada libe-mandaks:
Turnent ^ ei ^koorma ^^^^^^ ja lääneprovintside
Trüdeaii valiteust tabanud tagasi-löö^
d, kuna ta katkestas juba aas
toid tagasi finantsministri
mis on
süsteemi piira-lahkumisega
oma sidemed Tru-juhid
kanada traditsioonide koha-selt
võrdlemisi vaiksed ja tagasi-deauga.
Ning erift ohitee t e g m ^ ^
toleb arvesse võtta, et Turnen sd- j ^ ^ . ^ ^ ^ ^ toetamiseks on
|ä taga seisab kaitsva yai3una,m^^ mittemidagiütlevad
furikas osa kanada n.n. sjBlstablisn-
Miendisf* suurtööstraitest,
meestest ja raliianduse rin
ranteeritud pangalaen, mille Ida- gu ilmneb, ühtki kokkulepet rel- toetuvad väga tugevatele alustele.
^. . Liitumise küsiniuse kÕnale on Saksamaa sai Lääne-Saksamaalt. vastuse kontrol^^
äri- ^^^^^ ^"'^^ asetati suurenev illusioonidetus Laen pohiud esimene kord, et Lää--saavutada Washingtoni ja Moskva nud neli võimuinpe«;f _ •Rni«hf"
_ Kanada tulevasest valispolütikast. usA-ga,B^^^^ shov Brezhnev Andronov i / r ^ ^ "
^est \ /Mulroney tundub^^ enamuses nud majanduslikku, ja finantsilist See olukord on siiski mõneti „enl«,ŽNende võimutsenud^
' . V ; ianmamate seisukohtadega, Inina ^L^^ vasakpoolsete noorte hooba poliitilise kontsessiooni saa- muutunud USA rakettide paiguta- oleme näinud ainult mõningaid eri-
Kanada valitsemissüsteemls esi- ta on andnud lubaduse kanada j^^jg^g^ kes 'avalikult diskuteerivad vutamiseks. misega Lääne- ja N . Liidu raketti- nevusi'stmis mida võib võtta ko«?"
inevate inkade tõttu saab Turner laostunud rii^ tõhustamiseks sellest, mida peeti tabuks veel mõ- Neist. jämedatoimeliseni näide de paigutamisega Ida-Saksamaale,,meetmste üushistena, kuid põhili-
JMini;: lõpul päralstTrudeau ame^ ning Ameerika Ühendriikidega^^ tagasi; võimalus Saksa- on poliitliste. vangide vabaks ost- kus kaks suurvõimu on seadnud selt on jäänud süsteem sama^
Ijklra lahkumist uueks peanunist- I
riks, kuigi • ta ei^ole rpariamendilii- kontmendi kaitsmiseks. liitusid jäämist. Viimast mõtet on algas 20 aastat tagasi, Bonni valit- mida sakslased tahaksid ühendada
ge. See lünk täidetakse siiski juba Kuid ei ole kahtlust — iikskõjk sisendatud ka Moskvast, kust kirju- sus on maksnud 500 miljonit dol- üheks tugevaks Saksamaaks,
mõne kuu pärast toimuvate uldva- i^^jj^j parteidest võimule tuleb, tati - roheliste partei juhile, et Sak- - ' • ..• • • ' - • : : • •
limistega, snis praeguste plaanide j^^^^
kohaselt toimuvad kas 27. augustil, jjjj^g^ kui nad eemaldaksid - If A B% kMt^W^^Swna mäikt^Ä
4. septembril või novembri keskd.^^^^^^^^ ilAI Tl ¥ Ä K l l l l l l \ r A r V 19K^
Liberaalide parteile ja uuele juhile ^^jj^^^^^ probleemidega. Tööpuu- õli on lisanud ka spekulatsioon PHk 11 f Ml#n HIH T I #11"
op valimistega küru^tanune kahtle- on kahtlemata üks kõige täht- pärast möödunud aastast kõrgema-mata^
erakordselt pingutav, kuna gamatest küsimustest, mille lähen- te Lääne-Saksamaa poliitikute, nii
partei juhtkonnal on veel kontides ^^j^i^ nõuab nn peaministrilt kui konservatiivide kui ka liberaalide
äsja toimunud parteijuhi vaümiste valitsuselt erakorralist tähele- PalJu kõne all ohiud kohtumine
p «letamiskooso^^^^^ esi- ida-Be^inis ^ Ida-Saksamaa juhi üle neljakümne aasta on möödu- ühendrüMde rahvas Jagab neid omamnnHi t r . . . i H „ . i • t -
K^ictsanmlaja^eis^ om^^aa^^^
Ikm-ed valimised annavad lrf)eraali. kutse x a a - ^ ^ ^ , . ^ , , J:,. ^„.^:^,,J ^Z^^ ^endas kogu oma elu kommumsmi
Okupeeritud Eesti ajakirjanduses
tähistati möödunud aprülis eesti
suurkommunisti ja 1924. aastal toi­munud
1, detsembri mässu organi­seerija
Jaan Anvelti 100. sünniaas.
tapäeva, mispuhul ajalehed helde­käeliselt
selle mehe „elutöö" ku-jel-damiseks
ruumi reserveerisid.
Jaan Anvelt oli kahtlemata üks
tepanekuid tööpuuduse vastu volt-iele
ka momngaid plusse, kuua j^j^j^^j^^^ kahtlemata
ajakujandus pühendas überaalide g^^gj^^
uue juhi valimisele erakordselt g„ kanada majanduselu struktufe
suurt tähelepanu, mis kergitas par- Majanduslikul alal on ka suu-tei
üldise huvi fookusesse ning mo- probleemiks ligemale 30 mil-meed,^
kkuleppel natsi rezhü^^ yuslikuks iseseisvuseks ja me toe- levitamisele ja Venemaa võimupii-raha
räägib f','^^!j^^ f tarne nende^ õigusi ise otsustada ride laiendamisele ja kes selle ta-
Balti vabaruki Eesü,Laü j a Leedu oma rahvusliku saatuse kujmidami- suks sai NKVD tapakeldrites.kõr-ne-
Saksamaale.
Lisaks faktile, et
• , va laieneva impeeriumiga. Uus re- misest. Ameerika ühendriigid pole
rÄ^, ^^„^ '^teS., "**"-. .1''^"^^''*^'"^^° f ' ™ tiikide Jaan Anvelt üritas kariäärite.p. ~ « Ka- W sammu kergend^nakss^^^ „ete trfiandete Baltt inimeste küü- sunn^siHst littmist N . Luduga j m ^ MeT a
* ^ , a k u l „ m . d parte, pa™-^ javangista- ei tee seda ka mitte tnle4.4 kni^^^
.Ssentnmule. ^ tabavad valiendada. Kuidas n"da^mM|^^^ P"baud ^Ue, keüe ainus „kurifegn" oU Ameerika ühendriikide Kongress agitaator ja revolutsionäär; kes pü-
Seekordne vaUmislahing konser- f * ) kavatsetakse feha - ^"e ^ j^^^.^ . vast^^^^^^^
vatüvide ja UbenuUide v A e l kuju- ''«hta puudub sem selgus. _ _ haS^TÄfeÄmi) oma mimoigus. ja vabadu- on õigustanud ja soovitanud, etpre- tamisele. Ta õppis esialgu Tartu
tobkõi^Wduste kohaselt era^^T™^^^^^^^ . v sident avaldaks proklamatsiopni W. 0^^^^
kordselt pinevaks SSISSTJÄ- ? lagakiusamme juujü 1984 märkimiseks kui ;3a^^^ OÜ Peterburis raamatupida-mõlema
partei eL^š. on noo. teha ka unarusesse ,aetudrugtort. P^I^P-J^^'"^^ jätkub toapaevam.^g^^ Päev;'. ja, kuid saavutas ka algkooU õpe.
red suurte ambitsioonidega juhid, nmg_.ngtaie p prantsme W ^ k a s t . s e H e l e tun^edak ebawgtase oole, Nnud, sellepärast, mma Ronald taja kntse. Lõpetas eksternina
kes tabavad Kanada vastu viia hei- " ' " ' " « ^ J""^"^* tasakaalustamise- »m ülejäänud Berluni muun j^ged mehed ja naised Eestis, La- Reagan, Ameerika ühendriikide keskkooU ja astus Peterburi ülikoo-glsle
tulevikule. Mõlemad tabavad Sa Ottawas, mis ei ole sugugi ker- ;. . .- ;, . . . -—_: tis ja Leedus pole kunagi loobu- president proklameerin 14. juuni l i , kus liitus kohe vasakpoolsete
alustada eriti energilist «S'ii®^ •'5*^ valitsemise ^ teatad korrigeeriÄi feMma, 7^»^^ nende rahvusliku 1984 Balti Vabaduse Päevaks Ma elementidega. Heideti iiUkooUst re-masendava
tööpuudusega, avada P**^"* märgatavalt ^ j j ^ ^ J ^ Ouebe f S iseseisvuse ja Jumala poolt antud kutsun üles kõiki Ameerika Ühend- volutsioonfflse tegevuse pärast väi-itaU
slev2,™e rme •''^«'We «"J" Ottawas - nii va- "^J^fTpH tnh^ eest. Kuigi nende võittaste riikide inimesi seda päeva märki- ja ja tuU Tallinna, kus jätkas oma
sidemeid Ameerika Ühendrükidega,
mis Trudeau valitsemise
Älilflilt kokku toiiv^^^ . . , „ ,
Kanada
Kuid nii Mulroney kui k^^ see polütika tõi kaasa vitavale poolaastale, mille detailid lisist püüdlusist ja taotlusist.
Bser on mõiemad seni hoidunud de- prant^^^^^ kanadalaste peaksid hakkama Selguma kolie pä- Nende r^^^ oma õi^
taihdest nmg esitanud oma niõtteid mõjuvõimsuse kasvamise Ottawas, rast valin iste tähtpäeva väljakuu- gnste eest põhjustavad igaühes 14. juuni 1984,
suures laastus ja üldsõnaliselt,mis ületab sobivuse ja delikaatse lutam?st | i valimlskampaama alus- imetlust, kes armastavad ja austa- Ameerika ühendrükide
oiillest 051 rsaske tekil töpsemaid :|a tasakaalu. pitridv Koi siiji M . ;., -K. A» .vad vabadust.' Äga ' Ameerika'208. iseseisvuse: aas'
uksi väliskapitali sissevoolule ning . . . . . . . luc»csu uc «^^u «^o.^ xy«.a seoani- ... i ^ • u • i u . ^ .
luua tihedamaid ja Sõbralikumaid^^^^^^^ sobivate malestushetkefe j a õõnestamistöod. eriti kommunistli-sidemeid
Ameerika Ühendriikidega, ns üldiselt. Sellega vähendati kaht- . , ^su j,asurumise j a tsensuuri võrgu ta- tseremoomatega, et kmnitada oma ke publikatsioonide toimetajana.
lemata LeveSqüe'i separatistide * ^ ha, milles nad elavad, nende balti kohustust vabaduse ja kõigi alla- Oktoobrirevolutsiooni ajal oU ta ju-mõju
Quebecis ning pidurdad Que- Nõnda võime konstateerida, et rahvaste sõbrad ja perekonnad üle heidetud rahvaste vabaduse print- ba Eestimjia Sõja. ja Revolutsioo-beci
eraldumist ülejäänud Kana- Kanada läheb poliitiliselt vastu hu- maailma on teadlikud nende heroi- süpideleo" nikouiiteeü ja valiti Eestimaa Nõu-
RONALD. REAGAN
kogude Täitevkomitee esimeheks;
kui Narvas moiHlustati 1918. a. sü­gisel
Eesti Tiiörahva Kommuuni
' Ulirg lk. 8)
i
Nr. 49
Vi
NÄI
30. juunil
dr,R.
7. ja 8. jui|
dr. T.
WEST!
KOKK?
OODA"
ÜLE
50
1/. li OSAVÕ
i.
Endiste t
f lekESTO
1
š vai, 9. jim
1 jas, 905.ec
1 • vendade k
1 • • on Westho
T • • se asukoha
( esimees En
ni kui kak
f • '
]
-j; rimisi üle^
)• i •Jat osavõtjJ
1
t
neid, kes d
!i • informeerit
j . kellega ei
takti olnud
esimees TJ
• , ' endist kool
1 - l ^; teatamata t
Kokkutii
vanu koolil
neteise. seik
elulisi küsii
plaane. Ösi
vsooja toitu
daval on
numbriti v
) • nädida ec!Jt
1 - , Koondis
; koolivendi
s • > • ütleb kõigi
KA
Teeme
Täheiel
Olele
töödega PJ
Prantsuse
des Arts"
Eduard Oli
„vormunu(
lis tsaristlil
Pariisis. EJ
eestlane, ,1|
aega Root^
dessc, siis
taid tagasi!
Eesti, Soo]|
des. Ta oi|
kes tõstab
. naavlaste
Salongis P|
näiteks E.
iarlaps pui
Nõukogu,
heks.
Kui piml
Eestist välj
algu VeiK!]
tagasi Ja lj
su org^jinisi
a. 1. detsiJ
vasti kiirjfj
taas üle ni
de, kus tej
kuni Staliu
se ilma ^'4
Ukes ajale]
piinlikult
Jaaxv Aül
rahva recii|
eelkiliiaks
a. eesti jul