1985-12-19-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2^. Beiia Nr. 95 Nr. 95
¥ABA KESTLÄNE
Vaba Eestlane, 1955
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Olaf KopviUcm
10Il£EGIUM:;Kari Arro, Heino^^J^^ OlevTAs
: toimetus 444-4823, taUtus OeUlomedi kuulutused,
itsiocö) 444-4832
: aastas $57^i
ja veeraodaastas $17,-=^
oi Kanadat: aastas $77,—,
aastas $42.— ja veerandaastas $21—
KÜULiniJm HINNAD:
toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.-
FubUshed byPree Estoniad PiibHšhw L td
1953rLesUe St, Doa Milb, Ont^M
/. iKaks. ajalehte^ ^
maailmau Vähemalt seÜme mulje tiid parte! tähtsamatel^^^^^ @^ hcikäta mõtlema rtfhapaigufCimiseieJlegistr^^^
Jääb nendele lugejatele^ kelk käf-le ja käskudele SciästyC^ldlXmdesse^i
te satuvad Tallinnas ilmuvä^^^
1^1-^?*^ mmm-liaalekandja
„Rahva Haal" ja va- ja sotsialistlike võistluste organi- . r ^ , , , . , , / . ^ , f . ; «i^«uiu pcMsa^u»
iiseestlastele saadetav proj^^^
leht ,Kodumaa^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Kahe.-maailmaVeksDskeri^ :;>^•^;.
sliski ainult visionaarne ja tuleneb mise,^^^s vastav tulumaksuseadus vavadvastuf^id aga praeguseid majan-selle^
kuidas taUihnas parteiaja- j u t a Ä panuseid teha RRSP- inflatsioon on totrolli all ning du§e suurkujud, kelle rikkust ja
kirjanike toimeMubades desse 14 ]cüujo(yksül iga aasta koh-sell^^ suuremat majanduslikku taibukust võib imet-tulnud
käskude ja korralduste ko-le, esitatakse intervjuu mõne re- fa kak^ järgneva paari aasta jooksul, leda?
halselt propagandak või silmapaistva Ja veebruari kuu järgmisest jiast seotud teadma- Äsja lugesime kanada lehtedest,
mohteerltakse. Praktiliselt on^^^^^^M^ oma et Reichmänite perekond ostis ära
s^Rahva Hääl** kui ka ^,Kbdumaa** sajaprotsendilist propagan/davada harjuniuseks, et eelmise kalendri- investeeringuid hajutada mitmesu- Kanada Gulfi õlifirma N ad ostsid
okupatsioonivõimude propaganda aasta kohta lubatud panus tehakse gustesse eri moodustess^. Investee- ainult selle osa, mis tegutseb prae-
Qebed, kuid nende vaheline erine- saadud kommunismi ülistava ideo- järgniise aasta kahe esiimiese' kuu rimisfondid on heaks mooduseks guste õlitagavarade haldamisega ja
vus seisab seHes, et ,,Rahva Hä loogilise artikliga. Uudised välils- jooksul ja enamikus veebruarikuu kuidas oma kapitaH paigutada uute leidmisega. Bensiinijaamad ja
Oli mõeldud kodumaal Moskva maailmast piirduvad Dmõnerealište lõpupoole. Kui võimalik, pn väga oniandiõigusega väärtpaberitesse, õlisaaduste jaotusvõrk müüdi Pet-surve
all elavale eesti rahvale, ku- sõnumitega teistest kommunistlikest soovitav vastava kalendriaasta pa- mis on kaitseks inflatsiooni vastu. ro-Canada^le^ Nende ettenägelikku-inia
,;Kodumaa*Meheküljed on täi- räkidest ja kallalet^ üheid^ Ä kohe jaanuarikuus teha, sest Oma raha heasse investeecimisfon- sest annab pildi järgmine ^äide.
detud selle meelitava propaganda- riikidele. sellega kasvab investeeritud surn- di paigutamisega ostab investeerija 1970-ndate aastate keskel, kui New
materjaliga, mida serveeritakse vä- See 'on maailm, mis ümbritseb mä tulumaksuvabalt 12-—14 Jcuud investeerimisekspertiisi, mis on Yorgi linn oli pankroti äärel ja
lisiiikides endile eluasemed rajanud nga kodu kauem. See on eriti tähtis siis, kui o^ üks suurfirma teise järel kolis oma
» *n«»- RRSP-d investeeritakse intressi- lemisväär«piH tnlpmiKi peakontorid sealt mujale investee-kommijnktliku
terrori eest põgene- meie ei kahtle selles, et see on tõe- RRSP-d investeeritakse intressi- lemisvaärseid tulemusi.
on mitmend häid fonde, risid need samad Reichmänid oma
mis on pidevalt väga edukalt firma Olympia ja Yorki kaudu
osanike kapitaUl^^ New Yorgi linna kinnisvaradesse,
saavutades keskmiselt 17.5% või peamiseh büroohoonetesse. New
rohkem aastas viimase kümne Yorgi linn ei läinud pankrotti ja on
aasta jooksul. nüüd majanduslikud järjel,
Need fondid oh mitmesuguste in- mis on ka Reichmanite investeerin-nud
eestlastele.; \;^liiie-igapäevane :elr^^:^^^ kõmmu- kandvatesse'väärtpaberitesse/ või
'Kuid need: kaks ajalehte kõrviti nismi all ägav Eestis, kus eesti .pangakont Nagu .teame, on
panna ja neid võrrelda, siis iseloo- rahval tuleb täita ainult Moskvast vaid 1,000 dollarit intressidest säa-mustavad
nende leheküljed kõige tulnud käske ja korraldusi ning dud sissetulekut tulumaksuvaba,
paremini ning kõige piltlikumalt ja pingutada ja töötada üha rohkem Ä üle selle, see läheb maksusta-läbipaistvamalt
seda petlikku la ka- s^^^ elmininilik re^hiim
hepalgelist rexhiipi, -mis reklaamib: kokku ei variseks.;; '^-.^ ^sendiga, •:
ennast .inimisoö la^ategi soK Väliseestlaste lugemislauak W Kanada elanikest vesteerimise eesmärkidega. Suur gu väärtust tublisti tõstnud,
siaalsete pahede kõrvaldajana, de linnast tasuta saadetav j^Kodumaa" ^paigutab oma RRSP summad int- osa investeerib kauapüsinud suur-^'i^^ magnaat Conrad Black,
mokraatlike printsiipide rakendaja»» kujutab aga eestlase elu hoopis tei- ressikändvatešse väärtpaberitesise tesse ja edukatesse n.n. „blue ehip" kes omandas kontrolli Arguse fir-na
ja rahu^ eest võitlejana, kmd sest vaatevinklis^^^^ intressi- firmade aktsiatesse. Leidub aga ka ma iile, müüs ära tööstusfirma
moodustab Sisuliselt ajaloo ühe kõi- ajalehti on sunnitud ajälugii vpltsi-; määr panga säästüarvelt või kana- neid, mis on erialalised ja sellega Massey ' Fergusoni, jaemüügifirma
ge julmema terrorsrezhiimi,ku^ Storesi |a kommunikai-elanikdt
röövitakse; nende põhil^^ deks on kas kõrgtehnoloogia, õli j i ^^
sed õigused, sa^etakse^^^™^^ pannakse rohkem rõhku kuna see oli tä^ J^^^^^g^asi, kulla ja hõbeda ja ing'u, kuid olles Norcen
inim^^ed sjpialaagntesse ning här immliku joon^ aga, kus intressimäärad muude metallide firmade aktsiad. Energy, mis omab õli ja maagaasi,
vitataltee süstemaatiliselt vene^^^to kes oma rik-perialismi
ja kolonialismi buvidesgelaStega^^^^^^^^ nii soodne. kindlamad on fondid, mille ees- kuse ja kuulsuse saavutas viinavab-
Viie aa^ta Ä rahsD^^B^ 0" ,,blueehip" firmade riiantidena. Omandan
oonn ^veVeii lv^oiõmlMSikK l u 11 A) aasm aksiatesse ^ mvesteerimisega.^^^^^ rolli XJnionGas^i firma üle,
saada, mis ei ole^^^
torne, erinflats^^^^ raha paigutada peavad 90% oma
pwides järgmise vue aasta pok^ kapitalist investeerima kanada
"^'^/^^^^^^^^^^^^^^^^^
M ud raajandiListeadlased arva.^ «^^^^^^^
n e j i h i k . » ^«^^^'^g^* vad. et meie praegune suhted
jat<^tetult ja
rrtuU foe^^
^^^^ ^ e m a ^ ^ s e ^ erC^^^ sõnavõtu. Suure
s:eks saavad kr^^^^^^^^
Yoimunie^ed, kuigi tag^^^^^^ ^^^elmd "maapõuevaradega. ^ '""''^
mai kujul ja vastavalt oma^^p^^^^ ^ nud koreema inflatsiooni eelkäia- en^^^ jaile^ tõusma hakkavad. ^
sioonilei võhnuredelil. P i M Amuke probleem seoses ena a^is-laialt
tuuakse ära ka Moskvas kü- ei nad ei lase endid ,,Kodumaa** m ka mäiaridusteadlasi kes ar- ^"^a ebausutavana, kuna peaaegu \f ^^y^ "ad on ^ükU-lask^
nud teiste kommuniste 'iga päev loeme ajalehtedes^
riikide Juhtide sõnavõtud ja k i i ^ ^ oodatakse õlihind^^ oiget nniuri^^^
laulpd Moskv^ey mis p Mõned ennustavad isegi, d õ l l j ^ ^ ^
tovMti iga eestlase^ m^ ......
terved rahvad. kodumaa looduse kirjeldusi, meid
: ^,,Rahva: Hääle"; veergudd^ saa- tutvustatakse uute -haiglatega, • avame
selge pildi kuidas see süsteem tike hoonetega ja individuaalelamu-töötab.
]&iileheküljel avaldatud ar-tega. Meie silmade ette tuuakse
tikud kuulutavad igale tähelepaneli-' kolhoosniku ih?s elu punase ajäkir-kule
silmapaarile, et Eesti ei ole mi- janiku prilli läbi ja meid võlutakse
dagi muud kui Moskva koloniaal- meie südamekeelt^
süsteemi sisse lülitatud territoriaal-miseks kodumaa 1^
niis omakorda omab sääraseid
õlifirmasid nagu Numac, Pre-cambrian
ja Ünicorp Resources.
ved kaua oodata.
Tairvo Toomes
•
ii
ÜhendrÜkides on tehtud huvital
statistika — mida arvavad amet
riklased venelastest: Tulemused o|
ootamatud, kui mitte isegi rabj
vad. Kui 1277 ameeriklaselt küsiti
kuidas nad hindavad erinevui,
ameeriklaste ja venelaste vahel
süs vastasid 56 protsenti küsitati
testi et erineviised on „suured'
Samal ajal aga arvasid ainult 3|
protsenti vastajatest, et ameeril
laste ja jaapanlaste vahel on „suu|
red" erinevused. Ja seda vaatama!
ta Pearl Harbourile ja Jaapanile
heidetud aatomponimidele.
Ameeriklased ei hinda eriti kori
gelt ka venelaste patriotismi nüii
süüdistavad neid isikuvabaduste
piiramises ning demokraatlikf
prüitstipide hävitamises. Kui tavaj
Une väheste ajalooliste teadmist
ga ameeriklane suhtub kritiseeri]
vait nii venelastesse kui N. Liidi
praegusesse valitsusesse, siis in]
telligentsem ja haritum grup^
ameeriklasi näib olevat eriti vaenuline
praeguse kommunistUku va-
Itsuse vastu. \
Üldiselt näib^ et ameeriklased
võrdlemisi väikeste teadmistegi
ajalooliste sündmuste hindamiselj
Seda kinnitab eriti fakt, et 24 prol
senti küšitatutest ei vastanud õieti
ühelegi sellisele vtielealgeliseh
küsimusele: Kas ameerika vaen
teostasid invasiooni Venemaale ve-ne
revolutsiooni ajal? Kes on praegu
N. L. kommunistliku partei i^ea-sekretär
ja N. L. juht? Millist or-ganisatsiooni
Venemaal märgitakse
tähted^^a KGB? MilHse poolel
kõrval väitlesid venelased TeWsI
maailmasõjas? Kas vene kaotus^
sõjas ülistasid ameeriklaste kaotu-'
sed? NelJÜe VÕI kõigile vilele ajaloolisele
küsimusele suutsid õlge<
vastused anda ainult 14 protsent
küšitatutest l , /
Ringküsimusele antud vaistüstesi
koorus välja teisigi huvitavaid fak:
te ameeriWaste vähesest teadmiste'
pa«?asist ja noüitilistest arusaamistest.
Küsimusele, kas kommunist-ük
partei võidab või kaotab, kui
N. Liidus korraldatakse vabad valimised,
vastasid 40 protsenti, et
kommunistid võidavad, kuna 49
prots. pidasid neid kaotajateks ja
10 protsenti jätsid vastamata.. 56
protsenti vastajatest olid arvamisel,
et venelased töötavad kõvemini
kui ameei^iklased, kuna ainult
24 protsenti andsid ameeriklastele
parema töölise au. Ankeedist selgus
ka, et ameerUclased on mures
N. Liidu sõjalise võimsuse kasva-niise
pärast, kuna 53 protsenti arvasid,
et sõjalhie oht N. Lüdu poolt
ähvardab pidevalt. Ameerika
ÜhendrUke.
Krooni ajaloolistele küsimustele
vastuste andmisel panid pähe need
44 protsenti küšitatutest, kes ei
teadnud, et N. Lüt ja Ühendriigid
võitlesid ühises koostöös Teises
maailmasõjas sakslaste vastu, 8
protsenti arvasid ise?i, et N. Liit
ja ühendrUgid võitlesid tehieteise
vastu. Ja 76 protsenti küšitatutest
ei teadnud, et N. Lüdu praegune
juht on Müihail Gorbatshov.
Nendest andmetest nähtub, et
läbilõike ameeriklasele peab ajalugu
hakkama õpetama A-st ja B-st
alates; Süt võü) ka järeldada kui
vähe teatakse Ameerika mandril
Balü riikidest ja nende saatusest
ning kui suur tööpõld meid siin ees
ootab Balti rükide ja rahvaste
saatuse selgitamisel.
Kui ameeriljlased oskaksid luge-
_ vene ametUkke ajalooraamatuid,
süs oleksid nad väga imestanud,
mida õpetatakse vene lastele
kaheksa ja üheksanda õppeaasta
kestel Ameerika ühendrükidest Ja
seUe ajaloost, ühendriikide iseseis-
?tBssõjÄ kclita> mis muirdls inglise
Ui
. s \ \ •:
/ / / /
• • • ' • n • ) ' •
f t
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 19, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851219 |
Description
| Title | 1985-12-19-02 |
| OCR text | Lk. 2^. Beiia Nr. 95 Nr. 95 ¥ABA KESTLÄNE Vaba Eestlane, 1955 Ont. M3B 2M3 TOIMETAJA: Olaf KopviUcm 10Il£EGIUM:;Kari Arro, Heino^^J^^ OlevTAs : toimetus 444-4823, taUtus OeUlomedi kuulutused, itsiocö) 444-4832 : aastas $57^i ja veeraodaastas $17,-=^ oi Kanadat: aastas $77,—, aastas $42.— ja veerandaastas $21— KÜULiniJm HINNAD: toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.- FubUshed byPree Estoniad PiibHšhw L td 1953rLesUe St, Doa Milb, Ont^M /. iKaks. ajalehte^ ^ maailmau Vähemalt seÜme mulje tiid parte! tähtsamatel^^^^^ @^ hcikäta mõtlema rtfhapaigufCimiseieJlegistr^^^ Jääb nendele lugejatele^ kelk käf-le ja käskudele SciästyC^ldlXmdesse^i te satuvad Tallinnas ilmuvä^^^ 1^1-^?*^ mmm-liaalekandja „Rahva Haal" ja va- ja sotsialistlike võistluste organi- . r ^ , , , . , , / . ^ , f . ; «i^«uiu pcMsa^u» iiseestlastele saadetav proj^^^ leht ,Kodumaa^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Kahe.-maailmaVeksDskeri^ :;>^•^;. sliski ainult visionaarne ja tuleneb mise,^^^s vastav tulumaksuseadus vavadvastuf^id aga praeguseid majan-selle^ kuidas taUihnas parteiaja- j u t a Ä panuseid teha RRSP- inflatsioon on totrolli all ning du§e suurkujud, kelle rikkust ja kirjanike toimeMubades desse 14 ]cüujo(yksül iga aasta koh-sell^^ suuremat majanduslikku taibukust võib imet-tulnud käskude ja korralduste ko-le, esitatakse intervjuu mõne re- fa kak^ järgneva paari aasta jooksul, leda? halselt propagandak või silmapaistva Ja veebruari kuu järgmisest jiast seotud teadma- Äsja lugesime kanada lehtedest, mohteerltakse. Praktiliselt on^^^^^^M^ oma et Reichmänite perekond ostis ära s^Rahva Hääl** kui ka ^,Kbdumaa** sajaprotsendilist propagan/davada harjuniuseks, et eelmise kalendri- investeeringuid hajutada mitmesu- Kanada Gulfi õlifirma N ad ostsid okupatsioonivõimude propaganda aasta kohta lubatud panus tehakse gustesse eri moodustess^. Investee- ainult selle osa, mis tegutseb prae- Qebed, kuid nende vaheline erine- saadud kommunismi ülistava ideo- järgniise aasta kahe esiimiese' kuu rimisfondid on heaks mooduseks guste õlitagavarade haldamisega ja vus seisab seHes, et ,,Rahva Hä loogilise artikliga. Uudised välils- jooksul ja enamikus veebruarikuu kuidas oma kapitaH paigutada uute leidmisega. Bensiinijaamad ja Oli mõeldud kodumaal Moskva maailmast piirduvad Dmõnerealište lõpupoole. Kui võimalik, pn väga oniandiõigusega väärtpaberitesse, õlisaaduste jaotusvõrk müüdi Pet-surve all elavale eesti rahvale, ku- sõnumitega teistest kommunistlikest soovitav vastava kalendriaasta pa- mis on kaitseks inflatsiooni vastu. ro-Canada^le^ Nende ettenägelikku-inia ,;Kodumaa*Meheküljed on täi- räkidest ja kallalet^ üheid^ Ä kohe jaanuarikuus teha, sest Oma raha heasse investeecimisfon- sest annab pildi järgmine ^äide. detud selle meelitava propaganda- riikidele. sellega kasvab investeeritud surn- di paigutamisega ostab investeerija 1970-ndate aastate keskel, kui New materjaliga, mida serveeritakse vä- See 'on maailm, mis ümbritseb mä tulumaksuvabalt 12-—14 Jcuud investeerimisekspertiisi, mis on Yorgi linn oli pankroti äärel ja lisiiikides endile eluasemed rajanud nga kodu kauem. See on eriti tähtis siis, kui o^ üks suurfirma teise järel kolis oma » *n«»- RRSP-d investeeritakse intressi- lemisväär«piH tnlpmiKi peakontorid sealt mujale investee-kommijnktliku terrori eest põgene- meie ei kahtle selles, et see on tõe- RRSP-d investeeritakse intressi- lemisvaärseid tulemusi. on mitmend häid fonde, risid need samad Reichmänid oma mis on pidevalt väga edukalt firma Olympia ja Yorki kaudu osanike kapitaUl^^ New Yorgi linna kinnisvaradesse, saavutades keskmiselt 17.5% või peamiseh büroohoonetesse. New rohkem aastas viimase kümne Yorgi linn ei läinud pankrotti ja on aasta jooksul. nüüd majanduslikud järjel, Need fondid oh mitmesuguste in- mis on ka Reichmanite investeerin-nud eestlastele.; \;^liiie-igapäevane :elr^^:^^^ kõmmu- kandvatesse'väärtpaberitesse/ või 'Kuid need: kaks ajalehte kõrviti nismi all ägav Eestis, kus eesti .pangakont Nagu .teame, on panna ja neid võrrelda, siis iseloo- rahval tuleb täita ainult Moskvast vaid 1,000 dollarit intressidest säa-mustavad nende leheküljed kõige tulnud käske ja korraldusi ning dud sissetulekut tulumaksuvaba, paremini ning kõige piltlikumalt ja pingutada ja töötada üha rohkem Ä üle selle, see läheb maksusta-läbipaistvamalt seda petlikku la ka- s^^^ elmininilik re^hiim hepalgelist rexhiipi, -mis reklaamib: kokku ei variseks.;; '^-.^ ^sendiga, •: ennast .inimisoö la^ategi soK Väliseestlaste lugemislauak W Kanada elanikest vesteerimise eesmärkidega. Suur gu väärtust tublisti tõstnud, siaalsete pahede kõrvaldajana, de linnast tasuta saadetav j^Kodumaa" ^paigutab oma RRSP summad int- osa investeerib kauapüsinud suur-^'i^^ magnaat Conrad Black, mokraatlike printsiipide rakendaja»» kujutab aga eestlase elu hoopis tei- ressikändvatešse väärtpaberitesise tesse ja edukatesse n.n. „blue ehip" kes omandas kontrolli Arguse fir-na ja rahu^ eest võitlejana, kmd sest vaatevinklis^^^^ intressi- firmade aktsiatesse. Leidub aga ka ma iile, müüs ära tööstusfirma moodustab Sisuliselt ajaloo ühe kõi- ajalehti on sunnitud ajälugii vpltsi-; määr panga säästüarvelt või kana- neid, mis on erialalised ja sellega Massey ' Fergusoni, jaemüügifirma ge julmema terrorsrezhiimi,ku^ Storesi |a kommunikai-elanikdt röövitakse; nende põhil^^ deks on kas kõrgtehnoloogia, õli j i ^^ sed õigused, sa^etakse^^^™^^ pannakse rohkem rõhku kuna see oli tä^ J^^^^^g^asi, kulla ja hõbeda ja ing'u, kuid olles Norcen inim^^ed sjpialaagntesse ning här immliku joon^ aga, kus intressimäärad muude metallide firmade aktsiad. Energy, mis omab õli ja maagaasi, vitataltee süstemaatiliselt vene^^^to kes oma rik-perialismi ja kolonialismi buvidesgelaStega^^^^^^^^ nii soodne. kindlamad on fondid, mille ees- kuse ja kuulsuse saavutas viinavab- Viie aa^ta Ä rahsD^^B^ 0" ,,blueehip" firmade riiantidena. Omandan oonn ^veVeii lv^oiõmlMSikK l u 11 A) aasm aksiatesse ^ mvesteerimisega.^^^^^ rolli XJnionGas^i firma üle, saada, mis ei ole^^^ torne, erinflats^^^^ raha paigutada peavad 90% oma pwides järgmise vue aasta pok^ kapitalist investeerima kanada "^'^/^^^^^^^^^^^^^^^^^ M ud raajandiListeadlased arva.^ «^^^^^^^ n e j i h i k . » ^«^^^'^g^* vad. et meie praegune suhted jat<^tetult ja rrtuU foe^^ ^^^^ ^ e m a ^ ^ s e ^ erC^^^ sõnavõtu. Suure s:eks saavad kr^^^^^^^^ Yoimunie^ed, kuigi tag^^^^^^ ^^^elmd "maapõuevaradega. ^ '""''^ mai kujul ja vastavalt oma^^p^^^^ ^ nud koreema inflatsiooni eelkäia- en^^^ jaile^ tõusma hakkavad. ^ sioonilei võhnuredelil. P i M Amuke probleem seoses ena a^is-laialt tuuakse ära ka Moskvas kü- ei nad ei lase endid ,,Kodumaa** m ka mäiaridusteadlasi kes ar- ^"^a ebausutavana, kuna peaaegu \f ^^y^ "ad on ^ükU-lask^ nud teiste kommuniste 'iga päev loeme ajalehtedes^ riikide Juhtide sõnavõtud ja k i i ^ ^ oodatakse õlihind^^ oiget nniuri^^^ laulpd Moskv^ey mis p Mõned ennustavad isegi, d õ l l j ^ ^ ^ tovMti iga eestlase^ m^ ...... terved rahvad. kodumaa looduse kirjeldusi, meid : ^,,Rahva: Hääle"; veergudd^ saa- tutvustatakse uute -haiglatega, • avame selge pildi kuidas see süsteem tike hoonetega ja individuaalelamu-töötab. ]&iileheküljel avaldatud ar-tega. Meie silmade ette tuuakse tikud kuulutavad igale tähelepaneli-' kolhoosniku ih?s elu punase ajäkir-kule silmapaarile, et Eesti ei ole mi- janiku prilli läbi ja meid võlutakse dagi muud kui Moskva koloniaal- meie südamekeelt^ süsteemi sisse lülitatud territoriaal-miseks kodumaa 1^ niis omakorda omab sääraseid õlifirmasid nagu Numac, Pre-cambrian ja Ünicorp Resources. ved kaua oodata. Tairvo Toomes • ii ÜhendrÜkides on tehtud huvital statistika — mida arvavad amet riklased venelastest: Tulemused o| ootamatud, kui mitte isegi rabj vad. Kui 1277 ameeriklaselt küsiti kuidas nad hindavad erinevui, ameeriklaste ja venelaste vahel süs vastasid 56 protsenti küsitati testi et erineviised on „suured' Samal ajal aga arvasid ainult 3| protsenti vastajatest, et ameeril laste ja jaapanlaste vahel on „suu| red" erinevused. Ja seda vaatama! ta Pearl Harbourile ja Jaapanile heidetud aatomponimidele. Ameeriklased ei hinda eriti kori gelt ka venelaste patriotismi nüii süüdistavad neid isikuvabaduste piiramises ning demokraatlikf prüitstipide hävitamises. Kui tavaj Une väheste ajalooliste teadmist ga ameeriklane suhtub kritiseeri] vait nii venelastesse kui N. Liidi praegusesse valitsusesse, siis in] telligentsem ja haritum grup^ ameeriklasi näib olevat eriti vaenuline praeguse kommunistUku va- Itsuse vastu. \ Üldiselt näib^ et ameeriklased võrdlemisi väikeste teadmistegi ajalooliste sündmuste hindamiselj Seda kinnitab eriti fakt, et 24 prol senti küšitatutest ei vastanud õieti ühelegi sellisele vtielealgeliseh küsimusele: Kas ameerika vaen teostasid invasiooni Venemaale ve-ne revolutsiooni ajal? Kes on praegu N. L. kommunistliku partei i^ea-sekretär ja N. L. juht? Millist or-ganisatsiooni Venemaal märgitakse tähted^^a KGB? MilHse poolel kõrval väitlesid venelased TeWsI maailmasõjas? Kas vene kaotus^ sõjas ülistasid ameeriklaste kaotu-' sed? NelJÜe VÕI kõigile vilele ajaloolisele küsimusele suutsid õlge< vastused anda ainult 14 protsent küšitatutest l , / Ringküsimusele antud vaistüstesi koorus välja teisigi huvitavaid fak: te ameeriWaste vähesest teadmiste' pa«?asist ja noüitilistest arusaamistest. Küsimusele, kas kommunist-ük partei võidab või kaotab, kui N. Liidus korraldatakse vabad valimised, vastasid 40 protsenti, et kommunistid võidavad, kuna 49 prots. pidasid neid kaotajateks ja 10 protsenti jätsid vastamata.. 56 protsenti vastajatest olid arvamisel, et venelased töötavad kõvemini kui ameei^iklased, kuna ainult 24 protsenti andsid ameeriklastele parema töölise au. Ankeedist selgus ka, et ameerUclased on mures N. Liidu sõjalise võimsuse kasva-niise pärast, kuna 53 protsenti arvasid, et sõjalhie oht N. Lüdu poolt ähvardab pidevalt. Ameerika ÜhendrUke. Krooni ajaloolistele küsimustele vastuste andmisel panid pähe need 44 protsenti küšitatutest, kes ei teadnud, et N. Lüt ja Ühendriigid võitlesid ühises koostöös Teises maailmasõjas sakslaste vastu, 8 protsenti arvasid ise?i, et N. Liit ja ühendrUgid võitlesid tehieteise vastu. Ja 76 protsenti küšitatutest ei teadnud, et N. Lüdu praegune juht on Müihail Gorbatshov. Nendest andmetest nähtub, et läbilõike ameeriklasele peab ajalugu hakkama õpetama A-st ja B-st alates; Süt võü) ka järeldada kui vähe teatakse Ameerika mandril Balü riikidest ja nende saatusest ning kui suur tööpõld meid siin ees ootab Balti rükide ja rahvaste saatuse selgitamisel. Kui ameeriljlased oskaksid luge- _ vene ametUkke ajalooraamatuid, süs oleksid nad väga imestanud, mida õpetatakse vene lastele kaheksa ja üheksanda õppeaasta kestel Ameerika ühendrükidest Ja seUe ajaloost, ühendriikide iseseis- ?tBssõjÄ kclita> mis muirdls inglise Ui . s \ \ •: / / / / • • • ' • n • ) ' • f t |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-19-02
