Vaba eestlane , December 19, 1985

              Nr., 95
ihodeposti ^
itabe!
^õik Kanada postiasutused Met-
)litan Torontos .on avatud jõü-
Jtul, 24 detsembril ja uusaas-
Ihtul, 3f. dets. kuni kella 3.45.
[kontorid on suletud, ega pole
ikandmist esimesel jõulupühal,
lets., teisel jõulupühal (Boxing,
\)i 26. dets; ja uusaasta päeval,
ian. 1986.
>etsiaalne kojutoomine, Intel-ja
Teleposti teenindused on
Jiid kuni kella 3.001 p.l. jõulu-il
ja uusaasta õhtuil ka on või-jiatud
Priority Post. Courier tee-
|us nende päevade lõuna-kiri
jõuaks kohale vastavalt
jets. ja 2. jaan. 1986. Piiratud
teenindus on käigus teisel jõu-hal.
[väline postiteenindus on taas^
reedel, 27. dets. ja neljap. 2:
1985.
- • t i l
Nr. 95 V A B A E E S T L A N E ndjapäeval, 1^. deisembril 1985Thursday, Becember 19,1985 Lk. 5
UEsy Mcicisiiig
iCIRSIPUII VARJU!
Mind $12.-»> pSiBsss saatekoIsB J© iSo
ILMUS:
¥trci IPeskü-Griiiith^i
oeiLU J K T K U i
V Õ Õ R S I L "
GDANSK — Solidaarsuse ji
Leeh Walesa seisis silm-silma
vastu nuiadega vehkivate politsei­nikega,
kuni viimased andsid teed
ja lasksid teda panna lilli 15 aastat
tagasi valitsuse vastastel protestide-monstratsioonidel
surma saanud
tööliste monumendile. 60 politsei­nikku
veekahuriga blokeerisid Wa-lesale
tee, kui ta tahtis minna St.
Brygida kirikust mälestussamba
juurde, mis koosneb kolmest hii-gelristist.
Mind plnss Isateknlu 5® €
talituses
kõrgeid hindeid
FORT WORTH (Reuter) — Ühe
Texase kesikkooli matemaatikaõpe­taja
võetakse arvatavasti kohtuli­kule
vastutusele, kuna ta olevat
müünud õpilastele kõrgeid hindeid
eksamitel. Teatavasti maksis üks
„A" $75 ja „B" hinde võis saada
$50 eest.
Toronto Eesti Baptisti kogydose segakoor oma uues vormiriietuses, paremal klaveri-ja
koorijuht Charles Kipper.
\\%fm\ küsis
3,5 mikfdit lõululaulu baptisti kiriku:
.iN^iE.MLmJAB\Kf tE. ^Si iI 00 ^.JERUUSALEMM .—' ^^ Iisrael on
" formaalselt küsinud USAlt üle 3,5
kvartett: Inta Hafler, Ivita M6il- mUjardi abi 1987. aastaks, millest
aa* Aasma Taves, Maila Tafanrc ^-^ miljardit on sõjaliseks otstar-beks.
1986. aastal saavat Iisrael
Wind $9.50 + saateüjralo $1,— 3,75 miljardit dollarit regulaarset
o>o< ia»o«aM>«iii>o«n>«><i ja hädaabilist toetust USAlt.
T A L V I N E REIS S U V I S E S S E FLORIDASSE
Veel on võimalus kaasa elada Fettes Tours and Travel Ltd. reisi­büroo
poolt meile kavandatud 17-päevasele ringreisile, mjUest
3 ööpäeva veedame laeval „S.S. Emerald Seas" teel Nassausse.
Ärasõit Toronto Eesti Maja hoovilt 31. jaanuari hommikul ja
tagasi jõuame 16. veebruari^õhiul.ööbimised teel toimuksid järg-^
mistes kohtades: Gincinnati, Spartanburg, St. Augustine, Dayto-na
Beach (2 ööd), Orlando (2). Miamisse jõudes asutakse lae-valeV
mis viib meid Nassausse Bahama saarestikus ja ka päevaks
Berry Island'ile. Tagasi Miamis Jäheb. sõit edasi lääne suunas
Napels'i, sealt edasi St. Petesburg (2), Ocala, Gartersville, Gin-cirlnati
ja koju tagasi. Teel külastame palju vaatamisväärsusi nagu
Gape Kennedyt, Disneyworld'r, Sunken Gardens'i; Silver Springs'i,
Ocala hobuste farmi ning teisi huvitavaid kohti. Ööbimiseks lae­val
on reserveeritud kaheinimese toad laeva välisküljel. Toidud
laeval on arvestatud reisihinna siss^Reisihind koos laevasõiduga
kahekesi toas on $1579.00 isikuCmillele lisandub maksude ja
jootraha haol (54.00 (kanada ralms).Eeestikeelne informatsioon
ning selgitav reisikirjeldus ja voldi^aevafirmalt on saadaval he­listades
Kalju Jõgi'le (416) 487-2094\nne 3. jaanuari.
Inglid saadeti ma:a peale Eristu­se
sünniuudist kuulutama. Jõulu-muusikas
on inimene püüdnud sa­ma
imiteerida, igaüks oma jõu ko­haselt,
mistõttu jõulude eel on
rohkesti jõulukontserte aastasadade
jooksul omaseks saanud helitöö­dest,
aga ka üha uutest sama ins­piratsiooni
alusel loodud töödest.
Toronto Eesti Baptisti kogudus
on igal jõulueelsel ajal korraldanud
adventkontserte, rakendades läbi­viimisel
oma segakoori, noortekoo­ri
ja vokaal- kui ka instrumentaal-soliste.
Koguduse liikmeskonnas
on igal alal suutlikke esinejaid.
Tänavuse kontserdiga õnnistati
sisse uus sini-valge vormiriietus,,
mis" jättis ühüaše piida.
Tänavune kava alustati viiuliduo-ga^
Desiree Medri ja Yvonne Mur-ray
mängisid viiuUl katke G. F.
Händeli Pastoraal-sümfooniast. Ka
segakoor järgnes sama helilooja
helindiga ,,Oo, sa kell't õnnistust
ootame Siion", et järgmise, kahest
koorist moodustatud ühiskooriga
veelgi hoogsamalt ja rõõmusõnu­mit
vaimustusega väljendavalt
laulda G. F. Händeli ,;Sest meile
on sudinud." MaaUmamüüsika
klassiku helitööde aste-astmeliiie
esitamine lisas tajutava jõulusõnu­mi
suuruse Charles Kipperi juhatu­sel.
Järgnevad laulud arendasid te­maatiliselt
juba teisel tasemel tä­napäevases
maaümas, alt Asta
Kaups laulis „A11 avardund taeva"
ja segakoor I).Hustadi„Kui po­leks
tulnud ta" ja R. Toi harulda-selt
heüseva' ja harmoniseeriva
„Jõulukella", kus koörisolistideks
olid-Astä Kaups; Marika Wübikš^^^
Aime' Hanslep, • KHyerisaate kõrval
K. Raid tshellol.
Noortekoor laulis D. Eddlemam
, ,Calypso Carol", prantsuse jõulu­laulu
„Tooge tõrvik", flöödil män­gis
kaasa Laire Raid ja Regeht/
Shane'i , ,Do you hear what I
hear", kuna nende vahel Desiree
Medri mängis viiuHl G . F . Händeli
„Ta toidab onia karja".
Segakoor laulis M.Head'i „Teel
Pettemma** ja W. Neidlingeri „ööl,
mil Jeesus sündis meü", milliste
vahel sopran Marika Wilbiks laulis
„Petlemmas", Pärast vaimulikku
kõnet ja ühislaulu lõpetati kaasa­haarav
ja kaasaelama panev kont­sert
koraaliga ,,Püha öö", kus se­gakoor
laulis all ja noortekoor rõ*
dul, mis jättis stereofoonilise efek­ti,
hõlmas aga koik kirikulised pü­ha
öö tunnetesse, nagu sulatades
nad muusika osaks, kellele püha
öö polnud ajalooliselt kauge sünd­mus,
vaid realiteet.
Koore ja soliste saatis Helen Pal­vel
klayerü. Peeter Kaups. organis-
: tmaVühišiaülei^^-'^'^-'-;^---^ r'-''->J:^•'^'y-,_'.,.
Käs koorid suutsid inglilaulüUkku
suurust saavutada?. Võibolla olenes
see yästuvõtjaist, kuid nende laul
soojendas ja kiskus kaasa, muutes
ammugi tuttavad meloodiad lähe­daseks,
uued tööd jäid hinges edasi
^helise^la. . }l.
Ajalo®lk® koguteos @obiT Msok p *°
tähtpMevadeks
^13 lk., miUest resmneld 87 Ib.
mid nägitisas köites $29.00. S^eknln Ka
välfemiaadelel4.00
Pf^kelsed aell!nils<ed saata; „Ee^ed Kanadasf^
2 Jocelym Cirssc., DON MOLtS, Ont, M31
444 5173.
Tshekid idEJutada ^ada E<sstM(& AJSDICMI^ SoBiiIsjoiii
Teos on müügB ka „VABA ^^«'«^
TAMISKOMTIEfi kanploses.
Nüüd kui stahhanovlik liikumine
on jälle unustusest välja toodud on
ka Eestimaa mehi hakatud stah-hanovlasteks
ülendama. Kõigepealt
pälvisid kõrge tunnustuse Hiiumaa
maaparandajad. Kollektiivile anti
auvimpel ja rahaline preemia,
audiplomi ning preemia väärÜiseks
tunnistati sama koondise traktorist
Laas Leis. Hiidlaste suursaavutus
oli seisnenud selles, et nad olid lõ­petanud
käesolevaks viisaastakuks
kavandatud maaparandustöid en­neaegselt.
Soovime kõikidele
meie sugulastele
ja häädele sõpradele
wm mimmi
u
HEAD WÜT AASTAT!
ENSV Ülemnõukogu presiidium
nimetas uueks justiitsministriks
Advig Juhani p. Kirise. Uus minis­ter
on sündinud 1935. aastal ja
tutvustavas teadaandes nimetatak­se,
et ta on EESTLANE, õigustea­duse
kandidaat ja partei Uige 1960.
aastast; On seni töötanud mitmel
parteir ja kohtuteeninduse kohta­del,
ka Tartu ülikoolis riigi ja õi­guse
ajaloo kateedri vanema õpeta­jana.
Endine minister Erki Peetri
p. Süvet' oli vabastatud 15. mv.
seoses pensioxxBle minekuga.
UUDISED
gus tutvutakse puuvüja ja marja-kasvatusega
ning üuaiandüsega.
Kevadel lisanduvad loengutele eks­kursioonid.
Tallinna Eesti Riiklikus Ajaloo­muuseumis
toimus näitus ,,150 aas­tat
pabermenetlusest fotograa:
fias". Väljapanek tutvustas osakest
ajaloomuuseumi 67000 fotomaterja­lide
kogu vanemast osast. Väljapa­nekud
olid jutustanud esiniestefo^
toateljeede asutamisest jä piltnike
tegevusest 19. sajandi teisel poolel
Tallinnas ja-Tartus.
suri 8. npy.
Manivald Kesamaa, sündinud 7.
okt. 1921 Narvas. Eesti kirjandus­se
tuli ta nendest .N. Liitu viidud
eesti sõdureisti kes sõjast feluga
pääses, teenides Eesti Laskurkor­puses
kahurväelasena. Temalt on
ilmunud mitukümmend luuletusko­gu
ja lastefaamatut, jäädes elulõ­puni
sÕdurluuletajaks, kuigi ta pole
peale parteiringkonna kirjandusrin­gides
erüist tunnustust leidnud;
rahvakunsti avastamisloost käes­oleva
sajandi alul. Juta Kivimäe
K. Rauast kui Eesti kultuurielu or­ganisaatorist
1919—1924. a. Lehti
Viiroja j a Rein Loodus tutvustasid
K. Rauda kui raamatuillustraato-rit
ning eesti „Kalevipoja" illust­ratsioonide
lööjat. TÜna Abel kõne­les
Paul Raua etüüdidest. Kõnele­jad
hindasid Raudade osa rahvus­liku
kunsti ja kunstielu loomisel
ning arendamisel'
Hiljuti kaitses haridussüsteemi
mõju noortele käsitlevat doktori­väitekirja
N. Liidu Ministrite Nõu­kogu
juures asuvas Rahvamajan­duse
Akadeemias Tartu ülikooli
juhataja Paul Kenkmann; Töö tun­nistati
filosoofiadoktori kraadi
vääriliseks. Teatavasti eesti dokto­riväitekirja
peab kaitsma vene
koolide või instituutide juures.
Robert ja papi Matsina
' Et eesti inimesed hakkaksid oma
aedades ja eramaalappidel kasva­tama
puu? ja juurvilja hakati ini­mestele
Aianquse ja Mesinduse
Seltsi Tallinna osakonna kursustel
aiandusalaseid teadmisi andma ja
täiendama. Osavõtjaid oli Ugi 500.
Veebnaarim kestvate loengute käi-
Kodumaal tähistati vendade
Kristjan ja Paul Raua 120. sünni­aastapäeva
Kunstimuuseumis.
Kadriorus avati väike näitus mõle­ma
kunstniku loomingu paremi­kust.
TeaduskonverentsÜ rääkis
ajaloodoktor Ants Vnrese huvi tek­kest
rahvakunsti
Tartus Lätte ja ülikooli tänava
nurgal ehitamisele tuleva Tartu üli­kooli
õppehoone kohal käivad ar-heoloogüised
kaevamisedf Kultuuri­kiht
ulatub seal 5—7 m sügavuse­ni.
Rikkalikult leiti rohelise glasuu­riga
kaetud kahhelkivide tükke.
Leiud on pärit 16.---17. sajandist
ning varem pole sellisel hulgal neid
Tartust saadud. Keemiahoone hoo­vipoolsel
alal satuti muistsete eest­laste
asula 11.—12. sajandist pärit
kultuurUcihüe. Kaevamisi tahetakse
ka Järgmisel
I I I t