Vaba eestlane , September 17, 1985

              Nr. 69
Nr. 69 VABA EESTLANE • teisipäeval, 17. septembril 1955 — Tuesday, September 17, 198S , Lk; 3
imentaarid
idas tegutseb omapärane or-
Itsioon, mis kamiab nimetust
ie õiguste Komitee. Nagw
I nimetusest võib järeldada,
tegemist komiteega, keU®
Bkond on võtnud endale iiles-vangide
õiguste kaitsmise,
mitte ainult kaitsmise, vaid
[•jategijate huvide eest võit=
nagu see hiljuti selgus
} 1 ülemkohtu otsusest mõrt-
|(is surma mõistetud ühend-kmjategija
väljaandmiseks
ist.
[peategelane on 24-aastane
|klane Joseph Johnt Kind-mõisteti
Füadelfias surma
lohe tapmise eest, kellega ta
li sooritanud röövretki. Kind-jrmestus
vanglast põgeneda,
tabati Montreali lähedal,
oli sooritanud sissemurd-
[anadajä Ühendriikide vahel
Id kurjategijate vastastikuse
idmise kokkuleptie põhja!
jilnud Kindler Ühendrükides-
|si saatmisele, kliid nüüd se-xele
Vangide õiguste Komi-
Is andis asja kohtusse, dek-lies,
et Kanadal ei ole õigust
lihtegi isikut tagasi sinna
I kus valitseb surmanuhtlus,
lanadas on surmanuhtlus
jc^iülemkohtu liige kohtii-rre
Pinard tegi Vangide õi-komitee
nõudmise suhtes
Ilge ja õiglase otsuse, kinni-
|t temal ei ole õigust Kana-lendrükide
vahel sõlmitud
[ijate väljaandmise kokku-
Bhjai nõuda, et kurjategijat
jeta pärast väljaandmist
ddeselektritoolüe. Välja-küsimuse
peab nüüd lõpH-
[endama Kanada õigusms-
)hn Grosbie.;
pole ainus[ mõrvar, kelle
bnimõiguste ^entusiastid on
pe alla võtnud. Veelgi
jm ja silmatorkavam öH
[ase Charles Ng'i tabamine
, Calgarys. Charles Ng'i
fakse ühendriikides vähe-inimese
metsikus tapmi-
Kanadas tema kaitseks
ud advokaadid võitlevad
Ijaandmise vastu, seleta-lõrvarit
ootab lõuna pool
lanuhtlus
inimõiguste eest v^itleja-on
küll kantud kõrgetest
Ist, kuid nende ideaalide
pub loogilme tagapõhi. Kui
|ja on sooritanud kusagil
lille eest teda ootab sur-
^s, siis peab ta selle karis-võtma,
mille talle mää-maa
seadus. Kanada!
Jit õigust hakata muutma
|a seadusi ja rajama siiiJi
ddest põgenenud kurjate-rarjupaika.
Surma mõiste-
?arid teadsid oma kuriteo
sel väga hästi, milline ka­id
ootab ühendriikide sea-
|i ning nende väljaandmine
igil viisil kuritegu inim-
I. Seda peaks arvestama
linister Crosbie kui ta
|aNg'i suhtes oma otsust
;gema.
saadud informatsioon!
m nii ühendriikide kui ka
liplomaadid suhtunud po-frhinenud
Rahvaste.Orga-plaani,
mis iaotleb
issidega Afganistani küsi-bndamist
ning sealse hävf-lise
tegevuse lõpetamist.
mdub siiski väga veidra­il
ole kuidagi mõeldav, et
Ised sellise roostetanud
su otsast sööta hakkavad
i/isjaomastest ringkonda-itJSrg
lk. 81
saated olid meile poliiti-
[tiivsed, ütles Janis.
oli tal kokkusaamine
litee sekretäri Lars An-
[. kes ütles, et Balti Va-värvilised
voldikud, rais
iseks Euroopas, tegid nii
fwme kui ka Rootsi riigi-ü^
sed lahti. Ta" soovitas
seda voldikut ka jaapani,
ja araabia keeltes,
fabadusliidu juhtkond tä-
Braukist Balti Vabadus-damisel
Euroopas^ eriti'
asja abiellunud noormees
linädalad veetis balti küši-
•-tamisel.
V.P.
i
wvvvwwvww
1
21, Ja 22o septembril
dn A. Rebane, tel 461-6383
septembri!
dr, T. Maimets, tel. 469-1322
Tor9nto Eesti Seltsi korraline
peakoosolek toimub 26. septemb­ril
1985 Toronto Eesti Maja väi­keses
saalis algusega kell 6.30 õ.
Kvoorumi puudumisel peetakse
koosolek 1 tund hiljem.' Palume
kõiki seltsi liikmeid Sellest osa
võtta.
Samaaegselt teatame ka, et selt­si
raamatukogu avatakse 3. ok­toobril
1985 5—7 õhtul ja on
edaspidi avatud igal neljapäeval sa-^
madel kellaaegadel. Palume tungi­valt
kõik laenatud raaniatud 3.
okt. tagastada. _|
Toronto Eesti Seltsi juhatus D B
uvelaagrid
Grupp ^Põhjala Tütarde" gaide ja hellakesi „Aloha" suvelaagris.
estit tutvust
Estonld" korvpallinneeskdneiia treener H^rry Liiv lutissf(sb eeiesest sisetegeYusperioodi
sportlasena ga treenerina
Toronto ajalehes „Th® Siin" ilmnned leheküljepto alapealkiri kõlaks
jjHarry Liiv, jjEstonia" süda ja hing." Don McCrae, Kanada rahvusnaiskonna treener
hindab kõrgelt HarryLiivi panust Kanada korvpallile: j^Harry, koos oma mängijatega
on loonud uue korvpalli dünastia Kanadas!" Kanada rahvusmeeskonna treener Jack
Donohue arvab, et jjEstonia" on üks paremini organiseeritud korvpalliklubisid Kana»
das. jjVaba Eestlane" usutles foronto eesti ühiskonnas hästituntud muusikameest,
kindlustusagentuuri omanikku ja korvpallitreenerit Earry Luvi, kelle meeskond 55ES- hommikul Peetri kiriku all saalis. iLahkuti veel paremate sõpradena
tonia" «„ jeb. aastaid omaMod po^inentse kohta kanada korvpallis. v^-«^ - 'S^SrSÄti
Treeneriks ei saa üleöö ja ilma
erialaliste teadmisteta. Tahak§
enam teada sinu tagapõhjast sport»
lasena. •
Toronto kahe gaidlipkonna suvelaagrid toimusid 17o
—24. augustü Kotkajärvel. Kuigi laagrid toimusid samal
ajal, olid need ermevatel laagriväljakutel, et anda võima°
lust tegutseda lipkonna ulatuses, kus tüdrukud said üks°
teist ja oma juhte paremini tundma õppida. Osavõtjaid
OÜ suhteliselt vähe, aga lõbu |oB laialt. Väike4^^ või­maldab
programmis kasutada tegevust, mida suurlaagrid
ei saa praktiliselt läbi viia»
„Ra3aleidjate" laagri nimeks oli käidi matkamas, ujumas ja meele-
„ Ü L E - E L A M I S E " laager ja laag- lahutuseks purjelauaga sõitmas. Ei
rimärgil oli Kui küsisin, puudunud ka laulud. ja lõkked,
„Miks?", siis sain vastuseks, et Laagrijuhiks oli ngdr. Ingrid Kütt.
teemaks on metsas säüimine, kuna 1 •,Põlijala Tütarde" laagrinimeks
ei oldud alul kindlad, kas elavad „AL0HA" ja laagrijuht oli
nädala üle oma toidutegemise või- ngdr. Süvia Birk-Terts. Kujutati et-metega!.
Nädala jooksul kõik sÖö- te, et laagri asukohaks oli soe Ha».
gid tehti väljas tulel ja nädalalõ- Vai saar jä õhtul telgis olles tun-puks
OÜd kõik elus ning terved! äus, et tuul kohises palmipuudes
õpiti metsatarkust, kanuu kasuta- mitte Muskoka mändides,
mist, valmistati säüimispaun, iga xaagrimärgil väike kuusekäbi
tüdruk,tegi omale paari pastlaid, muutus andekalt ananassiks. Tege-
•: -" :' • - . • . •. • vuss€ kuulusid: vetelmäng, kanuu-sõit,
vibulaskmine, võrkpallimäng,
salavõrgu tegemine ja kalapüük
imitte-võrguga! )^ Käidi matkamas,
õpiti köidiseid kasutama laagri ehi­tuste
juures, valmistati tõrvikuid
|ja kaela havaipäraseid ,,lei'sid".
Koos ,,Rajalei(ijate" tüdrukutega
Itehti metsämängu jä käidi Metsa-lülikoolü
külas füme vaatamas. Lõ-jpulõke
oli ühine, kus tüdrukud
kandsid ette andekaid nalje ja to»
redaid laule.
Laagrid lõppesid laupäeva hom-
^Raialeid
lipkond a
BQ
ustab
Kus on eales eesti türeid
laias ilmas elamas,
kes ei karda orjakütkeid,
vaba laul kel kõlamas:
kogunegem kõikjal ühte l
Marie Under
«Rajaleidjate" gaidlipkond alus­tab
sisetegevusperioodi piduliku mikupoolikul ja tüdrukute nägudest
avakoosolekuga 21. sept. kell 10:00 j oli näha, et jäid laagriga rahule.
TOOMAS HILLAR HEINSOO
. Täriu isale, kujunes minüesime^
seks armastuseks jalgpall. Igal pii^
hapäeval võttis ta mind käekõrva­le
ja vantsisime Kadrioru staadio­nile.
Huvitava kokkusattumisena
oli mu lemmikmeeskonnaks tollal
,,Eštönia'\ Üheks^^ m
eiajnuseks oli Balti turniir 1937.
aastal, niille Eesti võitis. Siis kris­talliseerus
poisikese hinges soov:
Sündinud Torontos 1961. a. Kesk- "^^nagi mängb ka mina Eesti
hariduse omakanud Victoria Park rahvusmeegkonnas, kollases särgis
Secondary §chool'is. Jätkas õpin- 1^^^^ pükstes ja mu isa on
guid Toronto Ülikooli Victoria Pealtvaatajate hulgas/
CoUegeMs, mille lõpetas sel keva- Kuidas olid pöisikeseHa lood te-del
B.A. kraadiga poliitiliste tea- gevs|wrdlga, mängisid sa ka ise?
duste ja ajaloo alal. Kavatseb jät­kata
õpinguid õigusteaduse kraadi Tagusime Jalgpalli igal võimali-saavutamiseks.
Akadeemiliselt kui- kui väljakul ja karjamaal. Võib-l
u b Korp! IPirateniitas Esticasse. o^a tulid siis esmakordselt välja
mu organiseerimise võimed, kuna
ira B ^ mäletan ennast alati moodustamas
TeC8öaCil|in@ meeskondi ja organiseerimas võlst-jooksul
on Eesti nimi ja rahvusvär- võimalik ühiselt mõningaid prob-, metsatarkust.
vid ulatunud tuhandete mitte-eest- l^eme lahendada. Peale avamist' •
lasist pealtvaatajate silmadesse, suunduvad üksused' oma esimesi
Kuigi „Estonias" ei mängi hetkel koondusi pidama. Samas toimub ka
ühtegi eestlast, kuna vastava talen- heUakeste, gaidide ja vanem-diga
eesti noori lihtsalt pole, on ^ ^ ^ ^ vastuvõtmine,
meeskonna koosseis säärane, mis ^^i^lus ja skautius on eestluse
teeb au meie rahvale. Nad on kõik taimelavaks. Töös ja mängus pan-kõrgema
haridusega, elus hästi ^^kse alus armastusele selle maa
edasi jõudnud inimesed, kes tun- ^astu, kus on meie juured. Looda-nevad
Eesti ajalugu ja saatust ning «t on rohkesti lutujaid gaidliku
on valmis igasuguse reservatsiooni- foprusringiga Informatsioomks ja
ta andma oma panuse meie rahva ^1'^^.^.'^^:^^^^^^
heaoluks. Kui me ei
(Anne-Mai Kaunismaa, EGMK,
juht)
Neeme Järvi
Albert Hallis
Neeme Järvi diigeeris 8. augus­til
Londoni kuulsas Albert Hallis
Shoti Rahvuslikku Sümfooniaor»
Harry Liiv
Soomlaste, rootslaste, inglaste ja
teiste ^ rahvaste abist Eesti Vaba­dussõjas,
siis ma ei mõista mõnin­gate
eestlaste kriitilisi märkeid sel­le
kohta, et Estonia": koosseisus
pole eestlasi. Mina^olen eestlane ja
ma pean seda meeskonda oma elu­tööks.
Ma pole seda tööd teinud
ainult korvpalli pärast, vaid, selle
poisikesepõlve unistuse sunnil, ku=
nagi mängida Eesti rahvusmees-konnas.
Saatus tahtis teisiti^ Mulle ei
andnud jta võimalust mängida jalg-kestrit,
esitades kontserdil Stra-keeldunud
927-7790, Sirje Järvel, 225-4590, Tüa vinski, Tshaikovski ja Dvoraki heli-
Kütt, 889-1063. ...... X . . . . . . ..
,, Rajaleidjad"
töid. Publik võttis Järvi tõlgendus
sed vastu erüise soojusega.
E.,Pbnsionäride Klubi. Torontos LlefyõSLeT'iÄt'%idt ^'^^^ B^lti Mängudega Cleave- P f . , ^ a s - särgis ja sinistes
huviringid alustavad sügishooa a '^^fea võistlused jalgpallis XJld- meeskonnast kulu- P""^'^^' ""^ J " ' ' " Paankum-tegevusfga
Järgmiselt: raamatuke- - ' olMe aga »u^^^^^^^^ rahvusi, -SeUest meeskonnast kuju _
praegune „Estonia". Mängi- met meest, kes kannavad Eesti ni-gu,
käsitöö, ja malering 25. sept. k"''. J^^^"'^'"'' Meie — /^^^f^TorömõItÄTsTn «"^ ^^'^ "^^""^ sini-must-valges
ja tervisvöimlemisring 7. okt.^^i- ^ZT!^^^ IS^^Z
VABA £:iST!LANE
kaks kor^a nädalas
MŠiksab Kanadas; YSIJaspool Sansdat;
Aastas $54.— $68.—
Poolaastas $30.— $37.—
Veerandaastas $16.— $19.—
mene grupp kell 11 e.l. ja teine teks Ahvisime neid koiki järele - - ^ ^ ^ - ' - " " säärane ettevõte on kulukas ja
'fgi Palmalu mo- meistritütlit. ^
]ul maadelda ja kui Paul Keres sai Millal algas „fctoBia'« võM»- on inimesi.kes mind ja mu niees-kuulsaks
oppism maletama. Need ^äik? konda on'pidevall toetanud. Veel'
olid toredad ajad. Avastasm ka . 1 1 n * •
tollal H mul oli metsik tahe võita. 1976. aastal, kui esmakordselt ^ ^ " ^ ^ . '«yis mo-
Köigele sellel tegi aga lõpu oku- võtsime osa Ontario meistrivoist-/-£j^-,;^^^*'^^^^^^^^
kell 12 p.
Kammebtaarid
(Algus lk. 2)
dest kümikakse, et plaam aluseks aasta sügisel leidsin emia^t üksm- Windsorile. Alates 1977-ndast aas- k aUimeeskonna välisvõit»
on kaks oluHst punkti, mis peavad da ja amult seljanietega Rootsist, tast oleme okud Ontario meistrid ^^^^^^^ ^^^^^^
n l i Ä b ^ ^ ^ ^ ...Kuidas a.e.es s. sportlase k a . irirSt'\Ä Selie huvitava mõttekäiguga lõ^
S a L o T a nforS ^^^^ aastal. Järgnevaü aastail olime ala- » jutuajamise Harry Lhviga
sest punaarmee kontingendist ning Olin laagris Hallstavikis, Rose- ti esimese kolme seas, kuni 1983- f 'J^u nü
2) ameeriklased lubavad vastuta- lagenis. Mängisime hoolega jalg- ^da^ aastam kui meist sai esimene 3 " ^ ™ „ür
suks anda(garantü, et Afganistani palli, nüüd juba koos oma endise meeskond, kes voitis Kanada meist- ' j ^ " ^ ^ ^ ^ ^"f 1 t!!i
ei^aabu enam teistest maadest freeneri Ralf Veidemanniga. ritütU kolm aastat j ä r j e s t ^ 1983, g^^usis sest praegusi juhul kai^
partisane ning samuti lõpetatakse Rootslased nägid meie manguja "84, J4 -85. Kanada rahvusmees- vad need kasi-kaes. Mis ka u ol^^^^^
partisanidele varustuse ja relvade tegid meile kahele ettepaneku ^o^^ana oleme võistelnud kolmel ™st ,bstoma nimelisest mees^
Ldmine. mängida kohalikus rootsi meeskon- korral: 1983-ndal aastal ,.British konn st, kui see mängiks omaette
SeUise plaani aktsept«erimine nas. Lõin esimeses mängus Veide- Commonwealth Games" Uus-Me- ™es vaikses vounias, Keaegi
ameeriklaste poolt tähendaks täie- manni abiga neli väravat ning as- remaal, kus saime hõbemedali, ^^aamata.
likku kapituleerumist. Afganistani jad hakkasid arenema. Lõpptule- 1984-ndal aastal Nakoya turniiril _ _ _ _ __
vabadusvõitlejad kaotaksid väHsabi musena mängisin 1950. aastal «saapani, kus saime jällegi hõbeda g „«
lõpetamisel igasugused väljavaated Rootsi elukutseliste liiduklassi Ja 1984-ndal aastal Springfield'is, E<85¥iS
oma võitluse jätkamiseks nmg vene meeskonnas A.I.K. Stockhohn. õppuri, kus võitsime Missouri ©i^g^fl
punaarmee jääks maa peremeheks. Vahepeal olime ka Stokholmis asu. ülikooli meeskonda. Kokku oleme tg^jj^clru^iihillflut
Osaline punaarmee vähendamine tanud S.S. Kalevi ja mängisin seal võitnud 1976-st aastast kuni täna- a^RyaMninyuB
on väga ebamäärane Ja aukline hoolikalt korvpalli, et ennast tal- seni 492 mängu ja kaotanud 54. Eestimaa Kommunistliku Partei
väljendus, kuna paremal juhul või- vel vormis hoida. Raske oleks öel- On raske loetleda kõiki mees- Keskkomitee büroo järjekordsel iš-vad
venelased 15.000 meest koju da, milliseks oleks mu karjäär kondi väljaspoolt Kanadat, kellega tungil oli muude küsimuste kõrval
saata, kuid kohale jääb ikkagi veel Rootsis kujunenud. Tegelikkus iga- oleme võistelnud, olgu siis USA arutlusel ka Eesti NSV vabataht-
100;000 hambuni relvastatud Ja tahes kujunes sääraseks, et jõud- ülikoolide meeskonnad, riikide rah- liku karskusühingu organiseerimise
moodsate sõjamasinatega varusta- sin Torontosse 1951. aastal. See on vusmeeskonnad või välisriikidest küsimused. Moodustati vastav or-tud
sõdurit, kes hävitavad halasta- üks omaette lugu ja ei kuulu selle pärinevad klubid nagu kevadisel ganiseerimiskomitee, müleesime-matult
iga lafgaanide vastupanupe- jutu raamidesse. reisü Prantsusmaale. heks kinnitati Eesti NSV Teaduste
sakuivabadusvõitlejadeisaaenam ..T, „ , , , i R - . . , j, Akadeemia Keemia-, Geoloogia-ja
.ausmaalt reM ega mnM toetust. , / « . M ^ et m^ä algul eduMt t^X^SZ^^Z^L^ Bioloogiateaduste osakonna akadee-jalgpalli
ühes Kanada meeskonnas «"s. Mis on plaanid tuleviknbs? mik.sewsr i Kaukas Teatest ei
.'1^"luS:f^^^^^^ r-^r""- -^^^^ata nagu senini. Tahaksin selgust U ^ t ^ k " ^
T j;?iS^Sni ürituT S ^ ^ ^ ^ S " - selle jutuajamise raamides siiski Eesti NSV karskusühingu organi rJ^^fS kfaä^^^ m S oW 1963. aastal, kui grupp Toronto öelda midagi väga põhilist; midagi, seeriniise ja tegevusega seotud kü-koostamisel
kindlasti mangus on 01 5^^^^!^^^^^^^ meeskonnis mängivaid mis on mind pisut vaevanud tükk simuste lahendamine on pandud
eesti noori tegid mulle ettepaneku aega. E®sti NSV ametiühingute Nõüko-ÄM
halkata meeskonna treeneriks tihem-' Nende - loendamatute' võistluste g^^e. •.
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
Kuutes USA-fl»
l klassi postiga (kiripostiga); I
aastas $59.— +
poolaastas $32.— + $ 2 1 . -
^veerandaastas $17.— ^ %IOM
UI.'
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA-ds
LENNUPOSTIGA aasSaäi $1320—, pooõaastos $69.--ja veenmä-aastas
$36.—^ i
Aadressi muudatus 70 centi. j Üksikijiumbri hind 70 cemtl
USA aaäressideXe „ZIP CODE«
Manada aadresddele paiame mäluda ,,POST^^^^
pangatshekk TÕi rahakaart kirjutada
FREE ESTONIAN IPUBUSHERS nimele.
Tellimine saafo:
VABA EESTLANE
1955 Leslie St., Don Mills, Ont. MSB 2M3
Pahm muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
19 Tellimise katteks lisan $ simjuurcs
rahas / tshekigsi / rahakaardiga. (Raha saata aineid Müdrtaa)^
NfanS