Vaba eestlane , April 29, 1982

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 29! aprill i982 — Thursday, April 29, 1982 Nr. 33
man>
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA gEQTLANS
VÄLJAANDJA; O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesUe St. Don Müls,
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM; KarJ Arw, Heino Jõe, Olev Trass
TELEi^ONID; toimetus 444-4823, talitus (tellimikd,^^^^ta^
ekspeditsioon) 444-4832 t
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.~, poolaastad $24.—
p veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.—ja veerandaasnaa $15
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
F R E E E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Leslie St Don Müls, Ont. M3B 2M3
Kointhe^
Koi Hiflai natsÜk Saksamaa ja
Stalini kommwiisÜik Venemaa
Teiäe maailm eelõhtul kumb-ki
omi huvides ^k
Ä nimetati sellist koostööd kahe
^ vastase yahei
• !„täiitsuks vanakurat vanaemaga.^*
"te
vaheline erakorraliselt tihe koos- ^
töö ja ven^
ttele fÄlandl saarte küs
j iiiaitab^
' 5,tanits" kahe temeteišega vastus-ölus
oleva ideoloogia yaiiel ei ol­nud
ühekordne nähe> vaid et Secls^
praktiseeritak^ kii j^aegu ning
tõenäoliselt ka tulevikus;
IParemppolsete sõjameeste ilik -
l^ommunlstlikku diktatuuri N. lüjv
dus on teineteisele lähendaniid
kuid Falldandi saaite an­dis
vehelästde võimaluse kohesel
Eesti Komitee Rootsis^ tänavuste auhindade väljajagamine. Pudil vasakult Valev Uibopuu, kes sai oma au-l ^ J^m^^^t^^N
Mm,a uueks esimeheks valitud Johau UngersonUt (vasakult teine). Valter Tauli. kellele just a « SS^^^^^^L^lifafd f"
on üle andmas EK lahkuv esimees Hemrich Mark. Jboto. K. iippo
KORPORAT
Mngud on võtnud eriti sumed
mõõdud kahe viunaise aasta jook­sul,
mil majanduslikus kitsikuses
siplevad argentiinlased on hakaund
venelastele müüma suurtes kogus­tes
teravilja ning oma kolhoosspc-liitikaga
pankroti mülkasse vaju-
Tuumarelvastus tulipunktis
Kõigi teiste välispoliitiliste kü- tulistatavaid rakette om mtsiyalt IVIIfir^VIIA I ^IIJIIP FRÄTERNITÄS ESTICÄ 75
simuste kõrval on tuumarelvade 576 ja 989, kaug-pommilennukeid . |.
Scasutamisele võtmise ja selle to- 316 ja 150. Tuumalaengute siht- Eui Eesti pinnal asutatud esime- asutatava korporatsiooni värvi- osaliseks. ^ ^
Biutu hävitusvõimega relvaliigi pro- kohta viimise vahendeid, on amee- ne eesti korporatsioon Fratenütas deks võtta smme, must Ja valge, Organisatsiooni tegevus katkestati Moskva on vaimus seda kaUi
duktsiooni pnramise probleemid riklastel seega 1944, venelasel Estica täMstab käesoleva aa^^^ «^^^ ^ ^ ^ f ^^^-^^^^^^^
, . ^ J.. .. , f maü oma 75. aastapäeva,süs ei ole meie rahvusvärvidena. Nu andis nast langes küüditamiste ja mõrva- mõlemate maade vahel muu-kujunenud
läänemaailmas vmnasel aga 2537. Ameeriklastel on see- ^^^^^ ^^^^^^^ meenutada mitte väike paarikümnemeheline grupp miste ohvriks. Kaotused olid suu- ^ ^^^^ ulatuslikuks, kui Ühend-ajal
välispolütiliselt tähtsamateks vastu kogusummas 9000 tuuma- ainult Fraternitas Estica asuta- eesti korporatsioonUe õigusi taotle- red ka sõja ajal ja pärast sõja lop- j^gj^j^^ ^^^^^^
aruttusaineteks, millede kätsitamise. laengut, venelastel 7000^ kuid seal- mist, vaid ka seda pikka ligemale vaid üliõpilasi eestlust sümbolisee- pu vene okupatsioonijõudude naas- yj^y okupatsioonivägede
Se lisavad uut hoogu ja tuld suur- juures tuleb arvestada fakti, et 40 aastat kestnud võitlusperioodi, riva värvide kombinatsiooni ja misel. Paljud frater esticused võt- afganistani saatmist venelaste vas-võimude
vastastikused poliitilised ühendriikide tuumalaengute hävi- kulus oma eesmärgi juurde Eesti Vabarügüe riigilipu. sid Teise maaümasõja ajal osa ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ j ^ väljaveokeelu.
. . . . J , ..... . . J ^ ^ , /inro jõudmiseks. See võitlusperiood oli Peagi selgus aga korporatsiooni voitiusest punaarmee vastu mng Moskva pööras kohe oma abioisi-snanoovnd,
laanes tomiuvad tuu- tusjou kogusmnma on 2968, vene- ^^^^^j^ ^^^^^^ ärkamisaja sünd- asutajatele, et sakslaste suure yas- nende meeste hulgast kerkis eriti pjjg^^ Argentüna diktaatorite
marelvade vastased demonstratsi- lastel aga 5111 megatonm. mustega ning meie tärkava harit- tuseisu tõttu ei tu^e idee praktiü- esiplkanile koi. Alfons Rebane, kes ^^^^^ ^^i^ ^^i^f^^ j^j^ yäl-oonid
ja viimaisel ajal eriti veel Antud olukorras kardab presa- laskonna sisemisele äratundmisele sest ellu rakendamisest midagi saavutas idarindel oma Julgete j^^g^j^ ^gjj^ Ja nii ongi. ar-Ühendriikide
valitsusaparatiauri dent Reagan, et venelased feuuna- jõudmisega oma päritolust ja rah- välja. Olude sunnil hakati, otsima operatsioonidega ja vahvusega le^^
nelja endise tähtsa fmiktsionäri vad oma eshnese tumnalaengute ^usjikust missioonist « uusi võimalusi koos käimiseks gendaarse kuiüsuse. aastast saadik kasvanud neljakord-
^ , .o . 1^ . I , , ning lõpuks avastati, et eestiaste Seda tegevust, mida korporatsi- g^j^g Argentiinale aastas Hu­kuna
18. sajandi Iteisel poolel j^^^jj^jjgt on võimalik korporatšiob- o 1
Tartu t]aikp(m^paasenud^^^ üli- asemel ajutiselt registreerida sissetungijate surve tõti;ul kodu. Kuid nisa pcrf^ iinu^ kaup, jmis
õpilastel ei tuhiud voidelda^ma teadusliku seltsina. Nii tekkis maal ei saa arendada, on tehtud ^ ^ 3 , ,
ndade^ koondamisel mng rahvus- ^jj^g^y^uit^^yerein Studierender seda energüisemalt paguluses, kuš^^^^^j^
Iiku^Identsuse taotlemisel mitte ^ Eesti üüõpüaste Selts kohe pärast kodumaalt l a h ^
amult vene tsaarirugi venesta- gjj^i omävaheUsel - läbikäimisel hakati organiseerima koondid ja Buenos Ai-missurvega,
vaid ka balti aadli- jäi püsima osakond Vironia. 1988. Ne^ tekMšid esialgu / Eur^^^
r aastal võeti uuesti üles registreeri- maades, kuid, paljude eestlaste üle- jjjöjg^^ j^g^ valitsused rakeiida-de
tuumarelvastust, kuna Washmg- pealöögi suunama N. Liidu smu*- kes kontrollis Baltikumis suurel "^i^e korporatsioonina ja otsustati meremaadesse siirdumist ka kau- g^gai^jjjjjpanii^^^^^
torn ekspertide.arvates on lääne- linnade vastu, mida aga pre^dent määral hariduspoliitikat ja majan- sellele nimeks anda „Fraternitas gete merede t a g a . s e e r i v a d ühist kalapüüki Argentii-maaihn
vifanastd aastate jooksul tõenäoliselt ei rida teha, kuna duslikku elu. Viüensis", kuid õppekonna kuraa- ^^^^.^^ i,,w„,„„^ «cs. na lõunaranniknl. Venelased on
dnud passiivne oma tuumarelvade koskval jääb süsM veel niipalju ..Ehkki paljud eestisoost Tartu tor Jättis ka seHe kavatsuse kmni-ülikooli
pääsenud uliomlased olude
võhnsuse suurendamisel, mis on jõudu üle, et ta O E võuneline pu- ^^^^ talupoja seisuse maha Järgnevate aastate kestel tekkis
võhnaldanud venelastel (saavutada rustama ka Ühendriikide miljonite- salgasid ning saksästusid, oli nende -^^sti üliõpilaste Seltsis tugev kor-sellel
alal tunduva edumaa. Presi- Imnu. Sün peitubki kogu problee- hulgas süski ka neid, kes jäid poratsioonide vastane hoiak
dent Reagan ja tema nõuandjad mS võti ja nendest analüüsidest truuks oma rahvusele ning hakka- korporatsiooni pooldajate- ^^aegu on peale Rootsi kõige elu- iUfetab 50-kordselt N. Lüdu eks-peavad
seda olukorda väga ohfli- lähtudes on ka arusaadav, et presi- organiseeruma ja omavahel ,^ g^jtsi raamides jl"^'!"!\f^, koondisel Kanadas ja pordi Argentiinasse ja ^dis möö-
Lks, kmia ühendriikide praeguse dent Reagani administratsioon ^''l ^''"^^ ^''^^ " ^'Y" ««^«^ '^'^^^ ^"^^'^^^ Ühendrukides ning nendele järgneb( dunud aastal 3,4 müjardit doUant
ii^uiis, üuiw iicuuiimiuc p 6 . ^ T,,^ , , P^S»' uuriü ja arutati eesti rahva - moodustada liikmete arvult Austraalia koondis, tulu. Venelastele see ühekülgne
administratsiooni veendumuste ko- plaamtseb uute MX superrakettide ajalugu ning käsitati päevakoha- " ' Kuid frater ssticusi leidub ka Sak- kaubandus ei meeldi nmg nad pak-haselt
on rahu võimalik säilitada süsteemi rajamist, et tasakaalusta-seid probleeme, eriti vahekordi Otsustati rajada uus iseseisev kor-samaal, Brasiilias (8 liiget), Ar- küsid Argentiinale vastutasuks
tööstusseadiheid,
olid nõus „pi-ökaga"
va^ kogustes
. . _ , ^,Viroma*^ millel ei ole üWst 1900. ge-värvid jäid Eesti ÜHõpü^^ Fraternitas Estica liikmed on pa- ostma. Moskva bn seni Argen^^^
tamarelvalstuse, tõhustamisega, ning igauks .neist on voimehne ^^stal Riias asutatud ja praegu te- Seltsüe,' siis valiti uue korporatsi- guluses silma paistnud ktouuriü- nale vüja ja muude kaupade eest
Washingtonis kalkuleeritakse, et sihtkohta toimetama 10 tuumalaen-; gutseva korporatsioon Vironiaga.-ooni värvideks simne-roheline;valge sel, teaduslikul ja ühiskondlikul tasunud rahaga, mis ta on saanud
kui N. Liit-tunneb end tuumarel- gut. 1876. aastal oli organisatsiooni liik-i ja lipukirjaks- „Teos õiglane ja alal, andes eriti tugeva panuse õli müümisest Lääne-Euroopasse,
vastuse alal lääneriikidest tundu- Presidendi tuumarelvastuse po- meskond, kes võttis omaks Tartus vahvas, ustav sulle, eesti rahvas", meie vabadusvõitluse oilganiseeri- kuid nüüd ou õlihinnad maailma-
• ^ ^ .. ' i«^n^i:„«. u »7^iiu;caTi^ tegutsevate korporatsioonide struk- Korporatsioon Fraternitas Estica misele, pidades silmas organisatsi^ turul langenud ia Moskval- tuleb
vait tugevamana, sus suurendab li,tdca on loogdme ja pohdiselt ^ ^ ^ ^ ^ ^ traditsioonid, kas- kasvas kiiresti tugevaks ja jõuü- ooni lipukirja, -mis eriti rõhutattilt otsida uusi rahaallikaid Argentü-
§ee tohutult soja puhkemise ohtu, ilmselt terve,^ kuid feeilel on palju ^anud jub^ 19-le jr. hakati taotle- seks akadeemiüseks organisatsioo- kohustab oma liikmeid eesti raljva nale tasumiseks,
tiivustades N . Liitu agressiivsetele vastaseid ja mitte amult Euroo- ma luba eesti korporatsiooni re- niks ja . andis oma lipukirjale kasuks töötama. Eeltoodut arvesse võttes ön
^mudele. pas, vaid, ka ühendriikides. Kui gistreerimiseks. 'truuks jäädes suure panuse eestlu- T , v • 1 ^ • • ^ ^ mõistetav, miks Moskva toetab
sele, Vabadussõja võitlustele, mü- ^Juubeli ajal toimuvad suuremad ^^^^^ küsimuses Argentiina
nõudmine, et Ühendriigid peaksid rünnaku maäpinUal asuvate amee-deklaratiivselt
loobuma tuun^arel- rika kaugrakettide baaside vastu |a
vade esimesena tarvitusele võtmll- on võimelised neid hävitama,
sest võnnalikn sõja korrale Washingtonil ei ole seega enam nii
Ühendriikide presidenf Reagan palju jõudu, et ta suudaks hävita-on
temud viimasel ajal erakordseid da maapinnal asuvad yenle raketi-pingutusij
et tõhuistada Ühendriiki- baasid ja ta peaks oma ' rünnaku
Kui Eestist lahkunud frater esi- . ^
custe arvu paguluses võis esial- valmis eksportima Argentüna tuu-gu
arvestada umbes 200-le, süs majoujaamadele ka uraani,
nüüd on lükmete arv paisunud Argentiinale on majanduslikud
Juba üle 400. tehmgud N. Luduga erakordselt
kasulikud, kuna Argentiina eksport
Kui ühendriikides valitses seni Ühendriikide valitsus lähtub seisu­ajani
üldiselt aktsepteeritud arva- kohast, et üldine sõda tuumarelva-mine,
et N. Liit ja Ühendriigid on dega on välditav ainult oma tuu-tuumarelvastuse
alal võrdsed, mis marelvade potensiaali tõstmisega,
loob suurvõimude vahelise jõudu- süs vastased hädaldavad, et iga
juhtimisele ning eesti teaduslikule, ^^^^ ^ana Andrese kirikus toimu- Kuid ...Falklandi ..afäär annab
kultuurüisele ja usuHsele elule, va jumalateenistusega ja lõpevad Kremli" poliitikute käite veel ühe
K-omnrnf.man Fr^tPrnit;,. W.^Hn^ puhapaeval, 9. mail valjaspoolt,
relvade alal ilmne ülekaal, mis an- Kõigele muule lisakSs on presi- ^^^^^ loobumiseks meehtaks ve- Konstantin Päts, on seUe panuse ' " f . Ji^^^^J^"!' ^ munistiikku poiütikat JKesklAmee
nnaobK nnneUüea ^võõSimimaalinucsAe tüthlipeiniid«1rriiiikkpe ddje»niudlii pwroohbWleietKmPe. ftuuiuiimmfalKre^llvvaassttiKusee ^^^^^^^ konven.t.s.i onaalset.e rd.v ad, e- sfüümmaapüaaiissttvvaammaaiidd eessiinnddaajiaaiidd . nurKaaesi vaia Ka unenariuciaesi,
tuumalaengutega esunesena rünna- küshnuse lahendamisel suurenda- g^^^^^^^ ^
ta, üle elada Ühendriikide tuuma- nud neli endist juhtivat jõudu laiule ja lääneriikidel ei OIJ sel-relvade
vasturünnaku ja asuda ühendriikide administratsioonis — j^j^ löggü^ ^5,^5^^ .5^^^
omalt poolt uuele rünnakule. endme kaitseminister Robert Mc- )^ ameeriklased ei taha
mille tagajärjel Toronto kiijiineb
Vene okupatsiooni ajal sai siinse mandri pidustuste tsentru-
Fraternitas Estica umbes 450-ne miks.
liUtmellne pere suurte kaotust®
Kõigi nende arutlust^, oletuste Namara, president Kennedy abi ©ma gõjajõudusid kohn korda suu
ja kaalutluste puhul on oluline välispoliitilistes küsimustes Mc- ^^^^^^ sujiduslikku sõjsväetee- USA Koffgressl Jlige Ütlebt
esmajoones vastus anda küsimuse- George Bundy, endme USA saadik ^g^^^ Laksmü panna,
Ee — kui palju on kummagil poo- Moskvas George Kennan ja presi- y^^^ ^^^^^ ^^^^
Id I tuumalaei^d ning lennukeid dent Nixoni relvastuse piu-amise g^^ j^^,.^ ^^^^jg^ riigitegelase idee
.st ko^.a pahja. o„ tHvset''seis„ko.ta,ett,.eaa.i,Mei Il^rX^ri"^^ ^^^^^^^ r i t ^ - ^ ÄK
venelastel rohkem rakette ja suu- vota soja puhkemžsel Euroopas ^^^^^^ tuisrardvastuse takse kahe suurriigi relvastuse tasakaalu. Kanadas kui ka teistes riikides k?
rem tumnalaengute hävitusjõu ko- esunestena tarvitusele tuumarelvi. ringkondadele. keS kongressiliige Les Aspin ütles, suur vahe N. Liidu ja USA relvas- 5"*^""^ mitmesuguseid vahendeid
gusmnma, kmm ameeilkls^e kasu- See nõudmine oli Ühendmkide ^5^^^^^ tumnarelvade produktsi- et N. Liidu tavalisimat tanki T-62 tuse juures, mis näitab USA relva- P "^8 põiminud paigdi
tuses on samal ajal rohkem üksik- strateegidele külmaks dushiks, ku- külmutamist ia Wnelastele ®i saa opereerida enne, kui moo- de paremust. Aspin ütles,
I. L. Sõjaline jõud üldiinnatud
Kuidas äratada siinsel} mandril
üldist tähelepanu meie rahvusli?<e
probleemide vastu? Milliseid va^
hendeid peaksid kasutama meie
vabadu!svõitluse organisatsioonid
eesti rahvale kodumaal osaks saa­nud
kannatuste esUetõstmiseks Ja
meie rahvale põhiliste õiguste
taastamiseks? '
Need on kahtiemata küsimused?
kaugeleulatuvaid kontakte meie
laenguid, mida välja tulistatakse na nõukogude soomusdivüse 'fl. üleoleku kSndhic^o^^ki x « tor on vähemalt kaks minutit too- . et Pentagon rõhutab Kigselt ^7'^^ 7"*"^
tavad am.d tamutavad, et ühend- hoidnud toenaohselt mnrt lum. ^ ^ ^.^ 'ameeriklased järeldusele, J^af oWUkeks ja läänemaailma
liikidel OB maapinnalt valja tnhs- taktikaliste tuumarelvads ohvnks ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ ^^^^^ ^^^.^ ^ ^ ^ ^ ^ laialdased rahvamassid on nieh;
tatavaid kaugrakettc 1052, N . Lü- sattumise ee!st Kui Icõiki selliseid pisiasju rel- iutama relvastusele kui tegelikult ""^"^ ®J*'»"' mtaevü™ P n"^'^'
1398, allveelaevadelt välja Ühendriikide välisminister Haig * K. A. vade juures võrrelda, siis ilmneb vaja on tasakaalu saavutariiiseks. | (iiirg &