Vaba eestlane , March 17, 1987

              Lk. 2
VABA-EESTLANEteisipäev.!, J7.m^^^^
mm
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd,
120 A Willowdale Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. ToiBnetaja: Olaf Kopvillem
iTolmetose kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $111—, $60.—, $31.—
Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaas­tas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennu­posti
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mu­jal
välismaal $140.—, $75.—, $40.—
Aadressi muudatus $L— — Üksiknumbri hind 75 c.,
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00^ esiküljel S6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede-homm.
kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
•ust
9 0
Raske on praegu ennustada,
mida N. Liidu kommunistliku
partei juht ja riigi tegelik
valitseja Gorbatshov oma kor­duvate
ettepanekutega tuuma­relvastuse
vähendamise sektoris
pikemas perspektiivis
plaanitseb, kuid üks on kindel:
ta aju töötab pidevalt uute
kavade sepitsemisel ning nende
esitamisega püüab ta Lääneliit-laste
vahel arusaamatusi ja
lahkhelisid tekitada ning nende
arve! profüti lõigata. Sellisena
tuleb võtta ka Gorbatshovi
viimast ettepanekut tuumarel­vastuse
vähendamiseks, mille
põhjal N. Liit on valmis kik oma
SS-20 tüüpi keskmaa-raketid
Euroopas likvideerima, kui
äm e e r i k I as e d- mo nt e er iv a d
maha Läähe-Euroopas oma
Pershing-raketid ning viivad
Euroopa pinnalt ära oma tiib­raketid.
Ning kõige selle ilusa
pakkumise juures ei esita
venelased häirivaid
liptingimusi Ühendriikide
,,tähtede sõja'' programmi
lõpetamiseks.
Tõepoolest — Gorbatshovi
pakkumine tundub väga meeli­tavana
ning see on äratanud
irn|tte ainult Lääne-Europpäs ja
Ühendriikides vaid kogu niaail
imas suurt tähelepanu, Gorbat­shovi
sammu peetakse briljant­seks
nialekäiguks, kuigi seal­juures
unustatakse, et umbes
samalaadse ettepaneku tegi
Ühendriikide president Reagan
jubal981. aastal, kuid siis pidas
Gorfeatshov vajalikuks ^^seda
külmalt tagasi lükata. Ühen­driikidel
ei olnud sel momendil
rakette, kuid jõudude
tasakaalustamiseks viis Reagan
vaatamata Euroopa „rahiiar-^
sojajouü on
vait tugevamad NATO jõudu-
Ehkki Gorbatshovi eH
pealiskaudsel vaatlemisel silma­paistvalt
hiilgab, ei saa seda
siiski võtta puhta kullana. Kõi-bn'
tääne-Euroopa
ja strateegidele sel-•
ge, et Euroopa pinnale üles
seatud Pershing-2 ja tiibraketid
kindlustavad Euroopas
strateegilist tasakaalu ning kui
need raketid likvideeritakse, sjis
on NÄTÖ riikidel väga raske
pidurdada yarssavi-pakti
armeesid, kui need konventsio­naalsete
relvadega peaksid
Lääne-Euroopat ründama,
Olukorda isieloomustab eriti
tabavalt NATO sõjajõudude
varsti ametikohalt lahkuv ülem-juhataja
Euroopas, Ühendriiki­de
kindral B. W. Rogers, kes
„hullud'' kui nad
keskmaa-raketid
-demonstratsioonidele Euroo­passe
need võimsad rakett-relvad.
Gorbätshöv OHI nüüd
nähtavasti otsusele jõudnu, et
keskmaa-rakettide mõlemapool­ne
likvideerimine Euroopas on
N. Liidule kasulikum, küna
Varssavi pakti riikide konvent-
•relvšidegm
oma
ära
y Kuid Lääne-euroopa rahvaid
ei huvita mitte ainult keskmaa-rakettide
likvideerimine. Vene­laste
käsutuses Ida-Euroopas on
ka terve rida väiksemaid, takti-kalisi
rakette, mis õn võimelised
oma tuumä-laenguid toimetaiifia
Lääne-Saksamaale, Taani, Bel­giasse
ja Hollandisse. Küsimust
on juba puudutatud Genfis toi­muvatel
N. Liidu-Ühendriikide
tuumarelvastuse vähendamise
läbirääkimistel, kuid probleemQ
lahendamisele ei ole veel jõutud.
Kuid raketid on raketid ja
konventsionaalsete relvadega
varustatud armeed siin- ja seal­pool
raudeesriiet jäävad endise
suurusega armeedeks. Siin on
Varssavi pakti riikidel NATO
konventsionaalsete sõjajõudu-dega
võrreldes suur ülekaal ja
kui Läänes kommunistide
mutamiseks või halvemal j
nende pidurdamiseks tuuma^
raketid puuduvad, siis võib
punane laviin ühel päeval idast
veerema hakata, Pealegi ei ole
praeguste väljavaadete juures
kuigi suuri võiiiialusi Lääne
ERKU täiskogu koosolek New Yorgis 2. märtsil 1987. Vasakult: Lembit Savi, ÜEKN
esimees;.. Juhan Simonson, ERKU aimees; dr. Aarand Roos, E. V. esindaja; Laas
Leivat, EKN'u esimees.
tugevdamiseks, kuna Lääne-
Euroopa riigid ei taha tõsta oma
riigikaitselisi kulutusi. Euroopa
olukord on teataval määral
traagiline, kuna eurooplased ei
ole ikka veel leidnud alternatiivi
Ühendriikide kaitsekilbi taha
varjule pugemisele ning peavad
oma pnride ja iseseisvuse kait­seks
abi otsima ameeriklastelt.
Asjatundjad on arvamisel, et
Liit ei riski prj:^u
alustamisega
vaatamata
jäävad võimalused kallaletun­giks
püsima. Ja kui need võima­lused
jäävad ning N. Liit tnneb
end Euroopa rinnetel tunduvalt
tugevamana kui NATO riigid,
siis võimaldab see Moskvale
ajada agressiivsemat
ning
ilma sõjata
nõudmisi, mida need on sun­nitud
aktsepteerima ja täitma.^
Kuid lühimaarakettide ja
konventsionaalse relvastuse
kõrval jäävad lisaprobleemina
" ' " iimiiiiiniiiiimm
järelvalve küsimused. Vene
kommunistlik rezhiim on üldi­selt
tuntud rahvusvahelise pet­turina
ja lepingute rikkujana
ning rakettide mahämonteeri-mine
ja kokkulepete kontrolli­mine
nõuab pidevat kohapealset
järelvalvet. Venelased on põhj-mõtteliselt
nõustunud kontrol­liga
--kuid niiH
Senised kogemused näitavad, et
sõna„glasnost" on Gorbatshovi
sõnatagavaras rohkem tema
rezhiiml reklaamsildiks kui
tegeliku käitumise iseloomus-tajaks.
Gorbatšov valis oma ettepane-esitamiseks
väga sobiva
i, kuna praegu atakee-vastast,
tema poliitilis­te
vastaste ja ajakirjanduse
poolt järeljätmatult ja armu­tult.
Moskva viimase rakettide-manöövri
oma paiKRu^
mistega võrdlemisi kaugele.
Tema sammu põhjuseks võivad
olla esmajoones sisepoliitilised
probleemid, mis sunnivad teda
Ühendriikidega kokkulepet ot-suna,
kuld siin võivad imäwgps.
Kui Lõuna-Aafrika Vabariigis räägitakse iriimöiguste
rikkumistest, peaasjalikult mustade ja valgete vahekorrast,
siis paljudes teistes Aafrika riikides on need võibolla vähem
täiielepanu äratanud, kuid nad on siiski hiisama tõsised. Eriti
jämedad on olnud ininiõiguste rikkumised mitmes sellises
riigis, kes Järgnevad Moskva liinile. •
on laste äbilaägrites kümmet^
vaesiast, sest nende töövõimelised:
vanemad on vägivaldselt viidud
põllutööle maa lõunaossa.
• Ängoöla vahtsuse: püüdlusedv^^^^
teha kogu rriaaühe-partei riigike
on vahe edenenud ja seda
osaliselt suure ja^^ tõhusa
vastupanuliikumise t^ttu. Nendes •
piirköndacieSv mis on valitsuse
kontrolli all, arreteefItasse ini­mesi
me:elevaldselt ning peetakse
kmni ilnia kohtuprotsess^^
teoreetiliselt on' sõnavabadus siin
olemas, kuid mis tegelik^^^^
puutub; vastaspöolseid vaateid ei
sallita; neec^ kes heidväljendayad,
võivacl end peagi leida vanglas^ •
V õ im u d t o h i v a d : igal- aj ai
eräkodusid läbi otsida, era-kiijavahetust
tsenseerida riing^
•eraviisilisi kontakte inim
vahel jälgida ja pealt kuulata;^
Aaifrika mandri teisel kaldal
asub üks teiiie ;^ndine^ Pprtuga
koloonia,' Mosambiik; ka ,sea
toimub jätkuvaid ja väg:ä tõsiseid
inimõiguste rikkumisi. Kuid 1981^^^^^^
aastal oli siiski tõendeid sellest, et
valitsus on'lõpuks ometi hakanud
natuke rohkem oma^:^k^^^
inimõigusi austama. -
Nii Aafrikas kuiika mujal toi;;
mub see kõik ikka edasi ja sanm
mustri kohaselt. Need valitsus '
kes on rahva poolt
tavaliselt austavad oma - _
inimõigusi, kuid; seal kus yoimuö
ikka veel ilma rahya toetuseta
litsevad, nagu see on Lõuna-Aat-nka
Vabariigis, Etioopias j
goolas, on lugupidamim üksiki^^^
kü õiguste vastu niisama hästi kui
olematu. . M-^-
ei õle mingeid ko­danlikke
ega poliitilisi vabadusi,
egaka asutisi ja seadusi mis nende
õigusi kaitseb. Praegune valitsus
Etioopias on ehitanud tohutu ja
täieliku võimuapäraadi. Sealne
valitsusviis kasutab jälitamise ja
nuhkimise taktikat oma rahva
kontrolli all hoidmiseks; neid^,kes
valitsuse suhtes eriarvamisel jul­gevad
olla, piinatakse. Kodanikke
peetakse kinni ilma asjaliku
sišüdistuse ja kohtuprotsessita,
sõnavabadus enam ei eksisteeri.
Ametlikult poolt heakskiitmata
poliitiliste vaadete avaldamine
lõpeb vangistusega. Valitsus on
koguni määranud otria nuhke
Etioopia õigeusu kirikutesse,
hoolitsema selle eest, et kõik
toimub partei liini kohaselt;
Kõige jämedamaks inimõiguste
rikkumiseks Etioopias võib
pidada massiivset ümberasustami­se
programmi. Enne selle ajutist
katkestamist läinud aastal oli vägi^
valdselt ümber asustatud rohkem
kui pool miljonit etiooplast, kes
olid oma- esiisade iidsetest kodü^
dest ja küladest vastu nende
tahtmist välja kistud. Perekonnad
lõhuti ära; nüüd^selle tuiemusena.
olla ka kaugeleulatuvad plaanid
Euroopa ja Ühendriikide vahele
kiilu löömiseks. Lääneriigid
eesotsas eurooplastega seisavad
nüüd dilemma ees, kuidas
Moskvast tulnud ettepanekusse
suhtuda; Võibolla on nüüd
tõesti saabunud moment, kus
a neab tõsiselt mõtlema,
oma julgeolekut
suuremate sum-määramisega
lennukite,
tankide ja kahurite produtsee­rimiseks
või paluda ameeriklasi^
et nad oma raketid Euroopa
K. Ä,
allkirja an(liniseg^
'aatteja staatuse nõuiliW^
Nr.\2l
Kommentaari
Briti endine peaminist
Harold Macmillan on küll su
nud, kuid Teise maailmasõ
lõppfaasis aset leidnud kurit
gu, milles teda peetakse pe
süüdlaseks, ei ole aegunu
Vähemalt sellise järelduse võ'
teha Inglismaal päevakorra
kerkinud kohtuprotsessi võim
lustest, mille raamides 73-aast
ne endine Briti armee brigaad
ülem Toby Low, kes kanna
nüüd lordAldingtoni tiitlit, ä
vardab vastutusele võtt
38-aastast ärimeest Nig
Watts'i, kes nimetab lor
Aldingtoni „üheks suurima'
sõjakurjategijaks*'.
Kuriteo tõstis teatavasti pä
vakorrale Inglismaal elav ve
päritoluga kirjanik Nikol
Tolstol, kelle sulest ilmunu
raamatus tungiti kallale Bri
tuntud poliitikule Harold Ma
mülan^ile, kes sõja ajal oli Bri
valitsuse esindajaks liitlaste s
jajõudude juures Vaheme
ruumis. Tolstoi oma raamat^
süüdistab Macmülani, kes hi
jem tõusis Briti peaminist
positsioonile, et tema ko
raldusel andsid briti sõjajõ
venelastele ja Tito punastele vi
ja 70.000 kasakat nin
jugoslaavia antikommunis
koos naiste,lastega. Suurem 0
neist langes vene ja Tito mõrv
meeskondade kuulide ohvriks
Kuigi Tolstoi raamat ilm
möödunud aastal enne Ma
mulani surma, ei reageerin
92-aästahe konservatiivi
partei liider esitatud sl
tustele. Nüüd on aga äkki mõ
täis saanud sõjaaegsele briti b
gaadiüleitiale lord Adlingtonil
keda Tolstoi nimetab kasaka
ja jugoslaavia antikommunist
de tegelikuks väljaandjaks j
nende surma saatjaks. Kui
huvitaval kombel ei ole lor
Aldington asunud atakeerim
teda süüdistava raamatu „T
Minister and the Massacres
autorit Tolstoid; vaid hoopi,
tükis selle raamatu põhjal lor
Aldingtoni ründavat briti är
meest i.
Arvatakse, et Watts'i eesmä
giks oma kallaletungidega lor
Äldington'ile oli kohtuprotse.
sini välja jõuda, mis\^
valgust sellesse tumedasse loos
ja selgitaks põhjalikult Ma
millan'i ja Vahemere ruum
tegutsenud Briti kõrgemate s<
javäelaste valgustkartvad op
ratsioonid ja nende põhjuse
Lord Aldington vana kogenu
sõjamehena on ägeda pealetun
tulemusena asunud kindlustam
oma kaitsepositsioone, main
des, et ta ei tea midagi kasaka
väljaandmisest, kuigi Töist
avaldab selle operatsiooni koht
oma raamatus terve rea dok
mente. Sellised tõrjuvad väite
ei rahuidanud nähtavas
Watts'i, kes on saatnu
lO.OOO-le silmapaistvale ja m;
jukale briti kodanikule välj
kahe leheküljelise broshüüri
milles ta avalikult süüdista
lord Aldingtoni. Ataki mõju 0
niivõrd tugev, et see tungis la
lord Aldingtoni ükskõiksus
maskist ning süüdistatav luba
nüüd kohtu teel oma äukaitsmi
seks samme astuda.
Kogu lugu on seda pikantsem
et lord Aldington on Briti kon
servatiivide partei endine abi
esimees, Briti endise peaministr
• Edward Heathi suur s<
mitme suurettevõtte direktor j'
eksklusiivsema