1987-10-27-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 79 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, October 27, 1987 Lk. 3
Kimmeiüaar^
Näib, et Eestis on Virumaal
asuvate fosforiidivarude kasuta-^
misele võtmisel tekkinud ebaselgus
ja täpse informatsiooni puudumine.
Küsimust püüab
„Rahva Hääles" toodud ETA-le
antud jutuajamisel sergitada
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
(okupeeritud Eesti valitsus)
esimehe (peaministri) asetäitja
ja Eesti fosforiidikomisjoni
esimees P. Melnik, kell^^^^
. ^selgitus" teeb aga kogu asja;
veelgi segasemaks.
ETA märgib oma artikli sissejuhatuses,
et laialdase avalikustamise
tingimustes on seda
teemat korduvalt ajakirjanduses,
raadios ja televisioonis käsitanud
teadlased, kirjanikud^
ajakirjanikud ja tootmisjuhid^
kusjuures Igaüks on välja
öelnud oma arvamise* P.
Mplnik oma intervjuu alguses
mainib, et fosforiidiküsimüst
arutati Eesti NSV fjlemnõukõgu
Presiidiumi ja Eestimaa Kommunistliku
Partei Keskkomitee
büroo istungeil. Nendel koosole^
kutel rõhutati, et kaevanduse
projekteerimist ei tohi alustada
enne kui on tehtud usaldusväärne
prognoos kõigi keskkon-namuudatuste
kohta. Eesti NSV
ülemnõukogu otsusega käesoleva
aasta 29. maist tehti
Ministrite Nõlukogule ülesandeks
jätkata Rakvere (Kabala)
fosforiidileiukohaga seotud
kompleksuurimuste kDrralda-mist;
Praegu ei ole P.Melriiku
andmetel Kabalas ega Töolsel
loodud võimalusi nende nõuete
täitmiseks. •
Kui ajakirjanik esimehe
asetäitjalt päris, kas sellega võib
praegusel etapil fosforiidiküsimüst
lahendatuks pidada, siis
vastas P. Melnik tõrjuvalt, et
Eesti Ministrite Nõukogu (s.t.
valitsus) ei kooskõlastanud NSV
Liidu Mineraalväetistootmise
ministeeriumi ettepanekuid
nende kahe leiukoha hõlvamise
kohta ja soovitas Toolsel ja Rakveres
kavandatud ehitus- ja
montaazhitööd neist välja jätta.
Peale selle tehti ettepanek, Eesti
kirdeosa fosforiidi- ja põlev-kivibiasseini
täiendavalt teadus^
likult uurida.
Kuid milline oSi üleliiduliste
organite — see tähendab Moskva
vastus nendele seisukohtadele?
P. Melnik seletas, ei-N
Liidu Riiklikus Plaanikomitees
25. augustil toimunud nõuj)ida-misel
olevat vastu võetud eestlaste
ettepanek, Rakvere kaevandust
sel sajandil mitte käiku
lasta. Kuna räägitakse ainult
Rakverest, siis võib järeldada,
et Toolsel alustatakse kaevamisega.
Jutuajahiist jätkates muutuvad
P. Melniku seletused eba-loogilisteks
ja raskelt mõisteta-vaiksy
kuna ta väidab, et Eesti
valitsus jääb oma endisele seisukohale,
mis on kooskõlastatud
ka.N. Liidu Mineraalväetistootmise
Ministeeriumiga.
Eestlasele jääb mõistmatuks,
kuidas Eesti valitsus saab jääda
Toolse ja Rakvere kaevanduste
käiku laskmise küsimuses oma
endisele eitavale seisukohale
,,kooskõlastades" sealjuures
oma otsuse Moskva otsusega,
• mis. nõustub ainult Rakvere
kaevanduse rajamise pikehda-misega
12 aasta võrra.
Sellest segasest jutuajaroiisesl
võib järeldaday et Moskva ei
arvesta Eesti keskkonna säilitamisel
Eesti valitsuse seisukohtadega,
vaid käitub koloniaalvõimuna
täpselt nü nagu ta soovib.
Tulemuseks oim, et: feemlBS d.
Soome- soovib
neljandat julge-olekukonverentsi
HELSINGI - Soome soovib
korraldada neljanda Euroopa julgeoleku
ja koostöökonverentsi jä-relkonverentsi.
Tõenäoline aeg
selleks on 1991. Konverentsi asupaigaks
oleks Helsingi Säätytalo,
mille korrastamisega alustatakse
eeloleval aastal. Soome soovist on
teatatud juba teistele Põhjala riikidele;
teistele konverentsiriikidele
tahetakse soov varsti edasi anda
Viinis, kus praegu toimub kolmas
järelkonverents. Seal ongi juba
räägitud, et Soome võib saada
konverentsi korraldamise kui see
vaid soovib. Vahepeal oli kuulda,
et N. Liit soovivat saada selle korraldamist
oma kätte.
MESLMUÜA •
Heamaitseline tuihekollane pastöriseerimata.
30 naela $38.—.
Tasuta kojutoomine Torontos,
Hei. mesinikule, LEO OŠSO,
tel. 1-519-853-2447
Tänavu-sügisesel üldkoosolekul valiti Toronto Eesti Võitlejate Ühingule uus juhatus. Pildil
vasakult esireas: Aadu Tooming, Ülo Tamre, Raffi Moks, Juhan Reinoja. Seisavad tagareas
vasakult: Joh. Kirsipuu, Paul Kunstimees, Erast Allas, Rene Lindemann, August Sumberg,
Albert Lukk.
hoolita eesti rahva protestidest,
vaid asutakse järk-järgult Eesti
keskkonna ning sellega
kaasuvalt kogu- maa hävitamisele;
(D
Kanada, endine peaminister
Pierre Trudeau oli oma valitsemise
perioodil tuntud poliitikuna,
kes suhtus Ühendriikidesse
alati väga jahedalt, isegi külmalt.
See hoiak on jäänud
Trudeau juures ka praegu
püsima ning purskub sageli siin
ja seal endise peaministri väljendustes
esile.
Nagu näiteks hiljuti Hong
Kongis, kus Trudeau pidas ühel
lõunasöögil kõne kohalikule
juhtkonnale. Trudeau mainis,
et talle on mõistatuseks see hui-lumeelsus,
mis valitseb Uhend-
'riikides N. Liidu suhtes.
Kõneleja väitis, et N. Liit on
Ühendriikide rivaaliks ainult sõjaliselt
kuid muus osas ei ole ta
poliitika Ühendriikide suhtes
väljakutsuv. Vaatamata sellele
baseerub aga Ühendriikide
välispoliitika külma sõja
poliitikale ning tõrjuvale
hoiakule kõigil frontideL
Trudeau arvates teevad ameeriklased
täieliku vea, pidades
seda oma huvide vstaseks, kui
mõni riik tahab valida sotsialistliku
või kommunistliku
süsteemi.
Endine peaminister vaatas
võrdlemisi pessimistliku pilguga
ka Ühendriikide tulevikku,,
toonitades, et seal ei ole midagi
head loota kä pärast uue presidendi
valimisi, kuna tema arvates
ei ole kummalgi parteil
esitada ühtegi kandidaati, kellel
oleks pilku kogu maailma ulatuses
ning kes viljeleks välispoliitikat
originaalse lahenduse Md-
'miseks.
Tundub, et praegune Pierre
Trudeau on ikka endine Pierre
Trudeau ning pensionäriaastad
ei le toonud tema mõttemaailma
muudatusi ega uusi realistlikke
vaateid kommunismist ning
Ühendrnkide ja N. Liidu vahekordadest.
Meil tarvitseb ainult
meenutada Trudeau ,,suurt
Opositsiooniline demokraatlik liikumine Eestis on praegu
aktiivsem kui kunagi varem okupatsiooni ajal. Kuidas tekkis
liikumine ja kuidas suutis ta endale muretseda nii laia toetust
rahva hulgas? Eesti Päevaleht vestles äsja saabunud Tiit
Madissoniga sellel teemal.
Milliseid sündmusi võiks lugeda opositsioonilise liikumise
alguseks? Kas Soldatovi-grupi tegevust 70-ndatel aastatel või
ehk Balti Apelli 1979. aastal, mis avaldati Mölotov-Ribben-tropi
pakti aastapäeval, mil ju toimusid ka käesoleva aasta;
protestid?
visiooni-miseks,
mis lõppes pärast kulukat
kanada rahva rahadega
ringi rändamist täieliku, fias-
— Peaks ajas siiski natuke
tagasi minema. Jätame partisani
võitluse välja, aga juba
50-ndate aastate lõpus hakkas tek-k
i m a p ai ju põrandaaluseid
noorteorgani satsioone.' Mart
Niklus, Eerik Udam, En'n Tarto
olid kõik niisugustes organisatsioonides,
kuid neist maailm ei
tea palju. Sel ajal oli informatsioon
hoopis vähem levinud.
Nemad ei suutnud midagi välja
saata.
— Eesti Rahvusrinne ja Eesti
Demokraatlik Liikumine. Ühes
tiivas — Eesti Rahvusrinne — olid
siis Kalju Mätik, Matti Kiirendja
Varato, teises tiivas, — Eesti
Demokraatlik Liikumine — olid
siis Soldatov ja Jushkevitsh.
Viimased olid venelased, aga
nendevaheline konflikt oli pisut
teisel pinnal. Neid võiks vast
nimetada siis esimesteks, kellest
liikumine tõesti peale hakkas.
— Meie liikumise konsolideerimine
toimus 1977.a., kui loodi
, ,Eesti-Läti-Leedu Rahvuskomitee",
millega oli kõige rohkem
seotiid leedulane Viktoras Petkus.
Eestlaste poolt oli seal kaasas
Mart Niklus ja Enn Tarto ja nende
seljatagune. Lätlaste poolt olid
näiteks Calitis ja Ziemelis.
— Järgmine tähtis samm,
millest minugi tegevus hakkas
peale, oli 1979.a. „Ba,lti Apell".
Läänes on hinnatud opositsioonilise
liikumise seisu allakirjutajate
arvu järgi. Leedulasi oli
apellil vist 37 ja eestlasi ning
lätlasi neli. Aga tegelikult algas
allkirjade kogumine Eestis peale.
Endised poliitvangid arvasid, et
ainult nemad kirjutavad alla,
oleks muidu olnud mitukümmend
allakirjutajat. Leedulaste osakaal
oli küll suur, aga neist võtsid ka
mitmed oma allkirjad tagasi
ametivõimude survel. 1980-ndate
aastate alguses vajus pealegi see
leedu liikumine enam-vähem ära,
peaaegu kedagi ei jäänud alles.
Petkuse kinnipanemine oli
suureks löögiks, pandi ka teisi
— Kuigi see apel! sisemiselt nii
palju mõju ei avaldanudki, "pani
see päris palju asju käima. Alles
nüüd oleme me mõii
missugune tähtsus sellel
läänes oli.
— Mina ja Viktor Niitsoo
ühinesime selle apelliga 1981.
aastal vangilaagris, kus me
ametlikult teatasime, et
sellega kaasas.
— Leedus tehti Helsingigrupp.
Meie ametlikult küll mingit Hel-sihgigruppi
ei asutanud, kuid
sisuliselt oli meie tegevus
samasugune.
- KGB-major Albert Molok
tegi ettepaneku Eerik Udamile,
kas oli see 20 000 v^i 200 000
rubla, kui see moodustab Helsin-gigrupi.
Kaks nende meest tuli siis
sinna ka võtta. Aga Udam läks siis
Moskvasse ja andis pressikönve-.
rentsi, et kuidas KGB moodustab
Helsingigruppe. Ilmselt tahtsid
nad kõik kinni võtta ja neil pärast
lasta anda seletus, et kogu asi oli
valitsuse pooh algatatud.
— Jüri Kukk tuli
AMI vaingL
1980-ndal aastal. Ta oli hästi
aktiivne mees, käis tihti Moskvas
ja pani üldse palju asju käima.
Mida tähendasid tegelikult koolinoorte
rahutused 1980. aastal?
— Need tulid meile täieliku
üllatusena. See algas rokk-kontserdiga
staadionil, kus mängis
,,Propeller". Laks
kähmluseks, pisteti noori miilitsaautodesse,
ja mitusada noort
läksid tänavatele marssima. Karjuti
nõukogudevastaseid loosungeid
, repiti vene 1 ippe maha. See
oli 22. septembril. Pärast said
noored kokku ja korraldasid liuši
demonstratsioone 1;, 2. ja 7.
oktoobril .Teistes linnades oli ka,
Tartus, Viljandis, Haapsalus,
Mõisakülas ja vist Võrus ja
Rakveres ka. Samuti meil Pärnus.
Seal aga piirati nad sisse.
Koolinoorte proteste on läänes
hinnatud esimeseks massiliseks
protestilaineks.
— Jah, seda see oligi.
— Mis iöli •tohutult. 'suure
tähtsusega pärast koolinoorte.
demonstratsioone oli 40 intelligendi
kiri, mis levis üle kogu
Eesti. Keegi pääses trükimasina
juurde ja trükkis neid 3000 ,
eksemplari, kodudes kopeeriti,
seda ka. Iga eestlane teadis sellest
kirjast. Siis muutus meeleolu, see
läks palju paremaks. Muidugi oli
üksikuid, kes pärast tagasi võtsid
pärast ametivõimude ähvardusi,
aga suurem osa jäi selle juurde.
— Hando Runneli nime sellel
kirjal polnudki. Aga tema olevat
vist pidanud seda kirja liiga viletsaks,
ta olevat tahtnud palju
ägedamat kirja.
--^ 1980-ntial aastal võeti viis
tükki kinni. Kevadel Mart Niklus
ja Jüri Kukk, sügisel Kalep, Niitsoo
ja mina. Kalep ei kuulunud tegelikult
meiega ühte kampa.
Temale said saatuslikuks Poola
sündmused. Tema ütles oma töökohal,
et tema lööb ka vaba
ametiühingu. Ametivõimud' siis
suure hirmuga panid tema kinni.
Kuidas oli 1. detsembri streigi-katsega
1981. aastal?
— Ma olen ainult riii palju kuulnud,
et see olevat olnud väljastpoolt
inspireeritud, mispärast
ta läbi kukkuski. Me ise
arutasime, et niisuguseid asju
sellises situatsioonis ei saa teha.
Peavad nagu . olema mingid
meeleolud, mida sel ajal ei olnud.
— Streikidega on teine probleem.
Meil on see rahvuste asi.
Töölised on suuremalt osalt vene-lased.
1. detsembriks küll
lendlehti levitati, aga suurt streild
just ei olnud. Võib-olla mõnes
üksikus kohas. Maise oli siis kinni,
ma ei tea ka nii täpselt.
— 1980-ndate aastate esimene
pool oli väga tume aeg; Me
laagris olime peaaegu juba
kindlad, et Poolas õnnestub kõik.
Ja pärast 13. detsembrit olid
valvurid kõik väga rõõmsad, et
küll te raisad nüüd saate, pandi
meid ikka ja jälle kartsa.
Kõik. need kirjad, mis siis
kirjutati tuumarelvavaba tsooni ja
teiste asjade kohta, kõige selle,
taga oli üksainus grupp — Lagle
Parek ja Heiki Ahonen ja teised.
Tihti oli vist üle 20 nime. Ega
kellelgi mingit suuremat lootust ei
olnud. Teadsime^ et kinni läheme,
aga tegime edasi, et maailm
näeks, et kõik pole selle poolt.
EPL
Usutles: ÜLO IGNATS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 27, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871027 |
Description
| Title | 1987-10-27-03 |
| OCR text | Nr. 79 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, October 27, 1987 Lk. 3 Kimmeiüaar^ Näib, et Eestis on Virumaal asuvate fosforiidivarude kasuta-^ misele võtmisel tekkinud ebaselgus ja täpse informatsiooni puudumine. Küsimust püüab „Rahva Hääles" toodud ETA-le antud jutuajamisel sergitada Eesti NSV Ministrite Nõukogu (okupeeritud Eesti valitsus) esimehe (peaministri) asetäitja ja Eesti fosforiidikomisjoni esimees P. Melnik, kell^^^^ . ^selgitus" teeb aga kogu asja; veelgi segasemaks. ETA märgib oma artikli sissejuhatuses, et laialdase avalikustamise tingimustes on seda teemat korduvalt ajakirjanduses, raadios ja televisioonis käsitanud teadlased, kirjanikud^ ajakirjanikud ja tootmisjuhid^ kusjuures Igaüks on välja öelnud oma arvamise* P. Mplnik oma intervjuu alguses mainib, et fosforiidiküsimüst arutati Eesti NSV fjlemnõukõgu Presiidiumi ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo istungeil. Nendel koosole^ kutel rõhutati, et kaevanduse projekteerimist ei tohi alustada enne kui on tehtud usaldusväärne prognoos kõigi keskkon-namuudatuste kohta. Eesti NSV ülemnõukogu otsusega käesoleva aasta 29. maist tehti Ministrite Nõlukogule ülesandeks jätkata Rakvere (Kabala) fosforiidileiukohaga seotud kompleksuurimuste kDrralda-mist; Praegu ei ole P.Melriiku andmetel Kabalas ega Töolsel loodud võimalusi nende nõuete täitmiseks. • Kui ajakirjanik esimehe asetäitjalt päris, kas sellega võib praegusel etapil fosforiidiküsimüst lahendatuks pidada, siis vastas P. Melnik tõrjuvalt, et Eesti Ministrite Nõukogu (s.t. valitsus) ei kooskõlastanud NSV Liidu Mineraalväetistootmise ministeeriumi ettepanekuid nende kahe leiukoha hõlvamise kohta ja soovitas Toolsel ja Rakveres kavandatud ehitus- ja montaazhitööd neist välja jätta. Peale selle tehti ettepanek, Eesti kirdeosa fosforiidi- ja põlev-kivibiasseini täiendavalt teadus^ likult uurida. Kuid milline oSi üleliiduliste organite — see tähendab Moskva vastus nendele seisukohtadele? P. Melnik seletas, ei-N Liidu Riiklikus Plaanikomitees 25. augustil toimunud nõuj)ida-misel olevat vastu võetud eestlaste ettepanek, Rakvere kaevandust sel sajandil mitte käiku lasta. Kuna räägitakse ainult Rakverest, siis võib järeldada, et Toolsel alustatakse kaevamisega. Jutuajahiist jätkates muutuvad P. Melniku seletused eba-loogilisteks ja raskelt mõisteta-vaiksy kuna ta väidab, et Eesti valitsus jääb oma endisele seisukohale, mis on kooskõlastatud ka.N. Liidu Mineraalväetistootmise Ministeeriumiga. Eestlasele jääb mõistmatuks, kuidas Eesti valitsus saab jääda Toolse ja Rakvere kaevanduste käiku laskmise küsimuses oma endisele eitavale seisukohale ,,kooskõlastades" sealjuures oma otsuse Moskva otsusega, • mis. nõustub ainult Rakvere kaevanduse rajamise pikehda-misega 12 aasta võrra. Sellest segasest jutuajaroiisesl võib järeldaday et Moskva ei arvesta Eesti keskkonna säilitamisel Eesti valitsuse seisukohtadega, vaid käitub koloniaalvõimuna täpselt nü nagu ta soovib. Tulemuseks oim, et: feemlBS d. Soome- soovib neljandat julge-olekukonverentsi HELSINGI - Soome soovib korraldada neljanda Euroopa julgeoleku ja koostöökonverentsi jä-relkonverentsi. Tõenäoline aeg selleks on 1991. Konverentsi asupaigaks oleks Helsingi Säätytalo, mille korrastamisega alustatakse eeloleval aastal. Soome soovist on teatatud juba teistele Põhjala riikidele; teistele konverentsiriikidele tahetakse soov varsti edasi anda Viinis, kus praegu toimub kolmas järelkonverents. Seal ongi juba räägitud, et Soome võib saada konverentsi korraldamise kui see vaid soovib. Vahepeal oli kuulda, et N. Liit soovivat saada selle korraldamist oma kätte. MESLMUÜA • Heamaitseline tuihekollane pastöriseerimata. 30 naela $38.—. Tasuta kojutoomine Torontos, Hei. mesinikule, LEO OŠSO, tel. 1-519-853-2447 Tänavu-sügisesel üldkoosolekul valiti Toronto Eesti Võitlejate Ühingule uus juhatus. Pildil vasakult esireas: Aadu Tooming, Ülo Tamre, Raffi Moks, Juhan Reinoja. Seisavad tagareas vasakult: Joh. Kirsipuu, Paul Kunstimees, Erast Allas, Rene Lindemann, August Sumberg, Albert Lukk. hoolita eesti rahva protestidest, vaid asutakse järk-järgult Eesti keskkonna ning sellega kaasuvalt kogu- maa hävitamisele; (D Kanada, endine peaminister Pierre Trudeau oli oma valitsemise perioodil tuntud poliitikuna, kes suhtus Ühendriikidesse alati väga jahedalt, isegi külmalt. See hoiak on jäänud Trudeau juures ka praegu püsima ning purskub sageli siin ja seal endise peaministri väljendustes esile. Nagu näiteks hiljuti Hong Kongis, kus Trudeau pidas ühel lõunasöögil kõne kohalikule juhtkonnale. Trudeau mainis, et talle on mõistatuseks see hui-lumeelsus, mis valitseb Uhend- 'riikides N. Liidu suhtes. Kõneleja väitis, et N. Liit on Ühendriikide rivaaliks ainult sõjaliselt kuid muus osas ei ole ta poliitika Ühendriikide suhtes väljakutsuv. Vaatamata sellele baseerub aga Ühendriikide välispoliitika külma sõja poliitikale ning tõrjuvale hoiakule kõigil frontideL Trudeau arvates teevad ameeriklased täieliku vea, pidades seda oma huvide vstaseks, kui mõni riik tahab valida sotsialistliku või kommunistliku süsteemi. Endine peaminister vaatas võrdlemisi pessimistliku pilguga ka Ühendriikide tulevikku,, toonitades, et seal ei ole midagi head loota kä pärast uue presidendi valimisi, kuna tema arvates ei ole kummalgi parteil esitada ühtegi kandidaati, kellel oleks pilku kogu maailma ulatuses ning kes viljeleks välispoliitikat originaalse lahenduse Md- 'miseks. Tundub, et praegune Pierre Trudeau on ikka endine Pierre Trudeau ning pensionäriaastad ei le toonud tema mõttemaailma muudatusi ega uusi realistlikke vaateid kommunismist ning Ühendrnkide ja N. Liidu vahekordadest. Meil tarvitseb ainult meenutada Trudeau ,,suurt Opositsiooniline demokraatlik liikumine Eestis on praegu aktiivsem kui kunagi varem okupatsiooni ajal. Kuidas tekkis liikumine ja kuidas suutis ta endale muretseda nii laia toetust rahva hulgas? Eesti Päevaleht vestles äsja saabunud Tiit Madissoniga sellel teemal. Milliseid sündmusi võiks lugeda opositsioonilise liikumise alguseks? Kas Soldatovi-grupi tegevust 70-ndatel aastatel või ehk Balti Apelli 1979. aastal, mis avaldati Mölotov-Ribben-tropi pakti aastapäeval, mil ju toimusid ka käesoleva aasta; protestid? visiooni-miseks, mis lõppes pärast kulukat kanada rahva rahadega ringi rändamist täieliku, fias- — Peaks ajas siiski natuke tagasi minema. Jätame partisani võitluse välja, aga juba 50-ndate aastate lõpus hakkas tek-k i m a p ai ju põrandaaluseid noorteorgani satsioone.' Mart Niklus, Eerik Udam, En'n Tarto olid kõik niisugustes organisatsioonides, kuid neist maailm ei tea palju. Sel ajal oli informatsioon hoopis vähem levinud. Nemad ei suutnud midagi välja saata. — Eesti Rahvusrinne ja Eesti Demokraatlik Liikumine. Ühes tiivas — Eesti Rahvusrinne — olid siis Kalju Mätik, Matti Kiirendja Varato, teises tiivas, — Eesti Demokraatlik Liikumine — olid siis Soldatov ja Jushkevitsh. Viimased olid venelased, aga nendevaheline konflikt oli pisut teisel pinnal. Neid võiks vast nimetada siis esimesteks, kellest liikumine tõesti peale hakkas. — Meie liikumise konsolideerimine toimus 1977.a., kui loodi , ,Eesti-Läti-Leedu Rahvuskomitee", millega oli kõige rohkem seotiid leedulane Viktoras Petkus. Eestlaste poolt oli seal kaasas Mart Niklus ja Enn Tarto ja nende seljatagune. Lätlaste poolt olid näiteks Calitis ja Ziemelis. — Järgmine tähtis samm, millest minugi tegevus hakkas peale, oli 1979.a. „Ba,lti Apell". Läänes on hinnatud opositsioonilise liikumise seisu allakirjutajate arvu järgi. Leedulasi oli apellil vist 37 ja eestlasi ning lätlasi neli. Aga tegelikult algas allkirjade kogumine Eestis peale. Endised poliitvangid arvasid, et ainult nemad kirjutavad alla, oleks muidu olnud mitukümmend allakirjutajat. Leedulaste osakaal oli küll suur, aga neist võtsid ka mitmed oma allkirjad tagasi ametivõimude survel. 1980-ndate aastate alguses vajus pealegi see leedu liikumine enam-vähem ära, peaaegu kedagi ei jäänud alles. Petkuse kinnipanemine oli suureks löögiks, pandi ka teisi — Kuigi see apel! sisemiselt nii palju mõju ei avaldanudki, "pani see päris palju asju käima. Alles nüüd oleme me mõii missugune tähtsus sellel läänes oli. — Mina ja Viktor Niitsoo ühinesime selle apelliga 1981. aastal vangilaagris, kus me ametlikult teatasime, et sellega kaasas. — Leedus tehti Helsingigrupp. Meie ametlikult küll mingit Hel-sihgigruppi ei asutanud, kuid sisuliselt oli meie tegevus samasugune. - KGB-major Albert Molok tegi ettepaneku Eerik Udamile, kas oli see 20 000 v^i 200 000 rubla, kui see moodustab Helsin-gigrupi. Kaks nende meest tuli siis sinna ka võtta. Aga Udam läks siis Moskvasse ja andis pressikönve-. rentsi, et kuidas KGB moodustab Helsingigruppe. Ilmselt tahtsid nad kõik kinni võtta ja neil pärast lasta anda seletus, et kogu asi oli valitsuse pooh algatatud. — Jüri Kukk tuli AMI vaingL 1980-ndal aastal. Ta oli hästi aktiivne mees, käis tihti Moskvas ja pani üldse palju asju käima. Mida tähendasid tegelikult koolinoorte rahutused 1980. aastal? — Need tulid meile täieliku üllatusena. See algas rokk-kontserdiga staadionil, kus mängis ,,Propeller". Laks kähmluseks, pisteti noori miilitsaautodesse, ja mitusada noort läksid tänavatele marssima. Karjuti nõukogudevastaseid loosungeid , repiti vene 1 ippe maha. See oli 22. septembril. Pärast said noored kokku ja korraldasid liuši demonstratsioone 1;, 2. ja 7. oktoobril .Teistes linnades oli ka, Tartus, Viljandis, Haapsalus, Mõisakülas ja vist Võrus ja Rakveres ka. Samuti meil Pärnus. Seal aga piirati nad sisse. Koolinoorte proteste on läänes hinnatud esimeseks massiliseks protestilaineks. — Jah, seda see oligi. — Mis iöli •tohutult. 'suure tähtsusega pärast koolinoorte. demonstratsioone oli 40 intelligendi kiri, mis levis üle kogu Eesti. Keegi pääses trükimasina juurde ja trükkis neid 3000 , eksemplari, kodudes kopeeriti, seda ka. Iga eestlane teadis sellest kirjast. Siis muutus meeleolu, see läks palju paremaks. Muidugi oli üksikuid, kes pärast tagasi võtsid pärast ametivõimude ähvardusi, aga suurem osa jäi selle juurde. — Hando Runneli nime sellel kirjal polnudki. Aga tema olevat vist pidanud seda kirja liiga viletsaks, ta olevat tahtnud palju ägedamat kirja. --^ 1980-ntial aastal võeti viis tükki kinni. Kevadel Mart Niklus ja Jüri Kukk, sügisel Kalep, Niitsoo ja mina. Kalep ei kuulunud tegelikult meiega ühte kampa. Temale said saatuslikuks Poola sündmused. Tema ütles oma töökohal, et tema lööb ka vaba ametiühingu. Ametivõimud' siis suure hirmuga panid tema kinni. Kuidas oli 1. detsembri streigi-katsega 1981. aastal? — Ma olen ainult riii palju kuulnud, et see olevat olnud väljastpoolt inspireeritud, mispärast ta läbi kukkuski. Me ise arutasime, et niisuguseid asju sellises situatsioonis ei saa teha. Peavad nagu . olema mingid meeleolud, mida sel ajal ei olnud. — Streikidega on teine probleem. Meil on see rahvuste asi. Töölised on suuremalt osalt vene-lased. 1. detsembriks küll lendlehti levitati, aga suurt streild just ei olnud. Võib-olla mõnes üksikus kohas. Maise oli siis kinni, ma ei tea ka nii täpselt. — 1980-ndate aastate esimene pool oli väga tume aeg; Me laagris olime peaaegu juba kindlad, et Poolas õnnestub kõik. Ja pärast 13. detsembrit olid valvurid kõik väga rõõmsad, et küll te raisad nüüd saate, pandi meid ikka ja jälle kartsa. Kõik. need kirjad, mis siis kirjutati tuumarelvavaba tsooni ja teiste asjade kohta, kõige selle, taga oli üksainus grupp — Lagle Parek ja Heiki Ahonen ja teised. Tihti oli vist üle 20 nime. Ega kellelgi mingit suuremat lootust ei olnud. Teadsime^ et kinni läheme, aga tegime edasi, et maailm näeks, et kõik pole selle poolt. EPL Usutles: ÜLO IGNATS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-27-03
