1982-01-05-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I 'V
Nr. 1
|r'B*'*?;*^.^-»'-'i-'r--""»T'-Ji<,'»j..,
aastat päevast, mil To»
ilmuv ajaleht ,jVaba Eest-ikümnete
tugevana ja eli^
initte ainult Kanada eest«
idatud okupeeritud kodE»
informatsiooni, kirjeldades
kiiljel oma seisukohti ja
šimustes kuid ka maailmal^
fcimisel.
uit napiks ja kokkusuru-;
seetõttu laiendati ka nä-jel
poolel ilmuvat ajalehte
|e leheküljele. Ajalehe toi-
J K . , AvTo oma esimeses
|s põhjendas": teise lehe i l -
vajadust Kanadas, maini-
;estlaste,arv Kanadas kas-
/alt ning Kanada. on peat-inemas
üheks suuremaks
keskuseks vabas maail-finni
naelutades ajalehp
ütles toimetaja, et „Väba
lindale Icõigi esilekerkivate
temide ja küsimuste vaatle»
I ja hindamisel vabad käed
;i seo end ühegi ringkon-lialeht
lõi eestlaskonna hui-
|sti läbi. Ühest küljest oli
(gitud eesti rahvusgrupi
kasvust Kanadas ja vane-äratsioöni
vähesest inglis-
[kusest kuid teisest küljest
[sisukusest ja tasakaalukast
cust hoiakust. ORTO peri- ^
^1 poolel toimus lehe toi-coosseisus
mõningaid muu-küna
toimetuse koosseisustv
IK; Eerme, kelle, asemele
l,Külvet.
aasta lõpul loobus kirjas-ro
ajalehe väljaandmisest'
rjastuse juhataja A. Laur
^aba Eestlase" kuuest isi-
3snevale aktsiaseltsile, mille
moodustasid endised toi-\
ja teenistujad. Ajalehe
fe koosseisu jäid K. Arro,
Jt ja H. Jõe, neist kaks ,esi^
3gevtoimetaja ülesannetes,
siaseltsi esimeheks 'valiti A.
t, ^kellel olid sihnapaistvad
[ehe majandusliku struktuu-
(töötamisel. Talituse juhata-
Helmi Liivandi, kes töötas
ülesannetes ORTO päe-emineku
puhul uute oma-kätte
avaldas Vaba Eest-ihtkirja
„Meie sihid'^ mil-lareeriti,
et „Vaba Eestla-äb
kajastuma täielik koos-
1, mis ühendab kogu vaba
lonna üheks võitlevaks rah-fccüks.
v,
kinnitas, et „Vabai
Jane" seab oma eesmärgiks
eestlaskonna huvide kaits<.
I ja eestluse huvide eest võit-mõlemal
pool raudees^
taotleb ta nooremate ja va-generatsioonide
tõekspida-esile
kerkivaid pqaitiivseid
kokku^ sulatada i ^ ^ s ter-bl
väljaandjatel oli %ialgu
raskusi ajalehe tehniliste
fmide lahendamisel, kuna;
oma trükikoda. Suureks.
|ehnilise külje korraldamisel
?on-type_4rükikoja omanik
:k, kelle ruumidesse asusid
letus. ja talitus. Lehe ladu-ja
küljendamine toimus Er-tiiva
all, kuna trükkimi-raldati
esialgu Estoprinti ja
„Oma Pressi" trükikojas. ;
\i raskusi tekkis hiljem lehe
aisega, kuna eestlaste hul°
ei kerkmud enam uusi ma°
ladujaid ning ueid tuli ketuna
Soomestj mis oli oma°
tülikaks ja nämsöovaks
bleemiks.
aastast alates on toimunud
^tusika „V-aba Eestlase" per-
I koosseisus. Nii lahkus 1969.
lehe toimetuse; koosseisust
f ja talle järgneb 1972. aas-
I Külvet,' siirdudes Ühendrii-k
1. Külveti asemele kutsuti
[ajaks Valli Voitk ning pea-
|evtoimetajaks jäi K. Arro,
vaba Eestlase" tegevtoimeta-bn
olnud 30 ja peatoimeta-
[O. aastat. 1975. aastal lahkus
Voitk ning tema asemele kutseks
toimetajaks H . Oja.
^ba Eestlase" talitust on 30
jooksul edukalt juhtinud"
Liivandi, kelle suuremateks
^emideks on olnud Kanada
äsed postistreigid. Lehe kuu»
.osakonda juhib Leida Mar-
Js asus sellele kohale pärast
osakonnajuhataja R. Poua
1967. aastal.
(Järg lk. 3)
VABA EESTLANE teisipäeval, 5. jaanuaril 1982 - Tuesday, January 5,1982 Lk. 3-
oizai
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
9o ja 10. jaan.
dff. T. Sanks, td. 461-0912
J ja 17. jaan,
dr. -A. Mae, leL 493-7231
aoDB
HKIRIK
'üsurance
Ägency
KINDLUSTUSED
23. WEl^raORE Dr., Süite 2W
Rexdaie, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Tervlf usf je lätkuvat (õudu /o edu!
T.E.S. Lasteaia õpilasperele oli neade jõulwpui
esinejatele, kes kandsid jõulätähti. ,
ja rõõmurohke. PildU vaade noortele
VabavJEestlane
Eesti saade HdlamciD
raadios
Hollandi saatejaam Hilversum
II esitas 6. detsembril tund ja veerand
kestnud programmi „Taal-show"
sarjas, mis käsitleb eeskätt
keeleküsimusi ~ seekord oli saa^
de pühendatud eesti keelele ja
Eestile.
Stuudiosse oli sel puhul kutsutud
Hollandi Eesti Seltsi esimees
Viima Belinfante, kellega pikalt ja
põhjalikult vestles saate toimetaja
Jan Roelands.-
Vümane g tundis alguses huvi
eesti keele, seUe ülesehituse ja
omapärade vastu, siis tuli üles äsjane
1. detsembri „vaikne pooltund",
kuna ju ka see kaudselt oli
tingitud eesti keele tagaplaanile surumisest
okupatsioonivõimu poolt.
Viima 'Belinfantel avanes sellega
võimalus lähemalt tutvustada ve^
nestamist ja neid ohtusid, mida
eesti keelele ja kultuurile see kaasa
toob.
Miks unustatakse
Soomlane nõuab eesti kultuuritegelastelt vastust
,,Helsingin Sanomates*^ 26. ja 27. oktoobril ilmusid SeppoEeikinheimo sulest aritikMd,mls^^ käsIMesid
kultuurielu Eestis jä eriti selle pessimistlikke tulevikuväljavaateid. Tõime „Vaba Eestlases" 24. novembril
kokkuvõtte artikUtešt pealkirja aU ,iEesti kultuur on kitsikuses ja ahistuses". „HeIsingin Sanomates**
2. detsembril vastavad neile artiUitele (või on vastama pandad) viis eesti kultuuritegelast: lavastaja
Kaarel Erd, heülooja Veljo Tormis, kirjanik Mati Unt^ ooperilaulja Mati Palm ja professor Paul Ariste.
Vastuses süüdistatakse Heikin- tekkinud tihedad sidemed teiste Miks on Tartu ülikoolis (selle
heimot eesti kultuuri „solvamiseš". N. Ludu rahvastega.. oma kataloogi järgi) aa. 1979-80
Eesti kultuur olevat „rahva kind- Heikinheimo toovat näiteid asja- Y^^ vene keele professorit (kaks
lates kätes* sotsialistlik ühiskond^ ^^^^^^^ sündmustest, mülest ^eele osas), üksteist vene dot-lik
kord olevat loonud selle arön- p^^^estile allakirjutajad „midagi ^ ^ ^ i (neli eesti dotsenti) ja kaks-gule
vajalikud eeldused. Iialgi va- ^ea" Protest lõpeb lausega: ^""^^^end uks yene keele lektorit
rem polevat Eesti pinnal elanud ^^yäidame kindlalt, et Eesti kultuur ^^^^^^^a eesti keele lektorit)?
mi palju eestlasi. elab rücast elu; ja see on tugevam
Eesti kultuuri soodsa arengu, kui kunagi-varem."
kohta tuuakse näiteid. Esimene Seppo Heikinheimo vastab pro-käsitleb
asutusi nagu Teaduste testeerijatele, öeldes muuseas:
Akadeemia ja Keele ja kirjanduse „Soomlase kohta olen ma eesti
Instituut, teises rõhutatakse enne- rõõmustava elujõu kohta selgusel,
nägematut koorilaulu ja rahyatant- Küsimus on aga selles, et eesti rah-
Jqapani auto°
toodang vähenes
TÖKIÕ — Jaapani suurima
tööstuse Toyota Motor Co. ametnik
ütles, et nende aastane pro-j
duktsioon langes 1981. aastal 2%
3,22 nuljonile sõidukile. See on esimeseks
languseks vümasel seitsmel
aastal. Toyoto Motor Sales Co.
näeb süski, et 1982. aastal produktsioon
peajas tõusma 5% ^ võrra
3,38 miljonUe ühikule. Toyota ametnikud
kinnitavad, et tänavuse ta-gasimmeku
põhjustasid ÜSA, Kanada
ja Euroopa maade turukitsen-dused.
Teiselt poolt arvatakse Jaapani
ekspordi kasv 1982. aasta esimesel
poolel vähenevat Jaapani
raha väärtuse suurenemise ja valis-turgude
kitsenduste tõttu.
su harrastamist, kolmandas-vusteaduste
arengut.
Tuuakse arve jraamatute ilmumise
ja lugemise kohta, rõhutatakse,
et N. Liitu kuulumise tõttu on
Kui Tallinnas pole veel kuuldud
5,Ealevi** ^iKM^diseltsi 1|^
miskavadest johtuvast meeleavaldusest
ja sellieie järgnenud
arreteerimistest, siis tuleb tõdeda,
et informatsiooM^^^ %
. , , kulgeb aeglasett.^*-.. -
vas ja keel ähvardavad jaada ku-resti
enamuseks muutuvate vene- Nüpalju ja tabavalt Seppo Hellaste
jalgu. lonheinio. Sellele Võib veel li-
Asjaolu, et minule vastajad seda protesteerijate argumentide
aspekti üldse ei puuduta, näitab, P^«i ^^^""^ „oitsengu^
et mul on õigus ja et neil pole alal:
peale vanade fraaside Midagi Akadeemia Instituut on ole-öelda.
^mas, aga: sõnastikud puuduvad ja
-Kuidas kä«) näiteks „Sini.must.. yäliskirjandust ei s^da (vastavalt
valge" luuletuse kirjutaja Andres ,.Sirbis ja Vasaras" esinenud kur
. ^ . Rõugu käsi? Minu teades on ta ko- mistele). Koorüaulu ja rahvatant-
STOKHOLM — Eesti õpetajate ^..^.^ ^.^^^^^ kunstikooli teiselt su harrastus on polüüliselt „süütu"
Keskühing tähistas oma tegevuse ^^^^^^i^ j^^s on ta tulevik Ja sellepärast lubatud. Aga kuidas
30. aastapäeva piduliku kokkutule- ^^jg^», on lugu teiste kunstialadega mng
kuga 4aup^val, 14 novembril »^^^^^ kompartei keskkomi- kirjandusega? Järgmise aasta kir-
Stokholmi Eesti Algkooh ruumi- protokolliga 19. 12. 1978, miHes jastuskävas ilmub 6 (loe: kuus)
des. Koos oh mitu laudkon^^^ soodustada vene algupärast üukirjanduslikku eesti-dagooge
ja külalisu Keto^^^^^^^ keelset teost,
esunehe Henno Kinkmae tervitava -. , , J <n7n ^.x-ir
sõnavõtu järel serveeriti kerget ei- M±s peeti laidupeol a^l979 koik
net. Eesti õpetajate Keskühingu ^^^".^"71 fi v
asutajaid ja kauaaegne endine esi- . ^^^s sobivad kirjanduse alal ku:-
mees Herman Rajamaa kõneles JUtatavate väitekirjade ameks, kas
pikemalt teemal „30 aastat ^orga- kirjandus enne iseseisvusaega voi
niseeritud eesti õpetajaskonda Vä- nõukogudeaegne ku-jandus, fp .
lis-Eestis" ^^^^ iseseisvusaegne kir- Eesti kultuuri semst parimat oit-
Kõneleja andis ülevaate Kesk- Jandus? i seaega sunnitakse maha vaikima,
ühingu tekkimisest, selle kontakti- —» — —
Eesti õpetajate "
Keskühingu juubel
O 0 0
Rahvusteaduste alal on teostatud
materjalikogumisi ja uurimusi,
aga iseseisvusaegsete kultuurinähtuste
käsitlemine on peagu tabuks
muutunud.
(Algus lk. 2)
I Käesoleval aastavahetusel, toimus
,,Vaba Eestlase" väljaandjate
ja toimetuse peres taas suuremaid
muudatusi, mis on osalt tingitud
ajalehe senise tegev- ja peatoimetaja
K. Arro erruminekust, kuid teisest
küljest ka kavatsusest ajalehe
ümbeij koondatud isikute arvu suurendamiseks.
Muudatusi kirjeldatakse lähe-y
mait käesoleva numbri esiEdiljel
avaldatud artiklis.
30 aastat on pikk aeg ning selle
aja jooksul on surma läbi lahkis-
•' nud terve rida inimesi, kes j,Vaba
Eestlase" senisel teekonnal aktiivselt
on tegutsenud Manalasse on
varisenud lehe asutaja A. Laur,
endine toimetaja K. Eerme, korrektor
Helene Veskimäe, kuulu-luste
osakonna juhataja R. Poua,
Ergon-type endine omanik • E,
Peek, VjOma Pressi" asutaja ja endine
omai^ik V. >Jiit ning elukutselised
ti^kitöölised E. Bergmann
ja J. Purres. Neid kõiki ^on juubeliaastal
põhjust tänutundess mälestada.
Eestlasi
juhtivateks
MirjanikustipendiunD
Eesti Päevalehe toimetusliige
Ülo Ignats, kelle sulest äsja ilmus
dest rahvusvaheliste keskorganisatsioonidega
ja tööst eesti õpetajate
koondamisel ülemaailmses ulatuses:
EÕK asutamisest peale a. ^ ^
1951 on eesti õpetajaskond Valis- SQJaväelastekS
Eestis kuulunud Keskühingu kau- , -.u ignais, A C U C suicat «^ja imm^
du täieõigusliku liikmena rahvus- Lendur-kolonel Arne Ellermets, rootsikeelne raamat „Eestland mot
vahelisse õpetajate ühingute hitu elukohaga Worthingtonis, Ohios, on Svenska Författar-
IFTÄ ja. selle kaudu aasta hiljem, Praegu Ohio River VaUey^ ROTC ^^^^-^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^2.000 (ca 2400
ülemaailmsesse õpetajate organisat- üksuste komandör. Tetna aUuvusse dollarit) kroonise stipendiumi uue
sioonide kutseühingusse WCOTP. kuuluvad ROTC üksused 20 ülikooli jaamatu j kirjutamiseks. Ignatsi
Seega on jätkatud iseseisvuse ajal Ja 44 keskkooli juures. Sügisel kü- poolt plaanitsetud uus raamat koolnud
ühendusi, mis praegu Kodu- lastas koi. Ellermets kõiki alluvaid sitleb ^venestamise vähemuspoliiti-
Eesti õpetajaskonnal on katkenud. ROTC üksusi. Septembris ^ oli ta j^at N. Liidus.
Tähtsaks sidemeks eesti õpetajas- Chicagos Illinois Institute of Tech- _
konnal üle maailma on olnud nology üksuse tegevust kontrolll-
EÖK poolt väljaantav „Bülle- mas. Seal avanes tal võimalus ko-tään",
ainus pedagoogiline ajakiri hata oma klassivenda Augsburgi
väljaspool kodumaad. Juubeliaas- Eesti Gümnaasiumist AUan Sibu-tal
tuleb märkida, et lahendamist lat, kellega tal polnud kokkupuudet
ootab uusi ^^ga, olulisi ülesandeid, üle 30 aasta.
„See on võimalik ainult kõigi eesti
õpetajate — ükskõik kus maa- EUermetsal on 5 poega, kes
ilmanurgas keegi elab — innukal ^^staid tagasi viibisid L. Islandil
kaasabil ja -tegevusel". eesti lastekodus ija olid seal süma-
.KRULL
Wlk#x Lake Sauna
— . . . . PEREKONNA SAUN : ;
Pärast Herman Rajamaa ette- Paistvad sportlased, eriti ujumise Sunset Beach Rd., P.O. Box 460
kannet deklameeris Paul Laan ^ i ^ l . Vanim poeg on juba lõpetanud
oma loomingust valiku mõtisklus West Pointi ja teenib kaptenina
riimis jä proosas. US armees. Kjol. Arne Ellermet&a
Viimaseks kavapunktiks oli Es- noorem vend Heiki on samuti kolo-to-
ainelise filmi vaatamine. neli aukraadis US armees.
Oak Ridge, Ohtario; LOG IPO
Tel. 773-049^
CHEVROLET rOLDSMOBILE
ROBERTSON MOTORS LTD.
1555:vDÄNFQRTH : AVENUE ,
TORONTO/ONT.'-M4J-1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5
THi , .
RALPH
DAY
FÜNERÄL
HOME
Am, TORO^^TO, 0NT.M4K INl.
Fggneid Biieiclioi; W. A. DWLOI*
VABA EESTLANE
kd(s korda nädalas
V Maksab Kanadass lai
$45,-^ $55.-
Poolaastas $24.-=^ $29.-
¥eerandaastas $13.- $15.--
ülaltoodud hindadele mandatisi ei iole.
Kuna Kanada uued postitariifid ei ole veellõplikult selgunud, siis
ei saa esimese klassi posti (kiriposti) saatekulu arvestada, ka mitte
Palume lahkelt tellimised laumdada ka kiripostiga tellijail, tasudes'
ajalehe tellimishmna —
poolaastas
veerandaastas
49.-
$26.-
$14-
Fostitariifide selgumisel palume tasuda saatekulu lufljeMo
Postitariifid peavad teada olema enne 1. jaan. 1982.
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 50 centi
Ešnsidsi aadresädele palume märgida- ',,POSTAL COBE** ^
USA aadressidele ,»ZIP CODE""
Pangätshekk või rahakaart kirjutadi
Free Estonian Fublishers nimele.
Tellimine saata:
VABA EESTLANE
F.O. lox 70, Postat Stn. C, Toronto 3,
Oitt.M6J3y7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veeraadaastaks^ tavali^ / kiripostiga alates .........................
19 Tellimise katteks lisiin $..... siinjuures
• rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raim saata aimMt.tähtMij^^^^
Nimi
Hoidke elavana Pohia-Ameerika ainuke kaks korda nädalas ilmuv fesfi&eeliie ojalehf - tellige „Vaba Eestlast" Tellimisknpong lk. 3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 5, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820105 |
Description
| Title | 1982-01-05-03 |
| OCR text |
I 'V
Nr. 1
|r'B*'*?;*^.^-»'-'i-'r--""»T'-Ji<,'»j..,
aastat päevast, mil To»
ilmuv ajaleht ,jVaba Eest-ikümnete
tugevana ja eli^
initte ainult Kanada eest«
idatud okupeeritud kodE»
informatsiooni, kirjeldades
kiiljel oma seisukohti ja
šimustes kuid ka maailmal^
fcimisel.
uit napiks ja kokkusuru-;
seetõttu laiendati ka nä-jel
poolel ilmuvat ajalehte
|e leheküljele. Ajalehe toi-
J K . , AvTo oma esimeses
|s põhjendas": teise lehe i l -
vajadust Kanadas, maini-
;estlaste,arv Kanadas kas-
/alt ning Kanada. on peat-inemas
üheks suuremaks
keskuseks vabas maail-finni
naelutades ajalehp
ütles toimetaja, et „Väba
lindale Icõigi esilekerkivate
temide ja küsimuste vaatle»
I ja hindamisel vabad käed
;i seo end ühegi ringkon-lialeht
lõi eestlaskonna hui-
|sti läbi. Ühest küljest oli
(gitud eesti rahvusgrupi
kasvust Kanadas ja vane-äratsioöni
vähesest inglis-
[kusest kuid teisest küljest
[sisukusest ja tasakaalukast
cust hoiakust. ORTO peri- ^
^1 poolel toimus lehe toi-coosseisus
mõningaid muu-küna
toimetuse koosseisustv
IK; Eerme, kelle, asemele
l,Külvet.
aasta lõpul loobus kirjas-ro
ajalehe väljaandmisest'
rjastuse juhataja A. Laur
^aba Eestlase" kuuest isi-
3snevale aktsiaseltsile, mille
moodustasid endised toi-\
ja teenistujad. Ajalehe
fe koosseisu jäid K. Arro,
Jt ja H. Jõe, neist kaks ,esi^
3gevtoimetaja ülesannetes,
siaseltsi esimeheks 'valiti A.
t, ^kellel olid sihnapaistvad
[ehe majandusliku struktuu-
(töötamisel. Talituse juhata-
Helmi Liivandi, kes töötas
ülesannetes ORTO päe-emineku
puhul uute oma-kätte
avaldas Vaba Eest-ihtkirja
„Meie sihid'^ mil-lareeriti,
et „Vaba Eestla-äb
kajastuma täielik koos-
1, mis ühendab kogu vaba
lonna üheks võitlevaks rah-fccüks.
v,
kinnitas, et „Vabai
Jane" seab oma eesmärgiks
eestlaskonna huvide kaits<.
I ja eestluse huvide eest võit-mõlemal
pool raudees^
taotleb ta nooremate ja va-generatsioonide
tõekspida-esile
kerkivaid pqaitiivseid
kokku^ sulatada i ^ ^ s ter-bl
väljaandjatel oli %ialgu
raskusi ajalehe tehniliste
fmide lahendamisel, kuna;
oma trükikoda. Suureks.
|ehnilise külje korraldamisel
?on-type_4rükikoja omanik
:k, kelle ruumidesse asusid
letus. ja talitus. Lehe ladu-ja
küljendamine toimus Er-tiiva
all, kuna trükkimi-raldati
esialgu Estoprinti ja
„Oma Pressi" trükikojas. ;
\i raskusi tekkis hiljem lehe
aisega, kuna eestlaste hul°
ei kerkmud enam uusi ma°
ladujaid ning ueid tuli ketuna
Soomestj mis oli oma°
tülikaks ja nämsöovaks
bleemiks.
aastast alates on toimunud
^tusika „V-aba Eestlase" per-
I koosseisus. Nii lahkus 1969.
lehe toimetuse; koosseisust
f ja talle järgneb 1972. aas-
I Külvet,' siirdudes Ühendrii-k
1. Külveti asemele kutsuti
[ajaks Valli Voitk ning pea-
|evtoimetajaks jäi K. Arro,
vaba Eestlase" tegevtoimeta-bn
olnud 30 ja peatoimeta-
[O. aastat. 1975. aastal lahkus
Voitk ning tema asemele kutseks
toimetajaks H . Oja.
^ba Eestlase" talitust on 30
jooksul edukalt juhtinud"
Liivandi, kelle suuremateks
^emideks on olnud Kanada
äsed postistreigid. Lehe kuu»
.osakonda juhib Leida Mar-
Js asus sellele kohale pärast
osakonnajuhataja R. Poua
1967. aastal.
(Järg lk. 3)
VABA EESTLANE teisipäeval, 5. jaanuaril 1982 - Tuesday, January 5,1982 Lk. 3-
oizai
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
9o ja 10. jaan.
dff. T. Sanks, td. 461-0912
J ja 17. jaan,
dr. -A. Mae, leL 493-7231
aoDB
HKIRIK
'üsurance
Ägency
KINDLUSTUSED
23. WEl^raORE Dr., Süite 2W
Rexdaie, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Tervlf usf je lätkuvat (õudu /o edu!
T.E.S. Lasteaia õpilasperele oli neade jõulwpui
esinejatele, kes kandsid jõulätähti. ,
ja rõõmurohke. PildU vaade noortele
VabavJEestlane
Eesti saade HdlamciD
raadios
Hollandi saatejaam Hilversum
II esitas 6. detsembril tund ja veerand
kestnud programmi „Taal-show"
sarjas, mis käsitleb eeskätt
keeleküsimusi ~ seekord oli saa^
de pühendatud eesti keelele ja
Eestile.
Stuudiosse oli sel puhul kutsutud
Hollandi Eesti Seltsi esimees
Viima Belinfante, kellega pikalt ja
põhjalikult vestles saate toimetaja
Jan Roelands.-
Vümane g tundis alguses huvi
eesti keele, seUe ülesehituse ja
omapärade vastu, siis tuli üles äsjane
1. detsembri „vaikne pooltund",
kuna ju ka see kaudselt oli
tingitud eesti keele tagaplaanile surumisest
okupatsioonivõimu poolt.
Viima 'Belinfantel avanes sellega
võimalus lähemalt tutvustada ve^
nestamist ja neid ohtusid, mida
eesti keelele ja kultuurile see kaasa
toob.
Miks unustatakse
Soomlane nõuab eesti kultuuritegelastelt vastust
,,Helsingin Sanomates*^ 26. ja 27. oktoobril ilmusid SeppoEeikinheimo sulest aritikMd,mls^^ käsIMesid
kultuurielu Eestis jä eriti selle pessimistlikke tulevikuväljavaateid. Tõime „Vaba Eestlases" 24. novembril
kokkuvõtte artikUtešt pealkirja aU ,iEesti kultuur on kitsikuses ja ahistuses". „HeIsingin Sanomates**
2. detsembril vastavad neile artiUitele (või on vastama pandad) viis eesti kultuuritegelast: lavastaja
Kaarel Erd, heülooja Veljo Tormis, kirjanik Mati Unt^ ooperilaulja Mati Palm ja professor Paul Ariste.
Vastuses süüdistatakse Heikin- tekkinud tihedad sidemed teiste Miks on Tartu ülikoolis (selle
heimot eesti kultuuri „solvamiseš". N. Ludu rahvastega.. oma kataloogi järgi) aa. 1979-80
Eesti kultuur olevat „rahva kind- Heikinheimo toovat näiteid asja- Y^^ vene keele professorit (kaks
lates kätes* sotsialistlik ühiskond^ ^^^^^^^ sündmustest, mülest ^eele osas), üksteist vene dot-lik
kord olevat loonud selle arön- p^^^estile allakirjutajad „midagi ^ ^ ^ i (neli eesti dotsenti) ja kaks-gule
vajalikud eeldused. Iialgi va- ^ea" Protest lõpeb lausega: ^""^^^end uks yene keele lektorit
rem polevat Eesti pinnal elanud ^^yäidame kindlalt, et Eesti kultuur ^^^^^^^a eesti keele lektorit)?
mi palju eestlasi. elab rücast elu; ja see on tugevam
Eesti kultuuri soodsa arengu, kui kunagi-varem."
kohta tuuakse näiteid. Esimene Seppo Heikinheimo vastab pro-käsitleb
asutusi nagu Teaduste testeerijatele, öeldes muuseas:
Akadeemia ja Keele ja kirjanduse „Soomlase kohta olen ma eesti
Instituut, teises rõhutatakse enne- rõõmustava elujõu kohta selgusel,
nägematut koorilaulu ja rahyatant- Küsimus on aga selles, et eesti rah-
Jqapani auto°
toodang vähenes
TÖKIÕ — Jaapani suurima
tööstuse Toyota Motor Co. ametnik
ütles, et nende aastane pro-j
duktsioon langes 1981. aastal 2%
3,22 nuljonile sõidukile. See on esimeseks
languseks vümasel seitsmel
aastal. Toyoto Motor Sales Co.
näeb süski, et 1982. aastal produktsioon
peajas tõusma 5% ^ võrra
3,38 miljonUe ühikule. Toyota ametnikud
kinnitavad, et tänavuse ta-gasimmeku
põhjustasid ÜSA, Kanada
ja Euroopa maade turukitsen-dused.
Teiselt poolt arvatakse Jaapani
ekspordi kasv 1982. aasta esimesel
poolel vähenevat Jaapani
raha väärtuse suurenemise ja valis-turgude
kitsenduste tõttu.
su harrastamist, kolmandas-vusteaduste
arengut.
Tuuakse arve jraamatute ilmumise
ja lugemise kohta, rõhutatakse,
et N. Liitu kuulumise tõttu on
Kui Tallinnas pole veel kuuldud
5,Ealevi** ^iKM^diseltsi 1|^
miskavadest johtuvast meeleavaldusest
ja sellieie järgnenud
arreteerimistest, siis tuleb tõdeda,
et informatsiooM^^^ %
. , , kulgeb aeglasett.^*-.. -
vas ja keel ähvardavad jaada ku-resti
enamuseks muutuvate vene- Nüpalju ja tabavalt Seppo Hellaste
jalgu. lonheinio. Sellele Võib veel li-
Asjaolu, et minule vastajad seda protesteerijate argumentide
aspekti üldse ei puuduta, näitab, P^«i ^^^""^ „oitsengu^
et mul on õigus ja et neil pole alal:
peale vanade fraaside Midagi Akadeemia Instituut on ole-öelda.
^mas, aga: sõnastikud puuduvad ja
-Kuidas kä«) näiteks „Sini.must.. yäliskirjandust ei s^da (vastavalt
valge" luuletuse kirjutaja Andres ,.Sirbis ja Vasaras" esinenud kur
. ^ . Rõugu käsi? Minu teades on ta ko- mistele). Koorüaulu ja rahvatant-
STOKHOLM — Eesti õpetajate ^..^.^ ^.^^^^^ kunstikooli teiselt su harrastus on polüüliselt „süütu"
Keskühing tähistas oma tegevuse ^^^^^^i^ j^^s on ta tulevik Ja sellepärast lubatud. Aga kuidas
30. aastapäeva piduliku kokkutule- ^^jg^», on lugu teiste kunstialadega mng
kuga 4aup^val, 14 novembril »^^^^^ kompartei keskkomi- kirjandusega? Järgmise aasta kir-
Stokholmi Eesti Algkooh ruumi- protokolliga 19. 12. 1978, miHes jastuskävas ilmub 6 (loe: kuus)
des. Koos oh mitu laudkon^^^ soodustada vene algupärast üukirjanduslikku eesti-dagooge
ja külalisu Keto^^^^^^^ keelset teost,
esunehe Henno Kinkmae tervitava -. , , J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-05-03
