1987-09-17-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 69
Lepp Vancouverist,
Ielb0urne'st (seljaga),
|ies oli kogu teekonna
fo^^ Kruusement
urnini tuttavad olema, sest
tookord tihemini linnas
^id nende äratundjatega
et ee-jah, küll ta vist oli
kirik võist kergesti
|ära minna, sest me ju sel
iremad- kirikuskäijad ei
lui nüid õieti mäletada. . .
^ja peale tuli sealt tütarlas-mille
õue peal me ringi
ie ja maamärke tunnistasi- -
k selliiie poolhinnunud
bolmeistri-tüüp välja, kes
jia väriseva häälega küsis,
peed härrad välismaalased
livad, kas ta võiks ehk
tütarlaste keskkool on
:üll, aga kõik on ontlikud
[sed. . . Ma selgitasin
jster raakis päris kenasti
eelt) milles asi seisis — et
[me Püha Hansu kooli, nii
ei otstarbel ja ka muidu
lu pärast. Vanal lõi; nägu
lis, et oh kas see ongi
iha Hansu kool asub paar
itrit siit, seda kõr-it
mööda sinna poole, kui
[viisi ümber nurga astuma
ehk jõuate lõunaks
^\h härradel on isegi buss,
bi lähe rohkem kui viis-minutit
sõita ja oletegi ^
[s juhtusid mõningad ing-
)skavad kaasreisijad pealt
mis koolmeistri-härra
need jäid siis pool-tmist
minuga nõusse, et
tõib juminna ära vaadata,
füskamine see on, parem
poke sööma. . .
|s käisimegi, sõime mõned
vanade heade aegade
]eks, võtsime kohvi ka
löned sellid siiski võtsid
(mille nimi oli nii kenasti
/alt ,,Odense'\ ma tõin
pudeli veel mälestuseks
|ing siis sõitsimegi, linnast
sealt Püha Hansu kooli
labi. Ja ennäe! See oligi
|1, kus me olime 1945.
Ivadel korteris olnud, ma-jüür
ja kõik.asjad — ainult
oli hoovi serval kolmas
brde ehitatud, tookord oli
fiks, väiksem hoovi pool,
I tänava: pool. Nüüd jäi ka
[osa selle minuga nõusse,
lõningad kangekaelsemad
/eel, et siin on kolm maja,
['vanasti oli hoopis ainult
Kui ma kõrgilt küsisin,
|ad kunagi juurdeehitustest
ei ole, ning kas nad tõesti
, et Odense kodanikud,
lemistioodates ja meid pet-is,
kiiresti oma koolide
(Järg lk. 8)
'ii''- -^a •
•'•''Tl' -iV •
I
II-d
•
' (ii--' il-
• t e
1-
ii;
m
Nr. 69
QZB
VABA EESTLANE neljapäeval, 17. septembril ^ September 17,
Saarlaste suvepäev, järjekordselt
kahekümnes, peeti 29.
äugu$til Jõekäärul, looduslikult
kaunil Lastesuvekodu maa-alal.
Peohoone esisele haljale muru-platsilel
kogunenud suvepäevali-sed
võisid nautida hilis-suvist
väga sooja ja päikesepaistelist ,
päeva. Uudsusena peahoone-sissekäigu
juurde oli ülespandud
S.Ü. esimehe V . Qustavsoni poolt
valmistatud suuremõõtmeline lint
tekstiga ,,Tere tulemast saarlaste
suvepäevadele*' ja lipuvarda
külge oli kninnitatud Saaremaa
vapp.
Suvepäev avati sini-must-valge
heiskamisega ,,Eesti Lipu" helide
saatel, orkestrilt V. Gustavsoni
juhatamisel koosseisus H. Arro,
K. Kõrgesaar ja R. Lall. Järgnes
tervitus ja lühike sõnavõtt S.Ü.
esimehelt, kes mainis, et S. Ü."
püüab ka edaspidi jätkata
võimalust tulla kokku suvepäeval.
Väljasõit suvepäevale peaks pakkuma
vaheldust igaühele.
Edasi maii^is ühingu esimees, et
on kavas hakata välja andma
väikses formaadis broshüüri, mis
sisaldaks ^lühiandmeid senini
avaldamata saarlaste elust, juhtumitest
ja läbielamustest. Broshüüri
väljaandmise^ mõte oli üleskerkinud
L . R . E. Päevade ajal saarlaste
kokkutulekul Vancouveris.
Esimese: broshüüri on lubanud
koostada Ami Käärid.
V. Gustavsoni sõnavõttu täiendas
L. Kolk. Sarnase broshüüri
väljaandmine on mõeldav, kui
oleme nõus kaasa aitama, artikleid
saatma ja oleme nõus seda
njajanduslikult toetama. Kui
broshuür välimuselt on meeldiv ja
sisult huvitav, leidub kindlasti
kaastöölisi ja lugejaid.
Kava osas esitati orkestrilt
marss ,,Meie Vana" ja teisi tuttavaid
palu.
Järgnes vaheaeg jutuajamiseks
ja einelaua külastamiseks.
Loterii oli organiseeritud ja
piletid müüdud juhatuseliikmete
P. Niiti ja H. Otsa poolt. Vaheajal
võidi nautida H. Arro tuntuid ja
armsaid meloodiaid tema elektriorelil
ja V. Gustavsoni lindistatud
kodumaa-viise.
S. U. T. juhatuse soovil olid
prd. Helga Paakspuu ja Tabita
Kõre organiseerinud 2. juulil
Hotell Vancouveris LRE Päevadest
osavõtnud saariaste koosviibimise
^ millest oli osa võtnud
ligikaudu 70 päevadel viibijaist.
Peale vaheaega esines A. Kapp
lühikese ülevaatega saarlaste
kokkkütulekust LRE Päevade
ajal.
Saarlaste tagasihoidlikkus
nõuab aega sõprussidemete loomiseks.
See ilmnes selgesti sellel
koosolekul. Kui jutt hakkas juba
sobima, oli kokkutuleku-aeg läbi.
Kavaline osa lõppes ühislauluga
„Ma vaatsin paadist kiikriga''.
Einelaua olid korraldanud Leili ja
Edgar Hõbe.
Saarlaste Ühingu Juhatuse tänu
suvepäevadest osa võtnutele ja
suvepäevade läbiviimise, kaasaaitajatele.
LEMBIT KOLK
SMvepäeval: Lipu heiskamine ja suvepäevaMsed,
(IIIHI«OMI4D9ll«D0<in>O^IIH>^I2>l»<EC&4)aB»(KB>0«II>ll«BM
91 VABA EESTLANE
OH valvel eestlaskonnsi
ID
<n^i<ii^>4Di>4i<in>i>43i>o<m>o«afriiaB>o«ii>()«ix>()«a»i)4ixi
Eesti alumiieiemkompaiiili vajab
TÖÖJÕUDU
HeL 832-2238 kella 7 homm. kuni keMS p.l. Ma
Tänavu pühitseti Va^^^ Leedu ristiusustamise algust
aastat tagasi suure osavõtu ja pidulikkusega. 24—26
nini peeti Paavstliku Ajalookomnsjoni juhatusel ajaloolaste
kollokvium Paavstlikus GregoriüseÜlikooliSi Sellele järgnes
paavst Johannes Paulus Teise avalik audients ligemale
kdlmetuhandele leedulastest palverändureile, kus paavst
pidas kõne leedu keeleSc
Ajaloolaste kollokviumile oli abikaasaga, kuna üliõpilaste seas
saabunud teadlasi kogu maailm.ast ^^^^^id ka: ^K^^^ ja Kristian
(ühtekokku 146), ka okupeeritud "^^^^
Leedust ja Poolast. Kutse oli ^^^tlus nimekad
saabunud ka peapiiskop Konrad spetsialistid, ajaloolased üle
Veemile, kes võttis osa ühes
© Vastutustundega jahimehed
võtavad arvesse seda, et loodust
ja metsloomi tuleb kaitsta ja
säilitada.
0 Vastutustundega jahimehed
respekteerivad seadusi mis
kaitsevad loodust Ja metsloomi.
® Vastutustundega jahimehed
oskavad teadlikult kasutada oma
püsse, haavlipüsse, vibusid ja nooli
0 Vastutustundega jahimehed ei
mo6da jahi õnnestumist lastud
loomade arvuga - nad hindavad
jahile mineku elamust.
® Vastutustundega jahimehed
1 kasutavad oma püsse äärmise
ettevaatlikusega, jälgides kõiki
seadusi ja reegleid.
0 Vastutustundega jahimehed
respekteerivad privaat maa-alasid
ja ei käi seal jahil.
® Vastutustundega jahimehed
respelcteerivad kõiki seadusi.
Ministryof
Natural Resources
maailma erialaliste teemadega.
Eriti põnevate arutlusainete seas
oli Saksa Ordu kui maadevallutaja
ja rahvaste mahasuruja. Leedut
aitas kaitsta metsade ja soode
vöönd ja Leedu kuningate tarkus,
kes ei langenud embkumbsuse
ohvriks kas Saksa Ordu või
tõusev Vene;maa —; samuti
suhtuti paavstide kontaktidesse
suure ettevaatusega. Otsiti uut,
kolmandat võimalust, lähenemise^
ga Poolale, mis ei tahtnud pikka
aega edeneda^ sest Poola oli
kat0li 1 k i i k ; Viimaks aitas
kõhklastest üle leedu kuninga
Jagailo abiellumine Poola kuninganna
Jadvigäga, millega ta sai
1386 Poola kuningaks. Leidus
küll ka Saksa Ordut pisut
kaitsvaid hääli. Üks vihjas
historiograaf Leopold von Ranke
hinnangule, ühenduses mongolite
tõkestamisega
K. Veem ütles oma sõnavõtus
mitte tahtvat seisukohta võtta
ajaloo küsimustes, vaid juhtida
tähelepanu asjaolule, et kolmanda
võimaluse arvesse võtniise tõttu
pühitseb Leedu kirik oma
küuesaja-aastast olemasolu riigist
vaba kirikuna. Ka see oli kolmas
võimalus, mis peale jäi, ennast
mitte allutades alternatiivides
mõtlemisele.
Huvitav on kä märkida, et
muinasusundid,; mis on täitnud
rahvaste hinge ja vaimu tuhandeid
aastaid, ei kao mitte üle öö ega
mõne valitsuse vahetusega; Leedu
rahvas, keda ei rõhutud, hakkas
ristiiisikü omaks võtma alles 181 ja
19. sajanditel; nõndasamuti eesti
rahvas, kuigi teda oli vormiliselt
ristiusustätud jmitus
varem. Kuid ka kord oma^s võetud
ristiusku ei hävitada ähvardustega
ega panda maha, nagu riideid
vahetatakse; '
- ; EELKKONSISTOORIUM ; V
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 17, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870917 |
Description
| Title | 1987-09-17-05 |
| OCR text |
Nr. 69
Lepp Vancouverist,
Ielb0urne'st (seljaga),
|ies oli kogu teekonna
fo^^ Kruusement
urnini tuttavad olema, sest
tookord tihemini linnas
^id nende äratundjatega
et ee-jah, küll ta vist oli
kirik võist kergesti
|ära minna, sest me ju sel
iremad- kirikuskäijad ei
lui nüid õieti mäletada. . .
^ja peale tuli sealt tütarlas-mille
õue peal me ringi
ie ja maamärke tunnistasi- -
k selliiie poolhinnunud
bolmeistri-tüüp välja, kes
jia väriseva häälega küsis,
peed härrad välismaalased
livad, kas ta võiks ehk
tütarlaste keskkool on
:üll, aga kõik on ontlikud
[sed. . . Ma selgitasin
jster raakis päris kenasti
eelt) milles asi seisis — et
[me Püha Hansu kooli, nii
ei otstarbel ja ka muidu
lu pärast. Vanal lõi; nägu
lis, et oh kas see ongi
iha Hansu kool asub paar
itrit siit, seda kõr-it
mööda sinna poole, kui
[viisi ümber nurga astuma
ehk jõuate lõunaks
^\h härradel on isegi buss,
bi lähe rohkem kui viis-minutit
sõita ja oletegi ^
[s juhtusid mõningad ing-
)skavad kaasreisijad pealt
mis koolmeistri-härra
need jäid siis pool-tmist
minuga nõusse, et
tõib juminna ära vaadata,
füskamine see on, parem
poke sööma. . .
|s käisimegi, sõime mõned
vanade heade aegade
]eks, võtsime kohvi ka
löned sellid siiski võtsid
(mille nimi oli nii kenasti
/alt ,,Odense'\ ma tõin
pudeli veel mälestuseks
|ing siis sõitsimegi, linnast
sealt Püha Hansu kooli
labi. Ja ennäe! See oligi
|1, kus me olime 1945.
Ivadel korteris olnud, ma-jüür
ja kõik.asjad — ainult
oli hoovi serval kolmas
brde ehitatud, tookord oli
fiks, väiksem hoovi pool,
I tänava: pool. Nüüd jäi ka
[osa selle minuga nõusse,
lõningad kangekaelsemad
/eel, et siin on kolm maja,
['vanasti oli hoopis ainult
Kui ma kõrgilt küsisin,
|ad kunagi juurdeehitustest
ei ole, ning kas nad tõesti
, et Odense kodanikud,
lemistioodates ja meid pet-is,
kiiresti oma koolide
(Järg lk. 8)
'ii''- -^a •
•'•''Tl' -iV •
I
II-d
•
' (ii--' il-
• t e
1-
ii;
m
Nr. 69
QZB
VABA EESTLANE neljapäeval, 17. septembril ^ September 17,
Saarlaste suvepäev, järjekordselt
kahekümnes, peeti 29.
äugu$til Jõekäärul, looduslikult
kaunil Lastesuvekodu maa-alal.
Peohoone esisele haljale muru-platsilel
kogunenud suvepäevali-sed
võisid nautida hilis-suvist
väga sooja ja päikesepaistelist ,
päeva. Uudsusena peahoone-sissekäigu
juurde oli ülespandud
S.Ü. esimehe V . Qustavsoni poolt
valmistatud suuremõõtmeline lint
tekstiga ,,Tere tulemast saarlaste
suvepäevadele*' ja lipuvarda
külge oli kninnitatud Saaremaa
vapp.
Suvepäev avati sini-must-valge
heiskamisega ,,Eesti Lipu" helide
saatel, orkestrilt V. Gustavsoni
juhatamisel koosseisus H. Arro,
K. Kõrgesaar ja R. Lall. Järgnes
tervitus ja lühike sõnavõtt S.Ü.
esimehelt, kes mainis, et S. Ü."
püüab ka edaspidi jätkata
võimalust tulla kokku suvepäeval.
Väljasõit suvepäevale peaks pakkuma
vaheldust igaühele.
Edasi maii^is ühingu esimees, et
on kavas hakata välja andma
väikses formaadis broshüüri, mis
sisaldaks ^lühiandmeid senini
avaldamata saarlaste elust, juhtumitest
ja läbielamustest. Broshüüri
väljaandmise^ mõte oli üleskerkinud
L . R . E. Päevade ajal saarlaste
kokkutulekul Vancouveris.
Esimese: broshüüri on lubanud
koostada Ami Käärid.
V. Gustavsoni sõnavõttu täiendas
L. Kolk. Sarnase broshüüri
väljaandmine on mõeldav, kui
oleme nõus kaasa aitama, artikleid
saatma ja oleme nõus seda
njajanduslikult toetama. Kui
broshuür välimuselt on meeldiv ja
sisult huvitav, leidub kindlasti
kaastöölisi ja lugejaid.
Kava osas esitati orkestrilt
marss ,,Meie Vana" ja teisi tuttavaid
palu.
Järgnes vaheaeg jutuajamiseks
ja einelaua külastamiseks.
Loterii oli organiseeritud ja
piletid müüdud juhatuseliikmete
P. Niiti ja H. Otsa poolt. Vaheajal
võidi nautida H. Arro tuntuid ja
armsaid meloodiaid tema elektriorelil
ja V. Gustavsoni lindistatud
kodumaa-viise.
S. U. T. juhatuse soovil olid
prd. Helga Paakspuu ja Tabita
Kõre organiseerinud 2. juulil
Hotell Vancouveris LRE Päevadest
osavõtnud saariaste koosviibimise
^ millest oli osa võtnud
ligikaudu 70 päevadel viibijaist.
Peale vaheaega esines A. Kapp
lühikese ülevaatega saarlaste
kokkkütulekust LRE Päevade
ajal.
Saarlaste tagasihoidlikkus
nõuab aega sõprussidemete loomiseks.
See ilmnes selgesti sellel
koosolekul. Kui jutt hakkas juba
sobima, oli kokkutuleku-aeg läbi.
Kavaline osa lõppes ühislauluga
„Ma vaatsin paadist kiikriga''.
Einelaua olid korraldanud Leili ja
Edgar Hõbe.
Saarlaste Ühingu Juhatuse tänu
suvepäevadest osa võtnutele ja
suvepäevade läbiviimise, kaasaaitajatele.
LEMBIT KOLK
SMvepäeval: Lipu heiskamine ja suvepäevaMsed,
(IIIHI«OMI4D9ll«D0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-17-05
