Vaba eestlane , January 31, 1980

              .2 ¥ Ä B A E E S T L A N E neljaipäeval, 31. jaaauaaü 1980 — Thursöay, Januaiy S l ,
VABADE EESf LASTE HMLEKANDM
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane^ 135 Tecumseth Bt
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja'-: •
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7
TELSFOISIID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutiased,
ekspeditsiooi) 364-7675
TELLimSHINNAp Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas $30J0
ja veerandaastas $16.— '
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaa^
tas $21.— jä veerandaastas $11.—. Kiripostiga USÄ-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas
$36.—ja veeraadaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c, üksiknumbri hind 45
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecuxHJSÄ St,
ToroEto Ont. M6J 2H2
Kanada valimiskampaania kestel
m välispoliitilised küsimused alati
mänginud väga vähest rolli. On ise­gi
valimisvõitlus!, kus
ka on täielikult ümarusesse
kuna kanadalasM ei tunne erilist
lauvi kõige selle vastuy mis töimiib
väljaspool Kanada piire^ Eogemia-sed
kinnitavad, et Kanada valijas-lond
on eestkätt ^riti huvitatud
majanduslikest probleemidest Ja
parteide majandusprogrammidest,
pis reguleerivad makse ning tõo­tavad
valijatele mitmesuguseid
majanduslikke soodustusi. Sellest
lälitumisviišist tingituna on ka po
Hitiliste parteide üheks tähtsamaks
probleemiks ja iilesandeks, millist
majanduslikku maiuspala
tele kampaania ajal lubada ja
selleks raha võtta kui partel tu­leb
võimule ning peab hakkama
oma lubadusi praktiliselt luhstama.
valitsus ühines Carteri range välis­poliitilise
joonega, rakendades sa­muti
terve rea kitsendusi N. Liidu­ga
suhtlemisel Ja läbikäimisel, ot
süstas ühtlasi boikoteerida ka
Moskvas toimuvaid olümpiamänge.
Samal ajal on valitsusel kavatsus
suurendada tunduvalt Kanada rügi
kaitselisi väljaminekuid, kuna Ka
nada riigikaitse ön vümaste aasta
te jooksul Jäänud muude problee
mide hulgas tahaplaanile ning Ka­nada
rügikaitselised jõud ei ole
kaugeltki sellel tasemel, mida nad
peaksid olema praeguses pingelises
rahvusvahelises õhkkonnas. See
kõik näitab, et Kanada on läinud
täielikult ühendriikide sõiduvette
ja tihendab vanu südamlikke sõp
russidemeid ameeriklastega, erine
des sellega Trudeaust, kes otsis
endale sõpru
Eestist vaba maailma eestlaste­le
saadetav propagandaleht ,Jto-flumaa
on aastavahetusel täienda­nud
oma propagandakampaaniat
pagulaseestlastele 1980. aasta ka­lendriga.
Selle 200-leheküljelise
ti'ükise väljaandjaks on vabas
maailmas elavate eestlaste peibu­tamiseks,
mõjutamiseks ja polüti-liselt
läbitöötamiseks asutatud Vä­liseestlastega
Kultuurisidemete
Arendamise Ühing (lühendatud
VEKSA), kes teatavasti on ka
koos Välismaaga Sõpruse ja Kul­tuurisidemete
Arendamise Eesti
Ühinguga propagandalehe „Kodu-maa"
väljaandjaks Ja pagulas­eestlastele
saatjaks.
Kalender, mis ilmub nüüd kol­mandat
aastat^ on kujundatud eel­miste
aastate kalendrite järele ül­diselt
võrdlemisi tagasihoidlikus
ja sordiini alla suiiitud toonis,
kusjuures peamine rõhk on pan­dud
okupatsiooni alla painutatud
eestlaste elujärje ülistamisele ja
nõukogude korra kütmisele. Seda
propagandavada ilustatakse rikka­likult
halvakvaliteedüiste piltide­ga,
mis kujutavad kodumaa igat-
' Nr. 9
suse ergutamiseks looduse võttei^J,
kirikuid, vanu hooneid, uusi hoo­neid
ja mitmesuguseid kultuurian-sambleid.
ErUist rõhku on pandud
üksilaite, kultuurimajade piltide
serveeriifiisele, kuna need peavad
tõestama kui kõrgele pilvepiü'ile
on kultuur tõusnud praeguses Ees­tis
Ja et kidtuuri ei tehta lageda
taeva aU vaid sõbralik nõukogude
valitsus on ehitanud selleks hoo­ned
ja majad — just nagu mujal
maailmas selliseid maju ei oleks!
Nr. 9
Soomel tuleks eMtada Lapimaale, Norrast tdev teede äärde sügavaid astmelisi, tänapäeva
pommitušele vastupidavaid kindlustus!. lUndluštusvöönd^^v ulatuda kümmekond kUomeetrit teest
eemale Ja sügavus peaks olema mõningaid kilomeetreid. Kindlustused tuleks varustada mitmekülgselt
tulivõimsa relvastusega: lähikaitse küErete automaatrelvadega, tankitõrjektirkahuritega, kindlaü alustel
olevate suurtükkidega, mis võiksid hävitada Juba 3—4 km kauguselt maanteedele Ja tundra
lähenevad tankid. Samuti
Kui konservatüvide |)artei pühen
Seekordne valimiskampaania on dab suure ösa oma valimiskämpaa-siiski
märgatavalt erilaadsem se- Mast praegustele rahvusvahelistele
nistest valimisvõitlustest, kuna va-[probleemidele Jä N. Liidu edasitun-lispoliitiiised
küsimused on äkki j gi pidurdamiseks kaasaaitamisel
teravalt tunginud valimiskämpaa- vajalike vahendite leidmisele, sm
on sama välispoliitilise liini — kui­gi
tagasihoidlikumal kujul — omaks
grammidesse. Põhjuse selleks on j võtnud ka uusdemokraatide (sotsia-andnud
peamiselt vümaste nädala- listiäe) partei juht Ed Broadbent; gei arvamisel, et Euroopas valitseb
te jooksul kiirelt tormavad valis- kes pooldab olümpiamängude iÜe- praegu sõjaline tasakaal,
poliitüised sündmused, mis ei jäta viimist Moskvast mõnd
Isegi rahvusvaheliste sündmuste na ning kes kinnitas äsja televisi­oonisaates,
et uusdeniokraatide
nia kõnedesse ning parteide seisu­kohtadesse,
lubadustesse Ja pro-
Nii kõneles Soome rahvusvaheli­se
poliitika vaatleja, filosoof ja
strateegj otsekoheselt rääkiv sõja­mees,
kes (ütleb; kiitvat heaks ai­nult
ühe ideoloogia — terve mõis­tuse.
Miks peaks Soome kindlusta­ma
Norra piiri, selgub tema järg­nevast
vestlusest. •
• Koi- W.H. Halsti andis jutuaja­mise
möödunud detsembi:is%amal
ajal kui NATO juhtkond Brüsselis
lõi rusika lauda: Euroopasse sea­takse
üles 572 uut raketti tasakaa­lustama
N. Liidu relvade ülevõi­mul
ehk sellega kahe rinde vahele sat­tumast.
N. Liit võib .üsna varsti
sattuda selüse tsentrumriigi posit­siooni,"
seletas koi. Halsti.
Saksamaa oli samas olukorras mi
1914 kui 1939; \
Ta katsus end vabastada sellest
rünnakuga hõlpsamasse suunda,
aga mõlemai korral sattus kahe
^ Tinde^sõtta..-
N.iLiit varustab end, et olla õigeks
ajaks valmis sooritama võitlust
ühest suunast korraga. Tal ei ole
tugevust lasta olukorda areneda
takse N. Liidu surnias, siis liiguvad
need kahtlematult nende maade
'õhuruumis. Selle juures ei ole ra­kettide
märklauale ; oluline^ milli­sest
kõrgusest hävitus tuleb.
Nagu peaaegu kõigis pagulas­eestlastele
saadetavates väljaan­netes
ei puudu ka selles trükises
kandev poliitiline „traktaat", mil­le
esitab pealkirja all „Neliküm-mend
aastat tagasi" Hendrik Al­lik.
Kirjutis kujutab endast tava­list
ajaloolisi fakte pea peale kee-ravaid
kommunistlikke võltsingiüd
Eesti iseseisvuse röövimisest ja
Eesti Vabariigi likvideerimisest
1940. aastal, mis on pealegi ser­veeritud
võrdlemisi ründavas ja
ebasümpaatses stiilis, mis erineb
kalendri üldisest kavalamast lu-gejale
lähenemise moodusest. Kül­lap
see on seletatav asjaoluga, et
autor Hendrik Allik on vana 78-
aastane kommunist, kes astus
parteisse juba 1917. aastal ning
mõisteti Eesti Vabariigi ajal 149
protsessis riigi õõnestamise eest
^luks ajaks vangi.
Hendrik AllUiu valedele baseeruv
jutt jookseb esialgu ilusti ja ladu­salt
kuid komistab kurjalt kui va­na
bolshevik hakkab „selgitama"
punaarmee osa Eesti vabariigi lik­videerimisel
21. juunil, 1940. AlUk
poleiiiiseerib paguluses esitatud
tõelise variatsiooniga 21. juuni
sündmustst Ja mamib, et mõned
kodanlikud kirjamehed on püüd­nud
hiljem väita, ^ Eesti kodan-
' likule vabariigile teiniid lõpu pu­naarmee.
„See ei vasta tõele",
kinnitab vana bolshevik. 21. juunil
ei kõverdanud ükski punaarmee-lane
ühelgi kodanlasel ühtegi
juuksekarva. Kuid punaarmee
väeosade köhalvübimine avaldas
kahtlemata kainestavat mõju tuli­Raketid
tuleb igal Juhul kahju­sematele
peadele kodanluse leerist
tuks teha enne, kui need eesmär- ja aitas kä revolutsiooni kulgemi-gi
saavutavad.
Koi. W.H. Halsti ütles, et sellega J kaugele kui Saksamaaga juhtus.
algab võidukihütamine. N. Liit on
vastu ükskõikseks
last külmaks. N. Ludu punaarmee
ökupätsioohijõudude sissetung oma
iaitseta väikenaabri Afganistani
aladele Ja maa okupeerimine ham­buni
relvastatud suurte Jõududega,
on pannud isegi Kanada poliitikud
Ja valijaskonna mõtlema Ja rahvus­vaheliste
küsimuste vastu Mvi
tundma ning see huvi kajastub pa­ratamatult
ka Valimiskampaanias.
. •Ei ole kahtlust,. et välispoliitiliste
probleemide Kanada valimiskam­paaniasse
toomisel oli eriti suur
Mõju ühondfükide presidendi Car-isri
äsjasel Kongressi mõiemale
kojale peetud kõnel, mis niõlstis
I teravalt hukka nõukogude Juhtkön-liaa
agressiivse polütika ning Oma
jiäaberriigi vallutamise sõjaliste
lõududega. Cärter rakendas terve
rea vahehdeid N. tüdule poliitilise
surve avaldamiseks, piirates tun­duvalt
teraviljasaaduste ja tehno­loogiliselt
vümistletud masinate Ja
aparaatide müiiki M. Liitu ning ra-kendadeš
terve rea teisi majandus­likke,
pbmtUisI Ja kultuurilise läbi*
, käimise kitsendusi, mis ei tekita M.
liidule mitte ainult majanduslikke
kahjustusi vaid degradeerivad ka
H.Lüdu Juhtkonda kui ebausaldus­väärset
partenerit rahvusvahelisel
partei ei ole patsifistlik partei ning
on valmis vabaduse kaitseks sõtta
minema. ; ' • ' *^'
.Liberaalide partei. Juht••,Plerre-
.•.Trud^ai;i.,„on seni Afganistani Ja;
küsimuses asu-
Lääs on tõdenud, et see pole nü,
vaid et N. Liit on kaugele ette
Jõudnud.
Kui NATO nüüd on otsustanud viia
Euroopasse oma'Euro-rakette seda
edumaad katma, süs N. Liit hak­kab
omalt poolt püüdma tema poolt
arvestatavat tasakaalu. See võidu-katkeb
Küsimusele, mida see võib tähen­dada,
seletas W.H. Halsti, et ilma
Kui president Carter oli valinud
rangema polütiSIse Jooie agressiiv>
se H. Liidu suhtes, siis ootas ta abi
Ja toetavat kätt oma liitlastelt; eri­ti
kui ühe survevahendina N. liidu
vastu päevakorrale kerkis eeloleva!
suvel Moskvas Ja veUelaste okü
patsiooni alla kuuluvas Tallinnas
Misimuis. Kanada konservatüvide
fpartei eesotsas peamiiüster loe
Clarkiga Ja välisminister iFlors
MäcDonaldlgav asusid seiši
kohale president Carteriga, leides,
et nüüd on saabunud aeg N. Lüdu
imperialistlikule valliitamispolüti
J a
ttud vastupidisel seisukohal, mis Jooks ei lõpe enne kui vibunöör
ühtub tema valitsuste senise taga­sihoidliku
hoiakuga N. Ludu ag-ressiive
polütika suhtes. Trudeau
ei poolda olümpiamängude äratoo­mist
Moskvast või nende boikotee­rimist,
kuna see oleks tema arva­tes
olümpiamängude'^ vümine polü-tillste
intriigide keerisesse ning
samuti iseloomustab ta pieaminls-ter
Clark! praegust yälispolütikat
kindla suunata irregiilaarseks hüp­levaks
polütikaks, mis baseerub
üksikjuhtudele reageerimisega.
Kahtlemata on riigimehi mitme­suguseid
Ja mitmesuguste niaall-mavaadetega
nmg vastavalt sellele
on ka erinevaid arvamisi Ja valis-polütilisi
teooriaid. Kuid praeguses
olukorras, kus N. Liit on oma või­mupiiride
laiendamisel Jia valluta-misteekonnal
Jälle oma raudsesse
embusesse haaranud iihe abitu väl-rilgi,
peaks koigi vaba maaUma
riikide iilesandeks olema ühise
rinde moodustamine teda ähvarda­va
vafenlase vastu. Praegu on see
ühine rinne välja kujunemas kuld
ümselt on veel kõhklejaid palju.
Koostöö Ja detente poliitika N. Lü
dttga Ja teiste kommunistlikkude
rükidega on oma aja ära elanud Jä
selle aseme} tuleb kiirelt raja
midagi uut, mis vastab praegusele
rahvusvahelisele olukorrale. Valis
polütiliste probleemide tervav esile
kerkimine Kanada valimisvõitlu
ses näitab, et ka siin on küpsemas
Ja valmlinas välispolütika alal uusi
Ideid Ja uusi algatusi, mis taotle­vad
Kanada välispolütika vümist
Kui tal tuleks võidelda samaaegselt
nii idas kui ka läänes, siis see üles­anne
muutuks talle ülejõukäivaks.
N. Liit jälgib murelikult NÄTÖ
Eurö-rakettide toomist Lääne-Eu-roopasse.
N. Liidu ajakirjanik Juri
Komissarov kirjutas „Suomen Kü-valehes'/
artikli selles küsimuses,
puudutades rakettide lennuteed üle
Skandinaavia ^ ja meenutas eriti
soomlasile, et ,,sellega ühenduses
sobib meenutada ka seda, et on ole­mas
teatud kohustusi, millega Soo­me
ja N. Liit on end sidunud 1948.
a. sõprus-, koostöö jä Vastastikuse
abistamise sõjalispoliiülise kpkku-sele
rahulikul teel." Nii-siis võtab
VEKSA autor omaks, et Tallinna
tänavatele toodud punaarmee tan­kidel
oli 1940. a. 21. juunU Eesti va-
J , barilgi kukutamisel mõjuv osa täi-^
on oletanud, et laas voib panna ra- . f. „ ^ , .
i „ « J „ ™ „ „ a M ^ \ , ^ ^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^ r ^ ^ 'vng ilma >nende tankmksuste
toetuseta oleks see petserlastega
Põhiprobleem on, kas Soome suu­dab
kaitsta oma õhuruumi üle len­davate
rakettide vastu.' Rootslased
ketid lendama väljaspool erapoole-tuiks
kuulutanud maade õhuruumi,
aga kui praeguste rakettidega ta­hetakse
Lääne-Euroopast tabada
Murmanskit v<õi Moskvat, siis ei
saa raketid teha neutraalsete riiki­de
ümbe kurveid. Ja millal ongi
Ija venelastega täiendatud €!esti rn-gikukutajate
seltskond Tallinna
Vabaduse Väljakult eesti rahva
poolt jäägitult minema pühitud.
Kalendri eessõnas mainitakse
ameeriklasi jä nende Marshall-abi-^, leppe kohaselt seUeks juhuks^ et
Soome v^õi. N. Liit šätüks Soome
maa-ala kaudu sõjalise rünnaku
aluseks". ^
Selles olukorras eeldatakse
Soome Ja N. Liidu omavahelisi
konsultatsioone, mille alusel la­hendatakse,
kas ŠoOme teostab
oma Jõuga sellise rünnaku tõrju-
- mise või vajab ta selleks 'k. Lii-
• ;du abi.
K61. Halsti annab j^ommiäärovüe
tunnustuse ja leiab, et Euro-raketid
toovad esile Soome-N. Lüdu lepin­gus
esineva vastava punkti ja ohu
olemasolu on tõsiasi. N. Liit võib
sellise nirinakähvarduse puhul nõu­da
Soomelt ruumi vastuaktsiooniks
ta oleks Euroopa vaevalt saanud
oma jalule II maailmasõja järgsest
hävitusest. Vahepeal on hävitamise
jõud mitütühat korda tugevnenud,
a^a sõjajärgsed ülesehitamise Või­malused
vähenenud, isegi dollar ei
ole enam endine.
Haist! väidab, et uus suursõda
Euroopas oleks selle maaosa tsi­vilisatsioon!
Ja majandusliku po­sitsiooni
häving.
Halsti on algusest peale jälginud
ida ja lääne võidujooksu. Ta ütleb
siiralt, mida ta sellest.praegu mõt­leb:
pingelõdvendus koosneb vaid
üusatest sõnadest. Kogu seUe aja
kestel, mii on räiägitud Helsingi
kokkuleppe vaimUst, on vöimüpolii-j juba ennej kui niinnak oleks teos-tüine
Võitlus jätkunud: N. Liit on tunudki. Millal see moment N. Lii-laiendanud
oma mõjupiirkonda Aa- [ du arvates saabub, kas siis kui sõ­da
on vältimatu vdi juba süs kui
need raketid tuuakse Euroopa
mandrüe? Või võimalikult Juba
süs, kui nende valmistamiseks on
kokkulepe sõlmitud? .
,,Kui 250-inüjomline rahvas peab
riou 4,5 miljoni elanikuga riigi jul­geoleku
kiüsimustes, süs on päris
selge kumma vaatekohad vaütse-vad,"
üties Halsti.
sõdiv suurriik olnud nii pgenetunde- ""oonilis^W» et see trükis tahab vna
line väiksemate maade suhtes, olgu, kodumaast kaugel elavate eestlas­te
kodudesse usaldusväärseid sõ-saänud
i ^ " " ^ ^ 1 ^ kodumaalt. Ühtlasi kinni­tatakse,
et „meie tähtraamat on
i avatud ka võõrsUt saaäetavale
kaastööle" ning selle kinnituseks
on kalendri veergule poetatud
kaks väliseestlastelt saadetud ar­tiklit
— üks Torontost Heljo Liit­ojalt,
mis ku-jeldab h.n. öökulli-kõoli
ja teme Reino Sepalt Stok-holmis,
mis käsitab ühe Rootsis
näidatud eesti filmi retsentsiooni.
Kahju neist eestlastest, kes pea­vad
vajalikuks saata oma kaas­tööd
sellisesse „usaldusväärsesse"
kommunistide v propagandateoses-see
nii erapooletu kui tahes!
Helsingi on just nüüc
õhutõrjerakette N> Liidust. Kas ]
Soome võiks nende abil ise kujun­dada
õhutõrjevõrgu, mis Võimal­daks
tõrjuda üle Soome tulistatä-vaid
rakette?
Uued õhutõrjeraketid ulatavad
ehk paaribünine km kaugusele.
Soome on 1200 km pikk ja sadu km
lai; Mõjuka õhutõrje loomine on
Soomele majariduslikult ülejõuline
ülesanne. .; \^\:'-/-'-\
l : \ : . (Jäi^gneb)
sias ja isegi Aafrikas, Etioopiast
Angoolani ja Alzheeriast Lõuna-
^afrikani.
Põhja-Atlandi kaitselüt NATO-l
on vormüt kaitsepolütiline iseloom,
äga selle taustal on muudki. Seal
on märgatud, et N. Lüt võib sattu­da
täbarasse olukorda, kui Hüna
jõud on küllalt kasvanud. Kui selle­ni
jõutakse, Võidakse eemaldada
N. Liidu' surve ja parandada Euroo­pa
staatust.
„Kui oleksip venelane, ei saaks
ma enam rahulikult magada. Mind
piinaks probleem, kuidas võiksin
takistada oma maad lääneliitlaste
ja suurenemas oleva Hüna
STÖKHOLM — Enne jõule toi­mus
Vüni raadios vaidlus nn.
Seoses president Carteri äsjase
kõnega ning Moskva olümpiamän­gude
boikoteerimise plaanidega il­mub
siinse mandri ajalehtedes
nendes küsimustes mitmesuguseid
Clüb 2 raames Stalini üle tema sa- lugejakirju, mis näitavad, et pal-ja-
aästase sünnipäevaga ühendu­ses.
Raadio „ka6bemüürile" helis­tasid
paljud inimesed, kes olid
negatüvsed saate suhtes:
Stalini ohvrite sugulased nutsid
telefonis. Kommunistlüai ajalehe
„Volksstimme" toünetaga Eva
Priester katsus Stalini roüni õi­gustada
ega olnud nõus Stalmit
massimõrvariks nünetama.
Club 2 vaidluselt lahkus ajaleht
„Kurieri" toimetaja Wolfgang
Broer, kes põhjendas oma lahku­mist
ajaleheä; !
„Ma ei kannatanud enam välja,
kuulata Stalmi massünõrvade õi­gustamist,
millega solväti nende
massünõrvade ohvreid. Stalini üte
võib vaielda ainult süs, kui sel
vaidlusel on modaalne alus jä vaid­lejatele
on selge, et Stalin ön roi-
Rahvusvaheline õigus (millele
Halsti palju tähendust ei anna) ei
ole määritlenud kui kõrgele ulatub
iga riigi kohal täile kuuluv õhu- \ mar. Aga vaidluses katsuti õigus-ruum.
Aga kui raketid lendavad itada Stalini massünõrvuN. Liidu
100—150 m kõrgusel ja kui neid
lääBest üle Rootsi-ja Soome saade-sisemise
ja välise ohuga. Stalinil
polevat olnud mõrvamise sihte."
judel simsetel mimestel ei ole
praegustest välispolütilistest sünd­mustest
õiget perspektüvi, nad ei
oska aimata praeguse suurpolüti-lise
mängu tagapõhja mng on era­kordselt
naüvsed Moskva olüm­piamängude
jpioliitilise värvingu
hindamisel.
Krooni koigUe lugejakirjadele
paneb aga pähe üks ameeriklasest
lugeja, kes avaldab oma mõtteid
möödunud pühapäeval, 27. jaanua-rü
Umunud „New York Times'is".
KM on järgmine: „ükskõik ka kes
kontrollib Kesk-Ida õliväljasid;
kuid meü tuleb maksta selle õli
eest kõrget hinda — kui meie ei
vähenda oma olenevust sellest
õlist. Mispärast peaksüne meie
kolmanda maailmasõja riski ar­vestades
hoolitsema selle eest, et
venelased ei asendaks nende õli-väljade
praeguseid omanikke? Ve-ön
võib-öllä paremad pro-
' • ... •• . •
(Järg lk. 3)
. 2. jJ
tel. 921
9. JJ
teL 751
Hai
olekul
ametic
• Esil
hed
Eichei
tens,
Arnole
Saar,
EsinI
- Olel
Norm(
Eichei
EsinI
ter'i
no Boi
Esihl
nadas
Wahtrl
H.E.
Olav
• PallopI
SeKi
Seedril
ger jj
auliiki
gar Kii
joni kj
bert LI
Sclü
määral
üksiku
V Liiki
mait
1979.
võtavi
mcd.
Eest
Luteri
ril k i
Hamil
1. E
tus kel
Tõnis
Olaf
2,
sama
veterc
niite
Laas
mälesj
jad.
li
23
dutsel
saast]
selle
guse
Sel
musti
komi