Vaba eestlane , June 18, 1981

              Nr. 46 Nr. 46 VABA EESTLANE Heljapäeval, 18. pmM 1981 - Thursday, June 18,1981 L I L S
laptistidest
päev^lehies
. Dagbladeti u$iiline
rossamfund frän A till
tas 18. mail ka Eesti Bap-idust
Rootsis, kusjuures
iiieeritud pastor Oskar
ise, et kogudus asutati
põgenikevooluga saabus
paptiste Eestist. Alustati
Ja. SeUest peale on kogu-
Ikholmis olnud seotud 400
Iga üikmesgruppe leidub
rgis, Norrköpingis ja Bo-jliposte**
leidub ved Es-pppsalas
ja' Grissleham-
|ilateenistusi Stokholmis
[rootsi baptistilüdu Norr-canis.
Koguduse pasto-
:ar Loogna: .
beme jumaiateenistusiks
bäeyai; Juhtub, et mõni-
[DS üle saja inimese. Va-
] on külastanud meid ka
Istorid evangeelsete bap-
}ste hulgast Eestist, kus
üle 80 koguduse, on jut-'
[astor Loogna, kes vaja-aliskõnelejate
puhul on
|rootsi kui vene keelde.
äi esmaspäeval on bap-allianssjumalateenistus
[nelipühiiastega,- kes sei-
Mal, on pastor Loogna
Imeerinud. Baptistidel on
pit, milline igal aastal
lonverentsi.
me hoida kontakti, eesti
ümber Rootsi, lõpetab
?na intervjuu.
li Ippetajaid
liversity of New York
|ledzhi lõpetas BA kraa- ^
Jõioogia alal Elo Mai
[(Korporatsioon India),
jätkata- õpinguid ma-saavutamiseks
olles
Isöome^ugri, eriti eesti
st.
ülikooli New Yorgis
L'istrikraadiga elektriin-fomas
Kiim (EtjS) Nev/
kraadi samal alal saa-
[w York City Colleges.
r Polytechnical Insti-
N.Y. lõpetas magistrir
Jujaamade alal Karl v
fa saavutas BS kraadid
tuudis nii jõujaamade
Inaeh ituse inseneri ai ai. ;
saavutas ta abikaasa
imar -Russel Sage üli-: •
^s, N.Y. magistrikraadi
lal. ^ .
nionkolledzhi N. Yor-inseneriteaduse
alal BE ,
u Kütt (korporatsioon
ae).^ Lõpetaja oli ülr-rnerican
Society of Ci-dng
Cooper UnionL
tesident. Tema töö sel-head
õppetulemused
inseneride peres kõr-
,d auhinna ..Ridgway ^
talle juba enne lõpe-t:
ti. Tä jätkab õpinguid
i saavutamiseks Co-
'olis. .
filiköoli New Bruns-lõpetas
BA kraadiga
use äial Erik Puskar :
n Rotaiia). Ta jätkab
guid Carnegie-Melloö
sburghis, Pa. rnagistri-itamiseks.
• *
ilikooli lõpetas 1976.
jadiga metallurgia inse-
ErLk'Peterson (EÜS),
finguid Ottawa ülikob-selle
õigusteadlasena
a cum laude. Advo- r
andis ta 1981.. Ta on
leriks Ottawa: firmas
Peterson.
ikooli Inglismaal lÕ-ikraadiga
Toivo Hil-ile
vanemate elukoht
ällsis, N.Y. Lõpetaja
lennuväes vanenia
olles komandeeritud
rmatsiooni-öhvitseriria
liku Õhujõudude baasi
fordis, Londoni lähe-itis
elanud Naatan
lüödunud kevadel iõpe-loUedzhi,
siirdus pärast
istamist ja Norra-Taa-mereväe
ohvitseride
kooli Newportis, R.I
I ta kooli mereväe en-i,
mille järele määrati
|atii „Roark", „Gombat
Genteris'/ ohvitseriks.
i^Sfl probleemid teihetakse mm ameerika rahva
LOS ANGE;LES (Vfe) — KUI talvine tegevMS LOS Mgeleses OÜ tagasihoidlik, süs kevadel oli Diipalju
wnitiisi, et oma isiklik elu jäi peaaegu tagaplaaiaile. Baltlastele omistati erilist tähelepanu Los Angeles
Timesi poolt, kas oU JuhtkirjuErnest Coninelilt ja artikleid endiselt Timesi Moskva korrespondendilt Murray
Seegerüt, kes on külastanud Balti riike. kirjutas pikemalt dr. Jüri Kuke saatusest }ä pikem kirjeldus
ilmus ka hiljuti vabasse maailma pääsenud leedu dis sidendist ¥ladas Sakalysest tuntud konservatiivse aja­lehe
Orange County Register veerguM,
Eestlaste osa organiseeris Avo
Hirisild,
Los Aiigeleses Timesi endise
R.R. 1 Centre
Rd., Uxbridge,
Ont. LOC 1K0
B03S
MIL.
oma maasikaii
alates umbes 19* jnumst umbes 20. ji
MUS: falismaii Farm, Uxbridge, Ontario
MAD: iga päev kell 8.30 e.l.--8 p.L
Karaistussoogid saadaval * Korvid saadaval 35 ccnü tükk või
too omad kaasa iftr Tasuta valmistamisjuhised igaühele
Teejuhis Torontost: sõita Hwy 48-ga (Markham Rd.) kuni Hwy
47. Sellega ida poole umbes 5 miili, läbi Good^ood*i. Varsti
paistavad TALISMAN FARMI märgid, Sõita 47-ga kmii
Centre Rd., kus teha vasak pööre Ja peatselt oletegi TALIS­MAN
FARMIS.
HELILE LEITHAM
Sündinud Montrealis 1959. a. Peale
C.E.G.E.P. 'john Abbott CoIlege'i
lõpetamist õppis edasi McGüii Üli­koolis,
mille lõpetas 1981. a. keva­del
B. Ed. (Bachelor of Edu-cation)
kraadiga kehalise kasvatu­se
alal. Akadeemiliselt kuulub Ees­ti
Naisiiäiõpilaste Seltsi.
Kiriposti faraif
Baltlased korraldasid eduka in- Tõnis Rebane, Eve Johnsen ja Rita
formatsioonikoosoleku leedu arsti Ly Pürisild. Kava ja toidud olid
dr. George Brinkise kodus, millest 'endistelt ja praegustelt õpilastelt.
150 baltlast osa võtsid ja kus kõne- Los Angelese Eesti Täienduskooli Moskva korrespondendi Dan Fishe-lesid
Mex Alexiev; (bulgaarlane) koolijuhatajaks on olnud Herman ri austamisõhtule oli tuhiud Shera-ja
Enders Wimbush teemal„Kriis Otsmaa, AKred Anton, August tonTown House'i ligi 200 baltlast,-et
Nõukogude Venes". Mõlemad • on Tammaru, Rein Neggo, Otto Jür- kuulda Fisheri elust Moskvas kuid
spetsialistid Nõukogude Vene alal. gens ja^ Karin Nukk. ^^^^H tema külaskäigust Eestisse ja
Mõned nädalad hiljem austati Mitu kuud on eeltööd tehtud Leedusse. Dan Fisherü oli võima-endist
Los Angeles Times Moskva eestlaste, lätlaste ja leedulaste ühi- lus Tallinnas, Tartus ja Pärnus
korrespondenti Dan Fisherit lõuna- sel koostööl, et Balti riikide küsi- käia. Tartu on suletud liim välis-söögiga
Sheraton ToWn Houses, must populariseerida. Selleks on maalastele, kuid tal õnnestus seda
kus Fisher andis ülevaate oma käi- läbirääkimisi peetud Hamiaford siiski huvitaval:kombel külastada,
kudest Balti riikidesse, millest, ta firmaga, kes on väga huvitatud Nimelt esimesel külaskäigul Eeštis-on
kirjutanud Los Angeles Times baltlaste abistamisest. Hannaford se oli tal Tallinnas intervjuu Tartu
veergudel. Kõige selle tegevuse finna kliendiks oli aastaid ka ku- ülikooli rektori Koopiga. Kuna
juures valmistatakse ka ette sõi- berner Ronald Reagan ja selle fir- ei olnud rahul hiljem ilmunud ar-duks
juulikuu lõpus Lääneranniku ma plaani läbi tutvustati Reagani tikliga, kutsus,ta Fisheri külla Tar-
Eesti Päevadele Seattlesse. . tööd ja ideesid edukalt laialdastele tu, kus Fisheril tuli neli tundi kuUr
Lõbusamaid pidusid üle kaua aja iiulkadele. Reagni vahmiskampaa- lata Koopi propagand^ •-ar
OÜ Los Angelese Eesti Rahvatant- nias töötasid ka baltlased ja nii Meeldiva ÜUatusena teatati, et Nagu juba teatatud, nimetati surma läbi lahkunud Eesti Vabaru^
surühma korraldatud „Meremeeste tekkis kontakt selle firmaga. Eel- Columbia filmistuudio teeb nelja New Yorgi konsuU järeletuUjaks Stokholmi eestiane Evald Ühistalu, ava^
õhtu", mülest rekordüine arv pi- tööd kulmineerusid koosviibimise tunnise filmj hiljuti Leedust põge- ükkusele tuntud ajalooüste teoste autorma, nobedasulelise ajakirjamku-dulisi
osa võttis. Puhastulu $1000 Ja informatsioonikoosolekuga leedu nenud dissidendist Vladas Sakaly- maja avaliku elu ning seltskonnategelasena.
Vabariigi konsu
valmistub tööltohale tulMs
¥estlus konsul Evald yystaluga
Rootsi on esimene ka postitariifi-
. dest trükitöö kustutamisel. Niivõrd
esimene, et välismaa trükitööd tu­levad
ka edaspidi rootsi posti kau­du
kätte trüldtööna — redutseeri­tud
hinnaga. Trükitööd võib ka
saata välismaale, mitte aga sees­pool
Rootsit. Siin on ka raamat ta-valme
kirij mis tähendab nende
saatmishinna kolmekordistumist.
Üks ajaleht arvestas välja, et sa­ma
raamatu saatmine Rio de Ja-neirosse
on ^odavam kui Stokhol-mist
Lundi':
Raamatukirjastajad on kohku­nud.
Postivalitsus tahab kirjanikice
sundida õhukesi raamatuid kirjuta­ma,
et nende kirjastused pankrotti
ei läheks. Kogu kultuurielu väriseb
postikindraii uuenduste ees, sest
ka nii lihtsa asjaga kui postmarki­dega
võib kultuurielu sassi lüüa.
Värisejate hulgas bn ka eestlaste
kirjastused, i Seatud koguse-hinna-alandused
on seatud nii kõrgele, et
seö toob kergendust vaid suurtele
ja rikastele Ikirjastustele.
Kui tahetakse esimene olla, siis
. tuleks asi enne põhjalikult kõigis
aspektides järele mõtelda. Seda ei
ole ilmselt toimunud.
Kdev Estiennt
läheb reisilnüudeks Lääneranniku arsti dr. Brinkise kodus, mülest sest ja seda näidatakse kahel õhtul
võttis osa 150 baltlast. Õhtul anne- televisiooni saates. Samal õhtul
tati tuhandeid dollareid lisaks va- korjati äüldrjü kirjadele, mis lähe^
rem korjatud 8000 dollarile, et vadkalifornia senaator Alk^
alustada programmi Balti problee- Cranštonile (inimõiguste komisjoni
mide tutvustamiseks USA rahya liige) protesteerides dr; Jüri Kukke
hulgas ning Valges \Majas. ning Mait Nikluse vangistamise
Koostati 17. puftktilke programm,'.-vastu./J
millest esimene faas laks käiku. ' V.P.
Eesti Päevadele.
. Märtsikuus • täMsUas EELK. LA
Kogudus oma 31 aastapäeva pi­duliku
jumalateenistusega Holly-woodi
kirikus,
kus külalisjutlustajana kõneles õp.
Leo Leiv Portland Oregonist. Nä­dal
hüjem toimus koguduse täis­kogu
koosolek Eesti Majas, kus ko:
guduse õpetaja Rein Neggo aruan­dest
selgus, et kogudusel oli 473
liiget. Aasta jooksul ristiti kolm
last, laulatati üks paar ja maeti 14
surnut. Kogudus oli skautüksuse ja
gaidüksuse hooldaja, viidi läbi
abistamiskorjandus ning vähendati
vaimulikku kirjandust, toetades kä
prof. VÕõbuse ajalooraamatute
tellimist.
Edukalt töötas Pensionäride Klu­bi
ning viidi läbi mälestusmärgi
muretsemine uuele; eestlaste matu-sepaigale.
Mälestusmärk pühitseti
õp. Rein Neggo, ülempreester Jo­hannes
Reinholdi ja evangelist En­del
Siitami pooltmaikuu lõpul uuel
eestlaste matusepaigal. Tulude ja
kulude aruanne oli tasakaalus
$29.843.62. Los Angelesest võeti
hooldamisele kuus poliitvangi Ees­tis
ja esimene pakk läks teele dr. Ajalooliiae hetk EAK Puhkekodu „Ehatar(8" nurgakivi paiekul. EAK
.0
Metropolitan Toronto Communl-ty
Folk Art Council koos 35 etni­lise
rahvakunsti grupiga tähista­vad
1. juulil Toronto raekoja ees
oleval Nathan Phillips väljakul Ka­nada
sünnipäeva. Esinevate grup­pide
hulgaks, kes esinevad keslqyäe-vast
keskööni, on 30 tantsutruppi,
muusikalised ansamblid ja muid.
värviküUaseid palji|de rahvaste
rahvakunstigruppe, nende hulgas
eestlaste esindajana Kalev Estien-ne
moodsa rütmilise võimlemisega.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat-
^ sioonidele
. Eest! - .Sihtkapital: Kanadas
kaudu \tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
BroadvieW Ave. Toronto,,
M4K 2R6
Jüri Kuke lesele.
Segakoor korraldas oma keva­dise
kontserdi koos peoga Eest!
Majas ja Los Angelese Eesti Täi-enduskool
tähistas oma 30. aasta-
: päeval rahvarohkelt Eesti Majas.
Endiste lõpetajate nimel tervitasid
esimees A, Sepa asetamas karpi dokumentidega ja sellenädalaliste eesti
ajalehtedega müüri õõnesse enne kivi kohale asetamist.
: . - Foto: Vaba Eestlane
PANGE KÜTTED KORDA SUVEL!
1^ Ahjude gaasiküttele vahetamine. Kasutage riiklikku toetust.
Igasugused kütteseadmete parandused,
TAT Mõõdukad hinnad, oskistega tööjmehed.
Et just tema 28. aprülil Eesti
Väbarügi Esinduse teadaandega
konsuliks kutsuti, põhines esijoones
asjaolul, et uus konsul on Eesti Va­bariigis
kuulunud "diplomaatilisse
koosseisu, tingimus, mis teeb USA
poolse aktsepti saavutamise hõlp­samaks.
Määramise ajal oli Evald Uusta
lu ise reisü Saksamaal. Tagasi-jõudnult
Stokholmi avanes ,,Eesti
Päevalehel" võimalus uue konsuli
intervjueerimiseks.
— Kas see ülesanne tuli Sulle
ootamatult, algatame küsitelu.
— Teataval määral Idill, kuna
ma juba neli aastat olen olnud pen­sionil.
Päris ootamatult see mulle
'Siiski ei tulnud kuna minult oli va­rem
küsitud, et kas ma oleksin
nõus seda kohta täitma juhul kui
ei peaks kib-elt kedagi nooremat
tööjõudu leitama.
— Võibolla olenes valik aga osalt
ka sellest, et konsuli tööülesanded
olid Sulle Sinu varasemast tegevu­sest
tuttavad.
— Seda küU, kuigi me teaniG ju
kõüc, etsellest on õige palju aega
möödunud, mil ma E.V. Välismi­nisteeriumi
teenistuses olin. Sellest
viis aastat kestnud teenistusest
olin siiski pool aega Berliini saat­konna
atasheeks, kelle tööülesan-
Konsul EVALD UUSTALU
minu tookordne majanduslik olu­kord
ei võimaldanud. Ja kuna mul
oli võimalus oma endisele töökoha­le
tagasi pöörduda; siis tulingi ta­gasi
Rootsi.
Sellesai'naseid täiustusi uuele
töökohale siurdumiseks Sul nüüd
siis enam ei ole?
— Seda mitte. Lapsed on juba
ne hulka kuulus ka konsidaaras- iseseisvad ja elavad oma elu. Nü
jade ajamine. Eesti konsuliks Ber- kaua kui tervis seda võimaldab ei
kunstikriBtiknii^
Yale ül&ooli veerandaastat! il­muva
ajakirja „The Yale Review"
(70. aastakäik, kevad 1981) numb­ris
kirjutab Harvardi ülikooli kuns­tiajaloo
professor, maalija ja luu­letaja
Elizabeth Gillette Jackson
retsensiooni Virginia ülikooli Kuns­timuuseumi
poolt väljaantud kuns-tücataloogi
, ,Invention and Tradi-tion:
Selected Works from Julia A.
Whitney Foundatiou and the Tho-mas
P. Whitney Cõllection of Mo­demist
Russian Art" üle,, milles on
Pühapäevd, 2 L fsfunil kdia 2-5 p.l.
FaSun kõiki pensionäre ja sõpru, kes hiiBvi tunnevad minu kodu­ga
tutvunemisest, tulla 114 Edgewooi' Ave. Coxwell & Ger-rard).
Ka „puhkusetMba" nädalavüsi olemas.
KOIDULA KITTASK — Tel 469-1763
liinis oli siiski sealne saatkonna
nõunik.
— Mis alal oled Sa vahepealseil
aastail tegutsenud?
— Ameteid on olnud Õige mitu,
pikemaajaliselt siiski küll ainult
teenistus arhivaarina Rootsi suuri- gtoj^oin^ig •
ma trükitööstuse kontsernis ES;
seltes. Olin sellel kohal tervelt 30
aastat. Teisteks ameteiks on olnud
Tartu Riikliku Kirjandusmuuseumi
sekretäriks olemine Nõukogude esi­mese
okupatsiooni ajal ja muinsus­kaitse
inspektori amet Saksa oku-tohiks
uutele tööülesannetele pü­hendumiseks
olla takistusi. A
^ ia millal Sa pead New Yorgis
oma uues ametis olema?
— Juba 1.. juunil. Nii et mul on
praegu kiired päevad oma asjade
korraldamiseks ja lõpetamiseks
EPL/Juhan KoMa
Uus konsul Evald Uustalu alustas
Eesti Vabariigi esinduses
New Yorgis teisipäeval, 2. juunil.
Järgmisel nädalal ta sõitis koos
peakonsul Ernst Jaaksoniga Was-
Peipsi sõidd Lääne^' Hädci saksa keelega
patsioom ajal kuni •m.i seni. 1943 apn llEise. stisS„t e elaj-ah rkeul1e- ,h,t.l.i n^g ,tv oaml.i ,s met,i. mt,. e s,,ht eae rti..au vmai.k,, ouh a;k su»ts. vi•s E•_u• -.
Jaakson esitas teda vastjavale
ametkonnale.
Eesti
teenism Soome Armees kuni sõja
lõpuni.
— Kuivõrd tunned Sa olukordi
Ameerika Ühendi'iikides?
Nü palju kui seda saab tund-
Vabariigi peakonsulaat
New Yorgis korraldas uue konsuli
Evald Uustalu ametisse astumisel
vastuvõtu Eesti Majas tema tut-
KÕIEIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Ho L Ä T E R & C ® .
Ltd.
"INSURANCE"
1482 BathursfSi, 4.k®rd.
(Bathurst-St. Clair),
Telefon iontoras 853-7815 |a
553-7818
Iga keele õigekkjas Ja gramma- j^a õppida üheksakuiše New Yo^
Kuna Müncheni mures asuvas ^^^^^^^^^^^^ , • . , i ^-
essee kirjutanud ja kataloogi koos- StaSrgi^rve^^^^^^^ S '''' '''''^'^ ^^^^^^ '^^''^^ tate alul ja kahe paar nädalat kest-. vustam.seks peakonsulaadiga s^^^
tanud Aleksis Rannit. langes?siiade andnud küllalda- rahvale sel es suhtes turismireisiga seitsmekümnen- evaile ametnsikude ja -esindajai-
Kriitik leiab, et seda ajajärku ve- selt kudu, toodi mõni aasta tagasi f ^^^^"^V^ d^^el aastatel. Nn suure maa tmid- orgamsatsioomde ja press,
ne kunstis 1905-1920, mida aUes verevärskendamiseks noori sugu JJhkoohs nn. õppimiseks seda muidugi pai
nüüd on hakatud uurima, on stimu- Peipsi, Önega ja Laadoga järve- »grammatikatele£on (gramma- p^^j^ ^^^^^^^ AmeerÜ5:a
leerivalt tutvustanud kunstispetsia- dest. ,„Vene" siiad olevat väga ' f^, Q^^^^A ^5:® . idarannikul olen mõned päevad
list Aleksis Rannit. Ise peenemalt- elav ja vastupidav kalatõug, väida- f ^^^^^^ "^^^^ .!^.^ veetnud Los Angelesi ümbruses
selise ja klassfealise värsi looja vad kalandusteadlased. Viimase ^^^^"/^ ^^^^ ^^^tust saada kusi- ^^nieerika sisemaad olen näi-oma
emakeeles, eesti keeles, tä kahe aasta jooksul on siigade saak " ^ " f "^/"^^ed käsitavad saksa
läheneb kunstUe isikliku kaalutle- Starnbergi järvest 40 protsendi .insener näiteks, kes an-misega
ja visuaalsete kogemuste- võrra tõusnud. ^"'^ ^''""^''^^^ ^^"^
olnud ka
matut nimetust, päris seal, missu­ga.
On loomulik ja valgustav, et gust artiklit tuleb uue sõna ees ka-
Rannit rõhutab kirjandusliku rolli Sakslast© sissetulek
tähtsust vene moodsaüe visuaalsele
kunstnikele ja nende töödele, vas­tupidi
neüe, kes arvavad, et vene Maailmapanga kokkuvõttes ük- vib, s.t. oma äranägemise järgi.
kunst läks kaasa revolutsiooniga, gi^ute maade elanike keskmise sis- :.
Rannitü pole raskust dokumentee- ^etuleku kohta on Saksamaa viien-nud
ainult lennukiaknast.
^ On Sul võimalust
Ameerikas töötada? ^ •
— Seda. küll, kuna sõitsin sinna
esindajaile pühapäeval, 14. juunil.
Herman Talviku
näitus TdHinnas
Rootsis elava eesti kunstniku
Herman Talviku kunstinäitus toi­mub
praegu Tallinnas Kadrioru
lossis asuvas Kunstimuuseumis.
sutada (der, die või das). Temale .^"^^^^ f f Juba kümme aastat tagasi toimus
vastati: kes leiutab uue sõna, võib ^^«^^ ^''J^^'^^^ kuudel oim ^^^^.^^ ^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^
kasutada missugust artiklit ise soo- P^^^ ^."^^"f''l^.^^^.'!!.^: kus esitati tema loomingut 1930-
ndate aastate teisest poolest. Prae­gune
näitus aga annab võimaluse
tutvuda päris uute, vjimastel aasta-vian
Foundationi, s.t. Ameerika
Skandinaavia Süitasutuse. raamatu­koguhoidjaks.
Sel perioodil soori-
VAIPADE & mmu
PUHASTUS
auruga„steämcleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
rida, et modernism arenes juba dal kohal. Esikohal on õliriik Ku- Norra 9.560,. Hollandi 9.200, ^asin ka ühe kursuse Columbia üli- loo^ud teostega. Ühtlasi tähis-aastaid
enne 1917. Rannit suudab veit, kus riigi aastasissetulek elani- Prantsusmaa 8.800 ja Kanada kooli Raamatukogunduse koolis. tatakse selle näitusega kunstniku
oma mõtet arendada vene tumeda- kele jagades on 15.970 dollarit,; 8.600 dollariga. Tuleb meeles pi- - Miks nii lühikest aega? 75. sünnipäeva. Näitus on korral-meelse
ajaloo taustal ja järeldab järgnevad Shvcits 12.290, Taani dada,. et summad ei peegelda tege- — Puhtal kujul isiklikel põhjus- datud Väliseestlastega Kultuurisi-yastupidist,
et kunstilised uuendu- 10.580, Rootsi 10.540 ja Lääne- likku palgataset, vaid riikide üldist tel. Abikaasa ootamata Surma jä- demete Arendamise ühingu ja
sed lõppesid harmoonüise klassit- Saksamaa 10.300 dollariga. Edasi majanduslikku taset elanike arvu- rel jäin väUcese lapsega üksinda, Stokhl^lmi Balti Instituudi eestvõt-sismiga.
• tulevad USA 9.970j Belgia 9.700, ga võrreldes. . kelle üles kasvatamist Ameerikas • '