Vaba eestlane , June 18, 1981

              Lk, 2 VABA EESTLANE neljapaeral, jjimU — Thursday, June IB, 1981 Nr. 46
VABADE E E S T L A ^ HMl
VÄUAANDJA: Q/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth ^ Tort^iOÄ.
' PEATOIMETAJA: Kari Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Boi 70, Stn. C, Toronto Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toMetus 364-7521, taiitös (feilimised, kuniutused,
ekspeditsioofi) 3§4-7675
TELLDUSHINNAD Kanadas: aastas poolaa^ $21.- Ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas
ja veerandaastas $17.—
TELLDOSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaaÄ-fcas
$23^ ja veerandaastas U2^^ Kiripostlga USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35i0 ja veerandaastas $1850
LENNLTOSTIGA ülemere-maadesse: aastas m--> poolaastas
S38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri iiiad 59
Püblisfeed by Free E ^ n i a n Publishör lid.,-135 T^njmsotb
Toroäit® Oat. M6J 2H2
Eesti ühiskond pagnluses on ar- jõnaksid rahnliko koostöö |a vas-vüliselt
küll väike kuid meie ühis- tastikw mõistmise bnvides smire
I Kommentaari
Parast seda kai ameerika pant-i
vänjpd ir?{aniš tevpfutsioonniise Is­lami
vaUtsii^ p^lt vabastati ei
ole i^ilns€(i ajalehed Iraani vasto
•0. enam erilist htm ttmdntid. Kui va-
U rem i^a Iraanis toiniartadsünd-
I rnm sai siinsete ajalehtede veergu­del
ja televisiooni ekraanidti erili-se
tähelepana osaliseks, siis nüüd
y räägitakse: ja kirjatatakse alnoit
II hanikordadei seafeestefcl, ja se­if
dagi" peamiselt seoses Iraani—Jraa-il-':
gl vahelise sõjaga,
See ei tahenda aga kascelfki
meeleolöde rahonemist ol^^^
il sta|bOiseerimist Iraank Otse väs-y
töpidi vaistoohid yoistieyate
;<J lappide, parteide ja fraktsioonide
J vahel ön mmitannd veel^ terava-
II maks ning iraan on stabiilses^^ olu-Ü
korrast ja kindlast riiklikx^ struk-
Il tiitinst veel väga kangele
I Pjnevõse sönrenemlse ptamiseks
Eesti Abistamiskomitee Kanadas nüs juhatus pärast peakoosolekut. FiJdil Istavad esireas va.sakult E. Toi- põhjnseks on opositsiooni togevne-ger,
H. K i n , esimees Sepa, Jnlie Herma,, A, Kuul, seisavad Juhatusllikme kandidaat A. Nüüd, R. Linde- mine Iraani arenpit pidurdava'is-maan,
dr. J. Roos. revisjoni komisjoni liige R. Künnapuu, V. yanaselja, arhitekt G. Laikve. lami põikpeade ja fandamendalis-
Foto: vaba Eestlane tide vastu. Sealjnnres,on'tekkinud
—^^J-yi..:..:^- hirv-jtav ofakord, et islami yÕlmu-meestega
on sittnniid teravasse
opositsiooni ka president Abolhas-san
Banl-Sadr, kes seni katsns dik-taatorilke
võimnpliridega ajatoUäh
Khomemigä hästi läbi saada kuid
keSe kanmtHste karikas viimaseid
5^^^ arvesse võttes hakkab
laiub üle maakeri
konnas leidnb paratamatult - siiski sammn edasi kTii nad üksteisele ^ . , , ^> ^ , . ^ , , • A - I J. • I
ka tsentsifügaaiseid jõnde, mis katsuksid läheneda ja üksteist Sõjad segarrüiSiöamdd vabd iiif©rm€itsi©ons tolcestamiseks
Idnnd pahatahtlikkusest ja nor- kontrolli enam Springmounti aian»
maalse elnvoolo pidurdamise ka- dusäri juhtimist ega tegevust vaid KOMMUMSTIDE
vatsöstest, vaid lihtsalt sisemisest seda teeb Eesti Sihtkapital Eana- GLOBAALNE RAADIO
veendamnsest meie eln ja ühls- das juhatus, kes vastntab kitsamas OFENSUV
Esondlikku tegevust paremini juh- mõttes ESK liikmete kni laiemas Inimesed
jtida Ja .sunnata köB seda praegu te- mõttes kogn eesti rahva ees. On kaasmaa
])ja]{se, mõistetav, et A. Haavaniit leiab Moskva,
jnnni algul kni ta kritiseeris kõik-tooriumidel.
Moskva administree- ted". Ja Brezhnev andis iCo.<k--::ep- võimsat Khomeinit polütiliste kõ-rib
ka suurt arvu nn. ^vastupanu- pele oma allkirja. Aga suür osa se- ^^^^ keelamise parast. SeRele süü-liikumiste"
ia mässuliste ja revo- aamisjaamasid töoiavad edasi, kistusele järgnesid kohe Khomeini
s erakordselt .suure ja silma- leeme lahendavad, kuna ta on ju- saated Idast oma agressiivse pro- vad Läände, Jaapanisse ja tööstus- raadiojaama RLAS^ segamise. Aga a5ntnse juhtimisel. Kõige
paistva annetuse teinud aiandus- riidili.se kokkuleppega edasi and- paganda. absurdsete; valedega, bü-.riikide tsooni suunatud Moskva üle..2000 segamisjaama . t ö ö t a v a d B a n i - S ä d r i l e * - m f i mõ-netas
oma erramineku pnhnl Siht- jalik omalt poolt astuda vajalikke geolekupolitsei ning salaluure kõr- keegi enam ei suuda ega viitsi passe toimuvad lühilainetega. mida iraani «õjarägi ei "ole võftinses
kapitalile ligemale poole miljoni samme, mis ta tege\Tist põhjaliku- vai moodustavad kulud .raadio ja kontrollida või parandada. Aga sa- suunatakse 200—300 km. kõrgu- iraagj ^aitn ^näidanud ^^^iil^^ldast
dollarilise aiandnsäri, mis asub mait mitte ainolt A. ^Haavaniidule muule propagandale ühe olulise- muti ollakse üldiselt ar\-amisel. et sesse ionosfääri. kust nad tasasi Talmnstn^t la võitlavvalmfdnst mis
Ontarios, Owen Sonndi linna^ külje vaid ka kogu eesti rahvnsgmpile ma osa kommunistlike riikide eel- kommunistliku raadiopropaganda peegelduvad 1000—2000 km. kau- tnleb p^na üremfuhatpii nn-ele
aI3. selgitaksid. A, Haavaniit helde- ar\'etes. Ühe uuema USA uurimu- mõju on endiselt oluline Indias ja guste nurkadega üle kosu Ida-Eu- Kee<n ei räa^i ^i]e?t et'iraani sõ
Vastavalt kinkija ja kingi saaja ijäelise annetajana lootis tõenäoli- se kohaselt kulutab N. Lm uksi mitmetes Aasia ja Aafrika arensu- roopa ja Euraasia ala. Kõmmu- javäe võitlnx-^õime häVitrifqteks olid
vahelisele kokkuleppele otsustas selt .et tema äri majandamisest saa- propagandale aastas vähemalt 3.5 maades. Nende maade kÜmneis tu- nistlike riikide segamisjaamad ka- teoeükult Khonieim^ fa temn nool
Eesti Sihtkapital Kanada juhatus dud tulude.st hakkab voolama suu- miljardit dollarit. See sisaldab nai- handeis väikesis külades on väike sütavad nende vastu kahte tehni- dAa^jIa..Ad . kbe«s n^5irr.a.c^ft scihoaKh?h, ii ki-n^kf^nwtn.-
d pal-rolu
oii
ied, kuna aiandäsäri all oleva maa ümberehitn.si teinnd, masinaparki rit samuti ka keskse uudisteagen- miljoneid ja miljoneid inimesi. fskwave) ei ole aea kunad täpne msLnw^^fsj^^T ^ ^!
väärtus võib ümberfsoonimLse tõt- soendanud ja mnid vajalikke k?- tuuri TASS-i kulud 675 miljonit SEGAMISJAAMAD VABA ja 'seepärast tuleb%eda täiendada L n n n T h leher^niw toi-lähemate
aastate jooksul tõnsta. üitnsl teinud ca 60.000 dollari dollarit aastas. INFORMATSTOOM suure ar%'u kohalike fgroundwave^ " 3 . , " l ^ " " ! " ^ ^ demons^mtsi-
Kingi vastuvõtmisel .seisis Eesti uiatu.ses, mis on nõudnud lõviosa Neid summasid võib näiteks TÕKESTAMISEKS sesamisjaamadeea. millesa püürak- o\^^'^ - nonti nrecift-ndi van-
Sihtkapital Kanadas juhatus siiski bodetifld sissetulekust. Lähemas võrrelda USA väüsinformatsiooni Samal ajal kui N . Liit .ja kom- se^õkestada kliulda^•ust^ peamiselt ^iZTi^^^ nukkami^x irnanj
võrdlemisi HJti-:——< . - " .. « . , . .. I,^.:.-,},'.,^^^;,,^ UarVnra- Tr% + a T . r , o f l ' r ^ _ : ! t - 1 _ l..' _ ^ J _ _ . . .. . ^ _ j ^ tliem KOnni
ees, kuna
nnd ta
Probleemist üle saamiseks jäi Haa- peaks jääma rohkem raha üle ka rit aastas. Vaba Euroopa Radio mait kartlik ja restrektiivne infor- kib päikese loojansutundidel Lsä'-
vaniifs Soringmoant Nurseries & annetuste tegemiseks, mis teatud Liberty (RFE/RL) kulud 87 milj.: matsiooni vastu vabast maailmast, nes vabeperiood; kus kommunistli-
Landscaping Ltd. tegutsema ise- mmäääärraall annaks rahulduse ka A. dollarit on vaid murdosa Nouko- Nõukoeude Liidus ja Ida-Euroo- bid QpaamkkpmpH mnnd^äSric\^n
seisva ettevõttena, mille juhatus ja Haavaniidile.
Eesti Sihtkapitali esimees H.
ma vsstu oodata kobtnürotsessi.
doUarit Nõuko- Nõukogude kud sesamisjaamad'ionoÄ"on f ' " T /"''f'
gude hiiglasiikust propagandaeCar- Pas on praegu ^^^^^^^^ väikese n,5juga. .ida^Iääne saab 'Z:.S:Zr^f:::^ri vest; 2000 segamisejaama. mis toodavad kasutada eriti intensiivseiks raadio-muHk,
et johatDS peaks andma f^^g" ^\ ''«^'^^ ja katavad tanud Ida-Lääne vahekordade füiitatj jjäiku H uut 250 kilovati- lao^i"' 4.
.... ühiskonnale rohkem informatsioo- ^^'^^^'^ - '«r^'»'^' erinevaid perioode. ^g,,.,^ g,, ^ ^ ^ j ^ nähtovaW k-^
uai . . ij^ j_ _ i i . i . - ^ i A riiki. FdmAnP mmiHnlnc tmmno Pr»rk„ ^, „ „ . . ^ • *
; jaanuaris. §e all: ..Revolutskwn sööb oma
sama olukord kordub
aastatuhandete
igavese noomse
aktsionärid (aktsia väärtus ainult
$1.00) koosnevad amult Eesti jnainis ajakisjanikere antud jaamad saadavad hommikust õhtuni vilistamist, prä- saateiks.
Sihtkapital Kanadas juhattäse liik- iQtuaiamisel ä.sla väsa õieti et "^^alas 1818 saadetundi 45 eri gjnat ja müra. Nende segamisjaa- T äSn?'
meist, kes v a s t a v a • ..' i . . . i . . Y^;.., IA. .
.?el on sellel kohal
kui nad on valitud
liikmeiks^ Seega
täielikult ESK juhatuse jinhtimise
ja^konfrom all. ^ . unnv^nimK rvi^ v-^^- r—----- . . "St saatjat. 566 sunnib asa ka nähtavasti k-alraamš Tn võib-olla
Vastava kokkuleppe alosel ,a, „. ^ . ^ ^ ^ri majandrfkolt "'kt. Esimene muudatus toimus Poo- Moskvat oma segamisjaamade tu- saabub ükSorffa ^ v
A. Haavannt elama Springmom . . ^ . ^ ^ ^^^^^ „„ ^ Nõukogude propaganda kõrge- las juba 1956. x suurendama, mis tinmb aea iraanla«ed ™ d M' pS
au.ndDsanmaa.alal as.n-asse maj- to,eviknmared. Ehkki Spring- maks admmistreenvaks juhiks on Poznani rahutuste ajal töölised seadeldisi, suuremat penonali Tehemni tänagi la nsSvadafa
K mffle «emasena fa on aian- ^ajandaslik ettevõ- Keskkomitee Rahvusvahelise In- hävitasid suure arvu segamisjaamu. ja uusi tohutuid kulusid. toflah KhomeW hSk^mT
dosan tegevusega pidevalt kontak- ^s siiski leiduma võimalnsi formatsiooniosakonna esimees Võimuletulnud Gomulka nõustus T^^„i,j„^ t •• nuKRaraist.
&. Janago selgub A. Haavaniido ajakirjanduse kaodn või Leonid Samjatin. Ta on endine segamisjaamade te.gevuse lõuetami- "^liiiLf * .
pikemast sSnavotnst ESK peakoos- ^g„j, laiematele hulka- TASS-i direktor, kes aga omakor- sesa. 1959 alustati uuesti segamis- lTZll\ t f r ^ L^^^Jlc r • ^
oleknl, ei ole Wnkija sngngi rahu! 0^,^ ^ tegevmst lähemalt vai- da töötab maailmakommunismi tega, millele järgnesid 70. aastail n ö / lifh,.!n» ZSL. ff^^^^^' , i"™ .
aiandnsäri praeguse fohatajaga, sa- ^^a, Inma äri edukusest ole- ideoloogilise juhi Mihail Suslovi jälle segamisteta perioodid. 1963. J' ' IvfTmr^^^ '^L • - .
muti peab ta vajalikuta võrdlemisi ^i,, ka seda on mõtet edasi pi- juhiste kohaselt. Suslov on Polüt- \. juunis Moskva lõpetas Voice of ?Z ° L^ki l 2 t ^ °" ^'I» J'^""/
aeravalt kritiseerida ESK juhatase ^adL või on see kasulikum ära büroo vanemaid ja salapärasemaid America ja BBC saadete segamise, ütil X l™lt hnlS^ 1^1 ^
te|evust Wngitud äri juhtimisel. ^^^^^ kujusid. Mitmete kreml^loogide ar- Sama aasta juulis Rumeenia lõpe- ^lu',?!"f'TL^l M^^^^^ ..eksperhde" kmniftjstefe e« im-
ESK juhatus on hoidunud ayaBto- ^n ^y^^^^^^ ,„,^^a. vates on see fanaatik oma võimu- tas Vaba Euroopa Raadio seeami- Z ' V Z ! i«T^^«^r,^f J T "".t ^ü" ^^1
dest va.elu.ste.,t a terava k«.simt.se gaL ajal peah Sihtkapitali juha- täiuselt Brezhnevile järgmine se ja seda ted ka Ungari 1964. a. tllott ni«^ ^ , ^ , ^ 1 1^. il ? IIIZ"
veelgi teravamaks ajamiseks ning ^ ^ ^^y, algatusi, üritusi mees, kellel on kaaluv sõna olnud jaanuaris. Bulgaaria ja Tshehho- "^T'õor"^^^^^ Z^^^ L^"^ ^
vaste, nendele suudtostele eesti „, ä^„a„^ j^tassUmmade ütelda kõiki Nõukogude agressioo- lovakkia jätkasid aga RFE/RL ^tltr hävi^ltehnLIf HT?," ' v « f t f T"
.,ak,danjke Springmounti kutsu- i J J , ^ a^Mrjandose kai- nide ja sissemarssimiste juures.- segamist ja N . Liit on seda teinud ^""1^ 1„T ^ f l.*"'"^
unisega tutvostades aiandnsäri la ^ ^t^^ * i « . v/ .. v r Kaaaiosoda eetris ja propagan- range dieediga 25^^^^^^
seal viimasel ajal ehtid uSu^ «-K.f * ^ T ' """^ , ^ ^°"}\^ raadiosaateid täienda- kogu aeg. 60 aastate feeskel alustas ^^^g^^ .^^^^ ^ " ^ ^
Väljaspool seisvaterwS ke ^.""'T'''.' ' T T ' ^ ' ' t T ' °luliselt kommunistliku bloki Moskva ka oma endiste Intlase ^ , ^^^^^ ^ väike mino- alalise nori^aalsest madalama tem-kõiki
deiaile ei tunne orkhtle- " " " ' " ^ toetussummade suu- maade raadtojaamad, mis lisaks Albaania ,a Hnna raadiosaadete ^ j , ^ , ^n suutnud oma peratuuri juures normaalsest
mata raske kohtumö a, ^^^Z^^ 5000 saatetundi nädalas, segamist, mis on jätkunud senim. ,<,talitaarses haardes hoida sadu kauem kuid see ei vii siiski veel
t_aid_tun_daJb , et mõlerd poS K. A. ^" ^ka^ta^va^d k kogu PPoÕhVja™-A.m'' eeri- mmuilr^ti 11997755 ^_T a^r^kpik^b kM u^OXPke' ^•^j^"."'^"jj".^^^^' v õimusäili^taamrkissies ttleikouo-rliea-s krouhskaremfle inviämljeas. i Nanürütidte ajdõuusaeb arkeinil-i
(MIWIMinuiHIMnillllimimnmimrinnnmMtmmmmmMnm A!;frikr"lTsA"«^';!^H5^l°°^t,,i^ WnkTmad andsid iär°sTrWelš;n" "''«Paganda ja kontrollitud gn tõttu kõrgetesse eluaastatesse
„ . . , „ saadetakse kuni b oki maad andsKl jargi jaHelsin- informatsioonivaheiidus otsustavat kui sadakond aastat tagasi — kuid
.MABA EESTLANE" on vahel «oo kHz tugevuste jaamadega. gi kokkulepe ütleb .sõnasõnalt, et j^^; ^^^^ ^^^^^^ ^. ^^^^^^ vaatamata sellele ei ole mingeid
eS(e;»srfliaaasKkoonnnilaG UÜlidahnuuvvifdaee e&e6sSrtl. ' saadete tugevusjaamad asuvad N. kide piiride "p^e^a^b^ ^o lema kindlusta- elusolevuste eluiga
Liidu ja Ida-Euroopa riikide terri' tud, kaasaarvatud, kõifc raadiosaa-. Teataja/A. H . (Järglk.S)