1978-08-31-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTIANE neljapäeval, 31. augüstii lOT — Thursday, August 31,1978 Nr. 65
^ i i i t M m rn
Lisaks meie eelmises lehes 'ilmiF
nüd ülevaatele Läane^Berliinis
peetud ujumisvõistlusest, jätkusid
järgnev,ail päevil erakordselt kõrged
tulemused, kus ameeriklased
näitasj(d oma suuri võimeid ja su-rasid
kõrvale täiesti ida^sakslased,
keda peeti maailma parimaiks uju-
• inises.'' '^-y .• -r
15-aastane tecy Gaulkins tegi
viienda Ameerika ühendriikide
maailmarekordi saavutades 400 m
kompleksujumises tagajärjeks
'4'40,83, purustades endise iäa-saks-iase
Ulrike nimel olnud
maailHlareM-di, mis oli 4.42,77. U.
Tauher jäi teiseks tagajärjega:
4.47,08 kuna viimaseks oli kanada-lannä
Becky Smith Edmontonist,
kelle tagajärjeks oli 5X)1,43.
Naiste 100' m Mblikuitmiise võitis
ameeriklanna Märy-Joan Penning-ton
ajaga 1.00,20, teiseks jäi praegune
maailmarekordi omaja Andrea
Pollack Ida-Šaksamaalt, aeg
l.(X),26: ja kolnaaš kanadalanna
Wehry Qüirk ajaga 1,01,82.
Meeste 200 m rinnuli ujumii^
oli ejsimene ameerildane Nick Ne-vid
ajaga 2.18,37; kanadalane Grar
ham Smith oli seitsmes ajaga
•: 2.20,91.^:. :--';^7-'-.:-'^-/^
Ameeriklane JesseVassallo, kes
juba enne oli uue maailmarekordi
teinud 400lm kompleksujumises,
tuli esikohale ka meeste 200 m selili
ujumises ajaga 2.02,16. Meeste
200 m liblikujumises oli esimene
ameeriklane IMike Bruner kelle
ajaks oli 1.59,19. Torontolane George
Nagy jäi kuuendale kohale, aeg
2.01,93. Nagy tegi eelüjumistel siis-ki
uue Kanada rekordi sellel distantsil
ajaga 2.01,62, mis on parem
tema xMnajnimel olnud Kanada rekordist,
tehtud alles äsja Edmonto-
• "nis.-
Venelane Vladimir Salninkov
võitis ^ im vabaujumise a^^^
3.51,94; kanadalane Peter Szmidt
jäi kliuendaks ajaga 3.56,48, mis
on uueks Kanada rekordiks. Seda
rekordi ta oli juba varem parandanud
valikvõisthisel.
Kanadalanna Helen Vanderburg
. võitis kuldiiiedaii sünkroniseeritud
ujumises 187,85 punktiga, teiseks
jäi ameeriklanna Pam tryoai
179,65 ja kolmandaks jaapanlanna
Yäsüko UnesaM.
Neljapäeval, 24. aug. tegi kanar
da ujuja ja Edmontoniš toimunud
Commonweäith Games'il kuue
kuldmedali võitja Graham Smith
Xda-Saksa olümpiavõitja Evely"
Jahn heitis Dresdenis peetud võistlusel
uue naiste kettaheite rnaaü-^
marekordi tulemusega 70.62. Endine
kähe aasta vanune rekord kuulus
venelannale Faina Melnüc-Velb-uue
maailmarekordi meeste 200 m
kompleksujumises ajaga •2.03,56,
teisele kohale jäi ameeriMaae Jes-se'^
Vassallo.-; • :'.
-Neljapäev oli üldse tähelepandavate
tulemuste päev, mil peeti viis
finaali ja igaüä^š andis uue maaU-niarekordi.
Naiste 200 jn seliliujumises tuli
esimeseks ameeriklaiiiia Linda Je-zek,
aeg 211,93 on uueks maailmarekordiks,
purustades 1976 aastal
tehtud ida-šakslanna Birgit Tro)-
beri nimel olnud rekordi. Kanadalanna
Cheryl Gibson jäi kolmandaks
ajaga 2.14^23, mis on üuek
Kanada ja Commonweäith rekordiks.-
'••': v''^
• Naiste-400 m;'vabaEJumiŠJ^ saavutas
uue maailmarekordi aust-raallanna
Tracy Wickman ajaga
4.06,28, purustades ameeriklanna
Kim Linehani eelmisel kuul tehtud
rekordi 4.07,66. [ .
Naiste 200 m rinnuliujumises tegi
venelanna Lina; Kachushite uue
maaihnarÄ-di ajaga 2.31,42, par
randades valikujumisel tehtud rekordi
2.33jll. Ka teisele kohale
jäänud venelanna JMa Bogdanova
tagajärg ori parem endisest maailmarekordist
2.32,69.
•Meeste .4x2Ö0-:;m 'teateujumises
saavutas uue maailmarekordi USA
leeskond, kelle ajaks oli 7.20^82.
Meeskonda kuulusid Bruce Fur-niss,
Billy Forrester, Bobby Hac-kett
ja Ambrose Gaines.
Reedel sai Kanada oma kolmanda
kiildmeäali, Iqii Helen Vanderburg
ja Mehele Caikins tulid esikohale
sünkroniseeritud; paaris
ujimiises. Teisele kohale tulid jaapanlased,
kolmandale ameeriMa-sedv
•'•':
Laupäeval saavutasid ameeriklased
jälle kotal kuldmedalit, kana-dalased
said ühe pronksmedali:
Naiste 200 m libliktijumises saavutas
ameriManna Tracy CaulMns
2.09i87, mis on ida-sakslarlna Andrea
PoHacki nimel oleva mäailma-rekordi
kordamine. Teiseks jäi
Nancy Hogshead, USA 2.11^30, toü-mandaks
Andrea PoUack 212,63,
neljandaks kanadalahna Wendy
•Quirk;.•••':•.. • . • ^ ' ' . • ; ^ - - : ; ; - v ^ - : • ; : : ' .
Nai^e ,4x100 m teateujumises
saavutas uue maaihnarekordi
3.43,43 ÜSA naÄM^ purustades
USA naiskonna poolt Montreali
olüinpiaüiängudel tehtud 3.44,82.
Teisele kohale jäid ida-sakslannad,
kolmandale kohale Kanada naiš-
Idarsaksiane' • Udo Beyer • üüs
iiaailmarekordiniees kuulitõuljes,
tõukas Potsdami^ peetud võistlusd
21.8(1|,-teiseks; jäi JGerald Bergman
20.52. Samal võistlusel Rolf Beil-schfflidt
hüppas kõrgust 2.25,
.;/^DVOI<<:AADID RAAMATUPIDAJAD
: , ÄDVOKÄÄT-NOTÄR
Ässa 1912, Royal Trnsi T®wer,
Toronto Dominion Centre
PoSÖaatoss: P.O. 326, Toroato
Oit. (Bay Ekg) MSi: IKT
UrtaMr telefoiu valy®te©iiistüs
J®HN1.;SÖ0SAAS^.
: Š5 Ümversity
!:: /taoatö, .Omi Ä I 2H7
- - \ . ' M . 862-7115:
lETHERrnGTON- FÄIXIS.'
PARK
ii
Advokaat-notar ;
8ig©low, Hendy,. Shirer UakkivB
m ÖomMUls Rö, •
feodns 699-2395
tei(i, kuhu k m i M d Gail Äinund-
Tud, Susan Sloan, Nancy Garapick
ja WeMy Quirfe, tagajärg 3.49,59-
Meeste 100 m liblikujumises jäi j s65 Bay St.r Sõite 4®1. E M . 3-M51
ameeriklaiie^ õhtuti m/7-2017 või 9^^
mel öleva&t maailmarekordist p9 v
sek: võrra taha, tagajärg 54,30. Ka-;
nädalane Dan Tliompson, kes esimesel
poolel oli teisel kohal, pingutas
end üle ega suutnud oma kohta
hoida, jäädes 5-le kohale.
Meeste 1500 «n vabastiilis uju-sefekse
^jimiise ,,marato-
¥õitis venelane Vladimir
Salninkov 15.03,99, teine jugoslaavlane
Borut Petric 15,20,77, kolmas
Hackett, USA 15.23,38.
Vettehüpetes oli kanadalanna
Janet Nutter pärast 4-ndat hüpet
kohnandai köhal, aga viienda hüpe
ebaõnnestumisega ta langes 15-le
kohale, ega suuiriud viimase hüppega
seda enam rohkem, kui ühe
võrra ettepoole tuua. Esimene oli 1 Kaugushüppe maailmarekord on
venelanna Mna Kalinina 412,71 p ü^^^
KaksKanada ujujat saadeti lau- kuna. sakslanna Christel
l ^ e M tagasi Kanadasse, ^to 1939: aastal maail-olid
eksinud alkoholi kasutamise marekordiks 6.12 meetrit. Nüüd
ja väljasoleku eeskirjade vastu, saavutas esimesena üle 7- meetri
Mõlemal oli veel ujumata ettenäh- piirijoone leedulanna Viima
tud võistlustel, George Nagyl lOOJ
m liblikujumises! ja Jäy Tappil juueks inaailmarökordiks 7.07 m.
Ute maailniarekordi oiiiamk on
praegu 25-aastane Vilnuse üliõpilane.
Ta ütles pärast hüpet, et ta
HOGAN FONTIÄC BUICK LTD
348 panffprOi A ^ ;
Telefon äris: 461-35S1
BUICK
LEMANS:'-:
PHOENIX
• • FIREBIRB:
SUNBIRD
v ' . V . CENTÜRY •
; ÄCAfilAN -
: SKYHÄWE •
G,M.C veoautoi .
/ Pruugitud autod
Eestlane majutas
asepresidendi lennuki^^
meeskonda I
Sporitlasel, sporditarvate äri
omanillad ja Eesti RahviÄ
EsixiduBikogu l i i l a n e r i ^^
steinil oÜ jälle^uhus i k o i^
seks asepresidendi Walter Mon-dalega,
k e l l ^ a P. VesteasteM^^^^^
läbikäimine juba aastaid tagasi,
kui praegune asepresident oli
Minnesota osariigi seinas
Seekord asepresidei^Mpin<^^
võttis endaflie 4 päeva pildmse
puhkuse, peainiselt tealastami-seks.
Itema ikäsutuses oleva ©ri-lennüikiga
Air Porce II (nr. 1 01^
piesidendi Jiiminy |Öariteri ifcäšuitu-ses).
lennati: Ejuluthi, touliu lennuk
ja meesteond jäid ootamay kuni
asepresident oli iksalastamas, ka
Kanadas. Lennuki meeskond oli
Paul Vesterstelni külali^ks temale
kuuluvas suvemajas.
Kui asepresident asus tagasilennule
Washingtoni; kutsuti Paul
Vesterstein kogu tema perekonnaga
Air Fprce II lennukile hommikueinele.
Tavalise seltskondliku
keskustelu jooksul oli Paul Ves-tersteinii
võimalus ka meenutada
asepresidendile Eesti küsimust
seoses praegu päevakorral olevate
inimõiguste ning rahvuste õiguste
küsimustega.
4x100 m teateujumise meeskonnas.
Viimasel päeval tuli esikohale
ameerika vettehüppaja Greg Lou-ganis
844,11 puiiktiga; kanadalane I on olnud juba a
Scott Granham jäi kaheksandale kordhüppe tegemiseks. Ka ei usu
kohale 705,21 p.
Naiste 100 m vabaujumises sai
kuldmedali ida-sajkslaima Barbara
Krause, aeg 55,68. .
Meeste 100 m vabaujumises^^
kuldmedali ameerttne DavidMc-
Cägg 50,24. I
Naiste SOO mvabaujum
esimene austraallanna Tracy "Wick-ham,
aeg 8.24,94. i
Meeiste 4x100 m teateujumises tülil
esinieseks USA: meeskond ajaga
3.44,63.
Kokku said medaleid USA 23 kulda,
14 hõbedat ja 7 pronksi. Teisele
kohale jäi N. Liit ja kohnandäle
Kanada 3 kulla,' 1 hõbeda ja 5
piir,
kaugemale
ta, et see oleks
vaid tahab seda
•Viia.:;;
Bardauskene tulemus ei olnud
siiski juhuslik; ^ s t ta ületas võistluse
ajal kolmel korral 7 meetri
piiri. Bardauskene on 163 sm pikk
ja kaalub 62 kg. Ta hakkas treenima
kaugushüpet juba 16-aastaselt,
mil ta saavutas 6.12, kaks aastat
hiljem ta viis oma isikliku rekordi
6.37-le. Vahepeal pidi ta vigastuse
tõttu olema spordist eemal neli
aastat ja kui ta uuesti vormi saavutas,
tuli uus vaheaeg, kuna ta
sünnitas poja. Nüüd kasvab poeg
ja ema on jällegi maailma tipus
oma rekordilise hüppega.
P i a n » š
M i i l i l I , ' . J
eluaegne iavesteeriag!
Suur valik tnttdiivia
Ka rentiBttiiie.
Saaiaval kõik muusils^
instrumendid.
HOUSE OFMUSIC LTD..:
553 Queen St. West, Toronto
M5V2B6 ® Tel.S63-1966
©: Prof. dr. I; Tammelo Austriast
viibis Rootsis. Ta esines 9. mail
külalisloehguga Stokholmi ülikoolis
teemal: „Terrörism juriidilise
probleeanina". Loengu korraldajaks
ja külalise vastuvõtjaks o l i
prof. J. Sundberg.
Kuigi oleme kartlikud eelolevate
uute postistreikide pärast, kuulutas
Kanada postiminister J . Gües La-montagne
välja nelja uue 14-cendi-lise
postmargi yäljaandmise, mis
tulevad müügile 27. septembril.
Need neli on teine seeria möödunud
aastal alustatud inuit-indiaan-laste
elust, mis nähtud kunstiteostes.
Seeria käesolevad margid kannavad
alapealkirfa '„Reisünine'*,
kiis on näidatud nii muistseid, kui
ka. tänapäevaseid reisimisvahen-deid.
Postmargid oh kujundanud Van-couveris
elav kunstnik Reinhard
Derreth. Trükitud Äshtõn-Potter
trükikojas Torontos. Postmargid
trükitakse yiievärvüisteiia paariti,
kumbki paar eripoognas. Postmarkide
suurus on 36x30 mm horisontaalses
asendis. Trükiarv on 48
miljonit. V
® StokholmiÄ tegutseb õpetajana
muusikakoolis Sajidä Rentik-
Umblia. t a esines Stokholmis
Pruängeni kooli aulas kommu-naal-
muusikakooli õpilastega öpi-laskontserdiga,
milles tema dirigeerimisel
mängis iile paairiküm-ne
noore, saades hea vastuvõtu
osaliseks.
eininntuHiiiniiiiiiniiiiniiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiMSira^
iHinHfniiQüsiiiHifUiiimQutiiyuHsiiiiaiiwm
mutati peale selle
•krempli" Peetri jäsemed ja kere,
kokku 280 puuda pronksi. Tervelt
kaalus kuju 360 puuda (ligi 6 tonni).
Pronksi puuda hind oli tol ajal
1500 marka, nii et Arsenal sai metalli
ligi po^e miljoni marga eest.
dokumendist selgub, et 9.
jaanuaril 1924. a. tegeles Ehitusosakond
veel ikka Peetri ausamba
„taastamise" eelarve itäpsustami-sega.,
V Aasta hiljem oh ^täpsustused"
viinud huvitava tulemuseni:
15. jaanuaril 1925. ä. teatab
Ehitusosakond Linnavalitsusele^ et
,,kuju" on ikkagi Vabariigi Valitsuse
omandus — ja see peaks
„Peetri" (dokumendis on nmai ha-nejalgades)
jilesseadmist korraldama.
See Linnavalitsusele meeldis.
19. jaanuaril 1925. a. läkitati Siseministeeriumile
kaval kiri: Peetri
kuju lamab Kadriorus selle hoone
hoovis, iriille vastas üle Ringtee
asub Peetri majake. Läbi lahtiste
väravate vahivad möödakäijad kodanikud
pikutavat Peetrit ja pilkavad
ning naeravad. Mõned välja-jamaalased
on avaldanud võõrast
u s t P e a l e seda ön Peeter tüliks
kujur Jaan Koorti^^
Minister K,, Einbund on 23. jaanuaril
1925. a. kiiresti va&tata lasknud,
et „ . . . kuju saab lähemal
^;ajal äÄM'istatud".- -.z • V ^ '
Koristatigi ja säinal moel ori^
ginaalselt, kui kolme aasta eelst
maha voeti. ^ •
7. aprillil 1925. a. küsis
kogu liige Rudolph Schiller, elukoht
Lembitu t. nr. 4a, Linnavalit-
„Miks on sõjaministeerjumi ar-senaali
valitsus nüüd Peetri kuju
Kadriorus tükkida lasknud lõi-
Linnapea laskis volikogule teatada,
/ et läju ei olnud linna
Küsijat oli arvatavasti inspireerinud
4: aprillil 1925. a. Vabas
Maas" avaldatud reportaäzh „Pee-ter
Suure saatus"; alapealkiri
tab lisaks: „Peetri
Kadrioru iUistusöks."
Lehemees tõendab kujur Jaan
Koorti öelnud olevat, et Peetri
kunstiline väärtus on pärast tükeldamist
tõusnud. Büst ise ei olevat
halb, aga Bärenstamnii teosest
kogütülps 031 jäänud paha mulje
selle tõttu, et r ^ a d , lipudi pärjad
ja kogu ,iajaloolme krempel kuju
ümber" selle ära on rikkuniid.
Tükeldamine pole olnud raske,
see tehti kohne päevaga ja' maksta
tuli selle eest 30.000 marka. Lam-
Kuju terveks jäetud osa kavan-
Jaan Koort. Nü on Karl Ast
kohaliku vene lehe esindajale öel^
nud. Kunstiliselt rikastatud tsaari-pkk,
saüitatud osa ausambast,
kaalub 80 puuda (1280 kilogrammi).
See asetati Kadrioru Ringtee
ja Peetri Maja vahelisele platsile,
m a d a l a l e alusele, Peetri saunaga
ühele joonele. (Saun viidi
1939, a. Tallmna Loomaaeda ja
Peeter oma majakesse varjule. Selle
kolimise teostas Riigiparkide
Valitsuse direktor Peeter Päts —
nü siis keisri nimekaim.)
Praegu on Peetri pronkspea
üheks eksponaadiks " üleliidulise
tähtsusega „Peeter Suure Majamuuseumis"
Tallinna Kadriorus.
A. T^itzenbergi pronks-LiMa,
mille ümberpaigutamisest Peetri
kuju seikhiste puhtil juttu oli, sei
sab Rootsi kantsil endisel kohal ja
maha ja csa nii saadud pronksist
lasti koguni metalliks limber sulat
a d a . . : " H o r r i b l e d i c t u.
Tallinna ajaloo võltsijate korüfee
Raimo Pullati truu kaastööline pole
mär'kinud, et sellest imelikust
metallst, mis pronksist saadi, lõi
Eesti Vabariigi Rahapada ilusaid
viiesendiseid münte. Ja kodanli-jadä
ühe suurtööstuse teise
Rahanumbreid ei vaadatud — valmistuti
Eshneseks maailmasõjaks,
Ehitati palju ja teeniti palju. Aastail
pärast Teise maailmasõja lõppu
oli Tallinn Stalini kotkaste kangelaslike
pommirühnakute. rusudeks
jä varemeteks tehtud; „taga-last"
saabunud parteihaidki sõid
kud kodanikud niaksid suure Peet- tšhekitöitu (olgu pealegi, et ,,Lit6r
ri tagupoblega oma' pisikesi arveid.
Nii vähemasti rahvas räägib.
A"!) — ja see tuli Ameerikast.
Korostovetsi üle-Venemaalise korjanduse
rahadega oli kerge kive
Aga i^ahvas räägib veel paljust-[veeretada ja pronksi valada
ki, millest meie kroonuäjaloolased aga meie väikepunased ei saanud
ja kunstiloolased mitte silpigi ei j ju Moskvalt pennigi Stalini kuju
ole kirjutanud. jaoks, kõik kulud tuli ,,kombineerida"
riigiraha ühest taskust teise
tõstmisega. •
Tõenäosem on küli, et kange tormi
asemel olid vangitornid paljudele
seife peo lõpetanuile.
Kaudsete järeldustega võib süs-ki
ka kindlaks teha selle büranni-kuju
püstitamise aasta. Isake sai
siis 70 täis. Vene-turg oli Tallinnas
juba 1791. a. ja kandis see tollal
rahvalikku õiget nime: Täiturg.
Alles 14. jaanuarü 1925. a. tegid
„kodanlikud" Imnaisad sellest V i ru
väljaku. Samal ajal (1944. a. sügisel),
küi Adolf Hitler-Strasse jälle
Narva maanteeks sai, tehti selle
maantee linnapoolses otsas asuvast
Viru väljakust — Stalini väljak. Nii
jäi asi kuni 5. novembrini 1960,
millal Täitevkomitee satraabi-nime
kustutas ja väljaku Keskväljakuks
Pole mmgit vajadust paralleele
tõmmata, ajalugu on nad ise tõiii-manud.
nimetas. Rahvas kutsus veel mitu
Sellest hoolimata piid Piwksjoo-1 aastat hüjem, pu
ilusad kksasäärikud jalas, ,,Stalini nimeline Keskväljak". See
su-ge sinel seljas ja tore rummu- narrimine käis linnaisadele närvi-
Peeter,,sai. paigal püsida ainult ga vormimüts peas. Selle kaunis- dele ja 4. septembril 1970. a. anti
kümmekond aastat" — Peetri plat- tasid kajakad ja tuvid igapäev uu- platsile varia Viru väljaku nuni tasu.
Staiinit ei pajidudki Stalini te medalite ja ordenitega ja „Pa- gasi. Tornide väljak oli 1945. a. Sta-vaid
Balti jaama ette, f pi" muhelust ei niõjustanud ei Bai- lingradi nime saanud jä jäi sellest
taas ilma novembris 1961. a. Mitte
aga asja „kOvem"
Patkuli kraavi,.seljaga Schnelii tii- ti vaksali varemed ega nende .vagi
poole. Kui ta oli tõepoolest hei sagivad vene kotipoisid, burla
pronksist, siis pidi ta kah oma j kuist miilitsameestest kõnelemata.
300 puuda kaaluma. Aga, käib ringi
on 1939.: aastast saadik kogu par- jutt, et Isake olnud seest tühi. Vär
gile nimegi andnud. • lišelt ei olnud generalissimus Sta-j
Veel pole meie üusvenestajad lini- kuju palju väiksem lihtki kui
möttde tuiniid Peetri platsile Vene! Aga ta ei
Suure Peetri nime tagasi anda.
Peetri 300-aastahe šünnipäevgi (9.
juuni 1972. a.) lasti mööda minna
Tema Hiilgusele seda au ändma-t
a . . .
Evi Pihlak kirjutab Tallinna ajaloos
(1969, lk. 107): „Vene valitseja
pronksist täisfiguur lihtsal
blÄahisel sai paigal püsida a^
nult kümmekond aastat, siis võeti
see Eesti kodanliku valitsuse käsul mootuv liim, kuhu tsaar l a t e ra-' <otsa sai cdsaa^^
selle „kangelaslinna", vaid Stalini
põlatud nime parast. Vana Tsarit-sõn
ise, mis 1925. a. kuni 1961. aastani
Stalingrad olnud oli, tehti Vol-
J. —
seisnud „lihtsal blokkalusel", väid
lihtsalt blokkidest kokkupandud
alusel. Miks Stalinile tema enda
poolt alistatud Soomest ühes-tükis
graniidipanka pjedestaaliks ei toodud,
nagu toodi Peetrile, peaks
olema arusaadav, kui võrrelda
Tallinna 1910. ja 1949. a. 200 aastat
pärast Peetrile kapituieerumist oli
Tallinn iga päevaga rikkamaks ga pühitses ja kas ehk seegi pidu
Raske, on mälupildi kinnituseks gogradiks — il^^^^^ selle sama paha
leida ühtki päris ehtsat fotop^
sellest kujust. Tolleaegsed ajalehed
on spetsiondide lukkude taga ja
üsnagi küsitav, kas neis ausamba-pilte
ongi. Kes selle shedöövri
„Bärenstamih" oli ja millal jossj-kujult
neitsikate võeti — seda' ei
saa kuidagi mujalt kui mälust katte.
Veel vähem seda, kas EKP
Keskkomitee niisugust „suurt polü-võitu"
ka vägieva prasnikü-on
partei isikukultuse.otsustavalt
hukid mõistnud* V Aga punapeata
olek väljendub selles, et ikka
veel lubatud on öelda võrdses tähenduses
„Volga lahmg" ja ..Šta-
Imgradi lahing" - aga pole lubatud
Stalinabad pro Dushanbe.
m
k
i
i
Nr. 65
August Tom<
8. septembril pülij
ndat sünnipäeva k(
Tomander VR 1/3,
on üks vähestest vi
test Eesti Vabariigil
matest. Oma eluea)
võtnud osa kolmest'
Olles oma elukul
kooliõpetaja ametil
Esimest maailmasõl
Kumna algkooli ji
biliseeriti I maail
misel sõjaväkke niJ
vitseride kooli lõpe
sqjas kuulipildujat
ülemana. Sai sõjas
ta.
Eesti VabadiUsscvjj
algusest lõpuni, ollc
pildujate kompanii
badussõja lõppedes
teniks. Talle 'annet
autasuMmiaa norma?
•ses. ^ .
Pärast Vabadussõj
väöteenistusse edasi
vitseride ettevalmis
kursuse, paitaljoniüi
se ja Eesti Vabariigi
jakooli diplomeeritil
mat aega staabiteer
kai Sõjavägede Staal
töötas rivi ametk<
niülemaha 1. Jalava^
Narvas ja alates m
ni Vene okupatsio<
4. Üksiku Jalaväel
nä Jõhvis. Eriti inni
siin noorte organ]
Nii oli ta oma sõja^
kõrval Alutaguse Sl^
vä vanem ja samal
kotkaste Jõhvi Male
1940. a. Eestit ok
punaarmee vallutas
4. üksiku Jalaväe P^
ülem, juubilar kol|
mander vangistati
Tallinna vanglasse..
II maailmasõja alj
korda Vene vanglast]
II maaümasõja ajJ
sed olid juba Eesti
oli juubilar alul Vilj
Tagavara Rügement
pärast seda Tartu
konna ülem. .
Paljude aastate ke
väeosa kohtu esime^
Sõja lõppedes pe
sed ta Austrias sõj?
vatsesid anda teda
lastele. Sellest ohusi
ülvs prantsuse arm|
pastor juubilari abi|
dusel.
KžanaUas oh juul
nud endiste võitlej i
rimisega njng on
Võitlejate ühingu
esimene esimees,
ja aukohtu esimees. |
' Koos abikaasaga
Eesti Kodus Torontc
huldava tervise juui
usku Ees ci õiglasse
vabadusse.
Kutsekaaslaseö
sõbrad soovivad toi
õnnistust, veel pall
head tervist ja jõudij
PEETER
aaBMMWwiiwiiiii i i i i i i i i w i -a mmmmm
DOCTOR OF CHIR
212 Dihnick
t e l 489-05<
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 31, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780831 |
Description
| Title | 1978-08-31-06 |
| OCR text |
VABA EESTIANE neljapäeval, 31. augüstii lOT — Thursday, August 31,1978 Nr. 65
^ i i i t M m rn
Lisaks meie eelmises lehes 'ilmiF
nüd ülevaatele Läane^Berliinis
peetud ujumisvõistlusest, jätkusid
järgnev,ail päevil erakordselt kõrged
tulemused, kus ameeriklased
näitasj(d oma suuri võimeid ja su-rasid
kõrvale täiesti ida^sakslased,
keda peeti maailma parimaiks uju-
• inises.'' '^-y .• -r
15-aastane tecy Gaulkins tegi
viienda Ameerika ühendriikide
maailmarekordi saavutades 400 m
kompleksujumises tagajärjeks
'4'40,83, purustades endise iäa-saks-iase
Ulrike nimel olnud
maailHlareM-di, mis oli 4.42,77. U.
Tauher jäi teiseks tagajärjega:
4.47,08 kuna viimaseks oli kanada-lannä
Becky Smith Edmontonist,
kelle tagajärjeks oli 5X)1,43.
Naiste 100' m Mblikuitmiise võitis
ameeriklanna Märy-Joan Penning-ton
ajaga 1.00,20, teiseks jäi praegune
maailmarekordi omaja Andrea
Pollack Ida-Šaksamaalt, aeg
l.(X),26: ja kolnaaš kanadalanna
Wehry Qüirk ajaga 1,01,82.
Meeste 200 m rinnuli ujumii^
oli ejsimene ameerildane Nick Ne-vid
ajaga 2.18,37; kanadalane Grar
ham Smith oli seitsmes ajaga
•: 2.20,91.^:. :--';^7-'-.:-'^-/^
Ameeriklane JesseVassallo, kes
juba enne oli uue maailmarekordi
teinud 400lm kompleksujumises,
tuli esikohale ka meeste 200 m selili
ujumises ajaga 2.02,16. Meeste
200 m liblikujumises oli esimene
ameeriklane IMike Bruner kelle
ajaks oli 1.59,19. Torontolane George
Nagy jäi kuuendale kohale, aeg
2.01,93. Nagy tegi eelüjumistel siis-ki
uue Kanada rekordi sellel distantsil
ajaga 2.01,62, mis on parem
tema xMnajnimel olnud Kanada rekordist,
tehtud alles äsja Edmonto-
• "nis.-
Venelane Vladimir Salninkov
võitis ^ im vabaujumise a^^^
3.51,94; kanadalane Peter Szmidt
jäi kliuendaks ajaga 3.56,48, mis
on uueks Kanada rekordiks. Seda
rekordi ta oli juba varem parandanud
valikvõisthisel.
Kanadalanna Helen Vanderburg
. võitis kuldiiiedaii sünkroniseeritud
ujumises 187,85 punktiga, teiseks
jäi ameeriklanna Pam tryoai
179,65 ja kolmandaks jaapanlanna
Yäsüko UnesaM.
Neljapäeval, 24. aug. tegi kanar
da ujuja ja Edmontoniš toimunud
Commonweäith Games'il kuue
kuldmedali võitja Graham Smith
Xda-Saksa olümpiavõitja Evely"
Jahn heitis Dresdenis peetud võistlusel
uue naiste kettaheite rnaaü-^
marekordi tulemusega 70.62. Endine
kähe aasta vanune rekord kuulus
venelannale Faina Melnüc-Velb-uue
maailmarekordi meeste 200 m
kompleksujumises ajaga •2.03,56,
teisele kohale jäi ameeriMaae Jes-se'^
Vassallo.-; • :'.
-Neljapäev oli üldse tähelepandavate
tulemuste päev, mil peeti viis
finaali ja igaüä^š andis uue maaU-niarekordi.
Naiste 200 jn seliliujumises tuli
esimeseks ameeriklaiiiia Linda Je-zek,
aeg 211,93 on uueks maailmarekordiks,
purustades 1976 aastal
tehtud ida-šakslanna Birgit Tro)-
beri nimel olnud rekordi. Kanadalanna
Cheryl Gibson jäi kolmandaks
ajaga 2.14^23, mis on üuek
Kanada ja Commonweäith rekordiks.-
'••': v''^
• Naiste-400 m;'vabaEJumiŠJ^ saavutas
uue maailmarekordi aust-raallanna
Tracy Wickman ajaga
4.06,28, purustades ameeriklanna
Kim Linehani eelmisel kuul tehtud
rekordi 4.07,66. [ .
Naiste 200 m rinnuliujumises tegi
venelanna Lina; Kachushite uue
maaihnarÄ-di ajaga 2.31,42, par
randades valikujumisel tehtud rekordi
2.33jll. Ka teisele kohale
jäänud venelanna JMa Bogdanova
tagajärg ori parem endisest maailmarekordist
2.32,69.
•Meeste .4x2Ö0-:;m 'teateujumises
saavutas uue maailmarekordi USA
leeskond, kelle ajaks oli 7.20^82.
Meeskonda kuulusid Bruce Fur-niss,
Billy Forrester, Bobby Hac-kett
ja Ambrose Gaines.
Reedel sai Kanada oma kolmanda
kiildmeäali, Iqii Helen Vanderburg
ja Mehele Caikins tulid esikohale
sünkroniseeritud; paaris
ujimiises. Teisele kohale tulid jaapanlased,
kolmandale ameeriMa-sedv
•'•':
Laupäeval saavutasid ameeriklased
jälle kotal kuldmedalit, kana-dalased
said ühe pronksmedali:
Naiste 200 m libliktijumises saavutas
ameriManna Tracy CaulMns
2.09i87, mis on ida-sakslarlna Andrea
PoHacki nimel oleva mäailma-rekordi
kordamine. Teiseks jäi
Nancy Hogshead, USA 2.11^30, toü-mandaks
Andrea PoUack 212,63,
neljandaks kanadalahna Wendy
•Quirk;.•••':•.. • . • ^ ' ' . • ; ^ - - : ; ; - v ^ - : • ; : : ' .
Nai^e ,4x100 m teateujumises
saavutas uue maaihnarekordi
3.43,43 ÜSA naÄM^ purustades
USA naiskonna poolt Montreali
olüinpiaüiängudel tehtud 3.44,82.
Teisele kohale jäid ida-sakslannad,
kolmandale kohale Kanada naiš-
Idarsaksiane' • Udo Beyer • üüs
iiaailmarekordiniees kuulitõuljes,
tõukas Potsdami^ peetud võistlusd
21.8(1|,-teiseks; jäi JGerald Bergman
20.52. Samal võistlusel Rolf Beil-schfflidt
hüppas kõrgust 2.25,
.;/^DVOI<<:AADID RAAMATUPIDAJAD
: , ÄDVOKÄÄT-NOTÄR
Ässa 1912, Royal Trnsi T®wer,
Toronto Dominion Centre
PoSÖaatoss: P.O. 326, Toroato
Oit. (Bay Ekg) MSi: IKT
UrtaMr telefoiu valy®te©iiistüs
J®HN1.;SÖ0SAAS^.
: Š5 Ümversity
!:: /taoatö, .Omi Ä I 2H7
- - \ . ' M . 862-7115:
lETHERrnGTON- FÄIXIS.'
PARK
ii
Advokaat-notar ;
8ig©low, Hendy,. Shirer UakkivB
m ÖomMUls Rö, •
feodns 699-2395
tei(i, kuhu k m i M d Gail Äinund-
Tud, Susan Sloan, Nancy Garapick
ja WeMy Quirfe, tagajärg 3.49,59-
Meeste 100 m liblikujumises jäi j s65 Bay St.r Sõite 4®1. E M . 3-M51
ameeriklaiie^ õhtuti m/7-2017 või 9^^
mel öleva&t maailmarekordist p9 v
sek: võrra taha, tagajärg 54,30. Ka-;
nädalane Dan Tliompson, kes esimesel
poolel oli teisel kohal, pingutas
end üle ega suutnud oma kohta
hoida, jäädes 5-le kohale.
Meeste 1500 «n vabastiilis uju-sefekse
^jimiise ,,marato-
¥õitis venelane Vladimir
Salninkov 15.03,99, teine jugoslaavlane
Borut Petric 15,20,77, kolmas
Hackett, USA 15.23,38.
Vettehüpetes oli kanadalanna
Janet Nutter pärast 4-ndat hüpet
kohnandai köhal, aga viienda hüpe
ebaõnnestumisega ta langes 15-le
kohale, ega suuiriud viimase hüppega
seda enam rohkem, kui ühe
võrra ettepoole tuua. Esimene oli 1 Kaugushüppe maailmarekord on
venelanna Mna Kalinina 412,71 p ü^^^
KaksKanada ujujat saadeti lau- kuna. sakslanna Christel
l ^ e M tagasi Kanadasse, ^to 1939: aastal maail-olid
eksinud alkoholi kasutamise marekordiks 6.12 meetrit. Nüüd
ja väljasoleku eeskirjade vastu, saavutas esimesena üle 7- meetri
Mõlemal oli veel ujumata ettenäh- piirijoone leedulanna Viima
tud võistlustel, George Nagyl lOOJ
m liblikujumises! ja Jäy Tappil juueks inaailmarökordiks 7.07 m.
Ute maailniarekordi oiiiamk on
praegu 25-aastane Vilnuse üliõpilane.
Ta ütles pärast hüpet, et ta
HOGAN FONTIÄC BUICK LTD
348 panffprOi A ^ ;
Telefon äris: 461-35S1
BUICK
LEMANS:'-:
PHOENIX
• • FIREBIRB:
SUNBIRD
v ' . V . CENTÜRY •
; ÄCAfilAN -
: SKYHÄWE •
G,M.C veoautoi .
/ Pruugitud autod
Eestlane majutas
asepresidendi lennuki^^
meeskonda I
Sporitlasel, sporditarvate äri
omanillad ja Eesti RahviÄ
EsixiduBikogu l i i l a n e r i ^^
steinil oÜ jälle^uhus i k o i^
seks asepresidendi Walter Mon-dalega,
k e l l ^ a P. VesteasteM^^^^^
läbikäimine juba aastaid tagasi,
kui praegune asepresident oli
Minnesota osariigi seinas
Seekord asepresidei^Mpin<^^
võttis endaflie 4 päeva pildmse
puhkuse, peainiselt tealastami-seks.
Itema ikäsutuses oleva ©ri-lennüikiga
Air Porce II (nr. 1 01^
piesidendi Jiiminy |Öariteri ifcäšuitu-ses).
lennati: Ejuluthi, touliu lennuk
ja meesteond jäid ootamay kuni
asepresident oli iksalastamas, ka
Kanadas. Lennuki meeskond oli
Paul Vesterstelni külali^ks temale
kuuluvas suvemajas.
Kui asepresident asus tagasilennule
Washingtoni; kutsuti Paul
Vesterstein kogu tema perekonnaga
Air Fprce II lennukile hommikueinele.
Tavalise seltskondliku
keskustelu jooksul oli Paul Ves-tersteinii
võimalus ka meenutada
asepresidendile Eesti küsimust
seoses praegu päevakorral olevate
inimõiguste ning rahvuste õiguste
küsimustega.
4x100 m teateujumise meeskonnas.
Viimasel päeval tuli esikohale
ameerika vettehüppaja Greg Lou-ganis
844,11 puiiktiga; kanadalane I on olnud juba a
Scott Granham jäi kaheksandale kordhüppe tegemiseks. Ka ei usu
kohale 705,21 p.
Naiste 100 m vabaujumises sai
kuldmedali ida-sajkslaima Barbara
Krause, aeg 55,68. .
Meeste 100 m vabaujumises^^
kuldmedali ameerttne DavidMc-
Cägg 50,24. I
Naiste SOO mvabaujum
esimene austraallanna Tracy "Wick-ham,
aeg 8.24,94. i
Meeiste 4x100 m teateujumises tülil
esinieseks USA: meeskond ajaga
3.44,63.
Kokku said medaleid USA 23 kulda,
14 hõbedat ja 7 pronksi. Teisele
kohale jäi N. Liit ja kohnandäle
Kanada 3 kulla,' 1 hõbeda ja 5
piir,
kaugemale
ta, et see oleks
vaid tahab seda
•Viia.:;;
Bardauskene tulemus ei olnud
siiski juhuslik; ^ s t ta ületas võistluse
ajal kolmel korral 7 meetri
piiri. Bardauskene on 163 sm pikk
ja kaalub 62 kg. Ta hakkas treenima
kaugushüpet juba 16-aastaselt,
mil ta saavutas 6.12, kaks aastat
hiljem ta viis oma isikliku rekordi
6.37-le. Vahepeal pidi ta vigastuse
tõttu olema spordist eemal neli
aastat ja kui ta uuesti vormi saavutas,
tuli uus vaheaeg, kuna ta
sünnitas poja. Nüüd kasvab poeg
ja ema on jällegi maailma tipus
oma rekordilise hüppega.
P i a n » š
M i i l i l I , ' . J
eluaegne iavesteeriag!
Suur valik tnttdiivia
Ka rentiBttiiie.
Saaiaval kõik muusils^
instrumendid.
HOUSE OFMUSIC LTD..:
553 Queen St. West, Toronto
M5V2B6 ® Tel.S63-1966
©: Prof. dr. I; Tammelo Austriast
viibis Rootsis. Ta esines 9. mail
külalisloehguga Stokholmi ülikoolis
teemal: „Terrörism juriidilise
probleeanina". Loengu korraldajaks
ja külalise vastuvõtjaks o l i
prof. J. Sundberg.
Kuigi oleme kartlikud eelolevate
uute postistreikide pärast, kuulutas
Kanada postiminister J . Gües La-montagne
välja nelja uue 14-cendi-lise
postmargi yäljaandmise, mis
tulevad müügile 27. septembril.
Need neli on teine seeria möödunud
aastal alustatud inuit-indiaan-laste
elust, mis nähtud kunstiteostes.
Seeria käesolevad margid kannavad
alapealkirfa '„Reisünine'*,
kiis on näidatud nii muistseid, kui
ka. tänapäevaseid reisimisvahen-deid.
Postmargid oh kujundanud Van-couveris
elav kunstnik Reinhard
Derreth. Trükitud Äshtõn-Potter
trükikojas Torontos. Postmargid
trükitakse yiievärvüisteiia paariti,
kumbki paar eripoognas. Postmarkide
suurus on 36x30 mm horisontaalses
asendis. Trükiarv on 48
miljonit. V
® StokholmiÄ tegutseb õpetajana
muusikakoolis Sajidä Rentik-
Umblia. t a esines Stokholmis
Pruängeni kooli aulas kommu-naal-
muusikakooli õpilastega öpi-laskontserdiga,
milles tema dirigeerimisel
mängis iile paairiküm-ne
noore, saades hea vastuvõtu
osaliseks.
eininntuHiiiniiiiiiniiiiniiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiMSira^
iHinHfniiQüsiiiHifUiiimQutiiyuHsiiiiaiiwm
mutati peale selle
•krempli" Peetri jäsemed ja kere,
kokku 280 puuda pronksi. Tervelt
kaalus kuju 360 puuda (ligi 6 tonni).
Pronksi puuda hind oli tol ajal
1500 marka, nii et Arsenal sai metalli
ligi po^e miljoni marga eest.
dokumendist selgub, et 9.
jaanuaril 1924. a. tegeles Ehitusosakond
veel ikka Peetri ausamba
„taastamise" eelarve itäpsustami-sega.,
V Aasta hiljem oh ^täpsustused"
viinud huvitava tulemuseni:
15. jaanuaril 1925. ä. teatab
Ehitusosakond Linnavalitsusele^ et
,,kuju" on ikkagi Vabariigi Valitsuse
omandus — ja see peaks
„Peetri" (dokumendis on nmai ha-nejalgades)
jilesseadmist korraldama.
See Linnavalitsusele meeldis.
19. jaanuaril 1925. a. läkitati Siseministeeriumile
kaval kiri: Peetri
kuju lamab Kadriorus selle hoone
hoovis, iriille vastas üle Ringtee
asub Peetri majake. Läbi lahtiste
väravate vahivad möödakäijad kodanikud
pikutavat Peetrit ja pilkavad
ning naeravad. Mõned välja-jamaalased
on avaldanud võõrast
u s t P e a l e seda ön Peeter tüliks
kujur Jaan Koorti^^
Minister K,, Einbund on 23. jaanuaril
1925. a. kiiresti va&tata lasknud,
et „ . . . kuju saab lähemal
^;ajal äÄM'istatud".- -.z • V ^ '
Koristatigi ja säinal moel ori^
ginaalselt, kui kolme aasta eelst
maha voeti. ^ •
7. aprillil 1925. a. küsis
kogu liige Rudolph Schiller, elukoht
Lembitu t. nr. 4a, Linnavalit-
„Miks on sõjaministeerjumi ar-senaali
valitsus nüüd Peetri kuju
Kadriorus tükkida lasknud lõi-
Linnapea laskis volikogule teatada,
/ et läju ei olnud linna
Küsijat oli arvatavasti inspireerinud
4: aprillil 1925. a. Vabas
Maas" avaldatud reportaäzh „Pee-ter
Suure saatus"; alapealkiri
tab lisaks: „Peetri
Kadrioru iUistusöks."
Lehemees tõendab kujur Jaan
Koorti öelnud olevat, et Peetri
kunstiline väärtus on pärast tükeldamist
tõusnud. Büst ise ei olevat
halb, aga Bärenstamnii teosest
kogütülps 031 jäänud paha mulje
selle tõttu, et r ^ a d , lipudi pärjad
ja kogu ,iajaloolme krempel kuju
ümber" selle ära on rikkuniid.
Tükeldamine pole olnud raske,
see tehti kohne päevaga ja' maksta
tuli selle eest 30.000 marka. Lam-
Kuju terveks jäetud osa kavan-
Jaan Koort. Nü on Karl Ast
kohaliku vene lehe esindajale öel^
nud. Kunstiliselt rikastatud tsaari-pkk,
saüitatud osa ausambast,
kaalub 80 puuda (1280 kilogrammi).
See asetati Kadrioru Ringtee
ja Peetri Maja vahelisele platsile,
m a d a l a l e alusele, Peetri saunaga
ühele joonele. (Saun viidi
1939, a. Tallmna Loomaaeda ja
Peeter oma majakesse varjule. Selle
kolimise teostas Riigiparkide
Valitsuse direktor Peeter Päts —
nü siis keisri nimekaim.)
Praegu on Peetri pronkspea
üheks eksponaadiks " üleliidulise
tähtsusega „Peeter Suure Majamuuseumis"
Tallinna Kadriorus.
A. T^itzenbergi pronks-LiMa,
mille ümberpaigutamisest Peetri
kuju seikhiste puhtil juttu oli, sei
sab Rootsi kantsil endisel kohal ja
maha ja csa nii saadud pronksist
lasti koguni metalliks limber sulat
a d a . . : " H o r r i b l e d i c t u.
Tallinna ajaloo võltsijate korüfee
Raimo Pullati truu kaastööline pole
mär'kinud, et sellest imelikust
metallst, mis pronksist saadi, lõi
Eesti Vabariigi Rahapada ilusaid
viiesendiseid münte. Ja kodanli-jadä
ühe suurtööstuse teise
Rahanumbreid ei vaadatud — valmistuti
Eshneseks maailmasõjaks,
Ehitati palju ja teeniti palju. Aastail
pärast Teise maailmasõja lõppu
oli Tallinn Stalini kotkaste kangelaslike
pommirühnakute. rusudeks
jä varemeteks tehtud; „taga-last"
saabunud parteihaidki sõid
kud kodanikud niaksid suure Peet- tšhekitöitu (olgu pealegi, et ,,Lit6r
ri tagupoblega oma' pisikesi arveid.
Nii vähemasti rahvas räägib.
A"!) — ja see tuli Ameerikast.
Korostovetsi üle-Venemaalise korjanduse
rahadega oli kerge kive
Aga i^ahvas räägib veel paljust-[veeretada ja pronksi valada
ki, millest meie kroonuäjaloolased aga meie väikepunased ei saanud
ja kunstiloolased mitte silpigi ei j ju Moskvalt pennigi Stalini kuju
ole kirjutanud. jaoks, kõik kulud tuli ,,kombineerida"
riigiraha ühest taskust teise
tõstmisega. •
Tõenäosem on küli, et kange tormi
asemel olid vangitornid paljudele
seife peo lõpetanuile.
Kaudsete järeldustega võib süs-ki
ka kindlaks teha selle büranni-kuju
püstitamise aasta. Isake sai
siis 70 täis. Vene-turg oli Tallinnas
juba 1791. a. ja kandis see tollal
rahvalikku õiget nime: Täiturg.
Alles 14. jaanuarü 1925. a. tegid
„kodanlikud" Imnaisad sellest V i ru
väljaku. Samal ajal (1944. a. sügisel),
küi Adolf Hitler-Strasse jälle
Narva maanteeks sai, tehti selle
maantee linnapoolses otsas asuvast
Viru väljakust — Stalini väljak. Nii
jäi asi kuni 5. novembrini 1960,
millal Täitevkomitee satraabi-nime
kustutas ja väljaku Keskväljakuks
Pole mmgit vajadust paralleele
tõmmata, ajalugu on nad ise tõiii-manud.
nimetas. Rahvas kutsus veel mitu
Sellest hoolimata piid Piwksjoo-1 aastat hüjem, pu
ilusad kksasäärikud jalas, ,,Stalini nimeline Keskväljak". See
su-ge sinel seljas ja tore rummu- narrimine käis linnaisadele närvi-
Peeter,,sai. paigal püsida ainult ga vormimüts peas. Selle kaunis- dele ja 4. septembril 1970. a. anti
kümmekond aastat" — Peetri plat- tasid kajakad ja tuvid igapäev uu- platsile varia Viru väljaku nuni tasu.
Staiinit ei pajidudki Stalini te medalite ja ordenitega ja „Pa- gasi. Tornide väljak oli 1945. a. Sta-vaid
Balti jaama ette, f pi" muhelust ei niõjustanud ei Bai- lingradi nime saanud jä jäi sellest
taas ilma novembris 1961. a. Mitte
aga asja „kOvem"
Patkuli kraavi,.seljaga Schnelii tii- ti vaksali varemed ega nende .vagi
poole. Kui ta oli tõepoolest hei sagivad vene kotipoisid, burla
pronksist, siis pidi ta kah oma j kuist miilitsameestest kõnelemata.
300 puuda kaaluma. Aga, käib ringi
on 1939.: aastast saadik kogu par- jutt, et Isake olnud seest tühi. Vär
gile nimegi andnud. • lišelt ei olnud generalissimus Sta-j
Veel pole meie üusvenestajad lini- kuju palju väiksem lihtki kui
möttde tuiniid Peetri platsile Vene! Aga ta ei
Suure Peetri nime tagasi anda.
Peetri 300-aastahe šünnipäevgi (9.
juuni 1972. a.) lasti mööda minna
Tema Hiilgusele seda au ändma-t
a . . .
Evi Pihlak kirjutab Tallinna ajaloos
(1969, lk. 107): „Vene valitseja
pronksist täisfiguur lihtsal
blÄahisel sai paigal püsida a^
nult kümmekond aastat, siis võeti
see Eesti kodanliku valitsuse käsul mootuv liim, kuhu tsaar l a t e ra-' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-31-06
