1978-08-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ottawa oej5T;ioa
SU 0»
Seoond dass maÜ regls-
\ I6ALTEISIPJ
Nr. 65 (2508) XXVI! aastakäik Neljapäevkl, 31. augustil 19?8 -^^^^^y' August 31,1^?8 Üksikiinmbri hind 40 centi
Seedriorul möödunud laupäeVal Ja pühapäeval toimunud Põhja-Ämeerika Sõjameeste Suvepäevad
ohd koldni toonud üle 200-liikmeIise endiste sõjameeste, nende perekonnalükmete Ja sõprade
pere. Suvepäevadele oli Ilmunud osavõtjaid Torontost, Hamiltonist Ja nende linnade lähemast
ümbrusest, kuid ka mitmest kaugemast Kanada ja ühendriikide keskusest ---Ottawast/Winds^^
rist, Betyoidist, Connecticutist ja New Jerseyst. Päevad õnnesfusid ausa ilma tõttu täielikult nin^
ettenähtud kava koos laskevõistlustega ipdi täies ulatuses läM. Erakordse külalisena võttis päevs-desf.
osa Kanada- advokaat J . Pomerant,"kes on New Yorgis asuva ralnvusvaiheltsei Helsingi kokkulepete
täitmise jälgimise Jurüdilise komitee luge.
Suvepäevad aigasid laupäeval
kellMtane hommikul laskevõistlustega,
mida juhatasid V. Kana
ja J. Beinoja. Vahepeal toimus
rahva ikogunemme ja kell 4 p.l.
algas atetus veterainide paraadiga,
millest võtsid losa Toranito Eesti
Võitlejate ühing, Michigani Ees^
ti Võitlejate ühing, Läti üksus Ha-mil-
tonist, Leedu üksus Torontost,
Connecticuti Eesti Võitlejate
ühing ja Hamiltoni Eesti Võitlejate
ühing, i
Paraadi võtsid vastu aupeakon
su! I. Heinsoo ja tlemaaümse
Eesti Võitlejate Eestemse esi-mee
§'Ä. tos* . '•
Aupeaikonsuil onia lühiikeses sõnavõtus
tõstis esil&- rahvusliku vaimu
tähtsust meie vabadüsvõitrüse
nooi^ed
Tarvõ Koger ja Kad Tera üles
Eesitilipu, mis keiikis masti „Ees-ti
1^'' helide saajtel. Vaimuliku
kõne pidas plisa«)$j Ra^
kes ent! lüjonitas, et meil kõigil
peab olema austus^OT maa ja
rahva langenud kangeilaste vastu.
RuMqlilledest pärja Seedriorii
kuid hiljem pole neid enam kelle-gil
vaja. Aktusekõne oli Raffi
Moiksilt, ifces asendas J. Kaharit,
kellel polnud võimalik ettetulnud
takistusite 1;õttu päevadest osa
võljta. (Kõneleja võrdles dikaMu-rirügi
ja demolvTaaitlike rükide
sõjajõudusid, mainides, ©t esimeste
ülesandeks on toetada diktatuuri
püsimist, kuna teiste -ülesandeiks
on kaitsta demokraatlikku
korda. R.B/Eokš mainis, et eestlased
pole kunagi kellegile kallale
tunginud vaid on alati võidelnud
oma õiguste ikaitseks. Kiõneleja
leidis, et vabaduseta elamine on
halvem kui surm.
suks ainult yhokimeeskondi.
Kõneleja leidis, et IKanada valitsus
peab venelastega suhtlemisel
olema nõudlikum ja taotlema
Helsingi kokkulepete täielikku
rakendamist.
Kirjalikud tervitused õlid saabunud
Sihtasutus Seedrioru juhatuselt
ja Austraailia Sõjavete^
ränide Liidult.
:rr\;
\
Ta puudutas ka mõningaid meie
• sisemisi probleeme Mng toonitas,;
et relvavennad austavad
. meie rahvuslikke Ja; •. riiklikke
traditsioone
ning ei saamid kaasa minna meie
Võidupüha mõhitaljatega, millega
kõneleja vihjas Külamängude or-miseerijatele
ja korraldajatele.
Tervitajatena võtsid sõna: au-peakonsul
I. Heinsoo, kes tervitas
Juhan l i i v i luuletusega „Täht
süfctib^V E e s t i l
niäl^tussambale l a n g e ^ ^ m^-1 Kanadas esindaja H . T ^ ^ kes
lestuseJks asetasid E . Lmdaia ja
Suimberg. Mälestussamba juures
esines lühikese sõnavõtuga E.
. Mtuse avasõna ütles Kanada,
Eesti Võitlejate tJhingute Liidu
ja Toronto Eesti
lüMngii^esimees Kalju Tori, kes
tervitas kõiki pidustustele saabunud
sõjaveterane, võitlus-
. . .kaaslasi ja' nende sõpm.
ning mainis teataivai määral kibestunult,
et sõjameesitelt tahetakse
alati, abi häda olukorras,
eriti toanitais sõjsimeeste pi^aut^
sust ::mt8i0, kesto^
koosseisus,; Balti öõjav^räiüde I öo.
nimel S. Jokubaitis^ Torbirfcos asur
va BäM Veteranide Ühingu Ä
lätlane E. Ozols ja lõpuks Kanada
advokaiat J. Pomerant, 'kes tegeleb
Kanada esindajana New I&DT-giš
asuvas rahvusvahelises komisjonis,
mille eesmärgüö on jälgida
Helsingi kokkulepete täitmist.-.-"
Teenetemärke; oli otsustatud;
välja anda neli, jikuid märkide annetamisel
selgfi, et (kohal oli ainult
Kalju Tora, (kellele A. Jurs
andis üle III järgu' teenetemärgi
koos dipüamiga.!
Aktuse lõpuosas t Ä i teatavaks
lasfcevõistluste tagajärjed ning
viõitjatele andis |auhinnad üle au-peaikoiisul:>
X Kföinsoo. Aktusele
pani oma lõppsõnaga pimkti A.
Jurs. :^ '
õhtune kava algas kel! 8 lõbusa
,peoga, miile (kava oli koosta^
:nud;, :M. .,;Minv"ee:;'
osas olid oma läuluetteikannetega
kaastegevad ühendriiiddest kohale
saabunud populaarne bariton
mm Verder, Kilda Sepp, Aino
TeiB, M ; Niinvee j a R, l^ralla. Kavalise
osa vaheaegadel kõlasid lõbusad
ühislawitui ja tuiiüküUane i
Toronto suurnäituse üheks osaks oli äride rida, kus olid need kauplused, mis olid 100 aasta tagasi Toron-seie
aja snsustusega ja kaupadega. ' • . • Foto: VabaE^tMe
WASHINGTON — Ameeriklased on pikkade aastate kogemuste järele jõudnud veenuniuselle,
et venelastega on väga raske läbir^kimisi pidada ja koklmleppeid saavutada. StrateegIHste tuimia.
relvade piiramise lähirääkimised ön kestnud teatavasti aastaid, Imid kõrvuti sellega on ka pal^^
des väiksemates küsimustes veriel^st^ä raske kokkulepetele jõuda Näiteks on juba kümme-koiid
aastaid üritatud m e n d s ^^
könnahoone rajamist Wasl
SALISBÜRY I- Ametlike md-Ädv.
:Pomerantv rõhutas, et N.
Liit tahab Kanadast toitu . ja
B B
mete järele iahikub Rodeesiast
viimasel ajal valgeid massiliselt,
müle tulemusena olukord muutub
üha dramaatilispmakš jä pingelisemaks.
Staitistikabürob andme-itel
ernigreems J|uulis Rodeesiäst
1342 valget, mli on suurim arv
kuu aja jooksul pärast möödunud
detsembrit. Küna Rodeesias . on
ainult umbes 250.000 valget elanikku,
siis itähendab ;^lline suur
emigratsioon tugevat aadrilasik-
MANÄGUÄ: Nicaragtsa valitsus teg! teatavaks, et valtsis on
paljastanud ohvitseride vandenõu president Änastasio Somoza
kukutamiseks. Koos. 12 oWtseriga arreteeriti;ka .85 Rahvuskaardi
liiget, Ij^santafe sõjakohtu ala.'^ ^^^^^y
Öifetaatorliku presidendi Sotmo-'; informatsiooni kohaselt ei leppi-perekond
on Nicaraguas "FSOO'mid ^^:^p Rahvuskaardi ohvit-liikmelise
Rahvuskaardi toetusel
võimul olnujl 45 aastat, kuid viimasel
ajal on Rahvuskaardi oh-vitsenkonn^
hulgas märgata olnud
raiulitut me^ohi, ^ ^ ^
kma osa ohvitsere (Dn arvamisel;
et Somoza ei ole käitunud
küllalt resoluutselt opositsioo-
•\:;-^niga.;;' :V-'.s \v .' ••r-y'
Somoza %>osiisioon!s; olevad
parempoolsed ja vasakpoolsed
ringikonnad nõuavad Somoza lahkumist
ning organiseerisid temale
surve avaldamiseks üldstreigi,
mjlle raikendarnisel on tekkiriüd
kokkupõrkeid valitsus© vastaste
ja Ilahvuafcaardi vahel. Saadud
serid
pahempool
setei terroristidel maalt 500.000
doUarilise lunarahaga lahkuda
ning vabastas 59, poliitilist vaii-
President Somoza on seni opositsiooni
suhtes käitunud väga tä-gasihoi(^
ikult, mis ori tõenäoliselt
tingitud ühendriikide survest
kuna ameeriklased on lõpetanud
sõjalise abi andmise NioaraguaJe
ja lubanud kutsuda koju ema
saadiku ikui president alustaks
valitsuse ringkondade tagakiusamist:.
- ' •
miät valgete ko] ooniäle ning avab
väravad musta iele terroristidele
maa kiireks vallutamiseks.
J^^aihoonete ©hitamissks algasid
Jub^ iggO-neaidate (aastat© keskel
ja ig^g/ aaatal jõuti esialgsele
kolö^^ppele. Kuid mitmesuguste
^9^tuste t õ t tu viivitati projektidega
(kuni 1®72. aastani, mil ©hi-ttisiteöde
alu^amisoks Väštavtatele
kqkililepetele alla kirjutati.
I, .kuid "ÜSA- hoone on ikka veel
. de ••hoone Moskvas^ ja- N.r liidu
.hoon®
Mos^ .taikiS'tavad 'ehitustöödega
alustamist kaks suuremat
prob!ee(mi.x Esiteks tulevad kõik
plaanid j a juhtnöörid tõlkida vene
^keelde, et need oleksid arusaa-
WASHINGTCN — ühendriikide
diploinaaitilistes ringkondades
arvatakse, et kjui Egiptuse president
Sadat on sunnitud ühendriikides
Camp Davidis toimuvalt
lisraeli-ühendriikide-Egiptu-se
konverentsilt koju • minenia
kätega, siis pöörab ta
ameeriklastele selja ning hakkab
taas lähenema Moskvale. Egiptus
sai teatavasti Vajrematel aegad^el
poliitilise toetuse
Sadat võib teha
ning manööverda-
.Liidu
oma relvad ja
Moskvast ning
uue täispöörde
da Egiptuse N.
Vaatamata
• riiiidele kuuluval krundU saat-koimahoone
rajamiseks kaeva-
.. misnaasinad veel tööle hakanud.
Asjad on arenenud siiski kiiremini
Ühendriilddes. N. Liidu sa,at-konnahoone
rajamine algas seal
12,5 ä®ikrilisel limmdil, Washingtoni
esinduslikus Georgeto^whi linnaosas,
möödunud cGatoobris.
Ehikki N. Ludu saatkonnahoone
ehitustööd arenevad jõudsalt, ei
õle venelastel "eriti põhjust rõõ-mistamjseiksv.
kuna vastava kavala kokkuleppe
alusel avatakse
saatkonnahooned —
daivad ligemale 1500-le vene töölisele,
ning teiseks ei ole suudetud
vastavate vene asutustega lahendada
ehituse lõplikke detaile,
kaiasaai^atud ehituskidud. Kuna
ühendriikide uue saatennahoone
ehituskulud Moskvas on kalkuleeritud
lÖO hfüljoni dollarile, süSi
on see ühendriikide kõige kallimaid
saatkonnahooneid. Hoone
rajatakse välissaatkondade linnaosas:
Tshaifcovski tänavail 10 aak-rilisel
krundil. Ehituse ipüstitomi-sel
kaevavad venelased keldrikorrused
ja ehitavad ühendriikide
inseneride juhtimisel seinad ja
põrandad.
•Siis võtavad töö üle ameeriMa-ise.
ja
:tusettev5itedy'''kes;' -teeVBi*-stec^^:-
: ;ni3sed':-iöödl.,-.| : j ; .'• ;
Boohe salaijased ruumid ehitavad
aimilt antieerl^
Kõige suuremaks probleemiks
ameeriklastele on julgeoleku küsimus,
kitna kardetakse, et venelased
peidavad juba keldrite kaevamisel
maasse kuuldeaparaate.
ühendriikide eksperdid on arvamisel,
et vaatamata kõigüe ettevaatusabinõudele
õnnestub venelastel
ikkagi ehitusesse monteerida
salajasi küuldieaparaate, kuna
KGB-1 on selle ülesande teosita-miseks
kasutada ärilised eiksper-
Vastava Jlcokkiileppe alusel annavad
mõlemad riigid üksteisele
vastastikku saatkonnahoonete
krundid üma rendita ikasutada
85-eks aastaks. Paljud ameerik-iased
mainivad juba nüüd irooniliselt,
et ühendriikidel ikulub nii
palju aasstaid oma saatkonnahoone
ehitamisöks Moskvasse.
BAGOIO,. Filipiinid Male
maailmameistri Anatoli Karpovi
väljiäikutsuja vene pagulane Viktor
Kortshnoi saabus Manilasse,
kus ta kavatseb puhata. ICortsh-äoi
%lüikkas edasi oma' järgmise
matshi ning .tahab nähtav
puhkust faasutada energia kogumiseks
kurnava maailmameistri-matshi
jätkamiseks. iKarpov juhib
võistlust juba 4:1 ja vajab
veel ainult kaks võitu, et säilitada
oma
WASHINGTON — Ühendriikide
välisministeeriimi N.^^^ L
perdid hakkav; id üha enam veenduma,
et kui ve(n)elasitel ei õnnestu^
.ameeriklasi ega soodsaid ärilisi
suhtekis^^ jä Üheyriiiki-delt
krediite j i tehnoloogiat saada,
siis ©i ole Moskva ka enam
huvitafcüd uue SALT kokkuteppe
sõhnur|iBest. LäbirääkknJsed^
tuumarevade piiramiseks
on viimati ajal hakanud ve-võib
järeldada, et
veiisministeeriuimi ekspertide oletused.
;base,BruvadMndläl-a
OTTAWA—-BritikindralRowland Mj^ns, kes sooritas niööduuM
veebruaris Kanadas ringsõiäu, mainis ühes uitervjuuši et venelased
laiendäväiä pidevalt Kanadas oma põrandaalust tegevust, et kasutada
ära Quebeci separatisMust tekkmud lahkhelisid. Sama seisukohti
avaldab kindral ühes artiklis, mis oBipublitseeritiidlnstitDifte
fortheStudy of Conflict poolt. ,
.LISSABON — Portugalis van-nutatl
ametisse uus valitsus, mille
juhiks oh peaminister Alfredo
Nobre da Costa. Uus peaminister^
on tuntud energilise äriniehena,
ises ei kuulu ühegi ipartei koosseisu
ning tema: eesmärgiks j a üles-andöks
on Portugali majanduselule
tugevamate aluste rajamine.
Nobre da Costa valitsusesse kuu-iuvaa
seitse in$esneri, kolm ohvitseri,
kaks ülikooli o[^olessörit ja
Kaks
Mainitud instituut asutati Londonis,
Ihglismaal, kaheks aastat tagasi
ning selle eesmärgiks on uurida
ideede jä relvastatud jõudude
kokkupõrkeid. Kindral Mans eitas
kategooriliselt temale omistatud
väljendusi, millede kohaselt Kanada
olevat kodusõja
Kuid kindral toonitas, et ta[m
oma väljendustes esile tõstnud
N. Lütu, kes sekkub aktiivselt
Kanada sisemistesse problecmi-
Seda tõestab kõige silmatorkavamalt
Kanadasse saabuvate venelaste
arvu suurenemine, kuna viimase
12 aasta jooksul on mitmesuguste
ülesannete ettekääijidel Kanadasse
saadetud venelaste arv
paisunud neljakordseks — 2900 isikule.
Kindral Mans väitis, et Kanada
peab arvestama ka võimalike yä-givallaaktsioonidega,
mida kinnitasid
1970. aasta sündmused.
Ta ütles, et ta ei poolda peaminister
Trudeau pahempoolseid filosoofilisi
vaateid, kuid ta kiitis
heaks Trudeau käitumise Quebeci
kriisi' ajal.
Kindral pooldas Trudeau kiiret tegutsemist
kui ta rakendas , kriisi
ajal War Measures Acfi ja laskis
arreteerida ilma vangistuskäsuta
suurel arvul Federation de Liberation
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 31, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780831 |
Description
| Title | 1978-08-31-01 |
| OCR text | Ottawa oej5T;ioa SU 0» Seoond dass maÜ regls- \ I6ALTEISIPJ Nr. 65 (2508) XXVI! aastakäik Neljapäevkl, 31. augustil 19?8 -^^^^^y' August 31,1^?8 Üksikiinmbri hind 40 centi Seedriorul möödunud laupäeVal Ja pühapäeval toimunud Põhja-Ämeerika Sõjameeste Suvepäevad ohd koldni toonud üle 200-liikmeIise endiste sõjameeste, nende perekonnalükmete Ja sõprade pere. Suvepäevadele oli Ilmunud osavõtjaid Torontost, Hamiltonist Ja nende linnade lähemast ümbrusest, kuid ka mitmest kaugemast Kanada ja ühendriikide keskusest ---Ottawast/Winds^^ rist, Betyoidist, Connecticutist ja New Jerseyst. Päevad õnnesfusid ausa ilma tõttu täielikult nin^ ettenähtud kava koos laskevõistlustega ipdi täies ulatuses läM. Erakordse külalisena võttis päevs-desf. osa Kanada- advokaat J . Pomerant,"kes on New Yorgis asuva ralnvusvaiheltsei Helsingi kokkulepete täitmise jälgimise Jurüdilise komitee luge. Suvepäevad aigasid laupäeval kellMtane hommikul laskevõistlustega, mida juhatasid V. Kana ja J. Beinoja. Vahepeal toimus rahva ikogunemme ja kell 4 p.l. algas atetus veterainide paraadiga, millest võtsid losa Toranito Eesti Võitlejate ühing, Michigani Ees^ ti Võitlejate ühing, Läti üksus Ha-mil- tonist, Leedu üksus Torontost, Connecticuti Eesti Võitlejate ühing ja Hamiltoni Eesti Võitlejate ühing, i Paraadi võtsid vastu aupeakon su! I. Heinsoo ja tlemaaümse Eesti Võitlejate Eestemse esi-mee §'Ä. tos* . '• Aupeaikonsuil onia lühiikeses sõnavõtus tõstis esil&- rahvusliku vaimu tähtsust meie vabadüsvõitrüse nooi^ed Tarvõ Koger ja Kad Tera üles Eesitilipu, mis keiikis masti „Ees-ti 1^'' helide saajtel. Vaimuliku kõne pidas plisa«)$j Ra^ kes ent! lüjonitas, et meil kõigil peab olema austus^OT maa ja rahva langenud kangeilaste vastu. RuMqlilledest pärja Seedriorii kuid hiljem pole neid enam kelle-gil vaja. Aktusekõne oli Raffi Moiksilt, ifces asendas J. Kaharit, kellel polnud võimalik ettetulnud takistusite 1;õttu päevadest osa võljta. (Kõneleja võrdles dikaMu-rirügi ja demolvTaaitlike rükide sõjajõudusid, mainides, ©t esimeste ülesandeks on toetada diktatuuri püsimist, kuna teiste -ülesandeiks on kaitsta demokraatlikku korda. R.B/Eokš mainis, et eestlased pole kunagi kellegile kallale tunginud vaid on alati võidelnud oma õiguste ikaitseks. Kiõneleja leidis, et vabaduseta elamine on halvem kui surm. suks ainult yhokimeeskondi. Kõneleja leidis, et IKanada valitsus peab venelastega suhtlemisel olema nõudlikum ja taotlema Helsingi kokkulepete täielikku rakendamist. Kirjalikud tervitused õlid saabunud Sihtasutus Seedrioru juhatuselt ja Austraailia Sõjavete^ ränide Liidult. :rr\; \ Ta puudutas ka mõningaid meie • sisemisi probleeme Mng toonitas,; et relvavennad austavad . meie rahvuslikke Ja; •. riiklikke traditsioone ning ei saamid kaasa minna meie Võidupüha mõhitaljatega, millega kõneleja vihjas Külamängude or-miseerijatele ja korraldajatele. Tervitajatena võtsid sõna: au-peakonsul I. Heinsoo, kes tervitas Juhan l i i v i luuletusega „Täht süfctib^V E e s t i l niäl^tussambale l a n g e ^ ^ m^-1 Kanadas esindaja H . T ^ ^ kes lestuseJks asetasid E . Lmdaia ja Suimberg. Mälestussamba juures esines lühikese sõnavõtuga E. . Mtuse avasõna ütles Kanada, Eesti Võitlejate tJhingute Liidu ja Toronto Eesti lüMngii^esimees Kalju Tori, kes tervitas kõiki pidustustele saabunud sõjaveterane, võitlus- . . .kaaslasi ja' nende sõpm. ning mainis teataivai määral kibestunult, et sõjameesitelt tahetakse alati, abi häda olukorras, eriti toanitais sõjsimeeste pi^aut^ sust ::mt8i0, kesto^ koosseisus,; Balti öõjav^räiüde I öo. nimel S. Jokubaitis^ Torbirfcos asur va BäM Veteranide Ühingu Ä lätlane E. Ozols ja lõpuks Kanada advokaiat J. Pomerant, 'kes tegeleb Kanada esindajana New I&DT-giš asuvas rahvusvahelises komisjonis, mille eesmärgüö on jälgida Helsingi kokkulepete täitmist.-.-" Teenetemärke; oli otsustatud; välja anda neli, jikuid märkide annetamisel selgfi, et (kohal oli ainult Kalju Tora, (kellele A. Jurs andis üle III järgu' teenetemärgi koos dipüamiga.! Aktuse lõpuosas t Ä i teatavaks lasfcevõistluste tagajärjed ning viõitjatele andis |auhinnad üle au-peaikoiisul:> X Kföinsoo. Aktusele pani oma lõppsõnaga pimkti A. Jurs. :^ ' õhtune kava algas kel! 8 lõbusa ,peoga, miile (kava oli koosta^ :nud;, :M. .,;Minv"ee:;' osas olid oma läuluetteikannetega kaastegevad ühendriiiddest kohale saabunud populaarne bariton mm Verder, Kilda Sepp, Aino TeiB, M ; Niinvee j a R, l^ralla. Kavalise osa vaheaegadel kõlasid lõbusad ühislawitui ja tuiiüküUane i Toronto suurnäituse üheks osaks oli äride rida, kus olid need kauplused, mis olid 100 aasta tagasi Toron-seie aja snsustusega ja kaupadega. ' • . • Foto: VabaE^tMe WASHINGTON — Ameeriklased on pikkade aastate kogemuste järele jõudnud veenuniuselle, et venelastega on väga raske läbir^kimisi pidada ja koklmleppeid saavutada. StrateegIHste tuimia. relvade piiramise lähirääkimised ön kestnud teatavasti aastaid, Imid kõrvuti sellega on ka pal^^ des väiksemates küsimustes veriel^st^ä raske kokkulepetele jõuda Näiteks on juba kümme-koiid aastaid üritatud m e n d s ^^ könnahoone rajamist Wasl SALISBÜRY I- Ametlike md-Ädv. :Pomerantv rõhutas, et N. Liit tahab Kanadast toitu . ja B B mete järele iahikub Rodeesiast viimasel ajal valgeid massiliselt, müle tulemusena olukord muutub üha dramaatilispmakš jä pingelisemaks. Staitistikabürob andme-itel ernigreems J|uulis Rodeesiäst 1342 valget, mli on suurim arv kuu aja jooksul pärast möödunud detsembrit. Küna Rodeesias . on ainult umbes 250.000 valget elanikku, siis itähendab ;^lline suur emigratsioon tugevat aadrilasik- MANÄGUÄ: Nicaragtsa valitsus teg! teatavaks, et valtsis on paljastanud ohvitseride vandenõu president Änastasio Somoza kukutamiseks. Koos. 12 oWtseriga arreteeriti;ka .85 Rahvuskaardi liiget, Ij^santafe sõjakohtu ala.'^ ^^^^^y Öifetaatorliku presidendi Sotmo-'; informatsiooni kohaselt ei leppi-perekond on Nicaraguas "FSOO'mid ^^:^p Rahvuskaardi ohvit-liikmelise Rahvuskaardi toetusel võimul olnujl 45 aastat, kuid viimasel ajal on Rahvuskaardi oh-vitsenkonn^ hulgas märgata olnud raiulitut me^ohi, ^ ^ ^ kma osa ohvitsere (Dn arvamisel; et Somoza ei ole käitunud küllalt resoluutselt opositsioo- •\:;-^niga.;;' :V-'.s \v .' ••r-y' Somoza %>osiisioon!s; olevad parempoolsed ja vasakpoolsed ringikonnad nõuavad Somoza lahkumist ning organiseerisid temale surve avaldamiseks üldstreigi, mjlle raikendarnisel on tekkiriüd kokkupõrkeid valitsus© vastaste ja Ilahvuafcaardi vahel. Saadud serid pahempool setei terroristidel maalt 500.000 doUarilise lunarahaga lahkuda ning vabastas 59, poliitilist vaii- President Somoza on seni opositsiooni suhtes käitunud väga tä-gasihoi(^ ikult, mis ori tõenäoliselt tingitud ühendriikide survest kuna ameeriklased on lõpetanud sõjalise abi andmise NioaraguaJe ja lubanud kutsuda koju ema saadiku ikui president alustaks valitsuse ringkondade tagakiusamist:. - ' • miät valgete ko] ooniäle ning avab väravad musta iele terroristidele maa kiireks vallutamiseks. J^^aihoonete ©hitamissks algasid Jub^ iggO-neaidate (aastat© keskel ja ig^g/ aaatal jõuti esialgsele kolö^^ppele. Kuid mitmesuguste ^9^tuste t õ t tu viivitati projektidega (kuni 1®72. aastani, mil ©hi-ttisiteöde alu^amisoks Väštavtatele kqkililepetele alla kirjutati. I, .kuid "ÜSA- hoone on ikka veel . de ••hoone Moskvas^ ja- N.r liidu .hoon® Mos^ .taikiS'tavad 'ehitustöödega alustamist kaks suuremat prob!ee(mi.x Esiteks tulevad kõik plaanid j a juhtnöörid tõlkida vene ^keelde, et need oleksid arusaa- WASHINGTCN — ühendriikide diploinaaitilistes ringkondades arvatakse, et kjui Egiptuse president Sadat on sunnitud ühendriikides Camp Davidis toimuvalt lisraeli-ühendriikide-Egiptu-se konverentsilt koju • minenia kätega, siis pöörab ta ameeriklastele selja ning hakkab taas lähenema Moskvale. Egiptus sai teatavasti Vajrematel aegad^el poliitilise toetuse Sadat võib teha ning manööverda- .Liidu oma relvad ja Moskvast ning uue täispöörde da Egiptuse N. Vaatamata • riiiidele kuuluval krundU saat-koimahoone rajamiseks kaeva- .. misnaasinad veel tööle hakanud. Asjad on arenenud siiski kiiremini Ühendriilddes. N. Liidu sa,at-konnahoone rajamine algas seal 12,5 ä®ikrilisel limmdil, Washingtoni esinduslikus Georgeto^whi linnaosas, möödunud cGatoobris. Ehikki N. Ludu saatkonnahoone ehitustööd arenevad jõudsalt, ei õle venelastel "eriti põhjust rõõ-mistamjseiksv. kuna vastava kavala kokkuleppe alusel avatakse saatkonnahooned — daivad ligemale 1500-le vene töölisele, ning teiseks ei ole suudetud vastavate vene asutustega lahendada ehituse lõplikke detaile, kaiasaai^atud ehituskidud. Kuna ühendriikide uue saatennahoone ehituskulud Moskvas on kalkuleeritud lÖO hfüljoni dollarile, süSi on see ühendriikide kõige kallimaid saatkonnahooneid. Hoone rajatakse välissaatkondade linnaosas: Tshaifcovski tänavail 10 aak-rilisel krundil. Ehituse ipüstitomi-sel kaevavad venelased keldrikorrused ja ehitavad ühendriikide inseneride juhtimisel seinad ja põrandad. •Siis võtavad töö üle ameeriMa-ise. ja :tusettev5itedy'''kes;' -teeVBi*-stec^^:- : ;ni3sed':-iöödl.,-.| : j ; .'• ; Boohe salaijased ruumid ehitavad aimilt antieerl^ Kõige suuremaks probleemiks ameeriklastele on julgeoleku küsimus, kitna kardetakse, et venelased peidavad juba keldrite kaevamisel maasse kuuldeaparaate. ühendriikide eksperdid on arvamisel, et vaatamata kõigüe ettevaatusabinõudele õnnestub venelastel ikkagi ehitusesse monteerida salajasi küuldieaparaate, kuna KGB-1 on selle ülesande teosita-miseks kasutada ärilised eiksper- Vastava Jlcokkiileppe alusel annavad mõlemad riigid üksteisele vastastikku saatkonnahoonete krundid üma rendita ikasutada 85-eks aastaks. Paljud ameerik-iased mainivad juba nüüd irooniliselt, et ühendriikidel ikulub nii palju aasstaid oma saatkonnahoone ehitamisöks Moskvasse. BAGOIO,. Filipiinid Male maailmameistri Anatoli Karpovi väljiäikutsuja vene pagulane Viktor Kortshnoi saabus Manilasse, kus ta kavatseb puhata. ICortsh-äoi %lüikkas edasi oma' järgmise matshi ning .tahab nähtav puhkust faasutada energia kogumiseks kurnava maailmameistri-matshi jätkamiseks. iKarpov juhib võistlust juba 4:1 ja vajab veel ainult kaks võitu, et säilitada oma WASHINGTON — Ühendriikide välisministeeriimi N.^^^ L perdid hakkav; id üha enam veenduma, et kui ve(n)elasitel ei õnnestu^ .ameeriklasi ega soodsaid ärilisi suhtekis^^ jä Üheyriiiki-delt krediite j i tehnoloogiat saada, siis ©i ole Moskva ka enam huvitafcüd uue SALT kokkuteppe sõhnur|iBest. LäbirääkknJsed^ tuumarevade piiramiseks on viimati ajal hakanud ve-võib järeldada, et veiisministeeriuimi ekspertide oletused. ;base,BruvadMndläl-a OTTAWA—-BritikindralRowland Mj^ns, kes sooritas niööduuM veebruaris Kanadas ringsõiäu, mainis ühes uitervjuuši et venelased laiendäväiä pidevalt Kanadas oma põrandaalust tegevust, et kasutada ära Quebeci separatisMust tekkmud lahkhelisid. Sama seisukohti avaldab kindral ühes artiklis, mis oBipublitseeritiidlnstitDifte fortheStudy of Conflict poolt. , .LISSABON — Portugalis van-nutatl ametisse uus valitsus, mille juhiks oh peaminister Alfredo Nobre da Costa. Uus peaminister^ on tuntud energilise äriniehena, ises ei kuulu ühegi ipartei koosseisu ning tema: eesmärgiks j a üles-andöks on Portugali majanduselule tugevamate aluste rajamine. Nobre da Costa valitsusesse kuu-iuvaa seitse in$esneri, kolm ohvitseri, kaks ülikooli o[^olessörit ja Kaks Mainitud instituut asutati Londonis, Ihglismaal, kaheks aastat tagasi ning selle eesmärgiks on uurida ideede jä relvastatud jõudude kokkupõrkeid. Kindral Mans eitas kategooriliselt temale omistatud väljendusi, millede kohaselt Kanada olevat kodusõja Kuid kindral toonitas, et ta[m oma väljendustes esile tõstnud N. Lütu, kes sekkub aktiivselt Kanada sisemistesse problecmi- Seda tõestab kõige silmatorkavamalt Kanadasse saabuvate venelaste arvu suurenemine, kuna viimase 12 aasta jooksul on mitmesuguste ülesannete ettekääijidel Kanadasse saadetud venelaste arv paisunud neljakordseks — 2900 isikule. Kindral Mans väitis, et Kanada peab arvestama ka võimalike yä-givallaaktsioonidega, mida kinnitasid 1970. aasta sündmused. Ta ütles, et ta ei poolda peaminister Trudeau pahempoolseid filosoofilisi vaateid, kuid ta kiitis heaks Trudeau käitumise Quebeci kriisi' ajal. Kindral pooldas Trudeau kiiret tegutsemist kui ta rakendas , kriisi ajal War Measures Acfi ja laskis arreteerida ilma vangistuskäsuta suurel arvul Federation de Liberation |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-31-01
