Vaba eestlane , August 24, 1982

              Lk, 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 24. augustil 1982 — Tuesday, August 24, 1982 Nr. 63
VABADE EESTLASTE MAÄLEKANDIA
VÄeÄ£emANi
VÄUAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Lesüe St. Don Mills,
Ont M3B 2M3'
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, OlevTräss
TELEž^ONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TJELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
|a veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.--, pool-i
aastas $29.— ja veerandaastJM $15 —
Aadressi muudatus 50 c. tJIsiknumbri hind 60 c. Eesti Põllumeeste Kogude tegelasi Võidupühal KoiftjärveL Foto: 0. Kopler
FREE iSTONIA
PuWished by Free Estoman PuWisher Ltd.
1955 Lesüe St Don Mills, Ont. M 3 B 2 M 3 Stalini sõda
Ameerika südametunnistus äritab
Kuulsasse Tolstoi pertkonnaliioiB kuuluva Nikolai Tdstoy raaffia'!!'
miljonite hukkdinisest
Autor kirjeldab ka Eesti Vabariigi välisministri Karl Selteri delegatsiooni Moskva visiiti samal põh
jusel, märkides, et pärast baasidelepingule allakirjutamist oli Stalin ütelnud: ,,Ma võin teile kinnitada, ]Lääne-Euroopasse, siis kerkis po-et
Eesti valitsus tegi targasti. TeSle oleks muidu võinud osaks saada Poola saatus". liithürnoc kohe nLvakorralo küsi^^
Kommentaarid
Kommunistliku rezhümi ajal o i
Venemaa : paljud suured raisketes
klimaatiMstes tingimustes teostatud
ehitusprogrammid läbi vüdod orja-töölistega
— .peamiselt poliitiliste
vangidega. Miljonid süütud inime­sed
on hukkunud ja maetud jälje"
tutesse haudade!sse N . Liidu põhja­aladel
asulate ja linnade rajamisel,
kaevandustes, metsatöödel ja Val­ge
mere—Balti mere kanali ehita­misel.
Vangide orjatöö on olnud
tähtsaks ja oluliseks teguriks N.
Liidmi majanduseluis, kuna orjale
pole vaja maksta palka, tema elu-säde
hoitakse hõõgumas kõige na­pimate
ja viletsamate toidunormi­dega
ning peavarju talle annavad
tuulest ja külmast läbiimbmmd
barakid ja kehakatet riidenärud,
milledele isegi viletsalt rõivastatud
venelased põlastavalt ülevalt alla
vaatavad.
Eui Moskva oma majanduslike
raskuste leevendamiseks hakkas
planeerima Siberi põhjapiirkonnas
asuva Urengoi gaasiväljade gaasi
saatmist pika gaasijuhtme kaudu
iütbüroos kohe päevakorrale küsi
ühendriikide suur järelandlik- i i toetamist relvadega ja majano g ^i^iselt teada, on raamatul teened majanduskriisist, tänu peamiselt — torustiku ehitab?
k i ^ lisraeMle on äratanud üldiselt düsliku abiga/Need küsimused o ' nende toomisel laialdasema, inglise MaršhaUi abi plä^^ ja jvj^TO ^ ^ " ? " ^ " ^ * * ° P^^S4 1"^^^^^
suurt'imestust ja praeguiste veriste Ühendriikide presjdendile Ja Samal ajal kui Stalin võttis keelt kõneleva lugejaskonna ette. rajamisele, ühendrügid suurenda- J^®**^^^^^
sündmuste taustal Lübanonis ei Kongressile seda valusamad faln- ^^^^^ vastu Leedu delegatsiooni, Autor peab hämmastavaks asja- sid oma kaitsekulutusi ja Stalin lei- f^^^^^^^^^rl^^^^^^ ^ , ., ........ , . ; r koostas NKVD komissar, 34-aas- olu, et StaUn suutis olla nii pikka- dis, et N. Lüt peab kiiresti tegutse- ameenklaste monopol) ja tonistdoD
satu kogü. maadma ja Lutunud da, etameerddasi,kesp^^^^ väM oma diktaatori- ma enne, km
Rahvaste pigamsatsiooni terava did uü^ korralduse number 001223, mis ka- rc^is edukas, hoolimata tõsi
lüiitika alla mitte ainult^^^H Nõukogude vastase elemendi valekallmlatsioonidest.^ 1^^^
iaid ka ühendriigid; :kes seni on cBergiliseks Jkaitsfaiks, peetaks® küüditamise protseduuri Eestis, Lä-oü Stalin arvamusel, et läänieliitla- nõustusid Stalini ; analüüsiga, • et # aastate jookswl te^
vastotDlelikoM la kontroUunatult^p^ Ly|,g^jj^jjä^^^^^^
^ ; . , kirjutab Nikolai Tolstoy:„Nimeta- Liidule kui ka Saksamaale.. 1940. rohkem nelja aasta jooksul.^ ^ess^^^^
varustanud Iisraeh moodsamate ja kaassuudlasteks.- dokument sai ajaloolastele kät- aastal arvas ta, et Saksamaa oli Nõupidamine toimus^^^^o^^^^^ vist tapma ja isegi-komnoored ei
suuruna havitusvounega relvastu- ÜhendriUd^^ langes NKVD kaotuse veerel. 1941. aastal mõües kus vaimus: Arvestati, et rahva-^^t^
isegaj mida Iisrael kasutab vabalt toetajad väidavad,' et Jenrasalem- põgenemisel sakslaste kätte Valgas Stalin, et Hitler oli endiselt tema massid Euroopas asuvad punaar-öma
suva järele^ hävitades armu- ma jä WaÄgtoni polütilised ees- 1941. aasta suvel. On selge, et seda Wndelte^^ m^^
toit liibanoni peaümia Beiruti tsi- märgid Kesk-I,ias on seni ohiud ei Icoostatud üma S t a M volituseta ^ ü M s ^ yalek^lkulatsi^oÄ^^
.•1 1 .11 i .j r . ^/ff-. J. .. . j ]a see toimus nagu tahtliku iroonia- kahtlemata ka Soome alahmdami^ taielikult omaette, muutudes nor-
VBlelamkkonda. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ r
lišraeH peaministe^^ Menachemniid seisukohal, et Palestiina Va- Moskva Leedu valitsuse' delegatsi- toy pühendab peatüki ,,Taavet ja gukimagi k^ul lähedal maailm oli
Begm on kahflemata Oma põM- bastamisorganisatsiooni hävitami- öoni. Koljat". tookord uuele sojale.
S£oelt ja pomtmstelt tõdi^idänu^ sega oii võimalik Kesk-Idaslikvi- Tegelikiüt ei olnud Staünsüs^^
tu huvi yaatamäta vene malssimee-dias
ayialdatud propagandakampaa-niale^
Jäi üle aiiiulit üks vana läbi­proovitud
võimalms — orjatöölised
.väljamaata!- • • ^
Seda ka tehti. Läände saabunud
aödnietet ehitati ligemale 100.000-
tasakaalutu famiatik, keMe deerida Ä m a t o ^ ^^
. viilelanikkonda
ttelt
Iisraeli valitsuses annab
, , , — • ja küüditamiste
oma ^ - luua stabidsemat oliDkorda.^^V^^
gevä toetuse praeguste Beiruti hä- mata selle teooria lühinägelikkuse- 1939. aasta sügisel oli Stalin selles
vitnsoperatsioonide planeerija ja le, piiiratnsele ja lünkUkkusele, veel kõhklev. Hitler võinuks olla
peaorganisaator lisraeUlkaitsemi- pooldasid ameeriMasedseni^^^^^^ oma partneri Higsest innukusest
^ X A . 1 Cl.- -K/B V J . , , . . J . , u. ,.. häiritud. Ja mis juhtunuks siis, M
pster Anel Sharon. Menachem seda seisukohta ja andsid Iisraehle karxietud Suurbritannia oleks teos-
Begin endise terroristina ei kohku võitiusels Palestünä Vabastamisor'' tanud sõjalise, aktsiooni Balti alale.
ta;gasi terrori kasutamisel Luba- ganisatsiooni vastu oma toetuse,
nonis ning selle teostamisel saab ta Jääb aga selgusetuks, miks
vajalikku abi kaitseministrilt, kes Ühendriikide president, valitsus ja
m valniis lakkamatu kahuritulega Kongress oma abi lisraeilile on and-ning
õhurünnakutega hävitama nud kontrollimatult ja väga tagasi-koos
Palestiina Vabalstamisorgani- hoidlike tingimn!$tega, mida Iisrael
Stalini neli yäegruppi --ühtekok­ku
umbes 600.000 meest — Pet-sampst
kuni Soolhe laheni, varUs^
tatud tankide ja moodsa relvas­tusega
niüg võideldes 3000 lennu­ki
toetusel, tungisid vaid vaeva­liselt
edasi; rääkimata ,,blitz-krieg'ist",
mUlele Stalin Hitleri
Poola vallutamise eeskujul oli
, . !e suimitöölisde gaašijuhtniestiku
Kaplan asub arvamusel, et run- loodeti seUe-nalmplaanist
. tõm^^
labLNcmkogude Liidu
Ä^.?J??^_!^^^^ malskeerimisele on orjatöölište ra-kendamise
plaanid Lääne-Euroo-pas
teatavaks saanud ja iseg!
propagandaagentuur
teisalt Stalmi surm kaks aastat
u •••• •
kirjutab Tolstoy ja jätkab: ,,Kapla­ni
ülevaade on kõigiti usutav. Stali­ni
tütar Svetlana kirjutab oma me­lootnud.
muaarides samuti, et tol. ajal välit-
Churchill oli 12. septembril es!- ^.T- i J M V i A
tanud oma mmistritele ja staabi. Autor märgib, et soome v ^ ^
peab hüüd häbelikult tunnistama,
et kuuldused sunnitööliste raken­damisest'
vastavad tõele.
Eriti I pimlikuis olukorras parast
ülematele nünimetatud ,>katarii. maavägedele võis väärilistena kõr- des^sõj^meeleoluvü^^ ÖBJa.l.a augri^te ^ p^al,j astamist . oii,^ ^..^ i^^
na Plaani** mis nägi ette Uriti vale- seada ka soome püoote, kes ^eronautika eriteadlane utieb/ et gaasijuhtmestricu suurem toetaja ja
mereväe ijmineerimise Balti suutsid oma tillukeste^ Fok- Stalin oli kolm; aastat varem arves- propageerija ---Lääne-Saksam
pürkonnas " kerite ja Ameerika Brewesteritega tanud sõja^a
* ' edukalt võidelda Nõukogude õhüar-äva^^
spiooni võitiejatega ka tuhandeid on pidevalt ülbelt ignõi;eerinnd. Plaani: kohaselt pidi viis tugevalt maada vastu ja sõja lõpuks oÜ ai-tsivmisikuid,
r ä ä ^ materiaal- Paiguti on t d ^ n u d mulje, et l i s - ^^^^^^tatudrisü^ hävitajatv all- la tulistatud tuhat Nõukogude L i i - Marssal Konjey pidi saama invasi--
setest kahjudest. rad võib Kesk-Idas tegutseda ise^^ varusüisläeyade ja du l e n r i ^
/ \^ , , . J . ^ * võimalikult ka uhe lennukite ema- kümne kahe vastu
Menachem Begmi teoomd ja ^ risti vastu ÜhendriiMdep^^ Tolstoy kohaselt vüsid fiaskod
Ja kuidas suhtuma
19
legiay et iiiinisteeriumfl pole^^^^
iik ohiud neid teatdd kontrollida.
Orjade rakendamine gaasitörus-tiku
ehitamisele annab Ühendriiki-pomtilised
dogmad on vaga liht- dele huvidele ja saab vaatamata v^^^^^ pttegati ja riindama Soome rindel Stalinl^ SilSsS^aamäJ nöii^
sad ja läbipaistvad — iga araab- sellde ameeriklastelt jätkuvalt rel- rannikul asuvaid instaUatsioone, päris seUe kohta aru sõja-rahvako-^^^^^^ tsiteerib autor vas-lane,
kes julgeb vastu hakata Je- v i , laskemoona ja majaMuslikku^^^^i^®"^^^®^^^ ^^^^^ ^i^saril^marssalVoros^ovüt, kes ^^^^ VÖib ämult juhtuda^ ett-imföalemma
valhitusplaanidete i^"!.^^^^
palju ori ära antud ja maha mängi- «"«api^ veavad^^^^^^n^ neid orja^
tud, et isegi täielikult ühinenud laagrite pürkönnasmÕ^
Suur-IisraeM .^,Lebensraumi« raja- t e o ^ ^
misele, tuleb armutult hävitada* keralnildamiseks. Sellest.kõigest t i l ^
Nmg seda hävitamist tuleb teosta- võib järeldada, et juudi irahvusgrifl- kuulutasid end iseseisvak^ admi- rimis^ läbi. 1937: aastal toimunud j^^^^j^^^^j^^^ kint külaga** hakkavad tutvustama,
däjuhnatt ja halastamatult, vaata^^ pomtiUses ^^l^?^^^'.
armee peaaegu ilma juhtideta. Kõr-mata
sellele, et need hävitusope- d i s on jinirdimud tunduvalt süga- "^Edasi kirjeldab Tolstoy
iratsioonld nõuavad ka tuhandeid vamale, kui seda pealiskaudsel ülevõtmist Tallinnas,
süütuid ohvreid tsiviUdanikkomia vaatlusel võib arvata. kõigepealt lühidalt Nõukogude alli^ kümnest armee ülemjiihaitajast 14,
liulgast. : Nüüd tundub siiSski, et lisrad^ kaid, mille kohaselt kümned tuhan- kõik kaheksa admirali;- kuusküm-
Mida intepsüvteemaks muutu- terrtmaktsi^^^^ -hakg^/ded töölised ote^
vad Iisraeh koigi rdvalukide havi- nud tais saama mng et Washmg- Siis aga lisab autor korrigeerivalt: üheksast diviisiiileniast. Eogusum^
üisoperatsioonid Beuntis, seda sel- tou d saa enam kaasa minna Be- ,,Tegelikult ilmus Vabadusväljaku- mas hukati umbes pool ohvitseride
gemate kontuuridega kerkivad esi- giuipolütitiste^i^^ le mõnisada^N. Liidust imporditud korpusest, kõlmlmmmehd viis tuhat
plaanüe Begmi ja tema fanaatilis- sioonidega. Beiruti danikkonna ar- revohitsionääri, keUega lutus käpu- meest, kirjutatakse raaniatus. : :
te kaaslaste lõppeesmärgid/lE^^
.. , :,. . ^ : .> . ; V ^ tänavanurkadel. Eestlased et Stalin kaahis Teise maailmasõ-isunse;
mandn ajakiijanduS meid n i ^ ^ muigasid hiljem, kui Nõukogude ja järgsel: ajastul tõsiselt Lääne-lÕppeesmärke
d puudlita või neist ga pole enam vabandust mng nen- kontrolli all ilmuvates ajalehtedes Euroopa ründamist. See sai raa-kaudsete
märkustega mööda kat- de hävitusoperatsioonide; kõrval ilmusid fotod lehvitavatest j a juu- matus toodud andmete kohaselt
sab libiseda, e! ole see e^^^^ kahvatuks jääsma j^a öeldavatest rahvamassidest.; Selli- teatavaks 1976. aastal, mil Tsheh-
(lamisprganisatsiöom võiflejate ülespiite^
tuumiku hävitaniisega tahetakse tamlse akt#onid. Näib, et amee- mumid laidupeõlt."
likvideerida lõplik t a k i ^ rika rahva südametimmstus OE Raamatu peätükis„Sõbrad ja
ni jõe läänekalda täielikuks am- ärganud ja selle ajd dnõitapre- naabrid" kirjeldatakse Stalini ase
mekteerimiseks. Begm ja tema aa- Ä n t Reaganilt KeSk-Ida sünd- halduri Andrei Zhdanovi saabumist
lekaaslased on ihnsdt juba amipu muste puhul mitte amult kulmu- TaUinna soomusautos kahe tanki
w . J J . I 1 1 1 X 1 1 . : '-JL . .^.„.- toetusel, NKVD rüüstamisi ärides
Camp David'. toUaüepete raken. kortsntomist ja *?gasiho,dÄ saatmist rongitäitevli:
. , , , , . oma mtlasteks ikestatud rah
tsiteerides viiest marssalist kolm, kuueteist-
- B r i d
• Vene kommumstlUniid
lootsid täies ulatuses ära kasutada
300 taanlase, norralase, rootslase
soomlase 13-päeva!se „rahiimar-rakettide
siisteeifü si^* N. Lüdu Euroopa osadeS. Na-iivsete
skandinaavlaste algatus õli
täid määral vene valitsuse könt-mlU
äU jä loodeti, et
marssijaid on võimalik rakendada
prelsident Reagani relvastamise
vastu võitiemiseks. /
Tõepoolest ~ asi jooksis alguses
hästi. „Rahuvõitiejad** kandsid
K G B poolt ko^trolUtud ja lübatöd
loosungeid^ millede teravik oli
sunmaW^^^^^i^ relvastmnh$e
dokumentidest, mis tä oli niim-arendaitiise Sama- 7^^<^;^ ^ ' ' ^ l i ^ v~. ^
m^^nA Priiftn i t P v . ^ P 5,i«nrtiH.. W^Hflk^lf TOA r.k«ft5Hp^^st«Pmi. kust seda koige paremad
Mo»iva propagandaajud oodata en
ja tõi kaasa umbes 6000 lehekül-
•. M Liii pn ären^
danud strateegilise allveelaevade
rakettide süsteemi, mis garanteerib
tasumist kui N . Liitu atakeeritaks
se, ütles N . Liidu laevastiku ülem
admiral Sergei Gorshkov ja lisas,
et USA ori juba aastaid tõrjunud
ge dokumente ning märkmeid venelaste ettepariekut laevastiku
arendartiise vähendamiseks; Sariia
metatud Praha kevade ajal Dub- laadiliselt USA rakettide süsteemi
eeki ülesandel reetmisprotsesside le, mis on juhitud N . Lüdu vastu,
kohta andmeid kogudes avasta- on N. Liit samasuguse süsteemi
nud partei arhiivides. : arendaimd.^^^0 ei kirjelda-damisestloobmmd
nmg neü d ole hoiatusi,^
Ikavas anda Jordani läänekalda samme, kaasaarvatud Ühendriikide se tütre: mõrvamist nõukogude vaade^ ühest koosolekust, mis toi- aga ta ütleSj et need on särna-araablastele
kaugeleulatuvat auto- relvasaadetiste äralõikamine Iisrae- täpsusküti poolt oma sõbra
Moõmiat, nagu seda paljud opti- Iile. See on amuke mõjuv tee K^- "^arju korjates,^
nnistid on lootnud* raeli korrale kutsumiseks, (sest vaa-
B e g ^ hävitnspoliitika paneb tarnata Begin! ülbetele sõnavõtti-lisraeU
majanduslikult ja relvastu- dele oleneb Iisrael! eksistents pea­sega
toefcmud Ühendriigid pemtsi^ aegu sajaprotsentiliselt ÜhendriiM-Ikusse
olukorda ja kõikjal kükitakse de abist ja heatMükktfsest,
õigustatult, miks ei pane Washing- Jääb ainult oodata kas j a
ton oma
aias mus Kremlis 1951.
ris.
aasta jaanua-sed
IJSA; ^õjajõududde, kuhu on
kaasa arvatud 10 allveelaeva 656
osanud. Tüli tuli Katõni pärast,
kus KGB mõrvas Teilse maailma­sõja
ajal teatavasti 4000---10.000
Poola ohvitseri.
Veneraste kava kohaselt pidid
„rahumarsist'* osavõtjad peatuma
Valge-Venemaal Khatõni nimdi-
Nõukogude stiili köhast vaüniis-tsirkust,
arreteerimisi, mõrvamj
si ja lõpuks küüditamisi, ihille
kohta on esitatud seletusi tunniS'
täjäilt ja läbielasiuilt.
Samuti
Tolstoy kirjutab selle kohta järg­mist:
„Kaplani dokumentide koha­selt
kutsus Stalin Kremli vüsküm-mend
juhtivat punaarmee kindralit on võimeline tulistama rakettide
ja kõigi kuue satelliitriigi parteiju- ga USA-d Vaikse ookeani lõuna-hid
ning kaitseministrid. Ö et
meenutatakse president aineks oli võimalik invasioon Lää- N. Liidu laevastiku väljaehitamise
r'mojuvõinii lisradi üle ja tenia ne^Eurcwpasse.:^^^^
. . _ • ^ ucuucfi p^ii; vangistusest saadetud kirju et vastupidi eeldustele oh Laane- võttes kasutusele „aatomdise sur-maksHna;
jaiiÄ ta:e^ ^ ^.EhkM;-need;tõsiasjad^n^eesüajtd^
a niK kannavad üle 1500 ^ ^ ^ ' ^ ^ kus Kremü propagandi^
a, mis^icannavad uie^^^l
Ludul on maaihna suu- ..^
rim allveelaev 30.000-tomiine, mis m- "m" - ^ ^ . v ^ v maaümasõja
m i vanr^^nc^^^n^^^ peaet^ngi ajal sunnasaa-
Eud külaelanike iqaleistuseks. Kuld
rahuotsijad keddusid EJiatõiu mi^^^
tingust, mainides, et see mmi mee­nutab
KhatÕni külast 200 müü
asuvat kimkuulsat katõ-
(Järg:lk.3)
N^r. 63'
Vi
NÄDI
28. ja 29. ai
dr. J .
4.!, 5. ja 6.
dr, A. U
Eesti raj
Portlani
Portlandi
pere on ji
tembrist na^
list —
mandri am|
kultuuri- ja
Selle korral(
gas, Eestis
gi osariigis
Uiu-imistöl
hepeai korj
Iraani. Ta
ameerika
möödunud
temalt süga\
eesti juurtes
tav, ingliskel
Saade toil]
pühapäeval
kune. Peale
ühikut, tuti
on esitatud
kui inglise
gu Eestis VI
;kprda jõulisi
kinni naelutj
Enamik si
datud muusl
muusika önf
diokülalisi,
laste riieek
ja", rahvj
Tamm j.t. "c
Dr. Leml
võimaldus
sama
jade saates,
badusvõitlejj
ja varem
tegelase
Taadipsüm]
rikkumise
Kommei
ni metsa,
1943. aasta
mõrvatud
haua. Rahd
et lääne aji
ära Khatõnil
et neid
propagandal
lel sõitjad
f^te ignon
et poola
olid sakslasel
Kui rahi
Sänna Ritva
nionstrandic
gulc külla,
kus
sd{
välis
,,seni
läks
kontrolliv
partei kes!
Zhuköv põl(
et pcblakatc
sid. Ja igat
küsimuse ui
mist on Göl
jü all. Zhii|k|
vait rahum:
me; Rootsi,
imunistlike
Küsimus
gas hääletud
lismäalastestl
mise vastuj
Zhukov välf
nõudis^ et
osa võtma
deeritiid 5(
hääietasid W
järele Ja nj
häälega
tu Khatõni
fcsmata sdU
vasttihääletaj
ina<>t ja veij
ainult onia
Vahel
, et vej
ü!d rahyastt
žeod ei acj
võivad mi
inalis, kuid
püsnna ja
iutusele vÕt