Vaba eestlane , September 29, 1981

              li:
VABA EESTLANE teisipäeval, 29. septembril 1981 — Tuesday, September 29, 1981 iVr« 68
BZEOC
VABADE EESTLASTE EkALESASDM
^ABA
VÄLJAANDJA: O/ f Vaca Eesüacte. ISö r\?cuKL^
PEAT()BtET.4.1A: Kui Arvo
TOEMET.AJA. Hannes Oja
POSTUADRESS: P 0 Boi 70, ^ C foAMäCo Oot MSJ 8M7
TELEFONID: toimeciii '<64-7^h U J i i i ? . ^ e A l i m ^ ^ ä^iüutii^.
TELLTMLSHINNAD Ksitsils?: SÄSJJÄS —^ ^^VO;1S5Äħ ja
veerandaastas $11.—, iiripasucs ^l.—, iw^^^s^
ja ve5?r3ads&siAs g A l -
TELLÖÖSHINN.AD rä:.':3jvvo.l S s s . ^ : ÄÄ.^&S m - . poolaas­tas
123— j a veeraDds^?:^^ $11.— Kin.p>\<3^gä rSA-§: sastas
Aadressi mu.u!ds,rjg §3 c. ~ tTkži^umöri hmd 5Ö e.
FMblJssed by Free E-stoniän Publisber Uö.. 133 Tecumsetii i ^ .
Toroat^ Ost. M6J 2H2
Viimasel ajal on väga palju kir- ooniga oleksid venelased Jälle
jutatnd ja räägitud Aafrikas asu- re sammu võrra lähemale jõudnud
vast Namiibia nimelisest maast, Lõuna-Aafrika Vabariigi ümber-mls
on kiijimenud järgmiseks N. piiramisele, rääkimata sellest, cl
Liidu rünnakuobjektiks Aafrikas, nad saaksid ka Namiibia rikkali-
Kottimentaarid
Ühendriikide president Reagani •
käsi Säib pealtnäha hästi: ta on
teneVea oma plaanidcsl saatnud
Kongressis läbi suruda ning arva­takse
isegi, et tal õnne?5tus — kui­gi
suurte DJnifotuslega — läbi viia
oma programmi eelarve tasakaa­lustamiseks
kuigi ta peab sealjuu­res
üsna tugevasti näpistama riigi-küitseks
ettenähtud suuri väljami­nekuid.
K u i d vaatamata sellele üldisele
optimistlikule palgele võib siin ja
seal ajakirjanduses näha üsna k r i -
tiseerivaid märkusi president Rea­gani
arvel N i i näiteks kirjutab
„New York Timesi" populaarne
ja üldtuntud kommentaator James
Reston lehe pühapäevases 20. sep­tembri
väljaandes, et president on
jõudnud nii ise- kui k a välispolii­tikas
kriisi lävele palju varem kui
seda keegi oskas arvata. T a on ol­nud
presidenditoolil vähem kui ka­heksa
kuud ja tal on veel üle kol­me
aasta oma ametiajast järele
jäänud ning juba on ametiühingud
tänavatel, et võidelda tema majan­dusprogrammi
vastu ning senat äh­vardab
tagasi lükata tema jõupin­gutused
lisraeUga ja Saudi Araa-biaga
koostöö saavutamiseks, mis
võimaldaks uue julgeolekiisüsteemi
rajamist Kesk-Idas.
James Reston tõstatab küsimu­se:
mis juhtub siis kui president
asumaa taielik ja saatus on muu- alla.
tanud eriti aktnutseks pärast seda Ameerika Ühendriigid toetasid
E tõuaa-Äafrika rünnaküksused president Carteri administratsiooni
ritasid suurema ataki Lõuna- ajal Lõuna-Aafrika admmistralsi-
Ansoolas asuvatele Namübia ooni lõpetamist Namiibias ning lä-marksistlike
partisanide n.n henesid küsimusele idealistlikust
SWAPO baasidele ning Kirikute seisukohast; 'President Reagani va-
Maailmanõukogu otsustas SWAPO- litsemise ajal on aga Washingtonis
Foto: H. Trummer
augustil toimus Stokholmi Jakobi kirikus Rootsi TV-1 poolt video-lindistatud e
Selle omaaegse Saksäpaa Aafrika kud maapõuevarad oma kontrolli p.,^j.j kirikule, kus altari ees laulab peapüskopliku koguduse rahvariides segakoor Jüri Raidi juha- si lükatakse, enne k-ui see oma
mõju saab hakata avaldama ja kui
Kongress hääletab maha Reagani
poliitika Iisraeli ja: Saudi-Araabia
vahet koostöö saavutaraisekst t a
leiab, et president Reaganil on sel-Üses
olukorras vägä\ raske j-^rgnii-sekoime
aasta jooksul edukalt va-
BÖNN (EPL) — Saksa nädallehes „Welt am Sonntag" 12. juulil kirjutab nimekas U S A publitsist j a litseda ning tema vastu suunatud
le anda suurema toetussumma tekkmud hoopis uued arusaamad ja jfla-Euroopa olude asjatundja Flora Lewis: rünnakud võivad areneda eriti
..rassismi vastu võitlemiseks* ^hmnangud Namübia tulevikuküsi- „Elukutselised K^emli-vaatlejad läänes esitavad viimasel ajal rahvusvahelistel konverentsidel peaaegu ägedaiks 1982. aastal toimuvatel
mida tuleb tegelikult tõlgendada muste käsitamiseks ja Ühendr^ki- üksmeelselt järgmise teesi: N . ILüt seisab oma ajaloo tumedama tunni lävel. Kõik eksperdid on igatahes Kongressi valimisfeL
kui majandusliku toetuse andmist de administratsiooni sümpaatia üksmeelel, et N . L i i d u sisemine nõrkus ei vähenda ta poliitilist auahnust. See nõrkus võiks viia sellem', et < Samas ajalehes arvustab kom-kommunistliku
rezhümi rakenda- hakkab kalduma Lõuna-Aafrika N . Liit agiteeriks polMtSliselt ettevaatlikumalt — aga ta võib, nagu ajalugu on näidanud, ka laskuda polü- mentaator William Safke presi-miseks
Nämübias. Vabariigi poolele. Samuti nagu tlMsse ' . dentiWas|iingtonist lahkumise pä-
Namiibia küsimus on väga komp- Lõuna-Aafrikas, kardetakse nüüd ^ . , , ' - , J •• f •• • iv * c i ÄT.- I* r i • x;^ i^x • kni ametiühingud korraldasid
.^dmuuid üUMiuua u f ^ *^ . . , , On fakt, et nõukogude süsteem ma vasivallata. See on ka põhjus, vaevalt kahjurõõmu laane majan- , / . _
Iltseeritud nm^ N . Liit ja tema ka Washmgtoms, et kavatsetud -A \ ^ . - • -i " J . I I J J n ui ,n i A ^"^^ demonstratsiooni Rea-mseeruuu
um^ ja Ö , parast oktoobrirevolutsiooni miks mitmed analüütikud karda- duslike probleemide ule kuna nad „ . ^'„^i - .
toetajad Liitunud Rahvaste Orga- „vabad valimised'' ^amnbias. saavutanud ainsa eduna oma väd, et sovetid põgenevad välistes- on ise läänest sõltuvad. Siis on Sfif^^^j^f ^.^^^^ P^^^.^.^^
nisatsioonis kasutavad Namubia miUede korraldamisel kahtlemata . - konfliktidesse, et oma rahvast veel Poola, mis ei tohi puhverriiei- ^J/J'!^
oma kontrolU alla saamiseks tun- suurt osa mangwad SWAPO mark- ^^.^^j ^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^ otsiaalab, programmide purami-tiid
ja paljutarvitatud võtet, nõu- sisthknid üksused, toovad Namubia ^itnud ainsatki^ W .,.^^,cnrrT« ^istliku partei puutumatus pamiak- f^l^ 7'^' t^!T,T ?
des sealse rahva kolonistide ülem- elanikkonnale kaasa kommunistil- ^^^^ . KADUV V A I M U S T U S küsimuse alla Kõiae uuemad ' ^^^^^^^ linast lahkuda ja
võimu alt vabastamist ja taUe ku ikke ning teenivad täiel määral on peaau üks seneratsioon ta" Kõik need probleemid mängi- katsed poola hoiaku murdmiseks IJ^f/^fPf^^ ^-T^ ^^'^1'"^
iseseisvuse andmist. Praeguste N. Ludu imperialistlikke huvisid. Nikit. Hrnsht.hnv esi- vad rolli, kui haige Brezhnev kord on märgatavaks signaaliks, kui su- niT^bima ja^ ra^r^'!^
mübia nõndanimetatud vabadus- ne ohvitseride ja sõjaliste nõuand- ^Ha. Tänapäeval ei räägi Moskvas da Brezhnev vaevalt üle elab. Pä-piin.
üreznnevi järelkäijaid ootab vaia need peavad rajanema uma v i - mug^gje Safre ütleb f R a
seri surm ja ühe ohvitseri vangi mainib, et laagrites viibinud vene nõukogude juhtidele, et isegi Poo- tume tulevik. Nende seisund muu- gade ülestunnistusele ja see -üles- ^ijjud senistel oressikoHver^^^T^
langemine SWAPO laagrite äsja- ohvitserid olid „sõjaHsed eksper- las elatakse hoolimata majandus- tub raskemaks ideoloogilise vai- tunnistus võib tuua võimukandjate ^.gj.^^ .^^'onveren si-sel
ründamisel did". Tass mainib ühtlasi, et Lõu- kriisist paremini kui Venemaal, mustuse, kadumise tõttu. Varem languse ja kohutava Plahvatuse, jj^^j ^j.^^^^^^ ^simnstes ol-
Namiibia, mis enne Esimest na-Äafrika Ja osa lääneriikide aja- Pole mingi ime. kui Moskva K P - öeldi, et uus kord nõuab ohvreid. Seepärast on- Moskva sundolukord ^r.r^r^ZLlL^
maailmasõda oli Edela-Aafrikam- kirjandust levitab laimavaid tea- juhid nõuavad vihaselt, et poola- ; E i ole enam palju neid, kes toe° meile nii rahutusttekitav."
me all tuntud keiserliku Saksamaa teid N. Lüdu „ähvardus'te" kohta kad peaksid pingutama püksirih- liselt usuvad' kommunismi. " s
asumaa, anti pärast sõda 1920. aas- Aafrikas ja varjab oma lugejate ma selle asemel, et kuud haukuda. Süsteem on olemas selleks, et süs- ^^^'^
tal sõja võitnud lütlaste poolt Rah. eest neid „fakte", et nõukogude Suure läbimurru lootuses oli teemi säilitada. „
vastelüdu mandaadi alusel Lõuna- ekspertide ülesandeks on ainult Hrushtshov riskantse mänguga ^ ^ ^ ^ . ^ PTTVFTn)
Aafrika Vabariigi kontrolli er.a. abistada aafrika rahvaid uue elu katsetanud agraarprodukte paljun- ' ^^^^ S« S « « „ S ^ « ^^^^Mi.
Pärast Teist maaUmasõda Äafri- alustamisel. Tassi seletusest ei sel- ^ada sellega, et võtta adra alla Lääne maakaardid näitavad küll ^PiOörliae paraOIIS
t^. Kommentaator võtab Ömaks, et
nrpc-ciL-nnx-oTvint-iririia andmine'
kas toimmiud koloniaalrükide lik- gu, miks seda „uut elu" tulevad määratud .maa-alad ..neitsilikku N . Liidu määratut geograafilist Lääne-SaksamOG
videerimine on üles tõstnud ka Organiseerima punaarmee ohvitsc-
- Edela-Aafrika küsimuse ning L i i - rid ja miks nad tegutsevad punaste
tunud Rahvaste Organisatsioon ot- partisanide laagrites, kust organi-süstas
1966. aastal Lõuna-Aafrika- seeritakse rünnakuid Namiibiasse
|le antud mandaadi tühistada ja en- sealse elanikkonna terroriseerlnn-disele
Saksamaa asumaale, mis seks.
nüüd on tuntud Namübia nime all, Vaatamata Washingtoni muutu-maapinda''
Siberis. . võimu koos oma satelliitide ja sõi-
Aga^ vili ei kasvanud Siberis ja tuvatega. Moskva kirjutuslaudade . "a-Saksamaa spioonishefiks on ™™°> P"'^'^""^'^^!';"'''''^'
plaan nurjos. perspektiivist on aea näha tume- ^'^^^us Johannes Wolf. kelle osa- ^?™!L""=.^'^!1*_.''™'.'!
presakonverenrslde ancimine on
nü presidendile kui ka tema nõu­andjatele
pingutavaks ülesandeks,
kuna presidendil tuleb vastamiseks
yabnis olla >-äheraalt 50-le päeva­korral
olevale proWeemile ja see
pole sugugi kerwe ülesanne. Kuid
ajakirjanik leiab, et sagedane pre­sidendi
pressikonverentside korral-šee
Sellest peale pole sovettide juhid daid pilvi kõigis ilmakaartes. -vust ja meetode;: võiks; v^^^
enam katsetanud et oma süsteemi ühendriisid^ muutuvad kasvavalt W s e : kirjaniku John le^^^;C^ .
mahajäämusest ülesaada. Neid äh- konrahendiks. Ameerika uued rel-^^äljaniöeldudv nõukogude spiooni.
vardab oht energiaga varustami- vastuspimiutused avaldavad Krem-vshefi Karlaga:^. ' V
, , . 1U . , 1 -u- - ses. mille esimeseks sihiks oli sõi- ijje survelt selles konkurentsis sam- Seni on - vastuluure andmetel "^^^^^^f^^'^ö ilmse muretusega ja
vabade vai m stega demokraatliku nud hoiakule Namubia küsimuse . „ ^ ^ . , ,^ t^ict^et ruV\r^^.t auivci riigikorra j.a .is.es.e isvaise and, a. , . J . , . , tumatus teis.t.e.s.t ..r.i ikidest, • mm u ppiiduaauda a.b. c iSvi^cevbe,/v . UouUnuN mUmIaCa ^kUs^eMvv ^ sedri ii t i — Lj .a.a-n.e-^S^ak, s^ amaalw t egut.s enud^ u. — ' ~ " ' • ^ -
Teoreetili
need plaanid
uhtuvad
l a vabaduse printsüpidega. Sellest tes kogu Äafrüiat, kui seal haka- ^ga nüüd-hakkab relvastusspiraal i^stel nagu N . Liit, sisemiselt nõrk ^^[^^^ "mrioohimll^^^^ ^^^^'''^ nüitlejatakndiga.
tulenevalt on ka lääneriigid andnud takse SWAPO surve all korralda- jäHe keerlema.^ söövib see N . L i i - haavatav, jääb leppimatuks. ^'^^^ j ^ . ^^^^^^ ^
seUele kavatsusele oma igakülgse ma ,.vabu valimisi". Esmajoones dult ka selle shansj. Moskvale oleks Pekingi ja Wash- ........ ^ r... pniinV u.-
toetuse nmg asunud Namübia' kü- tiütks selgusele j3uda leidas kind- ingtoni kasvav sõjaväeline koostöö ^ _^ % ' ^nmum- venelased riskivad oma oku-simuses
N . Liiduga ühel IMna. Nen- lustada Nainübias valimiste ajal M A D . A L SÜXDBfUS kurjaks unenäoks. me Samuti oh sunniüid tagasi _as- patsiooniarmee kä..x,leval aastal
de seisukohtadega ei ühtu aga Na- ja pärast vaUmisi demokraatlikke Kauges perspektiivis on tõsiseid L A G U N E M I N E ' • minister"LorrLebt''"'' ' ' ' ' ' h . f n T o l . ' ' ^ ' ' H ' ' V ' " ! : ' ' '1
müTiiat kontromv Lõmia-Aafrika, korda ja vaba^^ust ning hakata ai- probleeme elanikkonnaga. Vene- T^ ^ . a s e l S on Wolf leidnud ml^d t i . ' ^f'^-rr-^""'
keU«l on põhjust karta, et Namii- les süs likndeerima praegust lastel on N . Liidus vaevalt ena- Kolmas maailm vabastab en- ,.Ir m i l p i . 1 i ra 7 , ^ ""'^'''^ ^^""^
bia „vabaduslükumine" on täieli- ^ m a - A a f r i k a ' adrnmistratsiooni. niust. Euroopa Venemaal lanseb nast ikka enam suurte võimude ^^ioonl LälTne-Saksa^^^^^^^^ ' i d ^ ' S n ^ . / f 7^^^^^^ P^^'"^*'
kult Moskva kontrolli än ning et mis on ainsaks piduriks, et vältida sündimus korteripuudus, ja elani- blokkidest. Paljud poliitikud seal c^t^^^^^ Tv.l^' ^ '
kommunistlikule valitsusele allu- Namübia langemist kommunistide ke parema elustandardi nõudmise on näinud, et N . Liidust pole mi- wu^^^^^^^ > ostust anda.
vast .\ngoolast Namübia põhjapiir- kontro^U aüa. E r i t i on kahju, et tõttu. N . Liidus on 21. sajandil ^agi tuua peale relvade piirikon- HnVnmo,,.ii^ II.ATT .ir.»u v^-v . . ^
u A A ^ . J o T i r - . T n . ^ -1.. J HM X * ,^1 A ' " 1 * 1 i - niVtiHpU^j voetaksB dokumendid ja saadetak- ainult poliitilisest olukorra«it v ad
kondadesse tangivad SWAPO uk- ^am^b.a i^^^f^i »^»ko/da e. aasialaste! enamus. Ne,l on kor- «'^tideks. ^ isik läände. Mmdu- ka ib„a«ikuohide« M .ataae-a-sused
moodustavad tegelikult taipa isegi kmklüoid rmskonnad. gem nve ,a nad on tervemad. i„,3,ioo„ Afganistani o« sovet- gi ei pääse oma dokumendid loo- dest. mida tuleb tõk-lt arvesse
Kuid Poolasse sissetung ei olene
Moskva eelväe; kes Lõuna-Aafrika kes annavad suuri rahalisi toetu
administratsiooni lahkumisel haa- s i SWAPO punasie partisanide ter
ravad Namübia kohe oma kontrol- roriüksustele, kes opereerivad nõu
li alla j a moodustavad seal uue kogude ohvitseride Juhtimisel,
kommunistliku riigi. Selle operatsi- K.A.
.Peale,-; seier tõstah -rahvuslus-
Nõukogude, passid erinevad ikka
veel kodakonduse (nõukosude) ja
rahv
bekk
on
tide maine moslemite juures rik- vu^anud Isik enam tagasi läände, võtta. >lõned sõjalised asj^itnndjad
kunud. Kreml on Afganistanis teds valvatakse, et ta ei saa keda- väidavad, et ükski sõpnüe ülemju-sattuuud
sõjaväelisse soopiirkon- gi hoiatada. Hataj^ ei anna oma. sõjaväele käs-da,
mida kaardil &l seisnud. Kõrgemaid ametnikke - eriti rünnakuks ainult polütilistest
Voba Eestlane" — vobode eest/asfe ofafehf! P^^^^^ ^ . , . v .1,1^ . .
' • lest tulevcid pingeid tõkestavad i l - raketid. Kremh juhid J tunnevad-puhul suurt osa^
i
{JÜTg lk. 3^
Nr. 68
3. ja 4. o
dr. H ,
10., 11. j
dr. M .
.,?y.,.^. J.
Balti
tuleva
Marbur
1—3, ok
burgi sü
kooli, He
loo Komi
sena. Sü
,,ViIno,
osa Bait"
1579—19
Sümpo
ette näht
kannet
kõneleb 1
ti ühisko
1914". D
teemaks o
Polütehni
naalse põ
sel Balti
maal".
Tartu
maks vpe
kolmepäe;
N i i on ett
rootsi ül
Rauchilt,
mann esi
ülikool j
Michael
„Tartu ü
ülikool
mõnes t
Hubcrtiis
„Balti
aastatel
pool nii
poosiumi
Vilno ja
Sümp
kirja
Oklah
ja 14.
prantsiis
sümpoos
rentsi r
on Oki
keelte ja
rahvusva
WLT.
on dr. I
nimetatu
Konv
Michel
liskcelse.
Ajalu
mad sõ
roopas
sel kui
Sealjuui
vad poi
täitvad
vestama
o.sa om
enne p
Seega VŽ
lil on 1
andmise
Jat. K u
tehta,
saabunii
maldaS:
alustani
Eelto
tuntud
iisbury
savi ei
kogude
siis jäJi
tulemat
hinge t
ta mai'
nädalat
sed, a
Vaatam
Pravda
et tal