Vaba eestlane , September 1, 1983

              Nr. 65, Nr.:65
IBS
ITAUTÜSES
Hind Saate-
$ kullid
3.— .50
18.-. ,70
9.— .70
5.-^ .70
10^ $1.^
7;50 $1.—
lüSTŽi--: .50
8.— .50
JS 7.50 .50
3.50 .50
10.-
3. —
>EL 3.—
BdiBsi 5.—
18.—
LT 2.—
6.—
8.—
4. —
20.—
.50
.50
v50
.50
.50
.50
.70
•50
.10
.50
$1.-
.50
$1.^
6.— •
8.80
0 6.-
.50
.50
.50
. 1.5® .50
2.75
14.—
.50
,50
16.20 .50
5.— .50
Trt
ö.—
5.—
.. 5.—
V ,50
pSO
18.—
6 —
$1.—
,70
13.—
19.50
$1.—
.70
... J5.—
V.,;./;2.5Ö)
w7a
.50
4::-.4.—, • .50
|[|}itHtflittlHIHipiHKtftHi«&
la viidama." —,
l^jatuotsust tõeks te-laid
ühele mehele
vähi ühe lauaotsa
^a järve kaldale, ja
pikond läks saatma.
Vähk kõikide näp
järve põhja,
like vähk vette
|ta saba ja roomas
arve põhja. Kui
|ägid, hakkasid mõ»
imega nutma:
mis kibe surm
pidagu igamees
iagii elu, enne kui
tguse palga leiab."
ne seitsmes
t ü k k .
|ed ühe koleda ela-ihevad.
brral, kus
põhja olid mat-maale
ei tulnud,
lijemini lugu, mis
u ja ahastust tegio
olid õhhi hilja
Tsist koju tulles
väga koledat ela-oli
kaks musta
la mõlemal pool
kaks suurt sirget
>lmjd taka hütte
kombel meeste
leriud, vaid koledal
[rnene maha istu-nähti
vast tema
.VABA
'•'"^*^^tilili'P'JJ^'*'J|H|i'BBillWiJWlB^
Lk.
WliPi'i'ft
ADVOKAADID
: ; •
^oom 1002,
Toronto Boniimon
PostiaaäreffiB P.O. 326, TOBQSI®
Tefefcms 869-1777
24-tun(M telefoni valveteemstös
PARK,0.C.
365 Bay St., Snite 401.363-4451
õhtuü 447-2017 v6i 929-3425
TÖNU TOOME
MWOKAAT ^ N O TM
¥orkdale Place, 1 Yorkdale
Smte2
T(D>röiito, Qnt. M6Ä 3M
kodus 762-2367
mNDLUStÜSTEKS
LATER&
1482 BaÖHirst St, 4 koff^
OBathurst--St.Clair)|
T^dön kontoris 653-7815
^53-7816
JOHN E. SOOSAAR
!.,Ste.
Toromto, Ont M5M 3M7
TeL^64T©099
I l i i l i vii
tea
i . RISTMÄG!, tel.: 759-6424
• r
VABA iiSTL^NE
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
^ Toimetaja H; Oja kõdun©
Tdefonid: oimetus 444-4823
talitus 444-4J
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
ila toll ühel veerul:
kuulutuste i^ljbl^^v:....^
tekstis . . . • . . . . . . . . . . . . . -v $5.—
.^$5.50
f ©ei
nädala esimesse ajialehte kiini
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajäl^te kuüi kd-map.
homni. kellaH-J^i.
.v^^ieL:
leb)
väljaspool toöaegas
Leida Marley ^223-^
Postiaadress: ^^^^
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
MUUSIKA
punkarite „hümniga*^ ,,Eile nägin bamaks^ siis ku])^asti on seda põh^
ma Eestimaad" (mis on esitatud justanud mitte Lenüi vaid Lennon.
uuel ,,Ruja'* X P l ) . pu-g
^ ^ ^ . ^ ^ - k o g u MigdsaaV tõFPSõI^^
taas hiaudvaücseks; Olematuks said
Eestis rock-ansambü populaarse Eelpoolne lugu on minu sõovü
areneb teist teed kui see juhtub ^^^^^^^P^^^^^^ ^^las vaik- kirjutatud Tallinnas ja mulle saa-
L-s., kus heüplaadifirmad võtavad ballaadilik „To Mr. Lennon*V detud naorte poolt, kes on läbi ela-uusi
ansambleid oma kae alla Va- ingliskeelne ]pgu,mme„Ruja" so- nud Eesti rock-muusika kaheküm-rakiilt,
kui paistab, et seHel g^- ^i^t Urnjas Alender kirjutas päeval ne-aastase ajaloo. Olen ise kuulnud
pü on võimalust populaarseks saa-^^ P^^^^^ tragilist sur- kõiki eelpoolnimetatud heUplaate,
da ja palju heliplaate müüa. Ees- T"^- <See laul on ka „Ruja" LP'l). ja Lääne rock-muusika vaatepunk­tis
rock-ansambel peab tegema ^ sünnist jutustab Alender nii: tist MApelsini'V „Fixi*' ja „Ruja"
mitmeid aastaid ettekandeid tant-"'^^^^^ Lennoni mõttetust LP'd on huvitavad, aga ainult „Ru-sudel,
süs kxmsertidel, ja kui õn- ^ipryamisest vapustas mind nii, et ja" LP kõlab korralikult, sün ütel-nestub,
siis raadios ja TV-s. Vü- ^^^^^^es nukrusehoos kitarri, too des on ,Jtomniertsiaalne'', ,,Euja"
mati Eesti suurgrupp jõuab helir^^ ja: ingliskeelne tekst na- seisab hästi Lääne rock-gruppide
Imdistadaoma muusikat ja saat „Ruja''
Moskvasse, et luba saada väikest ^^sest välja." kasutab eesti keelt (väljaarvatud
•heliplaati või suurt LP'd teha t^s Esmakordselt kõlas selugu^^TO^^
LP Eestis (m võrdne, näiteks, võib-^^^^^^^^
oUa^ viie L P ' g a ^ m S ^ ühelgi "heliplaadü. Seedrioru noored tegevuses. PüdU rõngaga kompveki hambaorgi abU
et E€s 1 nooredheldindistavad oma lugusid võib leida aimüt Tal- ühelt teisele andmine, vasakult Erik Kuagi, Mati Barras vahekohtuni-leinmd.
gn^pe^.raadi<>st^^^j^ ' Foto: Maimu Nõmmik
vox konsertidel. neie, keüe teeneid maauma muur.,.--i^^w^ ^ °
sikaajaloos, sealhulgas ka Eesti^^^^^^^^^^ - ' :,: ' . ' . • ;
Vajadus suureneb, et Läänes
eesti noored korjaks kokku Eesti
rock-müusikat ja teeks kassett-
Ansambleid on tänapäeval Eestis rock-muusika arengus, ön raske üle
väga palju. Aga nendel on plaadis-; hinnata.
tamisfeyprobleem küUaltki kompm-Nübn Eesti rock-muusika areng,
seeritud. i Ä s t u s i moodsama mis algas Bi^ koopiaid, kas või üksikult, et teised
muusikaga ansambütest on vähe vimud tänapäeva lauhmi ja Rock- saaksid ka kuulata, sellepärast, et
võrreldes Läänega. Ainult mõned festivalmi, mis on pühendatud ühe- Nõukogude Lüt oma kehvade ük-kõige
populaarsemad (eriti need, le nende Bütiite, John Lennoniie; sikute plaatidega ei anna praeguse
kes on laialt populaarsed) rock- Biitli-ajast peale rock-muusika on Eesti umbes 600-st noorte-ansamb-
^ w ^ - . ! ^ ^ a i n u l t lõbusaks muusi- M korralikku ^ esiüist maailma jej^i^gg 26. apriUil 1983 ü- das jlias" ja„Odüsseia« kreek^
:,,Apdsin^ (nemkL^^^^^ kahseks eneseväljenduseks. Noorte: rockmuusika kultus mumid artikli - „Kalevide - Ka- laste hulgas üles kasvasid, enne
^f^^^^^ on need tunded levmud iga- vale ei meeldi, et eesti noorte-muu- inghse keeles" ^ puhul kui nad praegusel kujul Pisistratu-mngi^,
ja u k s ^ ^ et ^ ' ^ ^ ^
tud,,NoortelauIud'^ Vaikseid plaa- Nõukogude Lü^^^^^ JL
te on rohkem (4 pala plaadi peal) kord Nõukogiide Liidus muuto^^^^ ' ^
Nendel on Vitamiin", :
inglise keeles
„Kaseke*S „Magnetic
Band", „Radar", „Ruja", ,,Tõnis
Mägi ja Music Safe", jne. Aga olu­kord
on, siiski paranemas kui ar­vestada
seda, et eniie 1976. a. ei
olnud mitte ühtegi heliplaati Eesti
ansamblitest. 1969. aastal pandi
veto kahele Toivo Kurmeti an-
Tallmnäs peeti Eesti Rüküku laenu kulutamise kohta pidevalt
Kirjastuse, Polügraafia ja Raa- fiktiivsete ehitustööde vastuvõtuak-matukaubanduse
Komitee nõupida- te. Raamatupidamise andmeü on
sambU,,Virmalised" heliplaadüe mine. Aruttusel olid töötajate eel- veski ehituseks kuhitatud 41.775
ja seitse aastat möödus, enne kui seisvad ülesanded, kus Ä d h a l rubla ning objekt võeti 1981. a. 30.
ansambel ,,Apelsini" esimene LP peavad olenia ideoloogiatöö ja detsembril riikliku vasüivõtuko-tuli
välja. Oli aUes 70-ndate aasta- polütüise .kasvatustöö edasise misjoni aktiga ekspluatatsiooni,
te keskel, millal Moskva otsustas, täiustamise kiisiniused.()iev aastal selgus kontirolli-et
rock-muusika ei olnud nii halb, vis rohkem välja anda ihikirjan- misel, et Veski on lõpetamata. 12.-
hakkas toetama rock-festival^^ , _ ^. . , i , i i ^ - i
(konkurss, võistius; mitte lõbusta- kirjandust, parandada raamatute savt objekti lähedal halbades tin^^^«^P^^^ ^^«^ pikkuse ^ kahe-kohnandiku
miseks nagu rock:festival Läänes), kujundust ja polügraafiHstt^ neist on muutu- ^ f ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ y W.F.Kirby, piiril ^ on jaotatud peagu kaheks
ja esimest korda lasid üht Lääne ning tihendada loomis FJ..S., F.E.S., ete., conespondm| ning lõunapoolset kolmandikku on
rockmuusikut teha konserttiirnee^^^^^m^^^^ noomitus ja "lember öf the Finnish Literary vahel nmietatud Pihkva (Pskov)
Nõuk)gude Ludus (see oli Elton toritega, samuti; ku^jandusteadlas- tehakse mähaarvestusi kahjude hü-
Jöhn).;Süski süsteem teeb LP saa- te ja krütikutega. vitamiseks kahe kuu palga ulatu-
^ , ses.
siooni kirja teel sisse saata, kuid- Sissejuhatuses toob autor ära
igapäevase töö surve puhul jäi s^e (tarvitades niihästi Esthonia kui ka
tegemata. Kui aga ühes äsjases le- Estonia) geograafilist, topograäfi-he
numbris ilmselt crescendo il- list, poUitilist ja keelelist olukorda
mega teine artikkel samal teemal ja asendit kirjeldava osa.
ilmus, otsustasüne, et see teatud Autor kõneleb ka värsimõõdust,
mformatsioon on oluline. Nüsiis: mis on „eight syllable trochaic" —
Raamat, miUe alusel see „Kale- eestlaste ja soomlaste poolt kõige
vide" on kirjutatud, on ilmunud tavalisemana tarvitatud. Ta märgib
1895. aastal Londonis, Inglismaal, muuseas ka, et selle värsimõõdu
John C. Nunmo kirj astusel kahes adopteeris Longfellow oma „Hia-köites,
Eesti maakaardiga esiküljel watha's" . («Kalevala" Schiefner'i
(„with a map of Esthonia") peal- saksakeelsest tõlkest),
kirja all: „The Hera of Esthonia Peipsi (Peipse, Peipus) järve kir-and
pther studies in the Romantic jeldusega ühenduses võiks huvita-
Literature of that Country." — vana ära tuua järgmist: Järv •—
mise raskeks. Firma „Melodia"
järveks, yõibrolla, nimetab autor,"
Eessõna antud juhul pn päris oli see mõlemate osade kitsuse ko-oluline
peagu tervikuna ära tuua: hai, kust kangelane läbi kõndis,
„Kui ma ,,Kalevala" ja Soome kuna isegi suure tormi ajal vesi
kirjanduse uurimistööga alustasin talle ainult vööni ulatus? (Siin
—- kavatsusega seda poeemi aval- võibolla võhnalus arutluseks, et
Talluma hehplaadistuudios tehW Rapk rajooni Märjamaa sovhoo-jakmstinpukogu
poolt iaekuiüatudsis alustas 1981. a. majand omal otepää ja Haanja looduse üus,
helilindid koUetuvad ja vananevad Jg^^ ^gs^ ..
Moskvas, ülelüdulises matriitsi jär- seerimiseks saadi pangast pikaaja- mas. Snurtele majanditele on maa- f ^^a mgliskeelses väljaandes, mil- hiigelrass inmikonna ajaloos mitte
jekoms sageu 2-5 aastat. Näiteks usjj-^u, Osa seadmete puuduml- harimine künklikul pimiasel tüli- lep, ma ikka Tcel tegevuses olen, puht-legendaarne polpgi ja et eest-ansambU.
„Fix'HeUplaadi w^^^^^^ lased selles asukohas juba tol ajal
jal vananes seal umbes 2 aastat, ei lõpetatud. Pangale aga esitati tudjärsumad mäekaldad ning ma- kogumine ka naabermaade kirjan- eksisteensid.> _ '
Hiljuti ilmunud „Ruja" LP läks dalamad kohad järvede ümbruses "^use vaatlusele. Olin lootnud leida Autor on Eesti müütilise kange-kiiremini,
kindlasti sellepärast et
pühendasid selle kavalasti Nõuko­gude
Liidu 60. aastapäevale, mis
joli ainult aasta eemal.
Võrreldes Lääne olukorraga, heli-piäadištatakse
üldse vähe mtiusi-;
kat. Aastas ainult umbes 20 tundi
muusikat LP-de ja väikeste plaa­tide
jaoks oh Imdistatud Tallinnas.
Lääne ansamblite plaate lügub
Eestis põhiliselt mustal turul, kus
On lausa fantastilised hinnad (osa
plaate maksavad isegi 50—70 rub­la)
. r Plaadikaupluštes; on olnud
müügü ainult üksikud litsehts-heli-plaadid
nagu„Abba'Y ,;Beatles",
„Rolling Stones", „Bee Gees",
„Leo Sayer*-, „ John Lennon",
,,Paul HcCartiiey'^ ,,Cliff Ric-hard",
ja mõned teised. Osa nen­dest
on smgle heliplaadid ja ena­mus
neist on Läänes juba ajast
ja arust. Tõsisemat rocki ja intel­lektuaalsema
sisuga Lääne mood­sat
muusikat kauplustes lihtsalt ei
ole. Ja neid eelpoolnimetatud lit-sents-
plaate, mida on leida, tuleb
nii vähe et neid jätkub põhiliselt
vaid müüjatele ja vahel ka nende
tuttavatele.
LEOKANN,D.C.
212 Dinnkk CITO
TeL 489-0562
RUJA" 10.
KONTSERT
. 1981. aastal detsembris toimus
Tallinna uues linnahallis (mis val­mis
1980. a. suvel — vahetult olüm­piaregati
eel)„Ruja" 10. aastapäe­va
konsert.Konserdi esimesel poo­lel
kõlasid VANA „Ruja" (s.o.
l lepavõssa kasvada. Viimasel ajal ^Kalevipojas" „Kaievala" eesti lase nhne — Kalevipoeg — jätnud
! on suures ulatuses istutatud kuuse- (Esthonian) varianti, kuid leidsin muutmatuks (patronüüm).
metsa ka küllalt laugjatele nõlva- ta olevat nii. erineva ja samal ajal Võrreldes Soome ja Eesti müto-dele,
endistele põldudele. Selletõttu nii huvitava, kui. maha arvata loogiat, arvab autor, et „Kalevi-olevät
endine ümbrus oma ilu kao- koormav ja mitte-oluline aine, mis poeg" on arhailisem (more archaic
^ tarnas, paljud endised taluhooned on peateemale lisatud, et ma lõ- and more heathenish) kui Kale-
" ö n hävinenud või ajahamba pure- puks otsustasid ' ^
tud, Õued, aiad ja põllud võsas, avaldada proosas, eriti kuna mida- Allakirjutanuil on^olnud võuna-
MitW pool ön lastud k M ^
DÖGTOR OF CHIR0PRACT3C dä külavaheteed, m risustu- tatud ei ole, peale mõningate ju- nautida W. F. Kirby „Kalevipoe-nud.
10^15 aasta pärast võivat huslikkude, ajakirja artiklite." • ga" originaalis. Nautida sellepärast
igal pool oUa me^s ja "ilusast kor- »Eesti (Esthonian) rahvajutud just, et on väga hea meel näha sel-rastatud
taludega kuppelmaasti- (folktales) on samuti väga huvita- list ünetlusega hindavat tööd oma
'kust jäävat vaid kaunis mälestus, vad ja paljudel puhkudel äärmiselt rahva kirjavara suhtes ja veel sel-
^ originaalsed ning ei ole kunagi il- lise haruldaselt täpse ja asjatund-
Köhtia-Järvel aruüesp^^^^ mumidjnglise trükisõnas. M ^ ^ ^ lücu töömehe _s^^^
^ kondpäevawobleeme. üldisele sei- r^st vahsm ma seena kullaltki ise- Kirby seda naib olevat^lmid. ,
sukohale, et kõik on ikka paremu- ioomulÄe^ jutte nmg hsasin mc- Mis puutub Lou GoWe imndise
se poole läinud selgus siiski veel ned ballaadid ja luhipoeemid. See autori toosse: kui taon W. F. Kir-cnendiised
U ^ et linnas on väga halb eläiüke va- viimane osa pole küll palju Toh- by ,,Kalevipoja" , valitud ametel
või cttevfitotÄD, mstamine^^V^^ kui „Kalevipoja lisa, ehkla mmgisuguse fantastilise' toq kirju-gelikult
olevat see juba vana prob- ta on raamatu lõppu asetatud." tanud ja seda ka nii nimetab ^
leem, aga senikaua kui see on la- „Eesti ballaad-literatuur on to- olgu pealegi. Kirjutatakse igasugu-hendamäta,
on mustaks plekiks hutu (enormous) ja praegu ainult seid lugusid,
parteielus. Septembriks lubatakse osaliselt uuritud mng avaldatud Mis aga kiita ei ole on s^e, et
siiski käiku lasta köögiviljakombi- isegi originaalis, selletõttu on enne- selle rahva asjatundjad, kelle folk-naadi
esimene järk — "esimene aegne, seda siin üksikasjaliselt kär loori alusel selline fantaasia on kir-hektar
kasvuhooneid. Kä olid arut- sitieda^ ka pole mul selleks praegu jutatud, ülepeakaela vaimustusest
lusel partei .ridade kasvu ja tugev- aega ega ruumi." ' kogu asjale, kaasaarvatud meie
damise küsimused. Linna parteior- „Otsustati lisada ka „sketch- folkloorile, tragikoomilise, värvingu
gänistatsioon võtab aastas vastu map" sellest vähetuntud maast, annavad — selline„Kalevide" ole-partei
liikmekandidaadiks keskmi- kaasaarvatud mõned kohaninied, vat Eesti rahvaluule edutaja jne.
selt 270 inimest, kellest töölisi ole- millest eriti juttu on. Eesti folk-li- Folkloor kas on või ei ole. Sel-vat
70 prots. ja kommunistlikke teratuur isegi ihna ballaadideta on lest tõlked ja ainetel kirjutised
noori 72 pr ots. Kuid seniste noor- väga laiaulatuslik uurimus-ala; ma peavad olema täpsed ja vastavalt
te kommunistidega olevat vaja te- ei paku sim enam kui näidiseid selgitatud^ W. F. Kirby töö on sel-ha
tugevat kasvatiistööd Kohtla- (speeimen) mõnedest kõige kerge- line. Mis puutub L. Gõble töösse^
Järve on juba ammu saanud vene minikättesaadavamaist allikaist, siis on võimalik, et autoru oli ka-
Mul pole võknalik teha praegu sutada n.n. vigane koopia Kirby
enam — oma professionaalse töö „Kalevipojast", s.t. origmaal-raa-tõttu,
kuna minu „Kalevala" töÖ mät, kust puudusid teatud osad.
on niigi juba kaua viibinud. Antud juhul arvatavasti eshnesed
E L E K T R IK
762-9190
IIT.E1044
'CBLVrH
lON AIR APPUANCE SERVICE
31 aä^t tööpraktikat
elamlskonnaga linnaks.
Annetused, testamendi-pärandused
„Ruja*J enne 1974. a.) lood, milles ja mälestikondid on Talliimas jagati välja kunstiuku-ÄÄÄteTs^
SS^^ä^^ ^'^^^^f^^ —1 (outlying lebeMiUed, ees^^^ ja .aakaardi-po..
el^aid^o.a . o ^ a l g i ^ ^ noort.le « kos- parts) nagu S<..es_ja_ E ^ ^ ku- ga; n ^ ^jaMa. osa^^se^
muusikarahulduse 70-ndate aastate
algupoole teismelised. Nende 10 Eesti
aastat hooremad õed-vennad. TÄ- kaudu tulumaksuvaba
NAPÄEVA ,,Rujä" (S.O. ,,Ruja*v saami^^ Maja, 95ipkeVases osakonnast määral kui mujal. „Kaleva- Meie kohus, kui „Kalevide" au-peale
1975. a.) fan'id istusid saalis Broadview Ave. Toronto, Ont. konnas 8. Ruumi- ja mööbl&ujun- la" ja „Kalevipoja" avaldamine toriga üldse ühendus Võeti —
aga õlgu kehitades. Seda niaruli- M4K 2R6 duses arhitektimri päevases (publishing) käesoleval sajandil an- oleks olnud tutvuda „Kalevide"
osakonnas 112 õhtuse^^ nab silmatorkava (striking) näite algallikaga ja alles siis oma järel-naš
2. otse meie sihnade ees vüsist, toi- dused teha. L. <& Vo "
sem oli nende kaasaelamine kon-serdi-
teisel pooletj-mis ^algas noorte