1977-01-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
0 E . E S T l Nr. 2 XXVI aastakäik Teisipäeval, 11. jaanuarU 1977 - 'S^esday, January U. 1977 üksiknumbri luna 35 cents , / - -9 Tofieaegne ^peaminister King Msiis yeneSaste spioncBCsshi lugu ^vcalikku^e eest varfafa OTTAWA — Kanada endise peaministri Mac enzie Kingi päevikud 1946. aastast tehti avalikuks ninglt^gu 1951. aastal surnud peaministri väljendustest selgub, pidas ta N. Liidu suure spionaazbiafääri paljastamist Kanadas iileloomulike jõudude teeneks. Macenzie King tegeles tear tavasti väga palju spiritismiga, hauataguse eluga Ja uliloomulllkG Jõududega Ming sidus sellega ka n, n. Gouzenko spionaazhiafaäil. l e v i k u s t selgub kuivõrd naiivsed olid kanadala.sed' ja samuti teised lääneriigid venelaste suhtes, kelledega koos nad Teises maaümasõjas Saksamaa vastu võitlesid. K u i N . Liidu Ottawa saatkonna sliifriametnik Gouzen-ko saatikoraiašt põgenes ja Royal Canadian Mounted PoIice'iga kontakti võt-tis, • ^ süs 1 pidasid politseivõimud Gouzenkot lihtsalt tülikale meheks, kes võib rikkuda Kanada ja N. Liidu vahelisi vahe? kordi. ' Kui Gouzenko läks Kanada koh-tuministseriiuni, siis ei tahetud temast midagi teada ning üks ametnik tegi korralduse majast laiikumisjeks. - Peaminister King hakjfeas Gouzenko seletusi tõsiselt võtma a l les siis kui talle onainiti, et N. Liidu Ottawa saatkonna ametnikud on Gouzenko korterisse sisse tunginud ja selle läbi otsinud. Samuti saadi tõendusmaterjali purjus peaga kaklemise pärast Torontos arreteeritud N. Liidu sõjaväeliselt atasheelt, kelle juurest leiti dokumente, mis kinnitasid, et saatflcond oli rahalist tasu maksnud spioonidele, keda Gouzenl^o oli indentifit-seerinud. Gouzenko paljastused olid suureks shokiks Kanadale, ühendrii^ kidele j a Inglismaale, eriti aga peaminister Kingile, kes respekteeris Stalinit. Sellest tulenevalt oli King k a spionaazhiafääri kph-t- a esimese informatsiooni andmisel väga tagasihoidlik mainides, et ta usaldab Stalinit j a vene rahvast. . • Ta pidas vajalikuks lisada, et see afäär ei riku mõlema maa vahelisi suhteid vaid liidab neid veelgi tugevamalt kokku. Kingil ja tema lähemal nõuandjal välisministri abil Norman RobertsõnM õnnestus kogu lugu viie ikuu kestel avalikkuse eest varj ata ning selle tõi avalikkuse ette Ühendriikide- ajaikirjanik Drew Pearson. NEW YORK (VES) - Kui eestlaskond kaotas surma läbi 1951. a. grillis luuletaja Henrik Visnapuu, loodi Ülemaailmse Eesti Ühingu juures temanimeline kirjandusauhind. Auhind anti esimest korda välja kadunud luuletaja sünnipäeval, 2. jaanuaril 1953 August Mälgu romaanile „Tee kaevule". Sel aastal tideb auhind seega väljaandmisele 24. korda. Laureaadiks on zhürii otsusel koi. Alfred Luts. Henrik Visnapuu nimelise K i r - jajidusliku Fondi . valitsuse poolt mcK>dustatud zhürii otsustas oma koosolekul 16. detsembril New Yorgis määrata auhind Rootsis eluneva koi. Alfred Luku kaheköitelisele mälestusteosele „Heitlus-le keerises'-. • • Zhürii, mille koosseisu kuulusid foag. Mall Jürma (ka Fondi esimees), dl'. Alfred Kurlents, dr. Vdktor Kõressaar, di'. Felix Oinas ja kirjandusloolane E t i Sirg, langetas otsuse veehduniuses, et vaatlUvSe all oleva perioodi loomingu paremiku seas küünivad eriti esile kas vahetud võiiikt-sienaliseeritud memuaarteosed, mille elamuslikuks ja taideliseks tagapõhjaks on II maailmasõda. Otsust põhjendas zhürii järgmiselt.'.• ^ •.Mälestuste raamat „Heitlu&te keerises" on ülima selguse ja tasakaaluga kirjutatud.teos, mis tõustes kõrgemale autori isikliku elu ja läbielatu edasiandmisest toob lugeja silmade ette • haarava ja traagilise pildi iseseisva Eesti sõjaväest II maaümasõja saatuslikel aastail. Sisaldades rikkalikke ja faktilisi andmeid Eesti i Vabariigi kaitsejõudude organiseerimisest, juhtkonnast, ettevahnistusest) relvastusest ja vaimsusest i on see raamat ühtlasi püsivaks mälestusteo-sdks iseseisva Eesti sõjaväele." Lisada võiks veel, et kolonel Alfred Luts on sündinud Helmes 10. aug. 1899 ning võtnud vabatahtlikuna osa Eesti Vabadussõjast. Ta on lõpetanud Kõrgema Sõjakooli ning teenmud kindral Laidoneri lähema kaastöölisena Sõjavägede Staabis, viimati operatiivosakonna ülemana. HELSINGI — Soome vabariigi president U. Kekkonen andis Mõrvas N. Liidu kommunistliku partei keskkomitee peasekretärile' Brezhnevile üle' Soome Vaba-rügi (kõrgeima riikliku aumärgi — Soome Valge Roosi ordeni suurristi koos ketiga. Soomes mainitakse, et see autasu Brezhnevile oli „tOhutu panuse eest rahu ja rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisel ning väljapaistvate teenete eest N. Liidu ja Soome vabariigi sõbralike heanaaberlike suhete arendamisel ning 70. sünnipäeva puhul." MOSKVA - Nõukogude Liidu president Nikolai Podgomõi kavatseb käesoleva aasta alul külastada Zambiat, Mosambiiki ja Tan-zaaniat. See on esimene kord, et üks Kremli tippmees külastab Lõuna-Aafrikat. Poliitilised vaatlejad mainivad, et selle reisiga rõhutavad venelased oma diplomaatilist hu\i selle piirkonna vastu kus tjhendriigid. ja Inglismaa on näidanud viimasel ajal suurt aktiivsust Rodeesla konflikti lahendamisel. N. Liit on süüdistanud mõlemat maad, et nad katsuvad tugevndada valgeid natsirezhüme. Selles reisis nähakse Podgornoi katset initsiatiivi oma kätte võtta. Toronto Eesti Baptisti ri! saadab Reet Luup. inoortekoor Aime Hanslepa juhatusel esitamas Jõululaule, Mave- Poto: Ihne Lülevaxs Era . syVis@ ¥cais€syy r i m e s e g c i Toronto ajaleht „Globe and Mail" avaldas hiljuti pikema kirjutise Tartu GoHege^i kohta, mainides, et Tortu Gollege mänedzher Ervin^Mägi kavatseb taotleda Tartu CoUege'ile erand-staa-tust Landlord and Tenant Aefi eeskirjadest pääsemiseks. E. Mägi kinnitas Vaba Eestlasele", ^ Tartu taotleb õieti võimudelt Mnnitust, et ta ei kuulu teiste üliõpilasmajade eeskujul Landlördi and Tenant Aefi eeskirjade; alla. yys ,Ämeerika Hääle" Suure lumetormi tõttu, mis katkestas liiklemise Torontos, jäi tänase numbri väljasaatmine ühe päeva võrra hiljemaks, esmaspäeva 10. jaan. asemel 11. Jaan. T.E. MEgSKOORI toimub Eesti Majas pühap.^ 16. jaäi. kell 2.30 aastate jooksul kontsertidel Auhind lanM. ja pesisionäridele $3.— saadaval koorüükmeilt > Eesti Abistamiskomiteest Ameerika Hääle eestikeelsete saadete toimetuse juhtkonnas toimus muudatus. Senine juhata-j a Voldemar Veedam, kes vaheajaga tööi^amises Kongressi raa-mat^ ogus pikka aega töötas saadete toimetuses, määrati, pärast J . Kitzbergi puhkepaigale mjne-mist saadete juhatajaks. Nüüd jõüdis kätte tema puhkepaigale minemise aeg, mida oli pikendatud seaduses lubatu piirides. Saadete uueks juhatajaks nimetati Ilmar Mikiver toimetuse koosseisust, kus ta töötab alates 1974. Aastatel 1954—1959 oli ta saadete tjoimetuses Münchenis. Uus juhataja on õppinud Tartu ülikoolis, siis Stokholmi j a Uppsala ülikoolides, lõpetades vüma-se humanitaarfakulteedi iteatri-ajaloo, psühlioloogia,' pedagoogika ja ka muusikateaduse alal. Tartu College'i juriidiline staatus kerkis päevakorrale seoses George Dowse nimelise, üürilisega, kes asus Tartu Golegelsse elama möödimud mais, kuid keel- |ujs sügisel • üliõpilaste . itulekul l^küinast, : mainides, et temale ei ole Landlord and Tenant Aefi alusel ette teatatud korteri ülesütlemisest, talle ei maksetud iütressi üürihinna eest ning te^ ma ruum olevat ebaseaduslikult lukustatud. Ta esitas oma kaebused kohtusse, kus küsimus pidi tulemaa arutusele möödunud esmaspäevad. E. Mägi mainib, et kui Tartu Gollege. mõistetälise süüdi, süs kaebab ta- edasi, taotledes Tartu Collegel eraldamist Landlord and Tenant Aeti eeskirjadest. E . Mägi arvates on Tartu College'Ü Landlord and Tenant Aoti alusel raske mmne suvel välja üürida, kuna seadus nõuab üürilistele 60 päevast ülesütlenüst. Kui mõni suvine üüriline tuleb näiteks Tartu Collegelsse elama 1. augustil, siis on temalt võimatu iiliõpilaste saabumisel sügisel korterit ära võtta kuna seadus nõuab 6© päevast etteüt-lemjse aega. Seoses George Dowse vahejuh- ' tumiga. on kerkmud päevakorrale jka üliõpilaselamute suvine^välja- , üürimine isikutele, kes ei ole üliõpilased. Tartu Gollege ehitati valitsuse Gentral Mortgage and Housing Corp. laenuga, miHe tingimustes mainitakse, et Tartu Gollege ei tohi eluruume välja üürida isikutele, kes ei ole registreeritud ning e i käi ülikoolis, k o l - ledzhis- või koolis. E. Mägi mainib, et Tartu CoUegelle, Neill- Wycik College'ile ning teistele sellelaadilisteie histitutsioonidele on antud Central Mortgäg^ and Housing Corp.-i poolt vaikne nõusolek x suvehotellina töötamiseks ja tubade mitteüll- •. õpilastele välja üürimiseks,. .• 'kuna vastasel korral peab Tartu oma sissetulekute ja väljaimine-ikute tasakaalustamiseks timdu-j vait tõstma talvel üliõpilastele I väljaüüritavate tubade hinda. jTartu CoUege on seni selle põhi- I mõtte alleel töötanud j a (suvised üüriiised on ilalikuniid 1. septemb- ' r i l üliõpilaste tulekul. Ävatdks® 1 jaaBiycif II STOKHOLM (EPL) — Ernst Idla seisab aastavahetusel oma elu suure triumfi läveL 17. ja^muaril avatakse nime^^^^ leks ajaks vahntv uus Idla^tsentrum Stokholmls. Tsentrum, miHe rootsi ühis^ kond on talle loonud tänuks teenete eest moodsa võimlemiskoo-li loomisel Rootsis, mis ühtlasi kujunes rahvusvaheliseks. Kolme aastakümne pikkuse tegutsemise järele ikoguneb I<Ma-liikumine üheainsa katuse aUa, mis on ühtlasi nii tegevus- k u i rahvusvaheline pedagoogiline rtsentrum. ,,Intemational Headquerters-for Idlä Method", rahvusvahelme Idla-meetodi peakorter, seisab uksesildil inglise keeles, .rootsi keeles aga lihtsalt „Idla-Center". Asutus asub Stokholmi Södras, Roseniundsgatan 29, hoones, mis mitte ;^aua. tagasi õli Asea elektrimootorite vabrikuks, ent nüüd on ulatuslike ümberehitustega Wudetud, oma uuele otstarbele vastavaks.' — Ma olen tänulik ja uhke, üt- KORP! FIDENTIÄ korraldusel KLÄVERIKONTSERT Tartu College'is pühapäeval, 23. Jaan. kell 6 õhtusi. Pääsmed $3.50, õpilased ja pensionärid $2.00 leb liigutatud Ernst Idla, kes isiklikult (koos tütre Ingrid Idlaga on detailselt läbi töötanud, arhitektiga kogu ümberehituse. Tanulik on Ernst Idla lida^Stiftelse-niie, millise kaXidu võimaldus teostada tema suurt unistuist. Sihtasutuse jühilcš oli lands-hövding Jarl Hjalmarson, elestte-te vana sõber, kelle sidemetega õnnestus projekti taha koguda liü 'kultuuri kui tööstusringkon^ di: tugeva panuse andsid siäit. ASEA ja Wallenberg-Stiftelsen. Uue keskuse ehituiskulud ulatuvad nimelt miljonile, millest pool on viimatinimetatud sihtasutuse donatsioon. ; Kuigi 17. jaanuaril' hoone juba kasutusele võetakse,' lõpetatalkse ehitustööd tegelikult alles keva» del, millal tounub k a pidulik avar mine. (EPL/JK). " TRADITSIOONILINE Eesti Majas 5. veebruaril 1977, algusega kell 6.30 õ. Eeskavas:mOYMADALVEE--akordion TANTS •BAÄil'^^^#^^^ ettetellimiseks helistada pärast kella 5 õhW tel. 421-1416 Saarlaste Ühingiii juhatus Hoidk» e/ovano Põhia-Ameerika ainuke kakskorda nädalas ilnuiv eestikeelne ajalehf — tellige ,Xaba fosffasf" TenimiskapoBg lk. 3
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 11, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-01-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770111 |
Description
Title | 1977-01-11-01 |
OCR text |
0 E . E S T l
Nr. 2 XXVI aastakäik Teisipäeval, 11. jaanuarU 1977 - 'S^esday, January U. 1977 üksiknumbri luna 35 cents
, / - -9
Tofieaegne ^peaminister King Msiis yeneSaste spioncBCsshi lugu
^vcalikku^e eest varfafa
OTTAWA — Kanada endise peaministri Mac enzie Kingi päevikud 1946. aastast tehti
avalikuks ninglt^gu 1951. aastal surnud peaministri väljendustest selgub, pidas ta N. Liidu suure
spionaazbiafääri paljastamist Kanadas iileloomulike jõudude teeneks. Macenzie King tegeles tear
tavasti väga palju spiritismiga, hauataguse eluga Ja uliloomulllkG Jõududega Ming sidus sellega
ka n, n. Gouzenko spionaazhiafaäil.
l e v i k u s t selgub kuivõrd naiivsed
olid kanadala.sed' ja samuti
teised lääneriigid venelaste suhtes,
kelledega koos nad Teises
maaümasõjas Saksamaa vastu
võitlesid. K u i N . Liidu Ottawa
saatkonna sliifriametnik Gouzen-ko
saatikoraiašt põgenes ja Royal
Canadian Mounted PoIice'iga
kontakti võt-tis, • ^
süs 1 pidasid politseivõimud
Gouzenkot lihtsalt tülikale
meheks, kes võib rikkuda Kanada
ja N. Liidu vahelisi vahe?
kordi. '
Kui Gouzenko läks Kanada koh-tuministseriiuni,
siis ei tahetud
temast midagi teada ning üks
ametnik tegi korralduse majast
laiikumisjeks. -
Peaminister King hakjfeas Gouzenko
seletusi tõsiselt võtma a l les
siis kui talle onainiti, et N.
Liidu Ottawa saatkonna ametnikud
on Gouzenko korterisse sisse
tunginud ja selle läbi otsinud.
Samuti saadi tõendusmaterjali
purjus peaga kaklemise pärast
Torontos arreteeritud N. Liidu
sõjaväeliselt atasheelt,
kelle juurest leiti dokumente,
mis kinnitasid, et saatflcond oli
rahalist tasu maksnud spioonidele,
keda Gouzenl^o oli indentifit-seerinud.
Gouzenko paljastused olid suureks
shokiks Kanadale, ühendrii^
kidele j a Inglismaale, eriti aga
peaminister Kingile, kes respekteeris
Stalinit. Sellest tulenevalt
oli King k a spionaazhiafääri kph-t-
a esimese informatsiooni andmisel
väga tagasihoidlik mainides,
et ta usaldab Stalinit j a vene rahvast.
. •
Ta pidas vajalikuks lisada, et
see afäär ei riku mõlema maa
vahelisi suhteid vaid liidab neid
veelgi tugevamalt kokku.
Kingil ja tema lähemal nõuandjal
välisministri abil Norman
RobertsõnM õnnestus kogu lugu
viie ikuu kestel avalikkuse eest
varj ata ning selle tõi avalikkuse
ette Ühendriikide- ajaikirjanik
Drew Pearson.
NEW YORK (VES) - Kui eestlaskond kaotas surma läbi 1951. a.
grillis luuletaja Henrik Visnapuu, loodi Ülemaailmse Eesti Ühingu
juures temanimeline kirjandusauhind. Auhind anti esimest korda
välja kadunud luuletaja sünnipäeval, 2. jaanuaril 1953 August Mälgu
romaanile „Tee kaevule". Sel aastal tideb auhind seega väljaandmisele
24. korda. Laureaadiks on zhürii otsusel koi. Alfred Luts.
Henrik Visnapuu nimelise K i r -
jajidusliku Fondi . valitsuse poolt
mcK>dustatud zhürii otsustas oma
koosolekul 16. detsembril New
Yorgis määrata auhind Rootsis
eluneva koi. Alfred Luku kaheköitelisele
mälestusteosele „Heitlus-le
keerises'-. •
• Zhürii, mille koosseisu kuulusid
foag. Mall Jürma (ka Fondi esimees),
dl'. Alfred Kurlents, dr.
Vdktor Kõressaar, di'. Felix Oinas
ja kirjandusloolane E t i Sirg,
langetas otsuse veehduniuses, et
vaatlUvSe all oleva perioodi loomingu
paremiku seas küünivad
eriti esile kas vahetud võiiikt-sienaliseeritud
memuaarteosed,
mille elamuslikuks ja taideliseks
tagapõhjaks on II maailmasõda.
Otsust põhjendas zhürii järgmiselt.'.•
^
•.Mälestuste raamat „Heitlu&te
keerises" on ülima selguse ja tasakaaluga
kirjutatud.teos, mis tõustes
kõrgemale autori isikliku elu
ja läbielatu edasiandmisest toob
lugeja silmade ette • haarava ja
traagilise pildi iseseisva Eesti sõjaväest
II maaümasõja saatuslikel
aastail.
Sisaldades rikkalikke ja faktilisi
andmeid Eesti i Vabariigi kaitsejõudude
organiseerimisest, juhtkonnast,
ettevahnistusest) relvastusest
ja vaimsusest i on see raamat
ühtlasi püsivaks mälestusteo-sdks
iseseisva Eesti sõjaväele."
Lisada võiks veel, et kolonel Alfred
Luts on sündinud Helmes 10.
aug. 1899 ning võtnud vabatahtlikuna
osa Eesti Vabadussõjast.
Ta on lõpetanud Kõrgema Sõjakooli
ning teenmud kindral Laidoneri
lähema kaastöölisena Sõjavägede
Staabis, viimati operatiivosakonna
ülemana.
HELSINGI — Soome vabariigi
president U. Kekkonen andis
Mõrvas N. Liidu kommunistliku
partei keskkomitee peasekretärile'
Brezhnevile üle' Soome Vaba-rügi
(kõrgeima riikliku aumärgi —
Soome Valge Roosi ordeni suurristi
koos ketiga. Soomes mainitakse,
et see autasu Brezhnevile
oli „tOhutu panuse eest rahu ja
rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisel
ning väljapaistvate
teenete eest N. Liidu ja Soome
vabariigi sõbralike heanaaberlike
suhete arendamisel ning 70. sünnipäeva
puhul."
MOSKVA - Nõukogude Liidu
president Nikolai Podgomõi kavatseb
käesoleva aasta alul külastada
Zambiat, Mosambiiki ja Tan-zaaniat.
See on esimene kord, et
üks Kremli tippmees külastab
Lõuna-Aafrikat. Poliitilised vaatlejad
mainivad, et selle reisiga rõhutavad
venelased oma diplomaatilist
hu\i selle piirkonna vastu
kus tjhendriigid. ja Inglismaa on
näidanud viimasel ajal suurt aktiivsust
Rodeesla konflikti lahendamisel.
N. Liit on süüdistanud mõlemat
maad, et nad katsuvad tugevndada
valgeid natsirezhüme. Selles reisis
nähakse Podgornoi katset initsiatiivi
oma kätte võtta.
Toronto Eesti Baptisti
ri! saadab Reet Luup.
inoortekoor Aime Hanslepa juhatusel esitamas Jõululaule, Mave-
Poto: Ihne Lülevaxs
Era
.
syVis@ ¥cais€syy r i m e s e g c i
Toronto ajaleht „Globe and Mail" avaldas hiljuti pikema kirjutise Tartu GoHege^i kohta,
mainides, et Tortu Gollege mänedzher Ervin^Mägi kavatseb taotleda Tartu CoUege'ile erand-staa-tust
Landlord and Tenant Aefi eeskirjadest pääsemiseks. E. Mägi kinnitas Vaba Eestlasele", ^
Tartu taotleb õieti võimudelt Mnnitust, et ta ei kuulu teiste üliõpilasmajade eeskujul Landlördi
and Tenant Aefi eeskirjade; alla.
yys
,Ämeerika Hääle"
Suure lumetormi tõttu, mis
katkestas liiklemise Torontos, jäi
tänase numbri väljasaatmine ühe
päeva võrra hiljemaks, esmaspäeva
10. jaan. asemel 11. Jaan.
T.E. MEgSKOORI
toimub Eesti Majas pühap.^ 16. jaäi. kell 2.30
aastate jooksul kontsertidel
Auhind lanM.
ja pesisionäridele $3.— saadaval koorüükmeilt
> Eesti Abistamiskomiteest
Ameerika Hääle eestikeelsete
saadete toimetuse juhtkonnas
toimus muudatus. Senine juhata-j
a Voldemar Veedam, kes vaheajaga
tööi^amises Kongressi raa-mat^
ogus pikka aega töötas saadete
toimetuses, määrati, pärast
J . Kitzbergi puhkepaigale mjne-mist
saadete juhatajaks. Nüüd
jõüdis kätte tema puhkepaigale
minemise aeg, mida oli pikendatud
seaduses lubatu piirides. Saadete
uueks juhatajaks nimetati
Ilmar Mikiver toimetuse koosseisust,
kus ta töötab alates 1974.
Aastatel 1954—1959 oli ta saadete
tjoimetuses Münchenis.
Uus juhataja on õppinud Tartu
ülikoolis, siis Stokholmi j a Uppsala
ülikoolides, lõpetades vüma-se
humanitaarfakulteedi iteatri-ajaloo,
psühlioloogia,' pedagoogika
ja ka muusikateaduse alal.
Tartu College'i juriidiline staatus
kerkis päevakorrale seoses
George Dowse nimelise, üürilisega,
kes asus Tartu Golegelsse
elama möödimud mais, kuid keel-
|ujs sügisel • üliõpilaste . itulekul
l^küinast, :
mainides, et temale ei ole
Landlord and Tenant Aefi alusel
ette teatatud korteri ülesütlemisest,
talle ei maksetud
iütressi üürihinna eest ning te^
ma ruum olevat ebaseaduslikult
lukustatud.
Ta esitas oma kaebused kohtusse,
kus küsimus pidi tulemaa arutusele
möödunud esmaspäevad.
E. Mägi mainib, et kui Tartu Gollege.
mõistetälise süüdi, süs kaebab
ta- edasi, taotledes Tartu
Collegel eraldamist Landlord
and Tenant Aeti eeskirjadest. E .
Mägi arvates on Tartu College'Ü
Landlord and Tenant Aoti alusel
raske mmne suvel välja üürida,
kuna seadus nõuab üürilistele 60
päevast ülesütlenüst.
Kui mõni suvine üüriline tuleb
näiteks Tartu Collegelsse elama
1. augustil, siis on temalt
võimatu iiliõpilaste saabumisel
sügisel korterit ära võtta kuna
seadus nõuab 6© päevast etteüt-lemjse
aega.
Seoses George Dowse vahejuh-
' tumiga. on kerkmud päevakorrale
jka üliõpilaselamute suvine^välja-
, üürimine isikutele, kes ei ole üliõpilased.
Tartu Gollege ehitati
valitsuse Gentral Mortgage and
Housing Corp. laenuga, miHe tingimustes
mainitakse, et Tartu
Gollege ei tohi eluruume välja
üürida isikutele, kes ei ole registreeritud
ning e i käi ülikoolis, k o l -
ledzhis- või koolis. E. Mägi mainib,
et Tartu CoUegelle, Neill-
Wycik College'ile ning teistele
sellelaadilisteie histitutsioonidele
on antud Central Mortgäg^
and Housing Corp.-i poolt
vaikne nõusolek x suvehotellina
töötamiseks ja tubade mitteüll-
•. õpilastele välja üürimiseks,. .•
'kuna vastasel korral peab Tartu
oma sissetulekute ja väljaimine-ikute
tasakaalustamiseks timdu-j
vait tõstma talvel üliõpilastele
I väljaüüritavate tubade hinda.
jTartu CoUege on seni selle põhi-
I mõtte alleel töötanud j a (suvised
üüriiised on ilalikuniid 1. septemb-
' r i l üliõpilaste tulekul.
Ävatdks® 1 jaaBiycif II
STOKHOLM (EPL) — Ernst Idla seisab aastavahetusel
oma elu suure triumfi läveL 17. ja^muaril avatakse nime^^^^
leks ajaks vahntv uus Idla^tsentrum Stokholmls.
Tsentrum, miHe rootsi ühis^
kond on talle loonud tänuks teenete
eest moodsa võimlemiskoo-li
loomisel Rootsis, mis ühtlasi
kujunes rahvusvaheliseks. Kolme
aastakümne pikkuse tegutsemise
järele ikoguneb I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-11-01