Vaba eestlane , August 9, 1977

              ^ ^ ^ ^
Lk. 2
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: Ö/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Ärro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, OntM6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kmalutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHMNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga üSA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.-
$31.50 ja veerandaastas $16.50'
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 e.
Published by Free Estonian Publisher; Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
VABA EESTLANE težsipäevaJ, 9. augustil 1977 — Tussday, August 9,1977
i f ^ „ i , . . i . i j i i i i rr
Toroatos Yonge'i tänava prosti­tutsiooniga
opereerivate ettevõtete
piirkonnas toimus äsja vapustav
mõrv, mille ohvriks langes 12-aas"
tane saapaviksijana oma perekon­nale
lisasissetulekut teeniv portu­gali
immigrandi poeg Manuel
Jaques. Poisikese juures oli tar­vitatud,
seksuaalset vägivalda ning
pärast seda oli ta uputatud vee-kraani
kausis ning toimetatud ta
laip ühe prostitutsiooniga tegele­va
ettevõtte maja katusele, kus
see leiti. KaMlusalustena on taba-tud
neli meest, kes tegutsesid ühes
•prostitutsiooniga tegelevas ette­võttes
väljaviskajatena.
Nii kõlab Toronto ajalehtede le­hekülgedelt
nopitud resümee, mis
kirjeldab masendavat mõrva, mil­lele
leidub harva võrdset krimi­naalkuritegude
ajaloos ja mis ei
ole suart tähelepanu jä publitseeti
leidnud mitte ainult Torontos vaid
kogu Kanadas. ^
See mõrv suunab Toronto elani­ke
tähelepanu jälle kurikuulsale
Yonge'i tänava prostitutsioonipe-sale,
mille likvideerimiseks ame­tivõimud
ei ole leidnud abinõusid
ning on jäänud Toronto head ni­me
hävitavate prostitutsiooni-ettevõtete
tegevuse ükskkõifeseiks
pealtvaatajaiks. Nüüd kus väike
vaesest perekonnast pärit saapa-yiksija
toimetati suurte rahvahul­kade
osavõtul oma viimasele puh­kepaigale,
on hakatud uuesti rää­kima
rangemate abinõude tarvi­tusele
võtmisest Toronto linnasü­dame
mädapaisete likvideerimi­seks.
Tavalisel kodanikul on aga
põhjust jääda ka praeguste sea
düste ja määruste andjate ning
advokaatide tegevuse suhtes umb­usklikuks
ja kahtlejaks, kuna ka
varem on selle küsimuse lahenda­miseks
palju sõnu kulutatud ja
ajalehtede veergusid täis trükitud,
kiud kahjuks jutud on jäänud Ju­kuks
ja teod on jäänud tegemata.
Kuid Yonge'! tänava mõrva pu­hul
ei saa liahjuks mööda minna
faktist, et siin pole tegemist ainult
Yonge'i prostitutsioonipesadega
ja nende likvideerimise vajaduse­ga.
Nelja looma tasemele lange­nud
mehe vägivald 12 aastase abi­tu
poisikese kallal näitab meile, et
Kanadas on midagi tõsiselt viltu
ning et ühiskonnas hakkavad või­mutsema
tendentsid, mis vihjavad
mandumisele jä dekantsusele. Kui
sellise seksuaalmõrva oleks soo­ritanud
ainult üks isik, siis oleksi­me
meie võinud rääkida vaimu­haigusest
või normaalse mõistuse
kaotanud inimesest. Kui aga sel­lise
elajaliku teoga saavad hak­kama
ühises koostöös neli meest,
siis tuleb põhjusi hakata otsima
I mujalt —• ja neid põhjusi on palju, j
Kanadas .väljaku,
liteedi kollaselt on võetud kurjate­gijate
ja nende karistamise suhtes
rakendamisele liberaalne poliitika
ja paljud kurjategijad pääsevad
kohtu küüsist väga kergete karis­tustega
või jäävad hoopis karista­mata.
Politseivõimud on sattunud
sellise poliitika tulemusena väga
ebamäärasesse olukorda, kujia
ühest küljest nõutakse neilt ener­gilist
kuritegevuse vastu võitle­mist,
kurjategijate paljastamist
ja nende arreteerimist, kuid sa­mal
ajal juhtub sageli, et kurjate­gija,
kelle tabamiseks nad palju
vaeva ja aega kulutanud ja kelle
nad trellide taha toimetanud, tu­leb
neile juba järgmisel päeval
tänaval vaba mehena vastu.
Surmanuhtluse ärakaotamisega
tegi Kanada föderaalparlamenl
kogu Kanadale suure karuteene,
kuna äsjane mõrv kinnitab, et
inimühiskonnas sooritatakse ikka
veel kuritegusid, mille ainsaks ka­ristuseks
on surmanuhtlus ja
inimloomade ühiskonnast igave­seks
eraldamine. Kui parlament
selle otsuse tegi, siis talitas ta
tõenäoliselt Kanada rahva enamu-
Eesti Liit Kanadas, Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul ja VancouVeri^ Eesti Seltsi esindajad
arutasid Vancouveri Eesti Päevade ajal mitmesuguseid koostööküsimusi. üksneist toimus Eesti Päe­vade
esimehe Boris Tesnoyi kodus, kus E LK esimees' R. Kreem infomeerislääneesindajaid mitmesu­gustest
sammudest meie rahvusliku töö tõhustamisks. Pildil istuvad vasakult: Eero Muna, Vera õuna­puu,
Boris Tesnov, õp. Oskar Pastik, Siiri Muna, pr. Tesnov, Maila Taimre (Austraaliast), Irene OUjum
ja Robert.Kreeni. • . ',. : ' ... • : ; _Fotor
Strateegiliselt ja maapõuevarade poolest tähtis Angoola on muutunud juba suurel määral samasu­guseks
N. Liidu satelliitrügiks kui Ida-Euroopa riigid. Tema presidendi Agostinho Neto valitsusel ei
ole enam palju öelda ka oma riigi sisemistes as
Angoola olukorrale on hiljuti pü­hendanud
artikli Inglismaal ilmuv
ajakiri East-West Digest; selles
tuletatakse meele m.s. kaht aval­dust
ameeriklaste poolt Angoola
küsimuses: mitte.väga kaua aega
itagasi avaldasid ühendriikide va­litsuse
esindajad lootusrikkalt, et
Angoolast kujuneb „N. Liidu Viet­nam
ii
Ja hiljuti väitis Ühendriikide
UNO-s olev suursaadik Andiew
Young, et „kuubalased on staBl-liseerinud"
olukorra Angoolas.
Niisuguste ameeriklaste. „lootus-te"
varjus on toimunud Angoola
se arvamise vastaselt ja tegeli-1 tegelik muutumine N. Liidu sa-kult
oleks see põhilise tähtsusega telliidiks. Zaire presidendil Mobu-küsimus
tuhiud panna rahvhhää- tui on dokumentaalseid tõendeid
letusele. Selle otsuse tegemisel ei sellest, et mõni aeg tagasi Angoo-kanna
vastutust mitte ainult või- last Zairesse teostatud sissetungi
mul olevad liberaalid vaid ka olid plaanitsenud N. Liiit ja Kuu-opositsioonis
olevad^ konservatiaJba. President Neto oli ainult ma-vid
ja sotsialistid, kelledest pai- lend kogu selles Operatsioonis,
jud toetasid surmanuhtluse kaota- Kuid ka Angoola sisemises elus
mist. ' on Netol suuri raskusi. Maad va-
•Kanadas viimaste aastate jook- itsevä organisatsiooni MPLA ju-sul
läbilöönud teooriad, et surma- hid ei. ole rahul sellega, et kuuba-nuhtlusel
ja kõrgetel karistus- lased ja'idaeurooplased on võtnud
määradel ei ole preventiivset toi- endi kätte kõik juhtivad posltsioo- ga. ebasoodsa kaläpüügl-lepingu.
ganisätsiooni ComeGoni liikmeks.
Pärast president Neto külaskäiku
Moskvasse m.a. oktoobris on Ida-
Euroopast Angoolasse tulevate
telmifete, põllumajanduslike ja
majanduslike „asjatundjate" vool
muutunud otse uputuslikuks.
Nüüd otsustavad vene ja kuuba
asjatundjad, kes võib tulla An­goolasse,
kes mitte, kes võib
lahkuda Angoolast, kes mitte,
milliseid õigusi on iiksikisikuil
ja organisatsioonidel,
mida Angoola veab sisse ja mida
ta välja veab, kui palju raha võib
riigi trükikoda trükkida jne. Köh-viplantaazhidel
valvavad kuuba­lastest
järelvaatajad, et sinna
sunnitööle toodud töölised töötak­sid
usinasti. -Töölisi saadetakse
ühest paigast teise ja ühelt töö­alalt
teisele, ette teatamata ja
vasturääkimise õiguseta.
Möödunud oktoobris kirjutas
Neto Moskvas alla 20-aastasele
sõprus- ja abistamislepingule. An­goola
on teinud N. Liiduga ka vä-i
N. Liidu pressibüroo Tassi tea­tel
sai Angoola selle lepingu ja
korralduse alusel möödunud
aastal 20 000 tonni kala.
met, ei vasta tegelikkusele ning | nid.
need seisukohad ei ole millegagi
tõestatud. Tegelik elu kinnitab
hoopis vastupidist nagu seda näe­me
ka Torontos äsja toimunud
mõrva puhul. Kui need neli meest
Põlluharijate keskel m viha
maal elava 15.000 kuuba sõduri
vastii eriti suur selle tõttu, et
nad röövivad karja ja vilja.
\
Selle järgi võib N. Liit püüda pii­ramata
hulgal kala Angoola vetes,
mille eest annab 12% saagist An-goolale.
;
Kuid Tass vaikis, et a. 1974, enne
kui MPLA ja Moskva oM Angoola
„vabastanud", oli Angoofa kala­saak
500000 toimi.
Enne iseseisvust oli Angoola,
maailmas suuruselt neljas kohyi-toodangus.
Möödunud aastal mä­danes
kohvisaak -põldudel, kuna
Bakongo suguharu, kelle liikmed
olid ohiud traditsioonilised plan-taazhitöölised,
võitles FNLA par^
tisaniüksuste ridades. Angoola
põllumajaiiduslik ja tööstustoo­dang
on umbes ndjandik sellest,
mis see oli enne iseseisvust.
Märtsis 1975, enne iseseisvust
toiniunud rahutuste ajal tea/täs
Angoola Tööstusliitj et toodang
liiaa 110 suuremas tööstusettevõt­tes
; oli langenud kimi 90%. Pärast
seda on enamik nendest ettevõte­test
lõpetanud oma tegevuse, üle­jäänud
on natsio'naliseeritud ja
nende portugaallastest direktorid
minema aetud. . .
Kõige selle tagajärjel on ena­mik
angoola rahvast ägedasti vas­tu
president Neto marksistlikule
rezhiimile.
EPL/ER
Kanada peaminister Trudeau
avaldas oma äsjasel pressikonve­rentsil
Ottawas väga huvitavaid
seisukohti Kanada postiteenistu­ses
esinevate häirete kohta, mai­nides,
et temal ei ole rohtu posti-teenijate
korrale kutsumiseks ja
postiteenistuse normaalselt käiku
rakendamiseks. Peaministri arva­tes
hakkavad ärilised ettevõtted
üha suuremal arvul kasutama eri-viisilist
postiteenindust, miile abi
vajab ka peaminister Ottawa ja
Montreali vahel kirjavahetuse pi­damiseks.
,,Postiteenijad kanna­tavad
oma streikidega ise kõige
rohkem**, arvas Trudeau ja lisas,
et tema on püüdhud postiteeni jä­te
streike likvideerida postiminišt-fite
vahetamisega, kuid see ei ole
andnud loodetud tulemusi.
Need peaminister trudeau seir
sukohad ei ole tavalisele kodani­kule
eiriti julgustavad ja näitavad,
et valitsus on jõuetu poštiteenijate
ametiühingu juhtide diktatuuri
va^tu võitlemisel. Kui peaminis­ter
ja valitsus arvavad, et posti-teenindust
on võimalik normaal­selt
käiku rakendada postiminist-rite
vahetamisega, süs; nad eksi-
.vad. Küsimus ei seisa uues pos-tiministris
vaid uues poštiteenija­te
ametiühingu juhtkonnas. Nii
kaua kui poštiteenijate ameti­ühingut
juhatavat sõjakad me­hed,
kes ässitavad oma ühingu
liikmeid seadusevastastele sam^-
mudele ja tegudele, ei ole loota
postiteeninduses paranemist.
Peaminister mainis, et streikide
tõttu kannatavad kõige rohkeni
postiteenijad ise, kes häyitävad
ametiühingu ja oma töökohad.
See ei ole õige. Poštiteenijate
ametiühingu liikmeid on siiski ai-iralt
22.000 ja Kanadas on 22 mil­jonit
elanikku^ 22.000 poštiamet-nikku
moodustavad ainult väikese
protsendi Kanada miljonitest ela­nikest,
kes korratu postiteenindu­se
alla juba aastaid on kannata­nud
ning saanud tohutute majan­duslike
kaotuste osaliseks.
Peaministri arvates ei ole te­mal
rohtu korratu postiteeninduse
parandamiseks. Kuid tema käsii-tuses
on ju valitsus ja parlament
hing temal on kanada rahvalt
mandaat valitsemiseks ja Kana­da
elanike heaolu huvides vajali­ke
sammude astumiseks; On tões­ti
üllatav, et selliste vahenditega
varustatud peaminister ei suuda
ühe väikese seadusevastaselt ta-litava
ametiühingu juhtkonda kor­rale
kutsuda.
oleksid teadnud, et nad oma met- Kümneid kuubalasi on surmatud,
siku teo lunastavad võllapuus rip- ^ad ei julge maal ringi liikuda
pudes, siis on kaaluvaid põhjusi Lnuidu kui suurtes gruppides ja
oletada, et nende ohver oleks veel hästi relvastatult
praegu elanud. Mõni aeg tagasi pidi Neto
Kanada traagika on selles, et Löönma, et ta er suuda kohenda-siinsed
seadiiseand|ad ja rahva L a Angola kokkuvarisenud majan-poolt
võimule seatud mehed rää- (jugelu, kuna veel praegugi takis-givad
palju ja teevad vähe ning tavad Unita ja FNLA partisani-et
viimasel ajal üldiselt läbilöö- hükuj^ised riigi valitsemist tõhu-nud
üliliberaalne poliitika kurja- gait^
tegijatesse suhtumisel ja nende Kuid Neto ei saa teha midagi
karistamisel mõjub kaasa Kanada Uelleks, et rahuldada Ünita ja
ühiskonna mandumisele ning mo- pj^LA nõudmisi, rahustada oma
raalsete tõekspidamiste ja aluste kiPLA-liikumist ja rahutuks muu-häyimisele.
Kas ei oleks juba aeg tunud rahvast. Ta ei saa ka pa-senised
kõrvalrööbastele jooksnud randada. Angoola suhteid nende
liberaalsed teooriad nurka visata aafrika riikidega, kelledega suh-ning
seUe asemel hea ja kurja va- ted on halvad. Kui Neto üheksa
hele selged vaheseinad tõmmata? | ]^u^ ^nne seda, mü Angoola sai
iseseisvuse, rikkus esimest korda
iseseisvuslepingut teiste organi­satsioonidega
jä sidus oma saatü-
.iastas„Eesti president USA vas-ise N. Liiduga, kaotas ta ühtlasi
Vene diplomaadid erinevad näiteks inglise diplomaatidest oma
käitumise poolest. Neil puudub viimaste paindlikkus ja äärmine
viisakus. Et nad avalikkuses oma käituinisega ei põhjustaks skan­daali
või kujuneks naeruväärseks, siis on Fjodor Moloshkovi su­lest
ilmunud diplomaatliku käitumise käsiraamat. Moloshkov On
N. Liidu välisministeeriumi protokollishefff.
Toronto linnavalitsuse ja poilt-_
seimeeste raskused Yonge'i täna­val
asuvate pornogi-aafia poodide
ja lõbumajade vastu võitlemisel
kerkivad esile eriti reljeefselt kui
lugeda ajalehtedest ühe kohtuniku
äsjast otsust ühe pornograafilise
kauba poeomaniku vastu, kelle
vastu oli tõstetud 15 kaebust rõ­veduste
levitamisel. Ontario ülem­kohtu
kohtunik otsustas kaebealu­se
vaifglast vabastada, põhjenda­des
seda sellega, et tema ti-eUide
taga hoidmine ei kõrvalda Yon-ge'i
tänavalt pornogiaafiaga
kauplejaid ja kahtlasi masserimis-asutusi.::
Selle loogika põhjal tuleks ka
mõrv^arid vanglast vabastada ku­na
nende kinnihoidmine ei kõrval­da
maalimast mõrvategusid.
K.Ä.
NEW YORK (VES) - Associa-ter
Pressi järele avaldas New
"^ork Times lühiteate USA iseseis­vuspäeva
vastuvõtust USA suur­saatkonnas
Moskvas, kus märgiti
m.h.,.et Nõukogude poolel oli kõr-gemiaks
ameeriklaste küllakutse
vastuvõtjaks Artur Vader, „Nõu-kogude
Eesti president ja Nõuko­gude
Lüdu asepresident".
Kuna New York Times pealkir-tuvõtul",
süs jäi lugejaile mulje, I enda tegevusvabaduse
nagu tunnustaks USA nüüd Eesti
okuoatsloonivalitsust. , „. „ .„ „ „
vang
Ta on olnud sellest ajast oma
uue
^Ägu; ^«^etUkult kinm^^^^^^^^ kulud (150 mUjo-yader
Venemaa-eestlane kutsu-1,^^
tud mitte kui mmgi „Eesti presi- - , , . ^. ,
J ^ii -J 1 • AT T - J "1 ^ Z sõdurit), et aidata Netot võimule
dent", vaid km N. Liidu ülemnõu- l j , „üüdpeab ta tantsima Mos^
kogu- presiidiumi uks abiesimehi J ^
(seda on koigi ludijvabariikide ko- , „ „ „ J „ c i ^ » ^ , ^ ; ^ iui„„i
halilcetuennsukojde esimehi). t^Ä^^S^ «
USA ei tunnusta Eesti annektee- vembrist 1975. Möödunud aasta
rtmist ja seega ei saadud ka Va- juulis sai Angoolast esimene riik
derit võtta mingi eesti funktsionä- Aafrikas, kes astus Moskva poolt
Raamat annab muuseas juht­nööre,
kuidas käituda'söögilauas.
Nood õpetused tunduvad sobivat
enam talupoistele kui Moskva Vä­lissuhete
Instituudi lõpetanutele:
,,Ära topi salvrätikut lõua alla
või laota seda rinnale, salvrätiku
koht on su põlvedel! Ära-kum-mardü
oma taldriku üle! Istu nü
sirgelt kui võimalik! Ära küünita
end üle naabri taldrikul
Ära söö leiba kahvliga (vene
kõ,mme)!: Ära poeta leiba supi 'sis­se
! Ära iialgi topi nuga suhu! Ära.
söö liiga kiiresti! Ära .aja taga
viimast supilusikatäit, või viimast
oma taldrikule, aseta need huulte
abil enne kahvlile!
Ära mängi oma salvrätikuga või
taldrikuga! Ära pühi salvrätikuga
nägu, sellega võib vald huuli puu­dutada
! Ära räägi täis suuga! Ära
jGo liiga palju veini! Ära tee krü-rina.
Ta esindas vaid Kremlit. 'juhitud majanduslüm koostöö-or- tilisi märkusi toidu kohta! Ära'
loe kirju või dokumente söögi juu-õpetatakse
ka käitumist selts­kondlike
visiitide puhul.
Diplomaadid ei tohi teha näovi-gureid,
vahtida ammulisui mööb­lit
või pilte seinal. E i tohi vilis-tädaj
ei ole sobiv monopolisee­rida
vestlust või rääkida igivanu
nalju. Kui keegi oskab mängida
mõnda muusikariista või laulda,
siis peab ta seda tegema, kui te­malt
seda palutakse.
Käitumisreegleid avalikus ko­has
lükumise puhul:
„Ära jollita ega näita näpuga
©Hiljuti määrati Valter Mägi
General Services Administration,
Reg. 3 juures elektri ja mehaani­ka
ala peainseneriks riigi ehituste
plaainitseanisel. Seile valitsuse- :
ala-osaikonna aMa k i ^ ^ peale
valitsuse varustamise ülesannete '
kä-kõikide: uute ehitust^e rajami­ne
ja ka praeguste üniberehitaim-ne
idaraimiku viies osariigis ning
Washin^onis, kaasa arvatud Val­ge
Maja;: j a Pen^^ mis on
suurima maa-alaga ehitus maa­ilmas.
Ta on ka tiks kahest, keüe ^
allkirjadega kolk plaanid kinni­tatakse.
suutäit taldrikul! Ära sülita luid inimeste peale! Ära söö tänaval!
Kergita kübaratj kui sind kõne­tab
võõras daam!"
Moloshkov käsib oma lugejail
olla hästi frlseeritud ja esineda
pressitud riietega;. E i tohi kam­mida
juukseid või puhastada küü­si
avalikkuses.
„Ära tuigerada! Käi kindlalt, õpetust.
sirgelt ja väärikalt! Ära vehkle
kätega! Ära hoia käsi_ taskus!
Esine pidzhaanaas, hommikumant­lis
ja/tühvlites ainult magamis- ja
vannitoas! Ära naera Inga kö-
•västl!"".
LfDodetavasti Võtavad nõukogu­de
diplomaadid sellest raamatust
Laste rinl
kasvab
Need suuii
t^imeto
tiheda kii
eest ja m
meid jum]
rahvatanti
nud kaits
suiurtele
kõrvetas.
Nende
ka itäna\
Ants Sule j
kord needl
Joefcäärull
Nad on
eesti VI
deks" ji
ju uhi^
soole.
Esmakoj
tud külall
igale
rõõinsamt
oma röoii
olid puhli
keste tüt[
tatud pai
oma vahi
küsid, kat
ha yoodit'!
te toa deJ
' sem. Kõij
mišie poi
; se! fea^jvatJ
timisei oli
mepä.rane|
lid" pidi
varaamatl
omapan
vustatud
Baraki
clala kavc
maspäeva]
teisipäev*
paU.,. koll]
; lus, suur
Rägo, sa^
külaskäik
,,Meriröä
juhatiiseil
F'rogra|
Sed Ja
selt Jõi
Jej
Kogu pr<
loomulü
Näitusi
tay ja ül|
da eest]
likuit oli
tundnud.
Eesti Mi
selle üu
võtug: K^
niitmeke|
niistatudj
kübai-agž
mine-. Kii
kivi . kuj
maalida
Pudelis';
kasepuu
•puukä
lad. jne,
Eäsutj
materjj
Ja ka
tatud
Seinale
laev kai
juhtimisf
kasvandil
suvekodi
varem
becki Dl
suutsid
nüüd' a l |
tab tunj