Vaba eestlane , August 9, 1977

              YABÄ EEmlJmS t s i s i ^ 9: augustil IQ*^? — Tuesday, Ainust. 9, 1977 N?. 58
Poola noorsoökoondiste kohtumi­sel
vasaraheites tulemusega 71,80.
N. Liidu jalgärattasõidu; meist­rivõistlustel-
Jerevanis tuli eestla­ne
Aavo Pikkuus kahekordseks
meistriks — • 100 km meeskönna-
. sõidus oli ta võitnud neliku liige
ja kiiteerimisvõistluse kohne eta­pi
järel osutus ta parimaks. Mees­konnasõidus
oli aeg 2.08.51,24.
* .
Eesti pikamaajooksja Enn Sel-lik
võistles Inglismaal Londonis
N. Liidu meeskonnas. Ta tuli 5000
meeül jooksus teiseks inglase N.
Rosei järel ajaga 13.46,03. Võitja
ajaks oli 13.29,86.
Tallinna Kadrioru staadionil toi­munud
N. Liidu noorte kergejõus­tiku
meistrivõistlustel saavutas
100 meetri ^tõkkejooksus tütarlas­tele
esikoha Süva Oja ajaga 13,7.
Teine noor Aili Alliksoo jooksis
hiljuti 13^6. Seega on pealekasv
liaiste tõketes lootusrikas. Naiste
vii^wistluses tuli kolmandaks
Kaie Kivi, kes hüppas kõrgust 1,74
ja kaugust 5,32.
•• •. *
Taanis toimunud mudellennu-spordi
maailmameistrivõistlustel
tuli purimudelite klassis kahele
hõbemedalile A. Lepp Tartust, A
Knevis peetud N. Ludu noorsoo-mängudel
hüppas 16-aastane vene
nimega (tartlanna Marina Surov-tseva
kõrgushüppes uue Eesti re­kordi
1.82. Ta on harjutanud tree­neri
Tiiu Jurkatammi juhendami­sel,
kes loodab,, et tütarlaps võib
vielgi kõrgemale tõusta. Ta on tä­navu
juba kolmel korral ületanud
kõrguse 1.80. Uue Eesti rekordiga
ta võitis ka noorsoomängude vas­tava
ala kuldmedali.
• • 1^ . " . • * .
Moskva tulevases olümpiabaasis
t-oimusid juba meistrivõistlused
sõudmises. MuUused N. Liidu
meistrid kahelisel roolita paadil
Gennadi Kiuko ja Tiit Hehnja said
tänaw. hõbemedali, 0,9 sek. olid
Moskvalased neist kiiremad. Nel-
I Jasel roolimehetä paadil tuli kol­mandaks
„Kalevi" paatkond, ku-hy
kuulusid Raul Arnemann, Jaan
Ratassepp, Toivo Zoova ja Arvi
Raja. Naiste kahelisel paarisaeru-lisel
paadü tulid N. Ludu meist-reiks
Reet Pahn (Tartu) ja Hele­na
Hioptseva (Minsk), mõlemad
alles 17-aastased.
Kiievis õppiv pärnakas Jüri
Taranji tuli võitjaks N. Ludu ja
Läti Madonas peetud N. Liidu
suurimatel orienteerumis- ehk
süunistusvõislilustel, kus; oli 2170
osavõtjat, võisteldi mitmepäeva-jooksus
22 võistlusklassis. Eliit­klassis
oli eestlane Arvo Kivifcas
teine ja Nikolai Järveoja kolmas.
Esikohale tuli läti venelane.
1980. a. oliimpiamängudeks ©fc-tevailinüstusega
tutvimüseiks vii­bisid
Moskvas Ja, seejärel Taäin-nas
!New Yorgis yäljaaintava nä-dalaajalkirja
«Sport Illustrated"
korrespondent Wililiam O. John:
son ja fotoosaikonna juliaitaja
Jerry Gooke. Spordiajakirjanikel
oli juibuajamine oltmipiamangude
purjeregati infommtsioõni ja
pressikesikuse juhataja Ado Sluts-kiga.
Külalised käisid Pirita pur­jespordikeskuse
ehitusel, tutvu­sid
Tallinna vanalinnaga ja vü-bisid
koolinoorte laulu- ja tantsu­peol.
. ESTQ '80 Teatritoimkpnd kuu­lutab
käesolevaga välja võistluse
järgulises kolmes klassis: 1. Lava-rwäidend,
60—120 minutit, 2. TV-näidend,
45—60 minutit, 3. Kuulde­mäng,
30—45 minutit. :
Meie soov on leida uusi, senini
mängimata kaasaegseid eesti näi­dendeid
laval, rootsi televisioonis
j a ; raadios esitamiseks üle­maailmsete
Eesti Päevade ajal
Stokhohnis, juulis 1980.
. Võistlusest : Võivad osa võtta
kõik eestlased üle kogu maaihna!
."Käsikirjad peavad olema eesti
keeles ja märgitud varjunimega,
kusjuures autor peab lisama kin­nise
ümbriku, mis märgitud sama
varjunhnega ning sisaldab autori
nüne ja aadressi. Kui autor soovib
olla anonüümne, peab ümbrik si­saldama
nime ja aadressi asemel
autori enda poolt valitud kümne-arvulise
nimbritekombinatsiooni,
mis jääb zhliril arhiivi, ning mil­lega
autor hiljem, kui ta seda ise
soovib,, võib tõendada oma autori­õigust.
Zhürii liikmed ja nende
sugulased ei või võisthisest. osa
võtta.
Ida-Saksamaa sportlane Roland
Steuk heitis 9. juulü Erfurtis pee­tud
noorte kergejõustikuvõistlüsel
uue noorte vasaraheite maailma­rekordi
tulemusega 75.20 m, mis
on 2.82 meetri Võrra parem kui
nõukogudeliitlase Sergei Litvinovi
nimel.
ÄLMER
• • • I
TÄHTPÄEV: Käsikirjad peavad
olema zhürü käes hiljemalt 1.
mail 1978.
AADRESS: ESTO '80 Teatri-töimkond,
Box 657, 101 29 Stodc-hoün,
Sweden. .
ZHüHII: Hehni EUer, Agnes
Lepp-Kaasik, Signe Pinna, Karl
Ristikivi ja Lensi Römmer.
AUHINNAP: Esimesed auhin­nad
— lava klassis 2000 rootsi
krooni, TV- ja kuuldemängu klas­sis
1000 krooni. Lisaks kuus ergu­tusauhinda
ä 500 krooni.
HONORARID: Peale auhindade
saavad autorid, kellede näidendid
tulevad esitamisele kas laval, te-levisiooms
või raadios, teatrilt,
televisioonilt ja raadiolt vastavad
honorarid.
Zhürü valik oleneb ilma sisulis­te
kitsendusteta vaid kMkirJade
kunstilisest tasemest ja mängita­vusest
vastavas meeküumis.
Täiendava Informatsiooni saami­seks
võite pöörduda aadressil:
ESTO '80 Teatritoimkond, Box
657, 101 29 Stockholm Sweden.
Stokholmis 7. 7. 1977
ESTO '80 teatritoimkond
„VABA.EESTLASE" TALITUSES
muu Hind Saatekulu
§ 0
Teeme uusi Ja parandame vanti
nii linnas kiü ka suvilates
I. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 209
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
• . - T d . 745-4622 •
Bme Ivandi— Pargi
Kuldn© tammetõru Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — LHvaklass
Ravimts^med, 259 retsepti
Enn Nõu ^Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — Ree&vioM
H.\Michelson - Skautlikul teel
H Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants — LuMeliitlased (luuletuskogu)
Eona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Estoiisin Ofiicial Gaid®
Paul Laan ~ Mõttelend — PUte Ja peegeMösll
Herbert Salu — Utoopia Ja fatoroloogia
Karin Saarsen — Lohengrisi laMaimii©
»TrÜM" iiksi&niunbreid
K. Lmo — Tartu Ümversity Jn Estonia
A. Kubja — Kadonad kodud — mälestused
A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja — Palnkesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 l k / - f 64 lk. iotosid
Leho Lmniste — Alamuse Andres — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsi^t
L. Lumist© — Atlandi aknal
L. Lumiste —
Acadialaste maa. New Brunswicki põhjaosas asuv Caraquefi
linn 011 augustikuu keskel acadialaste pidustmste tsentrumiks.
Need pidustused on üks vähestest provintsi kultuuripidustus-test.
Pidustuste kõrgpunktiks on laevade õmnistamine, mis kuju­tab
endast vanaaegset tseremooniat, mille alged ulatuvad 1757.
aaistasse. Eripiirkondadest kohale saabunud kalalaevad moodus­tavad
lahes rongkäigu/kusjuures laevad on kirevalt dekoreeri­tud.
Suurte ja tugevate kalalaevade vahel võib silmata ka väik­semaid
sõidukeid. ' New Brunswiöki turismibüroo foto
A. Vonmi Ristsõnad X
A. Vomm — Ristsõnad II )
A. Võmm — Ristsõnad III
Ä. Vonmi —Ristsõnad IV
Ants V(mmi —Minu hing(iuuletuskogu)
K. Eerme - r Snrsmd laevad Ja elavad
mälestused
K. Eenne — Päevata päevad ja ööta ööd 13
S. Ekbaum — AJätar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Kars ja Erzuram
J. Pitka — Rajusõlmed
T. Tamm - Need teod süüdistavad n
A. Käbin— Vaim ja muld
Urve Karuks — Kodakondnr (luuletuskogu)
2.50 35
35
2Ä) IS
150 15
5.- 40
3.50 35
3.- 35
4.^ 35
9.- 35
3.- s 15V;
3.- • - 15
5.- 40
5.-
4.50 25
450 15
1.25
8.50 40
.3."— • ~ 25
2.- 20
1.50 20
14.- 85
6.65 40
2.10 40
550 40
2.50 20
255 20
2.25 20
2.25
20.-
20
40
1.50 15
4.- 40
4.- 30
4.- 30
8.80 40
5— 40
6 . - 20
RAAMATUID LASTELE;
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraamat lastele 2.^ 50
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.- 40
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.- 40
Eesti, keele HärJutustik I 255 35
29,
Senor ohkas veel kord — ihnselt
oli ta välismaalaste uudishimust
tüdinud — ja vastas: „Ma. pole
i^iehhiklane, mu härra, vaid his­paanlane,
elanud nii ühendriiges
kui ka Inghsmaal. Kas härral oli
imeie juurde asja, või tuli ta nii­sama
aega veetma?" .
Olsisin oma ID-kaardi välja,
pükste salajasest tagataskust.
..Seersant Kork", tutvustasin en­nast,
„Kanada politseist." Ja pa-nm
oma ID-kaai'di koos badge-aräkaga
tema ette lauale.
\
.kontoriametnik Ayala", vastas
ta, ja ta nimi kõlas nagu eesti­pärane
Ojala, nii et momendiks
teda isegi kaasmaalaseks oleksin
võinud pidada, kui tal sellist kit­sast
aristokraatlikku nägu poleks
oinad ja kui ta just ise ei oleks
öelnud, et on hispaanlane.
Raputasime viisakalt käsi.
,,Ja mida võin ma teie heaks
teha, seersant?":
..Olen praegu puhkusel", alga­sin,
„ja sooviksin Mehhiko polit­seiga
lähemalt tutvuda."
,,Kui mina puhkusele lähen", ar­vas
Ayala, „püüan mma politseist
eemale hoida. Aga härra on kind­lasti
teistsugun©." -
„Mi'tte. alati", ajasin mina vas­tu,
mitte pärriselt. Aga olen poo­lest
saadik ka asja pärast siin. Ja
seepärast oleks tarvilik, et nia teie
chief'iga kõneleksin."
Kontoriametnik Ayala pidi pea­aegu
oma (toolilt maha kukkuma.
„Teie tahate meie chief-iga rää­kida?
E l Jefe — ta OÜ diviisikind-rali
aukraadis. Mehhiko pealinnas
on kakskümmend-viis-tuhat polit­seinikku
ja ta on nende kõikide
komandör — E l Hhefe, ei Hhene-ral!
Ja teie olete ainult seersant
— ei Serhente, ja te soovite ter
maga rääkida?"
„Jah muidugi", ütlesin ma kan­natamatult,
jjineie chief on bri-saadikindrali
kraadis, ja ma rää­gin
temaga kogu aeg." -
Muidugi ma liialdasin, nü kogu
aeg. ma taga ka m rääkinud. Aga
mõnikord siiski. ' ,
„E1 Jefe ei ole praegu nagunii
siin", seletas nüüd kontoriamet­nik
Ayala ilm^e kergendusega.
„Hea küll, milline kõrgem oh­vitser
on siis siin, kes tema aset
täidab ^ räägin temaga?"
„See oleks coronel — E l Corone
Novedad y Castüe — kas^ soovite
rääkida temaga?"
„Okei — miks mitte?"
,,0n teil temaga — appointe-.
niiento?" -
E i , muidugi ei ohiud mul tema­ga
appoint€miento't, kokkusaa­mist,
kuidas mul saigi olla, kui
ma alles mõned sekundid tagasi
sellise koloneli olemasolust mida­gi
ei teadnud?
Senor Ayala ohkas jälle. Ilmselt
olin talle eM raskeks teinud.
„Bueno", ütles ta lõpuks, Jähe-me
üles, ei coroiieri sekretäri
juurde, võiboUä on tal võimalik
teile kokkusaamist korraldada.
Aga enne pean ma oma Jefe käest
siin luba'küsima."
Ma olin sellega nõus. Mida kii-remmi,
seda parem. Sest mul oli
varsti Del Rio restoranis kohalik­kude
kommunistidega kokkusaa­mine.
majakorda kõrgemale, mööda
matmetest tohnusfcest, tühjadest
tubadest, läbi mitme ukseavaüse
ja siis saali, mis oli täis ratsasaa-bastes,
sinistes vormides pilusil-malisi
politseimehi. Nad paistsid
midagi ootavat, kas loengut, pal­gamaksmist,
või olid nad vahms
kuhugile haarangule minema.
, „Mis on siin juhtumas?" küsisin
ma senor Ayala'It.
: „Ma ei tea", vastas see, ja ma
ei küsi. Parem ärge teie ka küsi-
See politseivalitsus paistis siis
hoopis kummaline koht. Alguses
ma rändasin sisse; keegi ei küsi­nud
mult midagi — ja nüüd järs­ku,
asi läheb järjest salapärase­maks
! Ootasin juba, et keegi
must kinni haarab, mu tuleriista
Läksime ühe teise rohelise sil- ära võtab ja siis mind keldrikor-naavarjuga
särgiväel tindikuU raie vangikongi heidab. Mis hil-juurde,
kes pidi see kohalik Jefe jem veel võib tulla, selle peale ei
olema; Ayala selgitas, miUes asi julge mõeldagi 1
seisis. See siin on keegi E l Sergen-te
Kanadamaalt, kes soovib E l Co-ronePiga
kokku' saada. Kontori-ülem
vaatas oma paberitelt üles.
„Buena suerte", ütles ta, ja nae­ratas
kaastundlikult. Mis tähen­dab,
palju õnne. Imselt ei usku­nud
ta meie asja otstarbekohasus-se.
Sus läksime, mina ja senor Aya­la,
üle tolmuse saahpõrandä, - lä­bi
pinnulise letüuugi, tagasi ala-korrale
kus Sinisevormiline korra­pidaja
päevahlle-seemnad näris.
Sealt võtsime lifti ülespoole. Tei­selt
korralt nähtavasti ei saanud
lifti võtta, seal see ei ^tunud.
Või oli selleks alla-minekuks muu
põhjus, millest ma aru ei saanud
— võibolla pidi igaüks korrapida-ja-
ohvitseri süma all lifti astuma?
Igal juhul, läksime liftiga mitu
Lõpuks jõudsmie kuhugi väik­sesse
kontorisse, kus keegi paks
indiaaninaine laua • taga konutas,
just samasugune kui need, kes
mägedes raudplaatidel maisikoo-ke
keetsid. ;
Nagu välja tuli, pidi see senora
olema E l Coronefi sekretär. Aya­la
lähenes aupaklikult ta lauale ja
seletas asja ära. Et siin on üks
El Sergente, kes soovib rääkida E l
•Coronei'iga. /
Paks madam vaatas mulle kor­raks
oma mustade pilusilmadega
otsa ja siis pöördus oma paberite
juurde tagasi. Ihnselt oli mind
kaalutud ja leitud kerge olevat.
Tä ei võtnud telefoni hargilt, et
El Coronei'iga asja üles läbi rää­kida—^
ei, ta lihtsalt raputas pead.
^ ^No", ütles tä. Ja sellega olid
^asiad otsustatud.
Kuna senor Ayala ei paistnud
enam tahtvat asjata mingit tege­mist
teha, otsustasin ise õienda­ma
hakata. Oma kredentsiaale
õieli ees hoides, sammusin laua
äärde ja ütlesin:: ,^Perdoneme, se­nora,
eis muyimportante. . ."
Senora vaatas veel kord üles.
„Nö, senor", ütles ta.
Senor Ayala võttis mind käe­vangu
ja juhatas mind älakqrrale
tagasi.
„Võibolla kui te prooviksite
homme'', ütles ta, „süs on meü
mees sün, kes h a r i l i k u l t , . . välis­maalastega
õiendab. E l Major Sa­bata,
nii on. ta nimi — helistage
sellele. numbrüe ja paluge teha
appointemiento, ja sids . . T a
kirjutas mulle üles politsei-peava-litsuse
telefoninumbri. J a nime
— major Sabata..Niisiis, head rei­s
i ; - " ' „••'.
Läksin jälle tolmusest trep>ist
alla, mööda päevaliEe-seemneid
söövast korrapidajast — seekord
oli allatulev lift teisel korral pea­tunud,
et Senor Ayala'd välja las­ta
— - ja lentsisin tänavale, meel
päris paha. Seal vaatasin takso
järgi ringi, aga kuskil polnud üh­tegi
näha. Vaatasin kella — poole
tunni pärast peaksin juba Del
Rios olema. Kas helistada Kiivüe?
Äga võibolla on parem, et ta ei
tulegi, ei maksa kõik munad pan­na
ühte mütsi, ütleme, et kui mi­na
lõksu jalutan, jääb vähenialt
tema vabadusse, efes? Ja võib
homme selle major Sabata'ga
ühendusse astuda. •
Hakkasin siis jala Del Rio. poö^
le tagasi viskama. Taksot polnud
näha, vaatasin nüüd telefoni-put-ka
järgi ringi. Helistan enne Kür
vile ja s i i s . . . •
Jalutasin liles mööda 20. no­vembri
tänavat. Uued kauboi­saapad
kippusid pisut hõõruma.
Kas ei olnud see senor Saapa-müüja
öehiud, et nad on jaluta­miseks
väga mugavad? Aga see
oli ju ka põranda-alune kommu-nisf,
miks pidin ma teda just selle
koha pealt uskuma? Näe, nüüd
saapad hõõruvad...
Keegi tõmbas mulle autoga põi­giti
kõnniteele ette. Tõstsin sil­mad
— seal oU mu endine tuttav'
mees, senor Autosohver, oma va-na
Ghey-masinaga. Seesama, kes
mind politsei-valitsusse oli sõidu­tanud.
„Väsinud, senor? Astuge sisse,
palun!".
Ta avas muHe uksegi. Ja kui'
pisut kõhklesin, et kuidas see sell
nüüd just nii täpselt teadis, millal
ma välja tulen, ja mikspärast ta
mulle selliselt põiki teele ette sõi­tis
. . . Siis nägin, et tal oli suur
haigutava suudmega nikeldatud
revolver rusikas, umbes samasu­gune
nagu filmides sellel, kuulsal
Mehhikomaa bandid'ol, Pancho
Villa'1; kelle ausammast me enne
lillepeenardega kaunistatud Paseo
de la Reformal näinud olime. -
„Astuge sisse, senor politsei-in-formant!"
kamandas see lameda-näoline
sohvri-saks,: „olen kindel,
et senor Lopez teid nüüd erilise
kaimatamatusega ootab!"
Sa ^siga, sähvatas mul peast lä­bi,
see sell siin on ka parteilüge,
ja sellepärast t a seal nurgal tüh­jas
taksos istuski — et igaks ju­huks
meil sihna peal hoida, juhul
kui omapead välja kavatsesime
minna. Ja mina lasksin tal end
politseivalitsusse sõidutada...
Mi
virn
m
1
Nr. 58
El
AD^
fioom 1911
Toronj
PostiaadrJ
Ont. (p
TI
24-tundi
Chal
725 D(
Värskeiil
dies Nr. 4
nimekü^i
detud.. AL-mekümne
nud saks
kasvatus<i
rig'is, Br
lati erilin
dusekobl,
läbi käin
Eestist, 7
tus, kuid
siseminist
Teine a
del ja -n
sellega se
Pikem
kas tiks
retk Sam
rannal, ^
aset a. 12
Veel va
artU^kel,
Balti ja
merevaig
pikemad
majandus
koolile, a
leedu raa
det.;;
Pisimär
seas, et
sioloogia
koolis, on
nud uuri
Laiuse ki
tal trükiki
(„The F
näidend ü
Tagant
a. oktoob
bariikide
„kaasaeg
võltsimis
mile ül
Konverön'
, AABS
vanceme
. mekirjast
ris oli li
163 on
Kanadast
leidub vi
inimesi,
liikmed
Liikmem
(pensionäj
(üli)õpü:
saavad nl
: ajakirja j
su aasta
siöon: pf.
E. Ärujc.,
Müügil „