Vaba eestlane , February 13, 1979

              PEA'JN)?METAiÄ. Karl Arrfl
ve@srssi<iaa^ ä;ii'i^ig8 aastas $58.-»» pookas^ 1^.^
|Ei v®era!:idaastas $15.-^
TELLiaJISHINNAD väljaspttoJ Kaaödat: &mm $35.-, poajlMS-tas
$10;- ^ v^^.däastas $10.50. Kiripcstiga üSA-a: mms
W.--, W^lsmtSiS $30.- ja V
LEHOTPOSnöA- ülemej^msad?
\ ja vwöndaastae $18.-=.
e. tJtsIkriimto Mnd 40^«J.
ms ilmunud andn^etes^ selgub, ei
Eestis kavatsetakse olümpia m'
gati ajal 1980. aasta s^vel Ja mm
seda anda suoti lavastusi, mille*
de. iilesandek^ .op. imsell.. -illiest
küljest demoQsiFeeddä rahva
massilist osavõttu scMclaadilist^l
rahvapärimusisga l Šäbiimbutatudl
(ettekannetest, kuid iteiseks juhti­da
külaliste PielepanÄU kõrvale
nõukogude šurverezhümi puudus-
Uit ja kujutacb olümpiakülaiste-
Be eestiadi^õmsa rahvana, kes
maernsui elavad nõukogude korra
ja võõra võlmM a i ning keffi^^
iiumine ega näoiliiie ei reeda mu­ldagi,
et eesti rahvas on painuta^
ttud raske y^ne ikke a l ^ on
wljasuremSse oima.
Kuna ölümpianiät^d toovad
faluiass©' 1080. aasta juiillküu
ajal rohkel ärtul t i Ä e , siis ©n
Ikogu juulikuu igasuguste iiritiis-
^ a täis tikitud. Olümpia pur je-f^
gäti toiimib teatavasU^^ j ^ ^
serpöolel, Jmid kioia s 4 #
M i n n a s erakordselt palju küla-
W, siis iükaf^
eSiSee kantakse
k(Dmmunlstlde vana põhitõe
sult sotslafiästlik ja vormilt rah-viBSlIk*
aDusel Külalstefle näida­takse
(tuhandeid tantsivaid Ja
laulvatd^ rahvariides (Bestiast, kuld
msml ajal on need eesiBased pan-
Ja rfikastamay stiurt Venemaad
nSn^ neüt offl TööviUid kõik põhi­lised
inimõigused. Neile on Jäetud
õigus laulda^ tantsida ning kiita
Leninit" ja Bre2toev3>" kuid nad ei
tohi mlda^ rääkidar sšnar, ega
trüldvabadusest ega enesemäära­mise
õigusest. Jš Imt muuseumfi-
:des näidatakse l l u i e „vabar!igi
ja ajaIöosft*V siis
võib Juba eite asrvata, et Eestil
ajalugu ja nünevlkku mittetund-vat^
e välismaalastele serveeri­takse
meie minevikku häbenema-teliakse
^eüe
seoses
üldlaulupidu juuli algusesse. Sel­lele
lauliipeole on-MpsIrtr^
Eoödud erfline kunimlte^
ma see eesti rahva kölckutulek: on
. ^ e n d a t u d E ^M NSV 40. Juu-
Bjelfle'*-— riM
nõukogude ajalehed. Kuld
5>lunipi£urahväst^^^ faMä laulu­peost
täiesti Ema jätta ja selleks
korraldatakse purjeregati avapäe­vaks^
20. juuliks laululaval n.n.
^teatriliseeritud kontsei^", mida
®n j^^Taba Eestlane^' juba vasem
maininud oma veergudel. Koilt-
^erdüeshi^ ligemale 8000 koör^-
ilauijäit* irahkpiilimäng^ai J a rah^
va;tantslj^ Täliimiasi ja^
tebrusest. Samal õhtul äigab
propägsmd^lehe ««Kodumaa"*^^ and-
' Vai nfing 'regati, ajal' örganiseei
takse dshässitestival, iileliidullii^
peotantsüturnüF, kaheksa rahvas
lantsupeo kontserti Komsomoli
staadionil, kus eshujvad ?5P0 räte-
^mtanteijai-piOime^^ |a võimlejat
ijaliig tdsi iiritttsii
Lisaks sellele töötavad kõik Tal-
Slnna teatrid täie koormatusega
ming clümpla Iniltunijpr
konts^idel esinevad paremad
solistid ja kollektiivid. SamüStl
;• korraldatakse -terve ;rlda: näitusi
isingykogis^ MgstiajaS tegutseb
Tallinnas^^^i^^ filiaä^
iMega^ kus Ü?äte v^apänekutele
lääidatak^se „Kod«imaa^* aiadmetel
I-ja y a a t e f^
vastu vabariiklik metsakailseseadus: EestlNSV Metsakoodeks. Uus seadus piirab metsade röõv-nnajandsBiilst,
mida eriti julmaBt liarrastati n$uko gud© okupatsiooni algaastatel Seadus rõhutab
metsade išotsiasBseld funktsioone — puhke-, tervisboiu- ja kultuurinõuefe rahuldamine ning kesk­konnakaitset—-
mõj^ v?e^mMim3dele,i erosioonile Ja tiiiütele. Metsad
deks jõust.ub tänaMl. Iiaimil. ' • • .
Moskva röövmajandiis Eestis lisfce ja esteetElsts niõuete ralhul-jMaJ>
isageli mulje, ijagu; ei mufcs daimiseikš. j^isöks o M i s e k s ^ i ^ ^
kcmrömfetlik^ sioonfe on metsa kesitokcamaikai^
jpmist pomvõimiü haardesse ja;s8. PÕhjävöte taseme langus, v©e-püüavad
maad wimalikult kures- .fc^ ja saastumii^e,
tl looduslikest 'x^ssurssidestt tiih-' muldade uhtumine ja tuule-kaime
jaks ommut See keixtib eriti ;mõjutäb kliimat jä; atnjošfääti^
ja tu3^b4,^s^^ aga kajtaimestikllcu ja l<x«nast!toki^
ja metsa^^^^^ Ä Eesti | Metsai^^
teistkordsel ckupeeriimisel 1944! keeldusid ja kothüštosi, mis keii-alaoud
metsad© laastamisel ja tiv^delaiiikkoainaie. Tööstused,
kaJijustada m.etsakiiltuüi®; mlttö
reostada metsi, täfta metsokahju-tulede
viältin^^ reegleid^ jne.
Koodeks appellearib ka ©laiilk-kofnma
ä<enis©št agaitoäle abÜe
metsade hooldamisel, mida seni
on teimid peamiselt looduskaitse;
ja locKitisöSöprM© organfe
nid ning teada jja
mötsatälude hävitamisel oli esma­joones
sõjalis^poliitiline siht—
Iskvideedda metsavmdadB
:j# äjai pn
NEW Y O M
märgitaiks©, ^ ÜSA jurisprudeiat-sis
peagu |K)1@ ©sineoud juhtumeid,
Ifcus spiooaadii (pärašt 50 a. vangi
mõistetud ^taikSe vabadusso. Nii
juhtus aga nõyfe. spioonide, eestla­se
Valdik J E i ^m ja venelase Ku"
4oIf T^bemjäjeviga. Ätunlk, te­gutsedes
vastutavate valiteusinsti'-
ees. Ta tahab nätdi^t^ võõrastele
oma kõrget j a ^ ^M rah­vuskultuuri,
kuid kui see
8& teenima N. l i i d u ja
nistliku i ^ i i m i pli^pagandat, siis
kahjustab see kahtlemata eestlust
ning teni^ püüdlus pUa ja elada
iseseisva Ja vaba rahvana.
^ Ja lõpuks w äime umistasne,
ei kõik need suurlaülupeod, ning
massilised t&hvaiantsu- ja võim
iemispidustused nüda püfaegu
akse, ku-välja
meie Iseseisvuse
.Iseseisvuse
sedonia tugevale mitmepalgelise
le kultuurila ning irönde^^ fl^^
viise pärandite najal oh Eeštl säi
lltänüd ka praegu oma jõulise ja
sügavasisulise kultuurielu, mis
anief lilmit i ^ ab t^iüi^ lniperia<
Itsöödaa Venemaad ja kõmmu
iiistlikku süšteenü, Iniid riife kõr-ypti'
s e i ^ a siiski on suureks ja
kõSge täht^amajks teguriks eiestlu-se
spitaniisel ja meie rahva pu­simisel.-'
: © I I . võõrastel,
raske :ani••'saada:-
kompMtseeÄd olukorrast, meie
kultuuil kahepalgelisest :o|e!nu-ses,
m^eie räliva tõelistest püüd­lustest
ja m^e rahva hingest Kui
võõrad teevad Eesti Ja eesti rahva
suhtes jär^öusi atalt väliste
efektide Ja kommpLnistliku pro-paganda
põhjal, mis ön tõenäoli-n
©j võivad l^Uio^
pidustused kujuneda, meile rah-lähtudes
kill k a ^ ^
kuks Ja/anda
J.a võltsi pildi praegusest Eesust-süEdimõisteftud
^ioonid vabadusse
N; V ^ saö4^
sei ajal^^^
nid yahetataksa v^lja mõne v ^
ja'paistva Vea© dissidendi vastu,
kes istub vaöglas. Nimetati ka A.
Shtsharausky
Prokuröri teatel peavad süüdi-miõbbeftud
spdöonid elama N. Vene
aimduse elamü&ompleksis, Riveir-daües,
N.Y., mUl^ väljumisel oo^
tah neid kohene arreteerimine.
^Süüdimõistva feahtiiotsase peale
asutused ja ettevõtted peavad ra­kendama
abinõusid, niis tagavad
kaitse m©tšadel© heit keemi-
Jisbe ainete, tööstuslike- ja feom-
. . n^x. r^s . u . . ^ mmiaal-jäätmete reostuse v^
m ajal tehti paSju kahju E e s t | | ^ j ^ g g 3 ^ ^ ^ t e n i k a a l i d e
«Msad^ie,-^^ loogilisi
meetod^. V'..; v-.. '.•.',•• ^
On keellatud luua. •ettevõtted,
fa agregaat©
mis pole vimistar
sanduskünmekonna aasta
suurim tcadaoilev torin.
Tuulemiurdusid (koristati
aast£^.v:/:
Agraamüsteemi muiudatus
de likvideerimisega ja
stabüisearumin© sundis
miuutriia Ä
sanmjandiise nin^ loodpskaiBe
fcitöiiniišt^š©. Röövmajand^sti enamus tsiviliseeritud inimesi on
šuiudetailsse harrastada ainult M - harjunud: nutt© pTirusta^
metega.,
t^feislkut©; määratb.:^ro^
sedftr
ajaliselt,^^p persipektüvis häc-
Mb loodus ekspluateerijatele kit-te
maksma. Nü oa toimunud tea­tud
järeleandmisi. 1958 taask^-
t Ä - t i iseseisvas Eestis olmd
loodüSifcaitseseadus. 1972 asutati
Eesti põhjaranniku kaitseks Xa-hmiflÄ
rahvusspaik —• ©simen© sel­letaoline
Nõukogud© Ludus. Jär­jekordne
samm Eesti maa ja loo­duse
kaitseks on ,jm©tsakoodsksi"
.©ga.'llndud©^mad© piösi,..'mitte
Metsakoodelkši
märgitaks©, ©t s©e on tocKtötatud
„NSy Liidu m©tsas«Kidtisandluse
alusel" artrestades v ^ ^ väl-i^
kuijunentid õlguönörai© ja tiea-duslikelõ
aSuštel© -tb@tüJV)at gxriktl^
samm
huvides ©i ol©n© nüüd enam IB^ti
seadusandlusest ©ga aktiivsiüsest.
Küsimus on nimelt Soomolaih© ja
Lääriemer© vet© saastamine; mille
kcntrolliniiseks toiniuvad kõikide
läänemecrmmade ühised nõupida­mised.
K u i p^ihta X M n e ^ ^
kulepe kord t?eo6tub^%üš k o ^ ^
ta;b see üha suuiren©vä(© nõitö
de laefvasttikule, misL ristleb L ^
nemereli faarvaaMs^Ijk ja õli
- Kõik looduskaitselised saa-mud
on teostatud legaalsel teel
Moskva keskvõimu seadusand­lusele
toetudes Ja rikkalilralt
Lenini ning eesrindlike vene
teadlast®, tsitaatidega põhjendlah
tuBt.
Ometi on neis vaafjaitud konflikti
sugemeid — t3hel pool hoolimatu
kÄ!(õim oma vüsaastakute ja
plaanidega, teisel poo! eestlased,
kelei© Efestknaa ei ole mitte ai­nult
ssntimfeitaalne ipatriöcžiliiie
mõiišt®, vald öitikqht ja k^kkond
M s n ^
koiitšeptsiooi^iš^ m eestlased ilm-s#
Mjjkiühe
3. }a 4. veeSšruarl t^älavahetm»
sel Eesü Kunstide K^kiise pooli
kon<aldatnd Eesti Mnusikakonve»
rentš Toi'ontos oli kahtlemata
ii kultuuriajaloos üks ainulaadse
maid üritusi. Nende päevade kes­tel
koondati Torontosse kogu Põh­ja-
Ameerika kontuiendi ulatuses
mnasikainlDiesi loojaid* peda­googe
ja interpreete, kes ei aruta­nud
mitte ainult oma probleenii®
ja päe^^urešid, vaid andsid mM-meikülgsete
esmemiste^^^ ^ de-mcnstratsioonidega
kuulajasko
1^ iHevaatemmisikaloominga tel­gitagustest
jä praegusaja mimsika^
kuUuwri ^!gcmis§iumdadest
güid ja demonstratsioone täieudia-sid
kontserdid, et­tekanded,
noorte munsikayõistlii-sed
ja läudkpnnayest^^^^ mitme-kultuuri,
meie kultuurivarade sät-iitdmise
ja teistelt aladelt.
LiihidäU; kaks päeva erakord-selt
tihedat ja mitmekülgset kavia
meie mitmesu^ište külttinrialade
pareniäteit jõududelt. Itõi&e seda
esüe tuues ei tarvitse vist alla
kriipsutada ega toonitada^ et sellel!
üritusel oli eral^rdseU suur tiivus-tav
toime meie-muusikaelule, eriti
aga meie uoorema generatsiooni
muusikainimestele jä tegelaskoB-nale,
kes kosivereiiitsile yaitnusta-tuUkšiasa
lõid ja Mlede kaasaiiMl
tegeliknit selle suure wituse koB-dikavale
anti Üha ja veri.
Kahtlemata andis muusikaikon-vei^
ntsi korraldamine
tuses ka kogemusi tulevikitks seik
laadüiste üiituste korraldamiseks
ja organiseerimiseks. tJheks Iron-verentsist
saadud õppetunniks oli,,
eit tulevikus peaksime vältima iilc-koonnamist
ning andma inimestele
aega ühelt ürituselt leisele miRe-miseks,
süvenenuseks ja mõtete
vahetansjseks. Samuti oh kusimiB-seks,
kas muusikavõistinst noor­tele
ei oleks tulnud korraldada
eraldi inõnel teisel ajal, kiipa see
Boijunes väga aeganõudvaks prot­seduuriks
hing võttis paljudelt ini­mestelt
võimaluse samal ajal toi­muvate
ioeitgute kuulamiselt.
Köny^i^htsiš^^ või­nud
olla suiurem vänem^ geu^at-siooM,
eriti nende im
tes on siin seotud iheie tä^^
ridega. KSiadlastl oleks mitmekesi­ne
kava ka neilegi midagi po^töv-sct
ja buyitavat pjikkuhud^ Ekkki
kavaltii© Oša oli iiiefejortttat^id,
oleks see siiski vajanud taienda-n^
ist ühe punkti yõrr?^: v^nainels-er
pro& J. > Aaviku sümaimeva
meenutamisega, kuna see meie
muusikaelu üks tüsedamaid tufri-säsnbaid
sai 29. jaanuaril StokMl-
Miš auväärselt 95-aastaseks. Kul0
meie vaatame avjasUmi tulevikku,
ei tohi meie ses^uur^ unustada
mlnevildm, mis on üdevikuSe
¥©BtIgi,s N . L i i tu toefrdvcit^ um^Mkm
ärimeeste vcssty -' '
Kalifomia demokraatlikud k^mmunlsmlvas^s^ IrSrlis^»
konnad on moodustanud oi^am^tsäooiil, mille nimeka m
„Stockholders ior World Freedom^/Ühh^g OA aSuslanttd
imt suurettevõtete Ja nende Juhtkoindade vastu, kes äritš^vaÄ
N. Liiduga või fisegi suhtuvad nejss©- tehlnguSss© ü&išõifcselt.
Oma võitlusele täMepanu ära-1 Ilma va<ba maailmas ülesehitava
tamisäks -kui ka süüdlaste häbi- abita .peavad koimnunistlifcud va-posti
asetamisökis on kujundatud litsused hakkama tähelepanu jpü-ja
võetud kasutamisel© nii. .,Kuld- hendani^i^ rappa vsjuvaje majan-löks
mäiärab, ©t mets
ei oi© mitt© Ä u l t maj
eki^phia*^^ r o b j ^ , mille
^ t a m i h e ja hx^oldfiis kuuluvad
majandusiplajani. Puit ja metsasaa­dused
ei ole ainutähtsad. Metsal
on k a väga olulised sotsiaalsed
id. Puhk©-, tiMismi- ja
ittet^öš teeni­vad
meelelaihutuse j a rahvatervis-hoiu
eesmärk©. tJha enam suure­neb
metsade ifeasutamine toultüuri-ei
teinud; Nad esitasid nüüd avalduse
apellatsiooni tähtaja pikendami­se
sumuse" nimeline iteenetemärk;
Selle esimeseks saajaks oli Occi­dental
Petroleuml firma. Juiht dr.
Amand Hammer, kes kunagi oli
Lenini Isiklik sõber ja kes hiljuti
sõlmis Kremliga miljöirdi dollairi-lise
õllkeamia l ^ i n g u .
^Auhinna" niihetus
ninilt, kes tofl^
talist ff^^ m i U ^ teda
kommunist saakö ülesse ipuiüa.
„Kulds© Silmusega" v^ristatak-s
© neid, keda kanmüiÄ
vMada.
organšsatsaoön
õrna
suurfirmasid lojw^tama igaöugu^
seid ärilisi tehinguid fconmiiünist-lik
© Impsralistlik© P ^ h i i m i d ^.
Sel teel loodotaks© vältida vaba
maaüma kaugele ©tite jõudnud
tehnoloogia, strateegüist© mater­jalid
© ja hajfuldast© loodtjsvairade
sattumist vasnuükess© kätesse.
Sel teel püütakse täheleipanu juto-iida
ohtudel© mis kaasuvad kapi­tali
investöedmištel diktaat<{K?li-duselul
© sell© tasemel, I^yiWa
ris pidi nõukogude raadios ©sin©-
ma oma lüürika lugemisega tun­tud
nõuk(^ud© luidetajä Jevgeni
J©yt^^ kes^ onoai oili
lepimikiM)^^
i välismaareisle.
TOha kähetuhniliöe esiöemlne
aga nõukogud© Fäadiofi^ef:
to.]Raadi(tö|^
pahane Jevtushenkp luuletusele
^,I!ipmse ^©va tuiii©d".
Raadio^ff oli ka n M i u d , et
korjataks ära Icõüt Jevtushenko
vlmiaš© luuleftuskOgü eksemplarid
kus luuletus sees. Aga luuletus­kogu
„Hcmsed inimesed**, mida
trükiti detsembris 130 000 eksemp­laris,
oli juba kolme päeva jooksul
läbi müüdud. 30 kopöcäline raamat
maksab p'a©gu\ miüstal tunal 25
üheks olulisemaks Ja vajalikamaks
alustalaks.
Tavaliiiie ameeriklane on esialgel
täielikult segaduses kui Carteri
valitsusi äkki teatas, et ta sõlmiEn
diplomaatilised sidemed kommu­nistliku
Hiinaga ning viskab Tai­wani
saarel elava rahvusliku Hiina
valitsuse iile parda. Pikapeale osi
ameeriklastele sflskij paljude aja-
Mrjanduse, raadio ja televisiooni
kommentaaride põhjal hakanud
selgitma, et Hiinaga kokkulepe c l
hädavajalik N. Lüdu süurie ambit­sioonide
ja maaUmavallntamls-plaanide
pidurdamiseks. Seda aru­saama
kajastuvad ka tlhendriikidii;
„mees tänavalt" arvamised, mille-dsi
kohta annab ülevaate „Ne^
York Tiinega
Toome aH|M>61 mõned niBist arvav
mistest ,,Vaba Eestlase" lug^ater
le, et valgustada neile dneeriklaž-te
arusaamisi kdostõö otsimisest
lliinaga. Nii n ^ ^
nias elav khahlsvarade vahendami^^
se agent Donna B. ^tone; „MHI osa
hea meel, et meie suhted Hiinaga
paranevad. Ma loodan, et neeä
suhted stabiliseeruvad ja moodu»*
tavad vastukaalu Venemaal^^
dustele." BoimaŠtone mainib, e«
ameeriklaste arvamised hnnlaste
suhtes on muutunud. Kui heid va­rem
koheldi kui „konast hädaoh­tu",
siis nüüd kujutatakse neiöi
tarkadena, tõötahtelistena ja ar­mastusväärsetena.
Koostöö Hiinaga on päevakorra­le
^ i ^ g t a u d &a Hiina ja Venemas
•0. •l^i
aagf
; VALVE
NÄDALAl
17. ja 18. veebr.
^ . 7S1-6M1.
i 1S4. JA S5. veebr.
Oustdt Adoil
1981, aastad mööl
Älinna Gustav Adl
mi aöutamisest. Mef
v^nem Eestis, kuK
Änematest Rootsi
JSeoses juubelip }|
taiV Adolfi giimna^
M i n n a linna p<K}|
täargümnaasium, ej
Ifikolai 1 gümn^as
fi|idi.S€d õpetajad 01
s^t tähistada o«ia
ma materi aji^loolii
•Oa kavatsusel k
kutulek Stolvhclmij
teistes maades; Gäl
beliaastal tuleks vq
?s, mis tutvustalj
lisematest aastaf
väärtusliku algmat
kasutamisele kooli
ta juubeli puhul
mat.
Et see kõik Võik
selleks on tarvis
. Palume seep J
cpüasi ja' õpetajaid
aadressil: Docent
son, box 559, 751
ühtlasi teatada
andmetest kooli aj
kohta. Samuti lisai
seisukohti ja arva]
tä tähistamise läbi
V.KANGRO, N.
R. REBAS, E .
:P. SAAGPAKK,
23 WESTMORE
Rczdale. Ont
Tel/74
lömhiieiitiii
(Algus
^rdluse. Prof.
stein ütleb seda
däs, et teadlased,
nat, armastavad lj
lased kes uurivad
Ikavad venelasi. M
sed seevastu leia]
(Dle Ühendriüüdel
Snii N. LUt Erruläj
mees Billy Beers
et ameerUdased
julgemihi Himagal
kuna hihilastel e
strateegilisi tuum
mai ajal leidub K
lasi, kes leiavad,
ameeriklasele läbj
Saue, kuna vene
gem ja praeguse
ei ole vene rahvj
uištiik valitsus.
„New York Tün
sooritasid ühtlasi
milles päriti amj
mist Hiinasse ja
sitatütest suhtusU
Ealt Hünasse, 24
vastu ja 44 protj
tuiks. N. Liitu p<
test ainult 15 prot
ti olid yenelaste
jäid erapooletuücf
Naga sellest nä|
Ue populaarsus
vasti alla käinud I
NixQu ja Kissinj
shampuseklaase
ÜSelt on Hüna k
hifm olnud samal
nagu kommunistil
maal, kuid tõen^
sõda pelgavad ai
tiivselt, et VeneJ
rdvastuseija ja^ Sl
|)alja ohtlikum