1987-05-26-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.
0 0 0
äevad (LEP) hakkavad
Ööre, mis seni
kud olema.
d kirjutada Estonian
of the West Coast'' nime-
A.H.. Vancouver
ei Ruberg 70
päeval ja eriti saatuse poolt
tud Eesti rahva poegade ja
osas ei ole 70 aastat veel
anus. Tähtsad numbrid on
gi viiekümneliselt „täišea-
' saamine ja seitsmekümne-
Juubel, kuid kui aina
e skaudipoiss, tuline noorte
likule meelele õhutaja ja
ajal produktiivne kunstnik •
Ruberg saab seitsmekümne
ks, siis on põhjust seda ära
a ja teda õnnitleda seni-uhul.
.rgi tegevus skaudijuhina ja
eenerina Montrealis kasva-tte
üksi rahvu&likult tead-feesti
noori, vaid andis ka
Maailmariigi skautlikud
kördid, mis tänaseni on
ata.
tte kasvatajana ja invaliide-rvusele
treenijana on
i tegevus jätkunud nii Eesti
[Kanada ühiskonnas,
ps tarbekunstnikuna niker-ja
nahatööga arendas ta
w ä l j a kujutavkunstilise
mis kulmineerus Eesti
ainulaadse nahkreljeefi
;güna kahes, . maailma
põhisündmuseid, sümbo- :
as grupis. Esimene, ,,Seit-
)misepäeva'" illustreerib
r maailma loomise - lugu.
Kümme käsku*^ tahab,
lks teha Loojav poolt ini-
^ antud moraalset põhisea-
..töös Külmataadiga on
arendanud omapärase-vi-
tehnika, mille loomin-olemus
on vaatamata
ainestikuks on peamiselt
äe kuusemetsad, siiski
varuse,ja selle valguse kir-ne.
htosse asudes on Rubergil
bikaasa Leilaga arenenud
side soome ühiskonnaga,
tleme Endel Rubergi sün-puhul
ning soovime palju
id aastaid nii
meelsetes tegevustes kui ka'
oomingus.
A. L.
osta KANADA HÕ=
LLAREID ja MAAIL»
A KULDMÜNTE.
helistada Olaf Sõrra
889-1963
f l l l l l l l l l l l l l M l i i i i i i i J i n i i i i i . . . . .
m
m
w
• w
I I
Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 26.-mail 1987 ~ Tuesday, May 26, Lk. 9
J
T. E.
loesigiBte-seeria lõppes 30.
aprillil Ü. Soots'i ja M. Lepiku
ettekannetega, mida saatsid ar°
vokacl valgespildid. •
Ü. Soots vaatles Kotkajärve
saamislugu, looddst j a eriti tai-mestikku.
Ta leidis, et aastaid
tagasi viis skautlus teda Kotka-jävele,
looduse keskelev kus ei ole
näha ainult asfalt teid. Koosolijad
nägid pilte kaunist loodusest —
valgeid kaski, lumesulamist, sinililli;
trilliumeid, sõnajalgu, lodjapuid,
erinevaid samblaid,
kukeharja, varskapju, ülaseid,
tulikaid, kodumaalt pärit seemnest
kasvavaid nurmenukke.
Kevadel on Kotkajärvel rikkalikult
õitsevaid puid ja põõsaid nagu
pihlakaid, kirsse, toomingaid
jt. Siin esinevad ka enelad, jänesekapsad,
kibuvitsad, sinised
võhumõõgad, astrid, mustad
vaarikad ja palju muud huvitavat
taimestikku. Samuti esitas lektor
ka Kotkajärve looduses elavaid
vöötoravaid, okassigu, jäneseid,
kilpkonni, hirvi, töökaid kopraid
jne. Kaunid olid sügisesed värvi-de-
rikkad vaated üle Kotka ja Oru
järvede.
M. Lepik .esitas Honey Har-bour'i
taimestikku ja loodust. See
on piirkond 1 kuhu pääseb ainult
paadiga. Seal on rohkem kaljusid
ja vähem mulda kui Kotkajärvel.
Imeväel siiski kasvab ka siin
taimestik kuidagi kivide vahel.
Koprad on . Honey Harbour'i
maastiku kujundajad .Paiseleht on
üks esimesi lilli kevadel aga
üldiselt on siinsel loodusel palju
sarnasust ka Kotkajärvega.
Esinevad teiste hulgas siin valged,
roosad, punased ja rohelised tril-liumid.
On tulikaid, mitmesuguseid
samblaid, metsikuid elulõngasid,
raudrohtu, põisheina,
veekogude ääres arvukaid võhu-mõõkasid
jne. Ei puudu ka karu-ohakad,
vaarikad ja õhvikad.
Honey HarbourM veerohke ja
kauni looduse keskel viibides on
raske leida piiri, kus lõpeb
reaalsus ja algab fantaasia, arvas
lektor.
Huvitavaltj ja hästi esitatud ette- suve.
kannetelei järgnevalt soovis klubi
Gaasi B-B-Q on tore moodus,
kuidas vabas õhus valmistada
toitu. Aga gaasi B-B-Q'dega
peab olema ettevaatlik ja nende
eest tuleb hästi hoolitseda.
Õnnetusi juhtub igal suvel gaasi
B-B-Q'de kasutamisel. Kindlustage, et
Teile ei juhtuks õnnetust!
. Gaasi-silindri ühendamisel jälgige
instruktsioone. Hoidke silindri toru otsa
eemal tulisest või kuumast metallist.
2. Kontrollige järjekindlalt gaasi-silindri
ühendusi. Pannes natuke seebivett
ühendustele võite kohe avastada
tekkimisi. Kui on lekkimist, siis näete
seebivees mulle.
3. Hoidke oma B-B-Q'd vähemalt
eemale majast või muust süttivast
materjalist.
4. Ärge kunagi süüdake oma B-B-Q'd,
kaas on kinni. Kui B-B-Q ei sütti, keerake
gaas kinni ja oodake viis minutit enne, küä
jälle katsetate.
5. Kui olete lõpetanud, keerake kõik
gaasi-kraanid kinni.
Ärge kunagi tooge gaasi-
7. Kui Teie an/ate, et B-B-Q ei ole korras,
kutsuge kohale
Tehke kindlaks, et Teie^^^
kutsuma tuletõrjet järgmine kord, kui Teie
kasutateomagapi B'6-Q'd. Bros
gaasi B-B-Q'de kohta võib saada tasuta:
"Living SafeJy with Prppane"i Consum
Information Gentre, 555 Ybnge St. ,^
Toronto, Ont. M7Ä 2H6, tel.
(416) 963-1111 või tasuta 1-^^^^
Kui Teie "area ' >
COde" on 807, siis Winlstry of Consumar
võite helistada and Comnr^ercläl Relatlons
"416" numbrile
valitsuse ("cölleci
cairi kululo
Minister, Hon. Monte Kwinter
jeasnimi iececsö mM. j. uLceppiKik amrvv uuRk^aclieic kRuuuuliaa-TT..
• I J!**>^ ' ^ ^ ^ ^ - I t T i n,
jaskonnaie edukat aianduslikku JarjeKOrÜne tOetUS
E. KURIS
99
ira
695 ST/ CL|MR AVENUE WEST/ TORONTO, ONTARIO M6C 182
Balti Õhtul 1973 äastd^a^^^^^^^
" kffl^ parlamendi ja senati liikmetele,
gaidide kcxjrigä^ bes sel külastati ka
Tel. kodus 6S3-®S99
SIHTASUTUS EESTI PÄEVAD KANADAS korraline
aastapeakoosolek toimub neljapäeval, 11. juunil, 1987. a. kell
7 õhtul Toronto Eesti Maja keskmises saalis, 958 Iroadvaew/
Ave. Toronto.
Päevakord: I. Koosoleku avamine ja rakendanfiine. 2. Tegevusaruanne
1986. 3. Majandusaruanne 1986. 4. Tegevuskava
1987. 5. Majanduseelarve 1987. 6. Valinnised. 7. Koosolekul
kerkinud küsimused. 8. Läbirääkimised.
Kui koosoleku alguseks põhikirjas nõutav arv liikmeid kohal
pole; toimub otsusvõimeline koosolek pool tundi hiljem, hoolimata
osavõtjate arvust.
^ . E . P I K . liikmetele saadetakse kutse postiga koos vajaliku informatsiooniga.
Arvestades Kanada posti ebatäpsustega, palume
S.E.P.K. liikmeid võtta käesolevat teadet kutsena
peakoosolekule, juhul, kui Teie kutse postil hilineb.
S.E.P.K. Juhatus
nBDtX
Vancouveri Peetri koguduse
Naisring on üks aktiivsemaid
organisatsioone siinses ühiskonnas.
Oma algusest peale on ta
hoolitsenud, et igal pühapäeval
pärast jumalateenistust on kaetud
peaaegu pidulik kohvilaud. Hinnaks
vabatahtlik annetus. — See
ilus komme on soodustanud veel
tunnikese koosolemist pärast teenistust.
Y.E.S. Raamatukogu on
avatud raamatute laenutamiseks.
Naisring on ka alati kaasa
aidanud või koguni ise korraldanud
Kiriku majale (Kirikufondile)
tuluõhtu. — Väsimata perenaised
pälvivad vancouverlaste
suurimat tänu. Nimesid nimetada
siinkohal on riskantne — ei taha,
et keegi nimetamata jääks.
Käesoleva aasta esinaine on Valve
Värtina — olgu ta ainukeseks
nimetatud.
25. aprillil k.a. korraldas Naisring
traditsioonilise Rõõmu ja Kevadelaulude
laulmise õhtu koos
sooja õhtusöögiga. See oli hästi
õnnestunud õhtu. Sai palju laulda.
Toit oli kõik annetatud ja seda oli
t, — Peakokas ja • kal-
Balti Õhtute puhul on kokku
välja antud 20 eriümbrikku, 1984
aastal isegi kolm. Aja jooksul on
Pariamendimäel esinenud peale
gaidide koori veel Kalev Estienne
võinilejad, Ingemar Koijüs, j^vo
Kittask, Armas Maistev^ Õnne
Laikve, mõned neist mitmelkor-rai.
Igal aastal ori korraldatud
näitused. Kui teiste rahvaste
näitused on olnud samalaadsed igal
aastal, siis meil on olnud
erinäitused puunõude näol; ka
nahatööde, kuld- ja hõbe esemete,
maalide, arhitektuuri, rahvariiete
ja marginäitused. Tänavu korraldati
näitus, kus oli välja pandud
15 aasta parimad ümbrikud^ koos
kunilihast kotlettide valmistajaks
oli koguduse esimees Tarmo
Viitre. Ta tööd hinnati näilišelti
Talle kingiti põll, millele oli
trükitud ,,Chef Tarmo*';
Sissetulek $1460.— läheb
Peapiiskopliku Karjasefondi ja
Usuteadusliku Instituudi toetu-
10 aasta juubeli-medali ja Kanada
Eestlaste Teenetemedaliga.
Tänavune näitus oli maitsekalt
raamitud Artistic WoodworkM
poolt, tänu Johannes Vihmale Ja
Olev Jõgedale.
Meie suVeniirümbrikute kavandajateks
on phiud Vello Hubel,
Joann Samiit, Osvald Timmas,
Jüri Punnö, Eneri Taul,lüri Kirsimägi,
j^xel Roosmann; tänavuse
Balti Õhtu ümbriku kavandas
Abel te. Ümbrikke on jagam
igal aastal Balti Õhtust osavõtjatele.
Nüüd, kus paljudel
ministritel ja päriamendiliilanetel
on kollektsioon juba olemas, on
igaastane ümbrik juba ette
oodatud. Mitmel Balti Õhtul on
jagatud meie olukorda selgitavat
kirjandust. 1975 aastal kingiti paljudele
Aleksander Solzhenitsõn'i
„The Gulag Archipelago**; Van-couver'i
eestlased on toonud
lõhekala ja saatnud igal aastal
muraka-likööri, mis eesti maitse-iisana
on Balti Õhtul saadaval
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 26, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870526 |
Description
| Title | 1987-05-26-09 |
| OCR text | Nr. 0 0 0 äevad (LEP) hakkavad Ööre, mis seni kud olema. d kirjutada Estonian of the West Coast'' nime- A.H.. Vancouver ei Ruberg 70 päeval ja eriti saatuse poolt tud Eesti rahva poegade ja osas ei ole 70 aastat veel anus. Tähtsad numbrid on gi viiekümneliselt „täišea- ' saamine ja seitsmekümne- Juubel, kuid kui aina e skaudipoiss, tuline noorte likule meelele õhutaja ja ajal produktiivne kunstnik • Ruberg saab seitsmekümne ks, siis on põhjust seda ära a ja teda õnnitleda seni-uhul. .rgi tegevus skaudijuhina ja eenerina Montrealis kasva-tte üksi rahvu&likult tead-feesti noori, vaid andis ka Maailmariigi skautlikud kördid, mis tänaseni on ata. tte kasvatajana ja invaliide-rvusele treenijana on i tegevus jätkunud nii Eesti [Kanada ühiskonnas, ps tarbekunstnikuna niker-ja nahatööga arendas ta w ä l j a kujutavkunstilise mis kulmineerus Eesti ainulaadse nahkreljeefi ;güna kahes, . maailma põhisündmuseid, sümbo- : as grupis. Esimene, ,,Seit- )misepäeva'" illustreerib r maailma loomise - lugu. Kümme käsku*^ tahab, lks teha Loojav poolt ini- ^ antud moraalset põhisea- ..töös Külmataadiga on arendanud omapärase-vi- tehnika, mille loomin-olemus on vaatamata ainestikuks on peamiselt äe kuusemetsad, siiski varuse,ja selle valguse kir-ne. htosse asudes on Rubergil bikaasa Leilaga arenenud side soome ühiskonnaga, tleme Endel Rubergi sün-puhul ning soovime palju id aastaid nii meelsetes tegevustes kui ka' oomingus. A. L. osta KANADA HÕ= LLAREID ja MAAIL» A KULDMÜNTE. helistada Olaf Sõrra 889-1963 f l l l l l l l l l l l l l M l i i i i i i i J i n i i i i i . . . . . m m w • w I I Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 26.-mail 1987 ~ Tuesday, May 26, Lk. 9 J T. E. loesigiBte-seeria lõppes 30. aprillil Ü. Soots'i ja M. Lepiku ettekannetega, mida saatsid ar° vokacl valgespildid. • Ü. Soots vaatles Kotkajärve saamislugu, looddst j a eriti tai-mestikku. Ta leidis, et aastaid tagasi viis skautlus teda Kotka-jävele, looduse keskelev kus ei ole näha ainult asfalt teid. Koosolijad nägid pilte kaunist loodusest — valgeid kaski, lumesulamist, sinililli; trilliumeid, sõnajalgu, lodjapuid, erinevaid samblaid, kukeharja, varskapju, ülaseid, tulikaid, kodumaalt pärit seemnest kasvavaid nurmenukke. Kevadel on Kotkajärvel rikkalikult õitsevaid puid ja põõsaid nagu pihlakaid, kirsse, toomingaid jt. Siin esinevad ka enelad, jänesekapsad, kibuvitsad, sinised võhumõõgad, astrid, mustad vaarikad ja palju muud huvitavat taimestikku. Samuti esitas lektor ka Kotkajärve looduses elavaid vöötoravaid, okassigu, jäneseid, kilpkonni, hirvi, töökaid kopraid jne. Kaunid olid sügisesed värvi-de- rikkad vaated üle Kotka ja Oru järvede. M. Lepik .esitas Honey Har-bour'i taimestikku ja loodust. See on piirkond 1 kuhu pääseb ainult paadiga. Seal on rohkem kaljusid ja vähem mulda kui Kotkajärvel. Imeväel siiski kasvab ka siin taimestik kuidagi kivide vahel. Koprad on . Honey Harbour'i maastiku kujundajad .Paiseleht on üks esimesi lilli kevadel aga üldiselt on siinsel loodusel palju sarnasust ka Kotkajärvega. Esinevad teiste hulgas siin valged, roosad, punased ja rohelised tril-liumid. On tulikaid, mitmesuguseid samblaid, metsikuid elulõngasid, raudrohtu, põisheina, veekogude ääres arvukaid võhu-mõõkasid jne. Ei puudu ka karu-ohakad, vaarikad ja õhvikad. Honey HarbourM veerohke ja kauni looduse keskel viibides on raske leida piiri, kus lõpeb reaalsus ja algab fantaasia, arvas lektor. Huvitavaltj ja hästi esitatud ette- suve. kannetelei järgnevalt soovis klubi Gaasi B-B-Q on tore moodus, kuidas vabas õhus valmistada toitu. Aga gaasi B-B-Q'dega peab olema ettevaatlik ja nende eest tuleb hästi hoolitseda. Õnnetusi juhtub igal suvel gaasi B-B-Q'de kasutamisel. Kindlustage, et Teile ei juhtuks õnnetust! . Gaasi-silindri ühendamisel jälgige instruktsioone. Hoidke silindri toru otsa eemal tulisest või kuumast metallist. 2. Kontrollige järjekindlalt gaasi-silindri ühendusi. Pannes natuke seebivett ühendustele võite kohe avastada tekkimisi. Kui on lekkimist, siis näete seebivees mulle. 3. Hoidke oma B-B-Q'd vähemalt eemale majast või muust süttivast materjalist. 4. Ärge kunagi süüdake oma B-B-Q'd, kaas on kinni. Kui B-B-Q ei sütti, keerake gaas kinni ja oodake viis minutit enne, küä jälle katsetate. 5. Kui olete lõpetanud, keerake kõik gaasi-kraanid kinni. Ärge kunagi tooge gaasi- 7. Kui Teie an/ate, et B-B-Q ei ole korras, kutsuge kohale Tehke kindlaks, et Teie^^^ kutsuma tuletõrjet järgmine kord, kui Teie kasutateomagapi B'6-Q'd. Bros gaasi B-B-Q'de kohta võib saada tasuta: "Living SafeJy with Prppane"i Consum Information Gentre, 555 Ybnge St. ,^ Toronto, Ont. M7Ä 2H6, tel. (416) 963-1111 või tasuta 1-^^^^ Kui Teie "area ' > COde" on 807, siis Winlstry of Consumar võite helistada and Comnr^ercläl Relatlons "416" numbrile valitsuse ("cölleci cairi kululo Minister, Hon. Monte Kwinter jeasnimi iececsö mM. j. uLceppiKik amrvv uuRk^aclieic kRuuuuliaa-TT.. • I J!**>^ ' ^ ^ ^ ^ - I t T i n, jaskonnaie edukat aianduslikku JarjeKOrÜne tOetUS E. KURIS 99 ira 695 ST/ CL|MR AVENUE WEST/ TORONTO, ONTARIO M6C 182 Balti Õhtul 1973 äastd^a^^^^^^^ " kffl^ parlamendi ja senati liikmetele, gaidide kcxjrigä^ bes sel külastati ka Tel. kodus 6S3-®S99 SIHTASUTUS EESTI PÄEVAD KANADAS korraline aastapeakoosolek toimub neljapäeval, 11. juunil, 1987. a. kell 7 õhtul Toronto Eesti Maja keskmises saalis, 958 Iroadvaew/ Ave. Toronto. Päevakord: I. Koosoleku avamine ja rakendanfiine. 2. Tegevusaruanne 1986. 3. Majandusaruanne 1986. 4. Tegevuskava 1987. 5. Majanduseelarve 1987. 6. Valinnised. 7. Koosolekul kerkinud küsimused. 8. Läbirääkimised. Kui koosoleku alguseks põhikirjas nõutav arv liikmeid kohal pole; toimub otsusvõimeline koosolek pool tundi hiljem, hoolimata osavõtjate arvust. ^ . E . P I K . liikmetele saadetakse kutse postiga koos vajaliku informatsiooniga. Arvestades Kanada posti ebatäpsustega, palume S.E.P.K. liikmeid võtta käesolevat teadet kutsena peakoosolekule, juhul, kui Teie kutse postil hilineb. S.E.P.K. Juhatus nBDtX Vancouveri Peetri koguduse Naisring on üks aktiivsemaid organisatsioone siinses ühiskonnas. Oma algusest peale on ta hoolitsenud, et igal pühapäeval pärast jumalateenistust on kaetud peaaegu pidulik kohvilaud. Hinnaks vabatahtlik annetus. — See ilus komme on soodustanud veel tunnikese koosolemist pärast teenistust. Y.E.S. Raamatukogu on avatud raamatute laenutamiseks. Naisring on ka alati kaasa aidanud või koguni ise korraldanud Kiriku majale (Kirikufondile) tuluõhtu. — Väsimata perenaised pälvivad vancouverlaste suurimat tänu. Nimesid nimetada siinkohal on riskantne — ei taha, et keegi nimetamata jääks. Käesoleva aasta esinaine on Valve Värtina — olgu ta ainukeseks nimetatud. 25. aprillil k.a. korraldas Naisring traditsioonilise Rõõmu ja Kevadelaulude laulmise õhtu koos sooja õhtusöögiga. See oli hästi õnnestunud õhtu. Sai palju laulda. Toit oli kõik annetatud ja seda oli t, — Peakokas ja • kal- Balti Õhtute puhul on kokku välja antud 20 eriümbrikku, 1984 aastal isegi kolm. Aja jooksul on Pariamendimäel esinenud peale gaidide koori veel Kalev Estienne võinilejad, Ingemar Koijüs, j^vo Kittask, Armas Maistev^ Õnne Laikve, mõned neist mitmelkor-rai. Igal aastal ori korraldatud näitused. Kui teiste rahvaste näitused on olnud samalaadsed igal aastal, siis meil on olnud erinäitused puunõude näol; ka nahatööde, kuld- ja hõbe esemete, maalide, arhitektuuri, rahvariiete ja marginäitused. Tänavu korraldati näitus, kus oli välja pandud 15 aasta parimad ümbrikud^ koos kunilihast kotlettide valmistajaks oli koguduse esimees Tarmo Viitre. Ta tööd hinnati näilišelti Talle kingiti põll, millele oli trükitud ,,Chef Tarmo*'; Sissetulek $1460.— läheb Peapiiskopliku Karjasefondi ja Usuteadusliku Instituudi toetu- 10 aasta juubeli-medali ja Kanada Eestlaste Teenetemedaliga. Tänavune näitus oli maitsekalt raamitud Artistic WoodworkM poolt, tänu Johannes Vihmale Ja Olev Jõgedale. Meie suVeniirümbrikute kavandajateks on phiud Vello Hubel, Joann Samiit, Osvald Timmas, Jüri Punnö, Eneri Taul,lüri Kirsimägi, j^xel Roosmann; tänavuse Balti Õhtu ümbriku kavandas Abel te. Ümbrikke on jagam igal aastal Balti Õhtust osavõtjatele. Nüüd, kus paljudel ministritel ja päriamendiliilanetel on kollektsioon juba olemas, on igaastane ümbrik juba ette oodatud. Mitmel Balti Õhtul on jagatud meie olukorda selgitavat kirjandust. 1975 aastal kingiti paljudele Aleksander Solzhenitsõn'i „The Gulag Archipelago**; Van-couver'i eestlased on toonud lõhekala ja saatnud igal aastal muraka-likööri, mis eesti maitse-iisana on Balti Õhtul saadaval |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-26-09
