Vaba eestlane , September 29, 1983

              1%
i
ii
" &>,.•( . I
h
•I-
1:
• i i . <
ontlik BM'1ES7LMNT'~
Neljapäeval, 29; sejteinbril 1983 llnEiiBiäay, September 2®, 1983
Ilmub 2 koka nädalas^
eisipäeval jo ne/f apäevof
J W W W W W W
NEW YORK — Tuletõrje harras­tab
endiselt ületunäiäe jagamist
meestele, kes on minemas pensio­nile.
Ajalehed teatavad, et tule^
tõrje uniooni asepresident Richard
Vizzini läks „vaikselt" pensionile,
olles eelmisel aastal endale kombi-aeerinud
10.000 dollari ulatuses üle­tunde.
Tema regulaarne palk oli
23.000 aastas, ületundidega tõuselb
tema pension kolmandiku võrra.
NEW YORK - I,Sõda kurjategi­jatele"
nõuab politsei unioon, kuna
viimastel päevadel ohiud juba rida
relvastatud kallaletunge politseile.
Kolmapäeval võeti kinni kolm
noort hispaanlast, kes tulistasid po­litseinikke,^
kui neid röövimiselt ta­bati.
Politseinikke päästis ainult
kuulikindel vest.. Politsei nõuab en­dale
tugevamaid relvi, vähemalt
sama tukevaidkui on kurjategija-
IPSWICH, Inglism aa Üks pen­sionil
olev preester on ajanud dee­moni
välja kassist. Jane Jones
kutsus preester John Griffini oma
Juurde, et ta vabastaks tema 10-
aastase kassi Rögani kurjast vai­must,
mis oli põhjustanud mitme­suguseid
imelikke juhtumeid nende
kodus. Kaks esimest katset deemo­ni
väljaajamisel ei andnud tulemu­si,
aga kolmandal katsel asi õnnes­tus.
Nüüd olevatj kass peaaegu pa­ranenud.
a i o a B i i i n a B a o n o a a i B B i
ö • • • - .
.•^•'>:->\y-Ns<-
f / E . S. Täienduskoolis alustati peale avaaktust uute õpilaste registreerimisega. Vasakul pr. Raudoja-land^
oma tütart ,5Mr|a" panemas, paremal Hans WesterMom oma tütrega. .• •
Foto: Vaba Eestlane
itokholmis'
Kahtlased õhumullid Sftfkhatmi sissesiid^
kanalis
17. sept. toimus Jõekääi^ül Järva-laste
Kogu esimene kokkutulek,
mis vaatamata vihma ähvardavale
taevale kujunes rahvarohkeks. \
Kogunemine algas kella kahe
ajal. Tervitused osa:võtjaüe ütles
kogu vanem Leo Prii. Kella nel­jaks
piid perenaised prd. Ründva,
B
O
D
D
B
D
B
D
D
D
O
0
D
D
D
O
o"
D
O
a
•
•
•
a
a
a
a
a
a
D
•
n
o
•
•
•
, n
D
•
0
o
n
D
.a.
a
a
a
a
a
•
B
a
a
a.
o
a
o
a-
- B
a
. ' Purje, Kittask ja prl. Roman nii
STOKHOLM (EPL) — lootsi avalikkuses m 10. septembri nädala- kaugel, et võidi lauda istuda, mil-lõpul
äratanud suurt tähelepanu asjaolu, et mereväe sukeldujad uuri- le oüd maitsekalt kaunistanud J
TOKIO Jaanani tehnolooda on "'^ .^.^''!^ ^^^'^.f !^ ""^^ ^^""^^ StokhoMs sissesõit Mälaris- värskete sügislilledega prouad
aJsStuunuiTd eufuae msarmJm^u^ v^õ^rr^a ^ed asi te- f; ^^'^g^^ ^j ^f^"'j^^' ^^P^^^^^' *^"*^ ^^^^ '^^"^"^^^ P"^^^®^^ ^^^^^^ Saar ja Maalstein.
levisiooni alal. Nüüd TV-aparaat
räägib vaatajaga ka isiklikult. Kui Rootsi mereväe esmdaja ja ülem- liiklusest toimub praegu külastata-selle
ultrasoonilised lamed avasta- Juhataja kinnitasid, et uuritakse vate idariikide kaubalaevadega,
vad, et vaataja on liiga lähedal, võimalikke jälgi põhjas, eitasid millised vabalt pääsevad ka sise-aparaat
ütleb: „Jälgi kaugust oma aga, et mingi allveelaevajaht oleks vetesse —„Baltüski 110" läks Kö-sümade
pärsist!" See ütleb ka kui käimas. pingisse. Rootsi julgeolekuvõimud
a
a
a
a
D
a
Kavalises osas Järvalaste Kogu °
vanem vaatas oma sõnavõtus ta- S
gasi kogu sünniyaludele. Samuti ä
selgitas järvalaste osa järgmisel
aastal toimuval ESTO-84 ajal.
Muusikalises osas Liina Purje
pead tasandamä häält, et naabrid Põhjast leitud jäljed ei olevat registreerivad hoolega kõiki JuHd esitas neli laulu ise end kitarril
ei pahandaks. Ja kui sa sulged sarnased nendele,
aparaadi õhtul, soovib see sulle mis äratasid tähelepanu Harsff
laevu.
head und.
Samal ajal suurendas meriskägi
valvet Stokholmi põhjapoolseis
5 ja I
senitundmatutelt mmiallveelaevar mata põhjusi.
järdeni allveelaevajahi Järele
saates, mis said tugeva aplausi
osaliseks. Peokõne pidas Henn
Ründva. Ta vaatas tagasi Järva-
. E W YOHK - New Y o . . i orto- ^^^^^^õe^^^ s^äärides^^ H a r « s avaMa- ^ S ^ ^ ^ ^ ^ .
delt. Jälgi uuritakse. ned „tõsised" faktid võeti kuulaja­te
poolt vastu tugeva aplausiga.
Edasi ühislaul ja jalakeerutus
kestsid hilisõhtuni, neid saatis
akordionil Toivo Kõhelik, Majan­dusliku
külje eesti hoolitses Lem­bit
Saar, kes oli eriti ÕnnelÜc, et
doks katedraalis kuulutati pidulikul
jumalateenistusel Venemaa vnma- „, , «. , . ——
ne tsaar Nikolai II ja ta perekomia- , kaitsevoimud soovisid oma
liikmed ortodoks-usu pühakuiks, ^^f ^t/^^^^^^^^^^ iSuHa-Plörida
Tsaar oma perega teatavasti mõr- ^^^^^ asjaolust, et sukelüuja-vati
punaste revolutsioonipäevü ^^.^^ l^aasasolev personal oh tsmd- K^gy^USe kirikuteöd©
1917, a. Siberis. PidulUoil sündmu-sel
oli apostliku õigeusu kirikujuh- Võimalikku mmiallveelaeva sis- Lõikus-tänupüha ja ühüasi ko-tide
kõrval kohal palju nimekaid ^^^^^^ ^®^*^k^®^^®^^^^^® ^^^^^^^^^ guduse viienda aastapäeva tähista- järvalasi kops sõpradega oli nii ar- l
vene valgeid samuti teiste rahvus- ^^^^^^^^^ " mise jumalateenistus peetakse pü- vukalt kokku tulnud,
te esindajaid, kes kuuluvad sa- eelnenud sõiduga läbi Danviki ka- hapäeval, 9. okt. 1983. a. kell 3
naü---peetakse nimelt tõenäoü- päeval Ghrist Lütheranmrikus-- Jarvalased ei ole arad kasi kui­seks,
1955 E . Oakland Park Blvd'ü, Fort ^! f nema,^_ kur olukord seda
et vabalt Rootsi vetes liikuvad Lauderdales.Juthistab praost And- T^?!^^^-^^
vene kaubalaevad võivad Ä res Taul, Toronto^^^
5,miniallveelaeva-ka!idjad**. lik. Soii«5t stjoran A. Allik. Laulü-
Enamik Rootsi rannavete laeva- lehed.
masse kirUnisse.
NEW YORK — TV-seeria ,^Däl-
!as" on lausa rahaauk mitte ainult
produtsentidele vaid ka näitlejate­le.
Uuest hooajast peale nõudsid
kõik näitlejad palka juurde ja said­ki
ka palgakõrgenduse. Victoria
Principal ja Patrick Duffy saavad =
nüüd 45.000 dollarit nädalas, Linda |
Gray 55.000 nädalas ja peategelane |
Larry Hagman 75.000 dollarit nä- |
dalasi „Dallas" on väga populaar- i
ne peagu kogu maailmas^ Soome i
televisiooni kaudu ka Eestis. :' 1
RICHMOND XX sajandi tea- |
dus ei ole midagi Richmondi linna E
haridusnõukogus Virgmias. Too i
nõukogu otsustas vallandada õpeta- |
ja, kes koolis kõneles evolutsiooni- 5
teooriast. Protestide peale vastati 1
haridusnõukogust, et kirikuõpetaja =
Jerry Falwell on aastakümneid i
koolis õt)etanud, kuidas Jumal lõi 1
maailma ja kogu see haridustöö. S
muutub nulliks^ kyi hakatakse õpe- |
tama ebakrisüikku evolutsioonite- 1
kukSo
L.P.
ISI IIÜ3 miili iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiisniiiiiiiiiiiisiiBiim
— IH 0 0
5,¥ABA EESTLASE" kalendn koostMsel m igal aastal otod
SMuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organi"
satsioonide^ kooUde, kirikute Jne. aadre^idega^ mis sageli mm-tovad
ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle väämähte
kõrvaldamiseks
institutsioonidel,
SE" TÄHTRAAMATUS avaldada, saata need „Vaba Eestlase"
toimetusele aadressil: Vaba EesÜame, 1955 Leslie St Don ] » ,
Ont M3B 2M3. Aadressid palutakse saata hiljemalt 31. ok­toobriks.
5,Vabai Eestiaiiie" d vastuta', iganeiud aadresside osas.
I BEIRUT — Lübanoni vähera-
I hu, mis saavutati USA ja Saudi g
I Araabia . väheltsobitamisega, on S
1 paar päeva vastu: pidanud, kuigi •
I toimub kergerelvade tulistamisi ja D
I Liibanoni armee võitleb keskosas J
I olevates mägedes sealsete tä-psus-" S
I laskuritega. Teisipä;eval oli kokku- j
PLO kahe grupi vaiiel,
lamiseks palpvad kalendri koostajad koigi! nendel eesti | ühel poolel Yasser Arafati, teisel
sioonidel, kes soovivad oma aadresse «VABA EESTLA- | poolel erijuhi pooldajad.
2 Vaherahu ^õhnimisel oli üheks
i güürialäste ja druusi muhameed-
1 laste tinghnuseks, et praegune Lü-
I banöni peaminister Shafik al-Waz-
I zan ja tema 10-meheline kabinet
i lahkuksid, et teha teed uuele valit-iiiiiiiiiiiiHiSMiiiniiiiiigiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiQiii^
l i susele.
Riia RhGm@l
• B B D a a a a o B B o o a o D o i n i n i i o D a t i i i i o o a a a o a g i D D o o a D a m i B i B Q i i D a a a a a c i i i i B ao
. . . 0
D
O
D
o
OD
D
n
ID SUYESOBRAD II
. Aadu Ja Tonn on tõelised ka­lamehed.
Neil on Maakodusse
kaasa toodud oma. õngeridvad,
kõiksugused püügisöödad ja vi­gurid
kalamehekastis ja vihma­ussidest
nemad üldse ei hooli —
püüavad söödaks hoopis rohu­tirtse.
Neid on igalpool ja terve
miljon ja kala võtab siputavat
rohutirtsu ka nagu nõiutult.
Saab neid kalu süs küU püü-tud
ja pisemaid vette tagasi las­tud,
vaevaga soomustest puhas­tatud
ja suuremad kalad suure
väsimuse tõttu suitsetamiseks
määratuina puhastamata ka jäe­tud.
E i jõua ju kõiki puhastada,
see on kalapüügi juures see kõi­ge
hullem töö!
Kõige suuremast õngehakanud
saagist saab tehtud foto nii, et
poisi käsi püütud kalaga on kau­gel
ees ja fotoläätsale ligidal
paistab õige suurena. Trikk tea­da
juba endiseist aastaist
Mõõdame — kala otsast ot-^
sani on 15 tolli. Näe, mõõdulin-ti
meetermõõtudes maal ei ole,
jälle häbi vanamoodsale vana-i
emale, sest sentimeetrites oleks
number palju suurem ja see tu­leb
nüüd hoopis; paberi peal
pliiatsiga välja rehkendada. Ka
kaalu ei ole, ei vanas ega uues
mõõdustikus ja puhastatud ka­lale
soovitab vanaema õige mi­tu
untsi selle arvel juurde reh­kendada,
kui kala linnas kaalu­tud
saab.
On hea, et see suurim kalapu­rikas
oii kinni püütud kahe ven­na
koostöös: Aadu tõmbas ta
õnge otsa ja Tõnn tõstis võrgu^
kopaga veest välja, sest muidu
oleks ta ilmtingimata minema
saanud. Au jätkub nüüd niõle-male.
^ K a valitseb muis ettevotmisis
vendade vahel harmooniline
kooskõla. Sel ajal, kui Aadu ju­ba
ei tea mitmendat korda
veesuusatamist teeb, millest ta
vend suurt ei hooli, on Tõnn
hoopis puu otsas ja aitab vana­isal
pirne maha võtta või siis
minnakse üheskoos ujuma, män­gitakse
kaarte, Monopolit või
mõnda muud mängu ja vana­ema
võib kätt südamele pannes
kinnitada:^
„Tegemist oli nii palju, et ei
okud aega mitte kõige vähe­makski
tüliks ega pahandu­seks!"
Kui aeg käes on neljalükme-lisele
teisepere noortemalevale
kobale jõudmiseks, on kõik jäl­legi
valmis paadisõiduks, vee­suusatamiseks,
konnapüügiks,
suplemiseks jä kõigeks muuks.
Suured kivid ja kõrged puudki
on ootamas uusi ronijaid.
Kuna vanaema vastavalt pe­dagoogilistele
teadmistele on
näidanud huvi laste lugemisvara
vastu, tuuakse tema jaoks kaa-
. sa ka uut kirjandust.:
igaüks teab, kes on Stephen
King, sest tema on mitmete-initmete
„horrorite" ehk Õudus­juttude
tõttu vaga loetav ja sel­lest
õige rikkakski saanud. Pea­legi
jookseb kinodes just praegu
tema romaani järele filmitud
„Cujo". See on õudne lugu ma­rutõbisest
St. Bemhardüni suu­rest
koerast, kes filmis kolm
mimest ja raamatus koguni ne­l
i inimest toorel kombel mõr­vab.
Ta nimi hääldatakse pea­aegu
nagu meiekeelne „kutsu**
ja viitab sellega algul nii meel­il
a
D
0
O ' .
n
o
•
B
B
D
D
n
B
D
D
•
D
D
D
D
' 0
B
D
a
D
D
O
n
B
' B
B
D
O
o
B
D
divale ja sõbralikule elukale.
Vanaema on kinos seda juba
näinud, aga kõige vanem meie
seitsmest — 15-aastane Tia —
õhutab:
^,Loe, vanaema, see on veel
palju põnbvam, kui filmis! Hir­mus,
hirmus „horrdr"!"
„Kust sina seda tead? See
film on ju alla 18-aastastele kee­latud?''
pärin tüdrukult.
. .„Oo, ma lihtsalt läksin ja kee­gi
ei öehiud midagi.'' Nü. Kas
tõesti peeti last üle kaheksa­teistkümneseks
või oli kontroll
lihtsalt liiga pealiskaudne?
Muidugi, mul tuleb seda raa­matut
nüüd lugema hakata, kui
ei taha hUisemas diskussioonis
Tiaga vahele jääda. Raamat on
põnev, üle 300 lehekülje peenes
trükis, rohkesti uusi sÕnu ja ka
roppe sõnu, millele mei^ sõnas­tikust
vastet ei ole leida. S.
King on hea kirjamees ja oma
rikkuse noorte lugemisvara ar­vel
teenitult saavutanud.
Vanaema suvemälestuste va­rakambrisse
jäävad alatiseks
mõned suvised hellad hetked,
mis yõibholla teistele midagi ei
tähendakski.
Kui ligi 14-äastane poiss sel­lest
kambast ilma talt küsima­ta
või palumata äkki pakub:
„Vanaema, ära sma — küll ma
ise aitan smd," või kui pisut
noorem tüdruk häbelikult ulatab
makramee seinakaunistuse sõ­nadega:
„Tegin selle sulle, lõngavär-videks
valism valge ja sinise
ja musta, ma tean, et need vär­vid
sulle meeldivad" , — siis
tunned, et selles kõiges on mi^
dagi hella, Õrna ja ilusat just
meie kahe vahel, see on vaid
meile endile teada jätmiseks.
Lahkumise ajaV tunned, et
kõige enam südame külge on
jäänud nelja-aastane Andres,
sest tema on kõige noorem ja
yäücsem. Pealegi on ta sel su­vel
Maakodus meie hoole all ol­nud
kahel korral, ühe nädala
päris üksinda varakevadel ja
ilma teiste lasteta. Juba siis
üllatas ta mind ühel õhtul ma-gamapanemisel
sooviga:
,,Vanaemai laula mulle Ees­ti
unelaulu!" Sellest saab uue
äratuse juba ununemakippuv
ülimeeldiv rituaal, sest sellega
kaasas käib ka laulutaktis pea-silitamine.
E i ole küll midagi
meeldivamat, kui käega tohtida
silitada üle siidpehmete juuste,
mida mehehakatisele mitte just «
alati ja eriti teiste nähes mui­du
teha ei toid.
Vanaemal lott kaheksa unelau­lu,
neid on
kõigile omal
•
•
•
a
a
a
D
•
0
D
a
a
D
D
0
o
o
o
B
n
B
B
m
n '
D
a
o
D
a '
, a
a
a
a
a
B
0
a
o
a
a
D
ID
n
ID
D
ta
D
D
D
D
D
a
n
. o
a
D
D
B .
n
D
D
D
D
D w . 0
0
0
a
rõõmuraasukestele
ajal laulda saanud
ja aastakümned tagasi ka nen­de
laste vanemaile, kui nad al­les
kaela ikandma ja iseseisvalt
tegelema Õppisid. Nii mõnigi
kord on tulnud kõik kaheksa
unelaulu läbi laulda, aga on
juhtunud sedagi) et tööst väsi­nud
leeiutaja lauldes ise juba
enne oma hoolealust pooleldi
Unehõlma on vajunud, ent sage­l
i on Une-TÕnu roidunud lapsu­kese
juurde jõudnud ka juba
vaid paari laulukese järele.
Nüüd, kus nad kÕik selleks
aastaks meie Maakodust läinud
on, jääb vaid üle tänutundes
mäletada unelaulu-aegu ja mõn­da
muudki, mis on südamele
kalUs.
B
B
B
O
B
B
a
B
D
B ..
.D
O
B
0
B
O
0
a
a
a
o
D
Q
D
n
o
Q
0
,,ütelge, doktor, kas
pits konjakit söögi alla
on väga kahjulik?"
^,Ei, kui te ^ i söö lüga
l a B O B B D o a D a a a o D D B a B B a a a Q a B B B D D o a i i a D D B B B a i i a B O B a a a a B B B n D a a a D B B D a D D o a B B B B B B a o
,,Kehier, mu sees
ujub kärbes".
„Ärge olge nii väikla­ne;
Palju see pisike kär­bes
ikka juua jõuab!"
Pine Farim Orchard, King City
your own
M e ,,treenima''Kungla Veteranide Eahvatantsijatega! Algus esmaspäeva!) 3. oktoobril kell 730 õUnl
ISests Maja smes saalis. Informatsnooniks helistada Taimi Voksepp 698-5577 ml laannaš Marley-ssO-Ö?!^»
,Pravdä" kuulutas hil­juti
välja poliitüiste nal-iade
võistluse. Esimeseks
onquiries cai
833-5459,833-6698