Vaba eestlane , February 19, 1985

              VABA BEmjySIE teisipäeval, 19/veebruarü 1985 --Tues February 19,1985 L k . ?
kirjcandys
USURÄNBUR nr. S - 1984. Ees­ti
baptistide maaümalii^u ajakir­jas
on avaldatud A. M. luuletus
„Nägemus", „õnnistatud jõulupü- XXIII olümpiamängud, millise^
M", R. Vilbaste „Jõulu eel", 0.- peeti suvel Los Angeleses on ,am-
Tärk ,,Tõde on syrematu", L.L, mugi möödas, kuid järelkajad sõ-luuletus
„Kingitus jõuluööl", J. navõttude, kirjutuste ja kriitika
Gossner ^Puhastagem endid'." A." näol kestavad hoogsalt edasi, arva-
Roos „Kes otsib keda?", A. Alen-Javasti kuni järgmiste mängudeni,
deri luuletus„Petlemma täht", millised teatavasti toimuvad Korea
„Emüie Bertelssoni elu ja Mustv^o pealinnas Soulis 1988. a. Seekord-tööpõld",
A. T. „Sest ma 1", sed mängud aga lähevad ainulaad-
I. Kaevats „Mure ravim", , s m - sena ajalukku, kui ühed õnnestu-kunuid
mälestades — Võit st numad üle 140 rahvuse osavõtul,
rahusse", ,Jutlustaja Villem Hc eriti majanduslikult, kus ameerik-be't
mälestades",„Baptilsti Maal laste hiilgaval organiseerimisel kas-mahit",
„Põgenikud Filipiinidel", seeriti 150 miljonit dollarit neto
F. Mangs'i „Nõuamie", V. Hõbe kasumina, lisaks sportlaste trium-
„Minevikku vaadates", A.Alende- file, kes võitsid 83 kuld-, 61 hõbe-ri
luuletus „Juubel", I.P. ,,1884— ja 30 pronksmedalit, jättes teisele
1984", G. Tammo luuletus „Süda- kohale Lääne-Saksamaa 17—19—
öisel tunnü", teateid ja lo-oonikat, 23, kolmandaks Rumeenia 20—16
jõulutervitused. - —17 medaliga.
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr. Et need suured summad ja sära-
IV (120). Sisus T. Proos „Pübel ja vad medalid ei tulnud mitte oota-jõuluöö
ime", A. Roost „Praost- patult puhtast õnnest, ega venelas­konna
läkitus kodumaalt lahkumise te boikoteerimisest, nähtub arvuka-
40-ndaks astapäevaks", L. Kibuvits test tegelaste aruannetest ja sport-
„ühissõit Vancouverist Oberam- laste kirjutustest, sõnavõttudest — '
mergausse 350. juubeliaasta kanna- seoses nende ettevahnistustega,
tusmängudele", L. India ,,V.E.S. treenmgutega enne mängude algust,
erakorraline koosolek", L. Viitre Kui pärast suuri pingutusi ja tu-
„Toetussõnu Usuteaduslijcu Insti- handeid miile lennukitel kihutami-tuudi
heaks", A. Soolepp-Pungar si USA-Euroopa-Aasia vahel hak-
„Mardipäev 1984", H. Joasalu kasid koitma lootused mängude-
„V.E.S. raamatukogu teateid*', korraldamise õiguseks, kerkisid sil-
Mälestusteos Valgele Majale
Koolilinn Valga. Koguteos pii- otse sümboolsena mõjuvat puhast-tidega.
Valga koolide õpilaste välisilmet, nagu kunagised kasva-väljaamie,
Ltmd 1984. 128 lk. tajad tahtsid anda eesti kasvavale
noorusele. Aga otse imetletav on
Pagulaskond on jõudnud ajajär- fotode rohkus,-kus Valga liima ja
ku, kus tehakse kokkuvõtteid, et koolihoonetele järgnevad kuni sada
neid edasi pärandada järglastele kooHpilti, mü nagu polekski veel
või vähemalt säiütada eesti kultuu- koltumise ajajälgi, kuigi kõik on
rivaramus lootuses, et neid vaja- üie 40 aasta v.anad. Nende fotode
takse kunagi vaba rahva tõelise ja nimeMrjäde kogumine näitato^^^
ajaloo kirjutamisel, üheks viima- toimetuse hügeltööd.
seks seUiste väljaannete hulgas on
möödunud suvel Ilmunud kogu- V^^^ ajalugu koolüinnana on
teos „Koolilinn Valga". vana, on teada, et 1590. aasta pai-ku
oli seal tegutsenud õppeasutus
Välimuselt kauni ja püdirohke tütarlastele. Vähemalt 1788 võib
teose on toimetanud, kui ka kirju- arvestada pidevat koolide olemas-tanud
Bernard Kangro, Raimond olu, 1860. aastal töötasid linnas 11
Kolk, Asta Lepik jä Liida Tuulse, kooü 23 õpetajaga. Eesti kultuuri-
Valga koolide kasvandikud, andes IQOS aga omab erilise tähtsuse
selle raamatuga oma kunagistele žimse (Cimse) köstrikool ehk õpe-koolidele
eneste ja kaasaegsete mä- tajäte seminar, kus oma hariduse
iestusis monumendina püsiva koha. on saanud muude hulgas C.R. Ja-.
Valga koolüinnjse oU järjest! kobson, A. Grenztein, A. Jiirgens-^
uuenev, ümberorganiseeruv ja eri- tein jt; *
ilmet võttev, nagu oli iseseisvuse- ,
aegse Eesti elu, eriti veel koolielu. Raamatus on tagasivaateid kco-
See kontsentreerus lõpuks Väiga üdeloy A. Jürgenstemi mälestusist
peamises koolimajas Valges Ma- on võetud „Mälestusi Zimse semi-jas.
. narist", J. Kõpult„Koolipoisina
vanas Valgas", Lüna Reimanilt
Toimetajad-koostajad lähenevad „Mälestuspudemeid kooliajast", E.
kunagisele kodilLtmale nostalgüis- Lübekilt „Esimesed kooliaastad
te tmüietega, kus nähakse noorusr rahutus Valgas". Neile järgnevad
maad nagu tõusya, ärkava päeva juba iseseisvuseaegs^
algust. Ja kui Valga nimi tähendas B. Kangrolt, A.;Kurientsüt, Valve
kord päritolukohta, kasvamise .ae- Saretoküt,P. L i R. Koi­ga
ja elule ette valmistamist, siis kilt, Asta Lepikult, Ellen ' Kolkilt
„Ilmus teos Eesti Vabadussõja mapiirile uued takistused Bostoni, Alfred Maasik Ühel mÖÖdunud aastal peetud olümoia" ^^^^ ^n ^^J^tätud kooUviüst-^ ^
sangareist", E. V . ' „Lmda ja Atlanta, Chicago, New Orleansi ja .. , "T^ i JT^ ^^-.^^^ i^^^L ix. f7 lastele saanud pendavaks kesk-
Ants", „Koontegevus", ^ „EKÜK New Yorgi linnade näol, kes olid ^angude eelsel paraadil koos tutre Ingega. Johnny foto punktiks, aga pn olnud tõukejõuks kirjanduslukku,
teated", T. Viitre ,,Vaimulik kõ- samuti huvitatud ajalooH^ ka vaadeldava raamatu teostami­ne",
A. Vaga „MaU Vesik kuldme- ürituse korraldamisest • sele. Need leheküljed pole elavaks Saatesõnas märgib ,B. Kangro:
dalivõitja treeneriks", pühadetervi- ' \ parkides, näidates selleks valmista- 1932. a. mängudel, kus 50 km muudetud mitte üksnes asjaosälis- »Valga on
tused, teateid ja informatsiooni Viimased taldstused uute konku- tud filme, pidades loenguid ja vas- käimises mu kingad hõõrusid var- tele, vaid kõigile lugejaile, keskõi- ^ 6 kanname vastutust selle eest,
sealse rahvusgrupi tegevuselt. rentide näol aga langesid ükshaa- tates küsimustele, saades nimeks bad veriseks ja kus üllatuslikult ge muu kõrval leiavad Õpilasnime-™^^^ koolüinhä raaibatusse
vai kandidatuurist välja, kuna need s.Spirit team". lätlane Janis' Dalninsh saavutas kirjaidest arvuka rea neid, kes on Puutub." See vastutus p^
BALTIMORE EESTI ORGANI- ei suutnud'esitada USA Olümpia- „ . ^ hõbemedali, tüli kohn päeva hii- eesti avaliku elu tegelastes saa- neöma^
SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr.. komiteele (USOC) ilma puudujää- olumpiasport on rangete jem võistelda maratonijooksus, mÜ nud rimine, vaid Valga kooUiele koha
194 - 1984. B. Kangro „Suur kideta eelarvet. määruste Ja eesbrjade kohaselt y^^^^^hjj^uiij^^^ ^^^^^^^.^^1 ^^^^^^^^ ^^^^^-^.^^-^^^ ^^^^^^^^^^^^ ^^^^ . • a
tamm", T. Etsi ettekanne „Eesti eraldatud polntikast, sus tuh valida nsid viisakalt mööduvaile sportlas- Raamat on valminud Eesti Mr- ^a ja selles u Ä ^ ^^
kirjandus juubelipäeval", SNR Loppude-lopuks ratifitseerin 20. sonu, et mitte kedagi tahtmatult ^^^^^ j^^^j^ -^^^ ^^-^^ janike Kooperatiivi kirjastuse asu- kodumaal ^ saa
„Toronto noorteteater Baltimores", oktoobril 1978. a. pidulikult lepmg diskrimineerida, mille tõttu nii mo- kärata nagu see tänapäevaks välja koha$ ja kannab väga esteetiliselt
„Tänupüha EELK Markuse kogu- Rahvusvahelise Olümpiakomitee nigi spordivaimu õlfutaja eemaldati kujunenud" meenutab meie kujundatud nägu, teatud
duses", SNR „Valdo Randpere ja (lOC) tolleaegse esimehe lord Kü- grupist, kuigi oli endine medali- jooksiiveteran ' Esmakordselt
Leüa Müler Ee^ti Majas", T. E. lanini ja Los Angelese linnaisade omanik, või selle aspirant. Koolide ^ji^l^j^jj^äneude ajaloos olid jän-
„Lootuskiir Eestüe", , „Lehekülg vahel, kes omakorda sõlmisid le- õpilaskonnas valitses suur huvi en- j^-^ ehitanud uhiuue nn olümpia-noortele",
„Meie Mame püsti- pingu korraldava^-konnteega(^^^ diste olümpialaste loengutel ja kü- küla sportlastele elukohaks, asudes
päi" „Baadiojaama WCVT-FM 24 OC), kus veekor^elt kmnitati et simuste-vastuste aru lemistel, kus- ^ ^ j ^ . j ^ ^ ^ j staadionist,
.eesti saade", palju lühiteateid 3a võimalike puudujääkide puhul ei juures mmd esitleti alati endise ümbritses raudaed, kus vära-informatsioom
selle aktiivse eesü koormata maksudega linnaelanikke, eestlasena, kelle sunnimaa on vene- kontrollis üksik valvur sissemi-keskuse
elust.
Hannes Oja
ega WaJitsust, sest Montreali te poolt nüüd okupeeritud ja ;;iaS;^^^:^—^IJ^J^iS k i ^ S s t ' ' ' £ ^
uhe miljardi dollanlme fiasko kus 12—15-aastase poisina Tallm- ^^^^^
puudus tegutsevad parteiorganisatsioonid,
kontsa- kuid laevastikus olevat palju dist-
NEWSLETTER from BEHIND m 6 T^Z^is^^^^^ettev^^ linnasüdamikku pjefede aUalöömine v^^^^^
THE IRON CURTAIN - Reports .jf* ™ Tn^ tt^tH t^^^^^^^ ^^"^'^'^ kuu aega. Samuti tahavad Haapsa- miseni ei läheks, kutsutakse patus^^
onCommunist Activities in Eas- * , ialaade kiin 4st Xnes^^^^^^^^ rahvusest. Mõlemas kohas maksis lu naised oma jala järgi saapaid taja kõigepealt meeskonna ette.
temEurope nr. 521-522 - 1984. LAOC, saades seega eraorgani- teenistus sest aialehekio^^^^ sportlase ülalpidamine, koos söögi- saada, aga kohapeal temmisi ei Kõigile p^^^^
Sisus ,,Noored mehed kardavad satsiooni staatuse, alustas koheselt olnud ga $2.— öö-päevas. Meie maadle- vormistata võ^ kui, süs üle pika su ja mõnigi laevamees, ka kom^
saatmist Afganistani", „Enn Tar- eeltöödega, värvates 68.000 vaba- ^ , . , . ' , , Ja 0.. Käpp'aga einetasime soom- aja, kuid seda hetke on raske ta- m^^^^
to: ohtiik retsidivist", „Enn Tarto tahtlikku, kelledest „sõelale" jäid , J^ahjuks ei kohanud ma öbeski laste juures, kelledel oli arvukam bäda, sest puudub seUekohante in- ^
Hiiumaa rajooni rahvakontroili
: komitee arutas puudusi elektriener-tab
okupeeritud Eesti Kommunist- a. pühitseb oma SS-aastast" sünni- klubis, hsaks „Disneyland'is", kaks- aafriklaste omad. ' ^ Tartu EMtuisteenMuse Valitsuse g^^^^
likku Parteid" „Turismigrupi ju- päeva ja kellega vestlemisel selgub ^^^"^ ^^^da nädalas kaubamajades. Viimastel 1984. a. mängudel oli uue puidutsehhi kontoris olevat taielikult -elektripersonal, elektn-
Mle maalepääs keelatud", „ToUi- nii mõndagi, mis võiks huvitada ^^^^eti Olümpiakomitee ligi 8.000 sportlast paigutatud USC järgmine kahekõne tavakohane; tehnmsi kontToUmootmisi on^ t
ametnikud mures vaimuliku kir- meie sportlasi, ning spordihuvilis- Poolt tasuta pääsmeid teatava prot- ja UCLA ülikoolide õpilaste ühis- ,,Palun, kas aknaid täiskomplek-nid^osa^^^^^^
janduse pärast", „Uus Läti kom- test lehelugejaid. f^^^^ alusel koolidesse, kus õpeta- elamutesse, kes maksid $35.—öö- tis teetel" dub. Pidevalt on rikutud elektri-partei
ülem: KGB ohvitser, ,,Oku­peeritud
Eesti osa N. Liidu tööstu­ses"
ja „Vene keele os^ eesti kir­janduses."
'
ohustas Stokholmi konverentsi", 50.000, nende hulgas ka 1932. a. k°?^^? .^^^ti tüdrukut voi meeskond oma köögiga ja kellede formatsioon.
„Pravda .intervjuu okupeeritud mängude maratonijooksja eestlane PoJssi, kuigi esinesmlö-eskoohs, menüü eestlasele rohkem vastuvõe-
Eesti parteijuhiga", „Kreml hoia- Alfred Maasik, kes jaanuaris 1985. f . suurparaadil, 7-es erinevas tavam, kui näiteks jaapanlaste Või
. 1 : . i -1 .. - H - - . • .'M' i . . ! . L - - - no .L • lisaks Jlisnev1anfl'is" kats- v>^,^^
x»<0
Värskemad anoised lofite
„VABA EESTMSEST"
TOIMETUS JA TP.1TUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
OQ isi&m ajalehe
leviku fõttii.
Kuulutmste Mimi
üks toll ühel veerul $5.—
esiküljel $5.50
•:. Kuuletosl võetakse vastos •
nädala esimesse ajalehte kuni
esraasp, homm. kella 1 l-ni jii
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 1 l-ni.
tel. 444-4832
• •Väljaspool Ä .
Leida Marley \ 223-0080
Postiaadress: ,
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
jaskond valis õpilaste hulgast väi- päeva eest, kus sportlaste ja üldi- v,Teeme.*' - energia kasutamise eeskirju, tar­ja
ainult parimad, kelle õppeainete selt mängude kaitseks oli rakenda- „ J a panete ka hinged külge, bimisnorme on ületatud. Omavolüi-hinded
olid head, edukad Spordi- tud üle 17;000 korravalvuri, et väl^ klaasid ette?" . . selt y^^^ elektriarvesti (mõõt-aladel
ja eeldused heaks kodani- tida 1972. a. Münchenis toimunud „Ei, seda mitte. Aknaraamid on 3a) Uha- ja kalakaupluses, miUega.
tohiitu orgaiaisatsiooni eeltöödes- kuks sirgumisel. brutaalset terrorismi. Seega üle valmis, tuleb teil endal need meie tekitati koop^^^^^
se, keUe tegevust jälgitt spor» Need olid kindlasto .mnlP hwJ P^^le rohkem korravalvureid kui klaasimistöökotta viia ja seal oma- kfb^^^^
„i^eeü Olid tanmasü smule M^^^ i ette ^ti^ir^HSirS: m^^W^^ hteinllgimeduess sveo, rsmiiiss.tsaedea .p Moleis mpueuie- Wvi ej uhajtau;s ep eesairmaaemhealteu pHi.d aVja. lPei hla3-
KUS yoisifl enaa Kogemusi J O O K - ü l d s e Wnasaia rida.'' Männamaale noomituse nmg maa-vol
isegi medalisaajad'^ arvame " i . ^'^^^ djdKv KdiKeb igabuguuc ^ 0 «int,^ cji«4r,nTrof k a i ^^^^ Luma Rahvakontrolh Ko-
«Kimallhin^lr ^ soja ja vaenutegevus,: millest peeti on auk sees, smna siginevat M - . ^ , ^ ^ .
omaltpoolt aumehelikult suurt lu2u Kuna tol-^t^^^^^ (rahateenimiseks tehtav ^^^^^
^ • X , , , / dui iciieiiKuiT. suuri iugu,js.und lüi _ tooaja kasutamist vues linna ette-
Yastuseks saame rahuloldava ajal väljavalitud sportlased võistle- korvaltoo). ; ^m^. Nahkgalanteriücominaadi
,JLinda" tshehhi ühes jaoskonnas
dSringkoiiidlade poolt üle maail­ma
suurima põnevusega, arvesta­des
poliitiliste segaduste, pisisõ-dade,
idabloki boikoti ja terro­rismi
ohuga?" esitame talle uu-ditseva
küsimuse.
„ M i n u l e algasid viimaste män­gude
ettevalmistused täiesti juhus­likult
juba 1973—1974. aastatel",
meenutab endine _ olümpialane, naeratuse, koos säravate sihnade- sid alasti, siis oli naistel pealtvaa- „ ^^^^^^ tc^ucmu uues jauönuimdö
"^^^^^1 P^?f^^^l^^^.^ä^' .^^^ ga, kus peegeldus veel endine noo- tamine keelatud ja kui tabati .mõni Vähdra M. Liidigi mmeMne Las- S^^^
maadleja ü. ^^ppiga esindas bes- ruslik tuli, mil võitis Tallinnas ma- naine, või tüdruk võistlejaid salaja temuusikakooli pere ja Pärnu Tar- lõunavaheaega ei osanud öelda ei
tl vaöariila lyjz a. oiiünpiaman- ratonijookse, püstitas 10.000 meet- piidlemas, anti neile ihunuhtlust ja bijate Kooperatüvi M. Lüdigi nb brigadir
gudel Los Angeleses. ^^\astades ris uue Eesti rekordi ja Jiiljem lõigati juuksed maha. Umbes sa- meHüe meeskoor õnnitlesid ja aus- müüst korraldamatust kiiritarvita-abikaasaga
vabaonu-Kontserti ,,Mol- 1929. aastal värske emigrandina masugused, kuid veelgi rangemad tasid helilooja, orelikunstiuku j a Ü äga tö
lywood Bowlis , tekkis vaheaega- New Yorgis voitis-37-el korral pi- määrused-reeglid kehtisid ka koorijuhi Mihkel Lüdigi (1880- kumiseks,
del kõnelus kõrvalistujaga, kes tut-kamaajooksudel esikohad. muistsete atšteegi indiaanlaste ja 1958) laske Olga Lüdigit.tema 98. x
vustamisei osutus advokaat John- nendp psJvanpmntp innrps K"p«ik- o««r.ir.smrov F
Clifford Argue-ta, kelle isa olnud Mõnusa spordivestluse jätkumi- rmeerikar" allald^fu^^^^^^^ sünnipäeval. , rajooni agrötööstuskoo»
üks amide sportlastest, võttes osa sel kuuleme suurtest muutustest ^^^^^tkadei seni dzhunglites välja- dise esimees Ülo Rahu,l a ,s el. gitas
1924. a. Pariisi olümpiamängudest. Los Angelese Jmnas, kus mõõtmed j^^g^atud püramiidide ümbruses Kohtla-Järve lastepäevakodu juu^ <>mamur^
. , . . . on paisunud 52 aasta vältel tohu- cuatemaalas, Mehhikos, Yacatani res tegutseb juba teist aastat vana-;
pannud isalt s p r M u vaimu ja tult avaramaks, ookeamst korbeala- ' ' ^ emade klubi. Ajal, müisad-emadr^
entusiastliku meele oli Chfford Ar- deni, raakmiata elanike arvust, kes . . J ^ on tööl on mudilased vanaemade sööt 0^^^
gue juba aastaid,üritanud Lõuna- 1,5 miljonilt kasvanud üle 8 mlüo- j^g ; ^ . madalamal tasemel, hoole aU. Muuhulgas korraldatakse made: toitmisek^^ kuna lihakombi-
Kahforma Organiseeriva Komitee ni piin, moodustades rahvusvaheli- võrreldes tänaoäevaga-- iääb iga ka vanaemadele õppusi, käsitletak- naat ei võtnud loomi^v
(SCCOG) esimehena tuua mängud se mosaiigi, rääkides omavahel ^he e d ?f ^ ^ - ' .r^.' iii,ov.^K;,,oo^,-. .«o
taas Los Angelesesse — kuid seni keeli, millede olemasolust polnud a otsustada,
tagajärjetult. Hilisemates telefoni- varem õrna aimdustki. Autode roh-kõnedes
ja kirjavahetuses ta kutsus kus tänavatel ulatus ainult, tuhan-mind
sageli koosolekutele, koosvii-deteni, võrreldes tänapäeva miljo-bimistele,
mil esialgne 20-pealine nitega, millest tingitul on ka. õhu
nn. „olümpiafanaatikute kogu" pai- saastamine, mis oli üheks pÕhju-sus
1983. a. juba 175-liikmeliseks, seks, niiks linnale ei tahetud lOC /ellel, mida üsna paljud peavad vaekauss kalduvat pokeanipüügi ^ ü^^
koosnedes peamiselt tuntud olüm- poolt anda mängude korraldami- tõ^na, on samad tulemused kui kasuks. Sellepärast ongi ookeani- sa. Ka juhataja ise on mitu lahku-piamängude
atleetidest 23—92-aas- seks luba, kuigi seda oli taotletud need iseasjus oleksid tõde. traalereid juurde muretsetud, misavaldust kirjutanud, aga jaa­tate
vanuses. Meie ülesandeks Jäi juba 1939. aastast alates, mille are- ^ Probleemid tekkinud neüe laevade- hud süski paly^^
peamiselt sportlasliku olümpiavai- nemist aga takistas pealetulnud Arusaamise puudus võib juhtuda le meeskondade valimisel, sest kuid ENSV Liha: ja Piimatööstuse
õhutamine Lõuna-Kalifornia Teine maailmasõda. sellest, et pole tehtud analüüsi ,,käiakse ka väüssadamates, vas- Ministeerium asjast teinud
seloodusarmastuse kujunemist las- Uhakombinaadis on aga puudus
tööjõust ja seadmed ei pea vastu,
. pole kiiMutiiskambreid^ 1^^^ hoid-
^ _ miseks ja transporti külmutatud l i -
Aasta-aastalt saavat kodumaal ha vedamiseks. Tööolud on niihal-selgeiiiaks
asjaolu, et Läänemore vad, et viimastel kuudel lahkusid
püügikogus hakkab vähenema ja 6 kõrge kvalifikatsiooniga töölist.
mu
T koolides, klubides ja suuremates „Endine vaikne, . rahulik eemidest. tutus on suur". Suuremail laevadel väljagi^