Vaba eestlane , August 30, 1977

              V A B A mSTLMm teisipäs7al,: 3o: augustil 1977 •- Tuesday; August 30, 1977 Nr. 64
DBSHa
Õfinesfyiiud
JJiöödunud pühapäeval lõppes
J^akewoodis, Järvemetsa laagri-alal,
USA eesti gaidide ja skau­tide
:malevat.elaager jjNoorus-ma!
a". Koos oJi üle 200 noore, ja
juhi, nende hulgas ka mõned Ka­nadast.
E. V. feonsiii A. Linldiorst avas
laagri pidulilcuilt 16. augustil. Ava-palvuse
toimetasid õp. R. Rein-ani
LaJkewoodist ja -abipraost
n&la-n. T. Nõmmik Kanadast. Sõ­na
võtsid gaidlaagri juht ngdr
Saima- Taps ja skautlaagri juht
nskm. W. YUQ, Järgnesid tervitu­sed
malevate juhtide ja USA ees­ti
organisatsioonide poolt. Kana­da
eesti gaid- ja sikautmaleväte
tenätused andis edasi hundujuht
nslpTi. Lia Pikkov.
^aar esimest laagripäeva olid
vilimased, kuid see ei rikkunud
märgatäva/lt laagri tuju. Kuna
laager oli teatud määral eeltree­ninguks
ituleval aastal Lakewöo-dis
toimuvale ülemaailmsele gai­dide
ja skautide maailmalaager
„Koguja II, siis olid laagris
skaudi-gaidi tarkused, skautlikud
pioneertööd ja sport tugevasti
rõhutatud. Skaudi-gaidi tarkusi
õpetasid kogemusrikkad skaut-
.m|asterid H. Michelson ja I.
Pleer nooremate gaid-^skautjuhti-de
kaaii^abil. Kolmapäeva õhtul
leidis aset armulaua teenistus,
i u s teenis skm. õp'. W. Kopper-mann.
Suurlöke toimus laupäeva
õhtu), ipaljude küMiste osavõtul.
Laagri ilõpetamisea ,,Koguja I I"
juhid skm. L. Milles ja gdr. E
Vinkmann andsid kõigile edasi
Koguja kutse- Järvemetsa ootab'
kõiki eesti noori üle maailma 7.
juulil 1978!
01 Bostoni lähedal elava doktori-paari
Tiina (n-na Pärlin) ja James
A. Bougase tütrest Karenist kirju­tab
kohalik leht, et ta lõpetas 10.
juunil WiMsor keskkooli, jätkates
õpinguid Harvad-Radcliffe Colle-ges.
Ta oli kooh ajalehe „The Pa-ner-
uudiste toimetaja ning proo­sa-
ja luuleajakirja „The Winsor
Lamp" todmetuse liige, kuulus koo­li
õpilaskonna valitsusse, oli laulu-klubi,
prantsuse ja hispaama klu­bide
lüge ning purjetamisMubi
kapten. K a k l e v a l suvel tegutseb
ta purjetaniise juunior instruktori-iia
Beverley Jahtklubis Marionis,
I^ass. ^ .
Sü
Kuulutamine
VABA lESTLÄSiS
täidab oma eesmärgi
10
HeHakeste rivi Lakewoodis laagri.avamisel. Foto: H . Karu
Soomlane Marl^ku Tuokko heitis
Helsingis peetud Euroopa karika­võistlusel
ketast 67.06, mis on
uueks Soome rekordiks, samuti on
see praegu kuues parim tulemus
maailmas. Tänavunö paremusta-bel
on järgmine:
Mac Willdns USA 69.18
Hein-D. Neu L-Saksamaa : 68.08
John Powell ÜSA 67.98
Ken Standel USA —; 67.90
W. Schmidt L-Saksamaa 67.74
Markku Tuokko Soome 67.06
Alwin Wagner L-Saksamaa 66.52
Knut Hjeltnes Norra 66.28
J im McGoldrick USA — - 65.56
Celka Velev Bulgaaria . 65.14
Lääne^aksa. meistrivõistlusel
jooksis Bernd Herrmann 400 m
ajaga 45,79; Thomas Wessinghage
võitis 1500 m 3.37,0; Karl Fleschen
jooksis 3^37,4, Michäel Lederer
3.38,9 ja Harald Hudak 3.39,3. 20-
aastane Harald Schmid jooksis 400
m tõkkeid tänavuse Euroopa tipp­tulemusega
49,04; 18-aastane Klaus
Kubler hüppas noorte rekordi kol­mikhüppes
16.39. Ralf Reichen-bach
tõukas uue Saksa rekordi
kuulis 20.82, mis on ka tänavu
kuues parim maailmas. Michael
Wessing viskas oda 85.94 ja 19-aas-tane
Klaus Tafelmeier 81.42.
John Walker jooksis Belgia^k 1500
m ajaga 3.32,7, mis on ainult pool
sekundit halvem kui Filbert Bayi
nimer olev maaiknarekord. Nädal
hiljem ta jooksis kuu alul Lausan-nes
3.34,81. Praegused parimad ta­gajärjed
1500 m jooksus on lääne­sakslaste
valdus^.
Harald Hudak L-Saksa
Karl Fleschen L-Saksa .
Michael Lederer L-Saksa
Mike Kearns Inglismaa :
Jpsef Plachy T-slovakkia
T. Wessinghage L-Saksa
Francis Gönzales prantsuse
Steve Scott USA
Wilson Waigwa Keenia i
Hem'vk Wasilewski Poola
3.36,1
.3.36,2
: 3.36,8
. 3.36,8
-3.37,0
: 3.37,0
3;37,1
: 3.37,3
_ 3.37,3
3.37,3
Eesti keskmaajooksjate seeria-võistluse
1500 m jooksus võitis Toi­vo
Puronen ajaga 3.47,9. Põltsa­maal
toimus 30 km maanteejooks,
kus võitjaks oli Toivo Koovit aja­ga
1.40.48,0. ,
' . * •..
Tartu ja Moskva ülikoolide ker­gejõustiku
võistluse Käärikul võit­sid
tartlased 172:144. Hooaja tipp­tulemusi
parandasid seal - Peeter
Kukk 800 m jooksus 1.51,3 j a Gen­nadi
Organov 100 m jooksus 10,5.
• ' • J • •. ' '•'
Harjumaal, Viimsis peetud ker-gejõustikuvõistlusel
heitis Helgi
Parts kettaheites hooaja tipptule­museks
.61,26.'
Kanada Mängudel, mis peeti St.
John'sis tuli Ontario provints esi­meseks
136,5 punktiga, teiseks jäi
Quebec 133 p., kõhnas Briti Ko­lumbia
121. Ontario sai 48 kuldme­dali,
Quebec 33.
Tallinnas peetud N. Liidu ulatu­sega
ametiühingute juunioride
meistrivõistlusel moodsas viie­võistluses
esinesid edukalt kalev-lased
Ilmar Vaikla 5362 punktiga,
teiseks jäi Toomas Kajak 5156 p.
Mõlemad arvati ametiühingute
üleliiduüsse koondisse, kes stardib
rahvusvahelistel võistlustel Unga­ris.
Rootsis Marstrandis peetud pur­jetamise
Euroopa meistrivõistlu­sel
^Tornaadodel" said tallinlased
Ain Pomerants ja Aleksander Zõ-bin
13. koha. Võistlusest võttis osa
60 purjekat.
„VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saatekulu
Bme ivandi — Pargi
Knidne tammetõru — Näidendid ja
ettekanded noortele
L. WahtrasLüvaklass
Eavimtaiiaeiä, 259 retsepC
Enn. Nõu — Vaskvetft.
Anna Ahmatova — Marie Under —
H. Michelson— S&autliktilteel^^^^^^ ^ ^
H. Michelson — Noorsootöö radadel i
H. Michelson Elesti radadelt
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletiaskogö)
Eona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
EsWan'Official Giiid®
Paul Laan — Mõttelend — Pilfte ja peegeldcaši
Herbert Salu — Utoopia Ja futnroloogia
KariB Saarsen — LohengriBii
E. lano — Tartu Universjty ia Estonia
A. Kubja ~ Eadonisd kodud — mälestised
A. Kubja — Mälestusi kodnsamlt
A. KubjaMukesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk. -1- 64 fotosid ^
Leho Lumiste — Alamuse Andres -
line jutustus lürjam^^^
L. Lumiste — Atiamdi akna!
L. Lumiste — Killad Miias
A. Vomm — Eistsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad I!
A. Vomm — Ristsõnad III
A ; Vomm Ristsõiiad IV
Ants Vosmn - r Minu hing (lutiletvsskogi)
K. Eerme — Sumid laevad Ja elavad
2.50
S.—
2i0
2.50
5 . -
3.g0
3 . -
4.30
9 . -
3 . -
, 3 . -
• 5.-.
. 5 . - : .
4.50
450
1.25
8.50
3 . -
1.50
14.-
6.65
2.1C
2.50
2.25
2.25
2.25
1.50
K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta ööd II 4.-^
Š. Ekbauin — Ajatar(luuletuskogu) 4.—
Aarand Roos — Jumalaga, Kars Ja EiraaniM 4.—
J. Pitka — Rajusõlmed 8.80
T. Tamm — Need teod süüdistavad O 5.—
A. Käbin - Vaim ja muld 1©.-
Urve Karuks — Kodakondnr (iuuletuskogo) - 6.—
RAAMATUID LASTELE:
Kalevipoeg --- Õppe- ja tööraamat lastele 2.50
õpeta miadtagemal~(õ
^Ikooüealistele lastele.värvitilikis) ) S.—
õpeta miffld lugema i l — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)" 4.—
Eestö keele Haijiatasti& I ^ 255
35
3S
15
15
40
33
35
35
35
15
15
40
25
25
40
25
20
85
40
40
40
20
20
20
7^
40
30
30
40;
40
40
20
40
ÄRVIKORSC
35.
,,Las ma räägin ise Pepe'ga!
Või on see teie usu vastu?"
, ,Ei, miks seda? Palun^ palun."
Ja Raimondo Chong, see endine
Tampico sadamalinna kasvandik
ja praegune Punahiina vastuluure
ohvitser ja spioon andis mulle te­lefonitoru
üle. Ihnselt oli otsusta­nud
ta meiega palli mängida, üks­kõik
siis missugusel põhjusel.
,,Allo, Pepe", ütlesin ma torusse,
,,|iiis jama see on, et Nick DiCast-ro
on turistijuhiks hakanud?"
;.Ei ole jama, sendr Kork — Ca-marada
Ayala kaevas meile selle
infonnatsiooni välja. Litsents on
välja antud Nicholas DiCastro ni­mele,
Kanada passi põhjal, mär­kusega,
et ta kafiutab nime „Nick
Caponetto", isiklikel põhjustel mis
on seotud tema perekonnaga. Kui
te ei usu, heUstage Linea Gris'i
bussilünile, küsige senor Caponet­to
järgi — nad kindlasti ütlevad
teile, kus te teda leida võite."
Hmmm — see ei olnud halb idee.
Linea Gris, Hail Liin, oli Mehhiko
pealinna suurim bussiliin,' arvata-vasti
seesama mis ühendriige
Greyhound.
Aga nüüd pidin järsku mina teda
leidma minema.
„Pea kinni, pea kinni, Camärada
— kas meil ei olnud mitte seUine
kaup, et me vahetame senor
Chongi' senor DiGastro vastu? Sus
kas ei oleks mitte otstarbekoha­sem,
kui teie ise Nick-poisi oleks
üles otsinud ja siia produtseeri­nud?
Et kallist Camarada't tagasi
saada, elus, tervise juures ja ilusti
ühes tükis?"
Camarada Pepe ohkas raskelt.
„Kuidas te arvate, et meie teda
sinna tuua saame, üma vägivalda
kasutamata? Ja kui me vägivalda
kasutame, siis tuleb Mehhiko po­litsei
mängu, seda me aga kumbki
ei taha, või kuidas? Miks ei lase
te senor Chong'i lahti, niipea kui
olete kuulda saanud, kus Nick-Di­Castro
asub — ja siis minge õien­dage
oma asju edasi, me teid
enam ei tülita?"
„Hmmm — ütleme, et sul õn õi­gus.
tJtleme, et me läheme võtame
selliga ise kontakti. Camarada
Chong'i ei saa me aga enne Nick-poisi
kättesaamist sugugi lahti las­ta,
sest mul on seUine tunne, kal­lis
Camarada, et me ei saa teid
kuidagi moodi usaldada."
„Ja meie teid ka mitte, senor
Kork'', andis Pepe vastu.
Sellega pidune me rahule jääma.
Mexican Standoff, Mehhiko viik.
, ,Tead sa mis'', nuputasin ma
sus", ootame vähe ja mõtleme as­ja
üle järgi. Helista mulle mõne
tunni pärast tagasi, selle aja peale
oleme asja ära otsustanud. Vahe­peal
jääb Camarada Raimondo
siia — me sööme koos hommikuei­net
ja mängime veel mõne partii
malet. Mis sa arvad, on see hea
plaan, Pepe?"
Pepe ei osanud ka midagi pare­mat
soovitada. Aga niipea kui ta
pU toru hargile pannud, otsisin ma
laual asuvast turismi-broshüürist
Linea Gris'i numbri ja väntasin
ketast. ;
Teisest otsast vastati unise hää­lega:
„Linea Gris aqui, por favor!"
„Siin senor Kork Kanadamaalt,
Melia Purua hotellis. Jõudsin just
praegu kohale ja tahaksin püra­miide
vaatama minna. Mulle soo­vitati
senor Nick Caponetto't kui
head turisti juhti. Tahaksin tema
tuuriga kaasa minna. Ta pidavat
hästi inghse keelt rääkima!"
„Si", oli unine hääl nõus, „senor
Caponetto, seguro sü Tema selts­kond
läheb välja täna hommikul,
Teotihüacan'i püramüde vaatama 1
Võibolla on veel mõned kohad va­bad."
„Okei — olge nü kena ja vaada­ke
järgi." ,
Sell läks vaatas järgi ja tuli vä­he
aja pärast telefoni juurde ta­gasi.
„Ainult üks, senor — üksainus
koht on veel!"
„Okei — üks on parem kui mitte
midagi. Pange minu nimel kinni
^ senor Arvi Kork, Melia Purua
hotell."
,,Senor H'arvey Korksi — Meha
Purua de Hidalgo. Okei, senor, ole­me
kella üheksa ajal teie hotelli
ees, olge siis valmis. Ma arvauj et
teie hotellist on meü teisi külalisi
veel. See tuur maksab muuseas
kümme ameerika doüarit — lõuna­eine
on juurde arvestatud. Külas­tate
Päikese ja Kuu püramiide,
siis on lõuna, pealel lõtmat on Xoc-himilcQ
ujuvad hlleaiad — kella
kuueks olete hotellis tagasi Hil­jem
on veel kokteeh-õhtu, aga see
maksab ekstra."
,,Okei, senor — olen kella ühek­saks
hotelli ees platsis."
Niiviisi siis jäigi. Otsustaskne,
et Kiiv jääb senor Chongile selt­siks
hotellituppa, kuna mina lähen
ja toon senor DiCastro ära. Võib­olla
õnnestub mul talle auk pähe
rääkida ja ta tuleb minuga vaba­tahtlikult
kaasa. Kui mitte, siis on
mul ju ikka veel Colt 45 püksi­värvli
vahel.
Kiiv näitas ümselt uniseks-jää-
„Kiiv toob sulle sealt poti, ^kui
tarvis on."
Tõepoolest oli vannitoas selline
riistapuu olemas, vanal heal prant­suse
kombeL ihnsejt on keiser
MaximiUänist siiski midagi Mehhi­kosse
maha jäänud. .
Kui kell üheksa ligi jõudis, ava­sin
ettevaatlikult toa-Ukse. Kedagi
pohiud koridoris näha. Palja pea­ga,
kandes käsivarrel Chongilt saa­giks
saadud valget vihmamantlit, rast pidime kaks bussi saatma
Caponettoga kokku saama, et Päi-kese-
püramiidi vaaatma minna!"
„ A h , s i " , naeratas see tolmuahv
valgete kihvade vaikudes, „senor
Caponetto läks eelmise bussiga —
mina olen senor Aguüar, teie tee­nistuses!"
Asi paistis veidi kahtlane. Miks
ei olnud Nick-poiss sün?
,,Meil olijrohkem turiste, kui al­guses
arvasime", selgitas see val­gete
kihvadega Aguüar, „seepä-läksm
kikivarvul üle vaiba. Miks
ei võtnud ma oma sinist hispaa­nia
denim-kübarat?, Tahtsin pisut
oma välimust muuta, noh!
Läksin tagatreppe mööda alla,
lifti kasutamata. Juhul kui keegi
vestibüüMs peaks valvama, näeb
ta, kui lift: liikuma hakkab.
Läksin treppe mööda keldrikor-räle.
Seal näisid asuvat köögid ja
lao-ruumid. Läksin nende vahelt
läbi, kedagi kohtamata, Süs jõud­sin
ukseni, mis öli märgitud „por-eelmine
oli täis. Ärge muretsege,
hoolitsen teie eest hästi."
I tahtsin sõita juk nimelt se-nor
Caponetto'ga — teda on mulle
soovitatud. J a ma tunnen ta pere­konda
- - - p i d in tervitusi üle and­ma.
mise märke, aga senor Chong pais-j te de fuego" — tuleüks. Surusin
tis" veel päris värske, Noh, mida käepideme alla ja piilusin välja.
ta ikka teha saab, käeraudadegä
voodi küljes kinni? Igaks juhuks
jätsin ma Kiivüe Chong'i Walther
PPK automaatpüstoh.
„Helistan sulle, niipea kui uudi­seid
on, Kiiv-poiss. Seniks hoia ke­re
kõva. Ja mängi Camarada
Chong'iga malet."
Kiiv noogutas uniselt, PPK-4
vöö vahele torgates. Olin kindel, et
ta oma^ parima teeb. Aga oli ta
parim küllalt hea?
Igaks juhuks otsustasin käerau­dade
võtmed oma taskusse pista:
Chongüe ei paistnud see meeldijat.
„01ge nüüd mõistlik, senor
Kork — mul tuleb ju ka vai
pa m i n n a . . ."
Olin hoteUi taga, kitsal kõrvaltä­naval.
Trepid viisid üle peatänava­le.
Ja sealsamas seisiski suur hall
buss,. „Linea Gris" küljele maali­tud.
Bussiuks oh lahti ja keegi la-kutud
juustega noorisand seisis uk­se
kõrval väljas.
Astusin talle juurde ja teretasin
viisakalt.
„Buenos Dias — senor Caponet-to?";^
„No", vastas see lakutud juuste­ga
sell, ^,no es aqui." Et ei ole
teda kohal. No mis-kuradmia jant
see oli?
„Minu nimi on senor Kork", tea­dustasin
mina, „ ja pidin siin senor
„Te näete teda kindlasti Päikse-sepüramiidi
juures, senor — me
läheme kõik samasse kohta."
Niisiis, mis jäi mulle üle? Otsus­tasin
kaasa sõita. Aga. enne kui
sain pardale ronida, pidin oma üj-ristijuhüe
rahad ära maksma.
„Ten dollar, senor, por favor."
Andsin poisile ühe USA kümne-doUarilise
ja ta laskis mind bussi­le.
Bussis olid veel mõned vabad
kohad, aga suurem osa istmeid oli
täis siniste juustega leedisid ja
habemetega hipi-tüüpe, omavahel
USA-aktsentides juteldes, nn Põh­ja-
kui Lõunarükide keeltes.
Kui olin endale umbes bussi
keskkohta istekoha leidnud, hak­kasime
liikuma. Iknselt olin ma
viimane turist dnud, keda siit pea­le
võeti. •