Vaba Eestlane, August 11, 1965

              ♦
i
ij
j
r
I
1
t-- "
Lhk2
EESTLUSE JUURED ON SÜGAVAL
Kanada IVstlaste Ajaloo Ko- - Külastajaile hakkas võibolla
misjoni esindajad sooritasid tea- - kõige teravamalt silma üks roo-ta
asti hiljuti pika reisi liine- - mustav asjaolu — eesti meel ja
Kanadasse kohtadesse kuhu esi- - rahvustunne olid kõikjal säilunud
mesed siinsed eestlastest sisse- - ja see osutus kõrgemaks kõigist
rändajad rajasid oma asundused võimalikest poliitilistest enne-Ktis-U
kogutud vanaeestlaste ju- - vustest Stettieris ja teistes au-tustuse- d
jäädvustati helilintidele lates kohati ka eestlasi kes olid
kus need moodustavad nüüd varem kommunistlike vaadetega
asendamatu ajaloolise dukuinen- - ja kelledest mõned võibolla prae-d- i
sest enamus ajalooliste and- - jrugi ci taipa täies ulatuses selle
mete jutustajaist on juba vanad terrorirezhiimi tõelist olemust
u_i:unrviii j!a„ i„iu„iui miu„niirvl l-ii I Sellest hoolimata olid nad aga --- --- I
i il tnimvtiV hpli lkõice eestlased soovides süda- -
lintidel on niivõrd ulatuslik et mes vaid parimat oma sünnimaa- -
selle täielikuks läbikuulamiseks
kuluks kaks kaheksatunnilist töö
päeva
vlalno Komisjoni reis oli kaht- - sellega et nad kannatasid
Irmata ka uueks eestluse süstiks ajal mõisnike ja tsaarivõimu all
mitmetes kohtades kus rahvus-'j- a hakkasid seetõtu võtma neid
lik tegevus hakkas viimastel aas- - valitsejaid kukutanud kommunis-tate- l
soiku jääma Mi korraldati mi kuidagi ebamääraselt oma liit-„ii- t
ei mihnl ir kvillri viuo1 lasona Paljudel aga avanesid sil- -
1 " i päevad kus vanaeestlased ja pi
rastsõjaaegsed suhtelised uustul-nukad
ulatasid üksteisele käed ja
tundsid endid ühise perena Nii
mõnedki vanaeestlased ütlesid
avameelselt et külaskäik Ida-Ka-nad- a
suurimast eestlaste kesku-sest
oli neile nagu sidemeks mis
liitis neid uuesti eesti rahvitske-lug- a
Varem olid nad kaldunud
endid pidama eesti ülduhiskon-iu- s
tihtsusetuiks fragmen-tideks
mis omakorda kujunes
eeltingimuseks
Kindral deserteerus
Puna Hiina saavutas äsja nime-tamisväärse
propagandavõidu kui
endine rahvusliku Hiina asepresi-dent
4aastane kindral 11 Tsung-je- n
deserteerus kommunismivas-Ust- e
võitlejate ridadest ja pöör-dus
koos oma naisega LSVst
Puna Hiinasse tagasi Seal võeti
ta auavaldustega vastu sest kind-ral
Li oli kõige prominentseni
Hiina rahvuslane kes läks vaen-lase
leeri tagasi pärast Tshlang
Kaisheki valitsuse kokkuvarise
mist 1919 aastal
Kindral Li vihkas varem kom-muniste
kuid ei saanud läbi ka
Tshiang Kaishekiga ja keeldus
seepärast asumast Formoosale
Seeasemel rajas ta enesele uue
kodu ühes Neu Jersej väikelin-nas
elatudes eraviisilisest sisse-tulekust"
Järsku otsustas ta aga
minna Hiinasse tagasi kus kom-munistid
ei viivitanud hetkegi te-ma
kasutamisega oma propagan-da
huvides Ktulised võitluskaas-lased
olid masendunud ja shokee--
ritud kui nad kuulsid vana anti-kummuii-
Mi
süüdistusi US ar- -
Ic
miljonit
aga tõenäolisena
kodumaal
lasi sõja-laev
kogemata
hulgaks
ja kolman-da
suhetejahutajana
vahejuhtum
Siin
Pierrelattc'i
pildistama
tähelepanu
Vanaccstlaste kommunistlik i
meelsus suures osas seletatav
imal
I -- 1 nünAn 1 2 C I I 1 11 1 II1JU iuira nui - L-L- r n l I fl C™il
esimesed põgenikud kom-munismi
Nii
Albertas üht vanaeestlast
kes oli kogu elu veendu-nud
kommunistina kuid kes suri-voodil
tunnistas et kogu ta elu-filosoofia
oli aru-saamisele
rõgenike jutustused
olid ta ehkki uh-kus
ei lubanud eksimust
võtta kui viimse-tel
minutitel
naine parandamatult valija-haig- e
kuid kaks kelle-dest
äsja US sõja-väest
jäid Ameerikasse
Me võime milline
löök meie anti-kommunistlikku
võitlusrinnet kui
meie vanadest
otsustaks järsku tagasi
okupeeritud Eestisse sa-masugune
on selle vahejuhtumi
mannermaa vabanemist oo
hiinlastele Kahtlemata
Pekingi seda kasu-tada
mittekotnmunistlikc
hiinlaste tagasimeelitamiseks
mannermaale eriti
võib viidata Hiina rah-vuslaste
seni kõikumatu hastioo-u- i
tulevikule Formoosal
Mis juhtub gencralissi-in- o
Tshiang Kaisheki Kui
arvestada Tormoosa ringkon-dades
eksisteerivad juba
kas ei ole siis
et Tshiangl järglased
loobuvad oma maa
ehkki võibolla utoopili
Ta muu Pekingis:! kavatsusest tradit-- ! käsitleti 10
ajast peale kui Hiina hu-ltee- mi komisjon käsitles
IL sai Pekingi Vietnami Vietnami
nn L suurendanud oma agres- - reznumiga- - praegu on nn
siooni Vietnamis ja selle hästi Tshiang Kaisheki kui ka
sõda Hiina vastu" Mao Tve-tting- i rezhiimid vähe-Mi- s
astuma vana sõja- - mait iihos asjas ühisel seisukohal
meest Mõningate — mõlemad väidavad et For-kuuldus- te
kohaselt kaotanud moosj saar kuulub Sel-kõi- k
oma raha ja komuuiuisid ei taha aga kuulda
maksnud talle ületuleku eest vee-- i Fonuoosa mittehiinlastest päris--
rand dollarit See ei tun-du
Teised arva-vad
et ta oli lihtsalt vana
kes soovis veeta oma viimased
elupäevad Kindral Li
näiteks tea-takse
väärale
avanud
enne
eluõhtu
vabanes
püüab
pärast
surma?
et
püüab
süüdata
ta Hiinale
midagi
kes mõ-juvõimsamaks
muutuva
toetusel ning innustusel
endile iseseisvust
Faux pas Prantsusmaal
De Gaulle'1 Prantsusmaa vahe- - meelitavana kuid mitte Picrre-korr- a
termomeeter laiv sest asub prantsuse
möödunud nädalatel jälle mit- - vesinikupommitöõstus lennuk
pügala võrra allapoole Kõige avastati ja nõudsid
pealt ei kaubale Kanada negatiivid arvult 175 endile mil-uraanig- a
mida Prantsusmaa tun- - lUe nõude
givalt oma aatompommide Järgmisel päeval aga
valmistamiseks ja mida Kanada ilmselt et pildid juha üle an- -
ka tõenäoliselt müüks kui l'S tuil ja Hamsteinist Läämvšaksa-sellel- e
kategooriliselt vastu ci sei- - maal asub vahejuhtumisse
wks Teiseks üks l'S
õli Cannese ranna-vetess- e
ja ruineeris ajaks
sealse suvitushooaja
ning eelmistest loomulikult
palju tõsisema
on veel praegugi rahvusvaheli-seks
kõneaineks
Prantsusmaa õhuruumis
oli tuli põhjustajaks üks
IM KF-10- 1 luurelennuk milline
lendas asula kohale
rnkkas seda
pilveauru Kõikjal mu-jal
oleks see tundu-mi- d
prantslastele kahtlemata
on
nreiTM
buma
ikkest
tuntud
rajatud
silmad
omaks
nn
ta poega
üks
kujutleda
moraalne tabaks
keegi riigijuhtidest
pöörduda
Umbes
mõju
tav ailc
rezhiim
teiste
ja pahaendeli-selt
see
praegu
ges
me
ja
EESTLANE kolmapäeval 11 augustil 1965 - Wednesday August 11 1963
tõsised lõhed põh-just
karta
vabastamise
õiNast
sundis
reeturi teele?
elanikud Aasias järjest
Jaapani
hakka-vad
üha nõudma
latte'is seal
saadud
ameeriklased täitsid
vajab unustati
olid
VABA
teata--
tõttu
lastel olid aga negatiivid käes jal
nende varal oli neil kerge nime-tada
ameeriklasi avalikult
enam President de
tõlgendas seda järjekordse
L'S vaenuaraldusena Prantsus
maa tuumarelrastatud force de
frappe'i vastu ta seda vastu
w ' - Jm
WS T J il© kr)fr&
Vaade laevadele Halifaxl sadamas Sadama lähilaskevõime kasvas
möödunud aastal rahuaastate rekordilisele tasemele — 96 miljoni
tonnile Reisilaevade arv sadamas on eriti kasvanud moodsate ja
suurte itaalia ja kreeka reisilaevade arvel toovad kohale turiste
ja immigrante
Financial Post'1 foto
ei kuigi palju rahust
HELSINGI — Aastaid etteval must julge otsustavusega habe--
mistatud kommunistide ühe suu matusega Ja osava taktikaga
rima ja paremini finantseeritud
— Maailma
Rahuliidu — suurkongress Hei
singis kujunes nii kestvuselt kui
ka osavõtjate arvult vähemaks
kui see oli kavatsetud Kongressi
kestvust oli 3 päeva võrra lühen-datud
viiele päevale — 10— 15
juulini Varem teatatud 2600 dele-gaad- l
asemel oli Helsingi kogune-nud
vaid 1460 osavõtjat Rahust
raagltl kongressil vahe — seda
enam kujunes kogu kongress
agressiivseks propaganda
manifestatsiooniks USA Ja eriti
selle Vietnami poliitika vastu
Kongressi ametliku statistika
kohaselt võttis sellest osa 1460 de
98 riigist Euroopa oli esin
datud 688 osavõtjaga Aasia —
336 Ladina-Ameerik- a — 152 Aaf
rikast — 140 Ja USA-s- t Kanadast
Austraaliast ja Uus Meremaalt —
125 osavõtjat Neile lisandusid
teiste kommunistlike rahvusvahe-liste
esin-dajad
Kommunistliku bloki maadest
oli saabunud 113 ajakirjanikku
sadakond laane ajakirjanikku jäl
samuti kongressi tööd nende
hulgas ka arvukas delegatsioon
balti Ja rootsi eesti
esindajaid
Kongressi töö toimus seitsmes
vel ütles hulgas sest ja loovad komisjonis kus pea
„i:riti sellest Lvn- - sioonilisc natsionalismi Esimene
don Johnson presidendiks ' v ides mingi kompromissi ja küsimus
juna
kaudu
nad
i
lest
mees
energilisemalt
lSga
prantslased
kus
Prantsusmaal läbi
mis
gis
Kujunesm Kõige domi-neerivamaks
diskussiooni objek-tiks
Selle kõrval arutati veel ter-vet
rida kommunistide tavalisi
teemasid nagu rahvaste vabane-mine
koloniaalsurve alt tuuma-relvadeta
tsoonid Laane-Saksa-ma- a
küsimus rassiline rõhumine
jne
Puna-Hün- a
Maailma Rahuliit
poolt finantseeritud
oon ja seega ka N
rangelt kontrollitud
ja
on Moskva
organisatsi- -
Liidu poolt
Rahuliidu
nõukogus Juhatuses sekretariaa-dis
ja ka kongressi ettevalmiSta-väi- s
organites domineerivad
Moskva bloki maad Ja funktsio-näärid
nii ulatuslikult et kong-ressi
alguses võis arvata et Puna-Hün- a
opositsioonil siin kuigi suu
ri võimalusi ei ole oma eriseisu-koht- i
kuuldavale tuua Aga juba
varem tolmunud tormisel Mosk- -
va rahufoorumil Ja Stokholmi et- -
I ♦ Atfl1fSift % s1 nXaKMojM ! _t - J segatud lennuki kodubaas '„„~ J VT "a
tl et lennuk sattunud keelatud 1 5 Saa"
kohta äikesetormi era "eln-- levat uldsc pildistanud Prants-- i ips ründasid Hiina ' Albaania j rea nende käsilaste aktsiooni- - grupid kongressi ülekaalukat ena- -
kahtlemata niipea kui ta
Ipuks esitati Washingtonist uut laskemoona NTO või US
ametlik vabandus ja töötati et ründamiseks Selline vahekorda-sellis- t
„spionaazhi" ei teostata de jahenemine on kahtlemata üli- - kunagi Oaulle
aga
kasutab
vi-haselt
legaati
Kongressi
vajab
mait kahetsusväärne sest jmt
praegu vajab läänemaailm kõige
tihedamat koostööd võitluseks
ühise kommunistliku vaenlase
Juba esimesel kongressi päeval
süüdistasid hiinlased kongressi
Juhatust
vaba diskussiooni takistamises
kahtlastes manipulatsioonide ka-vades
ja ko eksistentslike meele-olude
süstimises kongressi laia
ja väheteadliku kaasajooksikute
hulgas Nad nõudsid erisesslooni
oma seisukohtade esitamiseks
ilmselt muidu ähvardades koos
rea delegatsioonidega Helsingist
lahkuda
Et kongressi fassaadi päästa
tull hiina aktivistidele järgi anda
Ja nii peetigi 12 juuli õhtul era-kordne
ööpleenum kus hiina pea-delega- at
koos 7 teise oma rünnak-grup- i
esindajaga kongressile esi-tas
oma seisukohad Sõnavõttude
peameloodiaks oli muidugi era-kordselt
teravad rünnakud USA
ja selle Vietnam poliitika vastu
aga selle kõrval tolmus pidevaid
nõclapisteid ka Moskva rahu-sõprade- "
vastu Moskvat süüdis-tati
poliitilises mustakunstis tü-hises
sõnadetegemises kahepaik-suses
Ja ebakommunistlikes ma
nipulatsioonides Ikka jälle rõhu-tasid
hiina grupi sõnavõtjad nii
eripleenumil kui ka veelgi terava-malt
hiljem komisjonides et
Moskva ja selle käsilased on küll
lubanud Vietnami vabastamisar-meele- "
igakülgset sõjalist ja ma-teriaalset
abi aga senini pole se-da
abi praktiliselt kusagil naha
olnud See on Ju tühjade sõnade
tegemine Ja paljas lobisemine — rõhutas hiina peadelegaat
Moskva kuulekad delegatsioo-nid
lähevad isegi nii kaugele et
nad ei Julge isegi USA-- d nimepidi
niristada ja isegi soovitavad koos-elamist
sellise riigikorraga mis
hiina referendi arvates on vaid
„v erine agressor Ja uus-hitlens- m" Hiina aktsioonidel näis olevat ka
ilmset edu eriti peamiselt noor-test
kommunistidest koosnevate
Aafrika ja A?sla delegatsioonide
juures naisid aina aktivistid vä-gagi
populaarsed olevat
Russelli
Järgmisel õhtul püüdis Moskva
Hiina aktsiooni pehmendada tul-le
saates oma „rahuliikumtse" va
na kaardiväe Erakordselt kokku-kutsutud
taispleenumil esinesid
sellised vanad rahuapostlid" na
gu Ilja Ehrenburg Artur Lundk-vis- t Rootsist Pablo Neruda USA tuntud kommunist Herbert Apt-heke- r jt Ka Jean Paul Sartre pidi
esinema aga saabus Helsingi al-les
kongressi eelviimasel päeval
Aga ka seda Moskva truud mani- festatsiooni püüdis Peking osa- valt segada Bertrand RusseM
sekretär
Ralph Schõneman oli luba saa nua ette lugeda vana filosoofi ra- hu läkituse
See oli sisult jäme kallaletung I USA le Aga noor sekretAr p nn
dunud vaid Russelli kirja ettelu-gemisega
Ta Jätkas vapralt ka
veel oma enda teeside saati karju- -
Välisajakirjanduse
ISESEISEV PUNANE
Rumeenia äärmiselt natsiona-listlikud
kommunistid lõpetasid
hiljuti oma parteikongressi ja sel-le
tulemused kujunesid selliseks
nagu võis arvata Hoolimata üle-jäänud
kommunistlikust maail-mast
on Rumeenia rezhiim jää-nud
isespisva" liini juurde ma-janduspoliitikas
ja ideoloogias
Majanduslikult peaks Rumeenia
olema 1970 aastaks paremal jär-jel
kui teised kommunistlikud rii-gid
ehkki pearõhk lasub endiselt
rasketööstuse arendamisel Palju
kahtlasem on aga lugu indiviidi
isiklike vabadustega
Noored rumeenlased saavad
näiteks ikka veel ainult unista-da
lääneriikide külastamisest
ja kitsendused selles osas nn
veelgi suuremad kui teistes
raudeesriide tagustes riikides
Kitsenduse ametliku põhjenduse-na
tuuakse esile valuutanappust
kuid selles sektoris ei ole Rumee-nia
olukord kindlasti halvem kui
teistel kommunistlikel riikidel
Sõjakas rahukongress Helsingis
propagandatsirkusel räägitud
rindeorganisatsloonl
rindeorganisatsioonide
keskorganisat-sioonide
opositsioon
S!?"1!1 "ÖRiTrÜ?na„d
nnJ™tanUdSUUrt_edu
ebademokraatlikkuses"
Berfrand
„rahuläkitus"
rahuorganisatsioonl
kommentaar
KUID
Kommunistide
mist Need olid juba õige kanget
laadi kõiki maailma riike kutsu-ti
üles diplomaatilised vahekor-rad
USAga lõpetama president
Johnson tuleb anda rahvusvahe-lise
kohtu alla rahvamõrvade pa- rast jne See oli juba liig
Saalis tõusis üldine ärevus ja
kõmln Koosoleku juhataja N
Liidu Soome sõprusühingu esi
mees prof Gdran von Bonsdorff
karjus korrapidajatele et need
mikrofoni noore sekretäri kaest
ära võtaksid Neid polnud aga ko-hal
ja keegi ei osanud midagi ette
võtta Ja pika habemega noor ing-lane
Jätkas imekiiresti oma „tee-side- " ettevuristamist
Siis vihastas von Bonsdorff ju
ba põhjalikult: tüse professori-härra
vibutas end imeväärse osa-vusega
üle juhatuslaua tormas
inglase juurde Ja kiskus selle
kaest mikrofoni sellise ürgse Jõu-ga
et kaablid rebenesid Ja laua-lambid
Umber paiskusid Noor
inglane aga naeris taiest kõrist
Ja Hiina delegatsioon aplodeeris
vaimustusega
Soome avalikkus jälgis kong-ressi
teravalt USA vastu suuna
tud sõnavõtte Ilmse rahutusega
weea Kallaletungid USA-l-e olid
tihti nii teravad Ja toored et va-lisajakirjan- ike
peres arvati et
diplomaatilised sammud USA
poolt on paratamatud Avalikult
sellest siiski midagi teada ei
Esimees astus tagasi
Helsingi suur rahukongress"
lõppes väga segases Ja kaootili-ses
olukorras ning meeleoludes
Sadadele Helsingi saabunud kaa-sajooksikutele
mõningatele ka
tõsistele rahusõpradele ja poole-sajale
kirikute esindajatele oli
kongressi lõppedes muidugi täies
ti seige et Maailma Rahuliit on
oma senise osavalt varjatud kom-munistliku
rindeorganisatsloonl
iseloomu praegu täiesti kaotanud
Helsingi kongressi domineeris
seekord täielikult sõjakad Ja ag-resslivs- ed aktivistide grupid Ra- hkauahsste arkäguäriegsitsüiilodossneel sjekadoangätrheevhsatsiridl aSvõõajitage-e
vkvaaablsltaaulejtauenrigtkiilaopUoiSstauAlnisgtviltaieksutupaiomslkiaaamilimnea kong-ress- i täiesti domineerivaks põhi-toonik- s Uks rahvusvahelise uu-distebür- oo esindaja tahendas
kongressil tabavalt et ta nn w sdiaalmküauhtueultnurdsaõhjvnaukiisirvmvaehesettsleiikseuvlt ihJkauon™oghrje!esl--
nmmaaeibdd eeRrtiatihruonhJõukusetkmokgaut"agraavsdaihinkoaaidadllsikleiituke--
!Iteraatlde Ja rahuakti-vistid- e tulematahuljgäaäsntudoliJda iklmonseglrtessile Jää-va- d una penraaemguseeesmt aloergaKninsantsrirocoinisit pul teatas ka senine kauaaegne! pkroohfaltJutuaDggasuBi earsnptuarelbsideKet netstasaeaisnbimglheoaoh-nPiseei- ci hteualddaumsõijsaek'amaukuseksmuJuuhtuiknsudei oral-e
Tõeliseks põhjuseks n Rumeenia rezhnrr e-- enam kinni Moskva p uiu seejuures ei toh unustada et tegema
rangelt kommunisuse
ga hee ilmneb kujuka
teiaa Rumeenia
vait" Ta ütleb
Oa-- -
reit- -
fc r
mc"e2a t
e e! m ~ '
nud paremaks ja lSeses a T-mu-nimi
tee on kõ?f rr~ sem Küsige aga tavaJe£"il"
mestelt mõni polutuse se~ --
'
sligkokeauokuvdokadahübvesataidemduiosusdeitseunkleJeakavsrüpeisknsiiugsaeesd snntuaüeugmariebmaekvaeaasld-i- '
veeNlorvmõiamalasteudd jkaonktuaiktmid3mon ik riikide diplomaat kutsub nureA
lasest ametisiku eravikin!!
sele külla peab see enne akt
delt loa Rumeenia avardab o4
traditsioonilisi sidemeid lal"!
mmsSmeoauulttanusiiuslaomidaklelaanvgaeaaint uklvktoauindmitdaakjkastaenundgituuesnolidnkutuubslleeeveantlda
"The Christian Science Monitor'
Lugeja kirjutab:
Kinnikülmanud
kingitus
Skautide ülemaailmses su-la- agris 1962 aasta suvel andsTd nhaänrrdaed tuTnamnimstajJaa pKeoamltkiuumliatrnnuestue'
skautidele üle väärtusliku fcrr
ii uu inKisia noortele Kot kajarve teisel kaldal nendele ku-uluvast
maatükist 33 aakrit maad Kuna nad ei soovinud kingitus üle anda Kotkajärve omamW Toronto Eesti simi!Hami
Ssaetlstisoiloenilja eei esotlie sjkuaruiitdidileiseorgisaikrju õigusi siis moodustati kingitus
vastuvõtmiseks skaudijuhtides!
3-liikme-line
volinike kogu (tras-tees- ) Nendeks valiti kinkija nõusolekul H Jõe J Lepp ja A Salumets Pidulikule kinkimisel
ei Järgnenud siiski maatüki ül-eandmist
Asi muutus uuesti aktuaalseks
kaks Ja pool aastat hiljem Tara
vu kevadel meeleparastati volin-ike
koosseisu Ja H Jõe asemel va liti sinna L Puurits Teadaoleva
tel andmetel on ara manhur
praegugi üleandmata
Kinkimise lubadus anti taies
avalikult selleparast oleks Ira-tav
teada kas maa üle-andrn- '' seisab kinni lahkete kinkijate v"
kingituse vastuvõtjate taga Kup
maatükk ei tule Toronto Ees'
Skaudisõprade Seltsi valdusesse
on see siiski üks tükk Kotkaja:
vest mida tuleb arvestada üIcLse
kavade tegemisel ja planeerin:
sel Selle üleandmisega peaks L
rustama et kingitus saab noone
omaks Järgmiseks suurlaagrit
1966 a Maatükkide üleandrr
sed võtavad Kanadas sageli kai
aega eriti kui tuleb lahendada
maamõõdu ja Juriidilise omani
õiguse küsimusi
skaudisõber
Mida nad ütlesid
Üheks peamiseks põhjuseks
miks praegu leidub ni palju pai
se lapsi on asjaolu et neid ve-etakse
bussidega kooli Sel-- se
edasi arenedr s hakkavad red
ba 25 aasta j --- as ohusama J
damehaigused
I)r Eric VHenPrice
„VABA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide ect
Moskva praksise k-Ha-se'
e
kongressil õigust seda laadi'- -
misi teostada Rahurukop -
konna määrab see kes rrak--
hiigelarve — Ja senini on se -- ö
olnud N Liit Ja Moskva ' h
ka olla ülimalt irneerr-- i
nende poolt nii ka a lr---J'
foorumil puna hiina noored
Jakad Mrahupartisarud uh
kem katsuvad tasua Jp j
(LPL