Vaba eestlane , July 9, 1985

              VABA EESTLANE teisipäeval, 9. juuml 1985 ~ Tuesday, July 9, 198S Nr. 51
VÄÜAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane/1955 Lsslie
Ont.M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: O M Kofjvillem j
>LLEEOIUM: KarlAsro, HeiJio Jö®, OievTrSss
TELSTONID: toioietus 444-^ kuulutuaed,
lELUMSHINNAB
ja veorandaastÄS
TmiiM]ŠHI'NNAD H^aspod
aastas $37.—
$54.-,
idaastas $19,-
Affidresfli muudatus 70 c — tJksiknumbri Sünd 70
KÜULIJTUSTE HINNAD:
üks toll ühd v ^ u l : $5.00, esMii^ $5.
lA
Fublished by Free Estonisin Pi^lish^ Ltd
1955 LesUe St. Doa Mills, Ont M3B 2M3
ESTO-84 peakomitee juhatus andis majandusliku ülevaate kus selgus, et pidustuse pu­hastulu
on üle $270.000 dollari. Pildil juhatusliikmed,. vasakult dr. E.Aruja, Lydia
Aruvald, esiiriees Toomas Metsala, majandusjuht Nikolai Valge ja laekur T. Kõhelik.
Foto: Vaba Eestlane
"""""r"'i"
Ameerika Utendriikide presidendi proktam^fsioõ»)
SeUel aalstal möödub 4S aastat
Ameerika Ühendriikide otsusesit,
mille põhjal Ameerika Ühendriiki­de
valitsus keeldub (tunnustamast
Eesti, Läti ja Leedu vägivaldset
Igal kevadsuvel kui registreed- .TõiböSla, eü se© üldkohüme
lakseiapd siwekodudesse või^m koid sageli näib, et nende
telaagritesse, kerkib uuesti keele- vanemate keele õpetamise motiiv T"* '^'JJIT'^/»" v a g ~ i
probleem. Suvekodu Jõekäärul ei on ainult ettekääne odavama suve- <>kupeenmist N. Ludu poo t. 45
võta vastD mnbkeefeeid lapsi. Gai- kodu^ või -laagris viibimise saavu- Z iT^^r"? - ' ^ " f V^
di. ja skaudijuhid OB korduvaitt tamiseks. Sest - nad oma las- l.^^O. aasM N Ludu v^^
Motienud umbkeelsete noorte vas- tele tõepoolest eesti keelt soovivad f^agituU ^natsi-Sak^maaga,^tung^^
tavõtmist::noortelaagrites^::j
seal on tänaseni seisukoht nende ise kodus teinud? desse.
isuhtes-rangelt eitav. See:::kehtifo• Suvekodn ja -laagrite keeldumi-;-•
Kanada ^ kohta, kuuldavasti on ne umbkeelsete vastuvõtust oia aga m shokeerivaks tunnistajaks ligi
Mobtsis ja Ühendriikides leebem täielikult õigustatud. Umbkeelsete 100.00t)-de baltlase vangistamine,
s^tumine mnbkeelsete^. vastuvõtu puhul tulekJsid antavad kiaiditamine ja m õ ^^
Umbkeelsete noorte vanemad instruklsioonid esitada kas inglise päevase terrori-akisiooni jooksul
paihandavad sageli, et nende üritus keeles vÕI kahekordselt eesti- ja 14—-17. juunini 1941; aastal. N.
— toimetada lapsi eesti noorte inglise keeles. Ka n kaasunud
seif|skonda keele Õppimise siMgae^ti keelt^^y on in^ise keel kannatused nendes riikides jätkusid
— ei leia suvekodude ja noorte- mugavam, kuna nad puutuvad sel- natsirSaksamaa vägede sissetungiga
iaagiite korraldajatelt vastutuleä^^^ lega rohkem kokku kui emakeele- ja Gestapo poolt kontrollitavate
Nad küsivad sniks räägitakse ja ga. Suvekodu ja laagrite keeleõpe^ tsiviilvalitsuste ellukutsumisega. N.
propageeritakse eesti keele õpeta- tus on peamisät baseeritni feeU^ natside türsniiia lõpptule-mist
noortele, kui ^Ileks praktilist et lapsed ikasutaväda^
võimalust ei anta? Vastus sellele keelt. Kui nad kogemata lähevad ja lõpuks olid Balti riigid kaotanud
^üshnusele ön enamasti kibe ette- üle inglise keelele, siis tuletatakse iihe viiendiku oina rahvastikust'
lieide vanemayekui teie kodus neile meelde, et sim räägitaks eesti
alatiselt l^ega koos tiibldes ei ole keelto P a r ^ eesti keele raäki- Tänapäeval julm rõhumine ja ta-väevaks
võtnud eesti keelt %etada, jäid huinafcakse ja seatafee eesku^ gakmsamine on eesüaste, läüaste ja
siis srge tulge seda t a M võtmisel ^ airgipaev, N. Liidu
itajatelt ja juhtidelt, ke^ noortega laagrisse kaoks niisugune eesti kee-^^^^^ spetaifilK
(tegelevad amult lühemat a^^^ ^ suunatud Balti riikide rahvus-ffilniÜt
teatud tnnd^^^ ajalooüse pärandi vastu,
argimiendi vastu ei ole vanematel ^
enmnasti midagi inõistiikku ütelda dada väga tõhiKa keeleõpetusega ^ ^ P ^ ° ^ ^ ^ ' venelaste massi-vMd
sugupõlv, kes sündis Ja ka!s-vas
nõukogude süsteemis. Nende
kangelaste, nii vanade kui noorte,
sõnum on: „Teie, meie vabad ven­nad
ja õed, olete meie hääl vabas
maailmas. Te ei tohi lakata infor­meerimast
maailma sellest, mis juh­tub
raudeesriide taga —- teie pin­gutustest
ammutame meie jõudu
^ilimSseks."
• Kõik Ameerika Ühendriikide .ko­danikud
jagavad balti rahvaste
igatsust riiklikule iseseisvusele.
Ameerika Ühendriigid toeta^^ad
mendeõigiist määrata ise oma saa­tust,
vabana välismõjudest Amee­rika
Ühendriigid pole 45 aasta
joolisul tunnustanud Balti riikide
vägivaldset annekteerimist N, Liidu
poolt ja see ^isukoht ei muutu ka
vtulevikns.
Ameerika Ühendriikide Kong­ress,
Esindajatekoja ja Senati ühise
resolutsiooni põhjal (ResolotsiooM
66) volitas Ameerika Ühendriikide
presidenti avaldama proklamatsi­ooni
I4. juuni 1985. a. kuulutami­seks
Balti Vabaduspäevaks.
Selle volituse põhjal mina, Ro-nald
Reagan, Ameerika Ühendrii­kide
president, kuulutan käesoleva­ga
14. juuni 1985. a. Balti Vaba­duspäevaks.
Ma kutsun Ameerika
Ühendriikide kodanikke üles tähis­tama
seda päeva vastavate tsere­mooniatega,
kindlustamaks meie
kohustust vabaduse ja sõltumatuse
printsiipide rakendamisel kõigi al­lasurutud
rahv^e JDUfes.
Tunnistuseks olen ma andnud
sellele proklamatsioonile oma all­kirja
14, juunil, meie Issanda
1985. aastal ja Ameerika Ühendrii­kide
iseseisvuse 2Q9-ndaI aastal.
V-14.:jutinü::1985.
• RÖNALD REAGAN
unustama'
ja tagajäii; on, et laps tuleb saata on s^tnud
mõnda kanada kämpi, kiK ehamas-it!
tuleb tublisti rohkem maksta kui
®esti suvekodus yõi
Eestil • suve^.
H E I N O JÕE;
line sissetoomine Ja ränk surve
usuliste, kultuuriliste ja rahvuslike
traditsioonide suretamist.
iiayditcitsite mcilesf ysteenist^^^
Füli^p., 16. juirnU toimiis Hamfltpnis
Idliditatute mäiestu^
kos. Kahjuks ei k(dinel i^yusel aega <&ga
tahet sellest osavõtmiseksp mida näitasid palyeliste
oiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiniitiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiin
vaatamata sdlele sirvele,
balti rahvad avaldavad jätkuvalt ja
kartmatult vastiipann^^s^^ reado Aästaid tagasi oli v ed kirik jpioopiisti
le, nõudes endale rahvuslikke, po-telst^
lütiM ja usulisi õigusi See toimub
põrandaaluse pressi kaudu, demon­stratsioonidega,
katoliku kiriku p
teiste usulahkude ning Helsingi
kokkuleppeid jälgivate gn^pide te­gevuse
läbi •— kõik see on imet-
Pärast aastast kokkuyõtetele kulni-lud
aastat tegi ESTO-84 peakomi maadest osavõtjad ehk
tee julsatus teatava ja soovis väikse kartusegar _ ,-. , J
iorraldajate organisafeioonide mng d ^ teist samasugust järele teha? ^ aratay^koi^e, kes armastavad
groppide kinnitust suurpidustuse Majandusliku kMje õnnestumine
aruandele. oti mõneti riskimine, sest tegevus-
Arvud on imponeerivad: ^e kapitaliks olev summa oli vaid Ä
mljöniline sissetulek Ja üle-vee-par^tlgest läbikäigud lubatus oli
mnd miljoni dollariline ülejääk ari- ettevaaflik majandamisega^ tegija^
navad igaühe silmade ette tehtud enamuses titsid honorari nõude-töö
suunise rahas. See on jü im- ta oina rahvuslikku kohustust
nnestele lähedašnm m^dupuu. Ra- Kuid just siin ilmneb eesfluse ole-on
konkreetne mõiste samal niuse meeldivaim külg: te?
On tähelepanuväärt^ et rähvuslS-ke
Ja isiklike õiguste kaitsemist
ning nõudmist ei juhi generatsioon,
kes kasvas üles iseseisvuse aegu.
Kuna surma läbi ÖE mitmed
aj^ kui kultuuriväärtused ja rah^ koiraldajaid siiski hinnatafee
vuslus võib mõniele olla vägagi eesti rahvas kummutas igasuguse
atet^^aktne. Selletõttu hakatakse ko- rSskiohu. See oli tugev rahvusrinne
he hindama ka tegijaid, kes selle miHele võidi nsaldnsega toetuda.
iuute summa oma oskusliku ma- Kui nüüd lõ|jlikke arve kokku litšüse liikmed läbkünüd, siis ot-
^dämisega kokku said^ Seda võib parmad sügisesele Sihfasutus Ees- süstas peaminister Vabariigi presi-Ä
s t i nimetada eesti (M^aniseeritud^
du majandusimeks. ^nuvsärsed kõik need,^k^ töötule- dada Valitsuse koosseisu peäminist-
Kokkuvõtted sisulise Sülje üle mus selliseks majanduslikuks „või- fi asetäitja HeinrichMarki ettepa-tehti
esimeste muljete najal muidu-» duloosiks" on kujunenud, Aga selle nekul kolme uue liikmega. Tõnis
^päevauudiste laadis otsekohe pä- juures' tuleks tänu tunda eestiaste Kint määras fil. dr Joban Unger-rast
siindmusi. Kiitust 'on lisatud kiu ühise rahvusperev^ kes tn- /soni (sünd. 1910) uueks, haridus-
Mitusele, igaüks võib 'e^^ Mathie-laale
bravuurselt lüiia: olenieiiks sugused ettearvestnsedliletasid.^^ seni (sünd. 1918) rninistriks kom-kange
rahvas! Sisu lähem analüüs ^^lõnikord on meie rahvustunde munikatsiooni alal ^
iOn seni veel siiski tegemata, mida väljendustes palju soojust, eriti siis Paljaku (sünd; 1931) portfellita
loodetaTästl tehaks peatult ilmu- kui üksmeelselt oma e^ärke tee» ministriks peamise tegevusalaga.
:misel ;;oIevas ESlt>-S4 • a l ^ ^ ju ikö^võte noorte sektor. Kõik niinetatud va^
l^luidugi: süs^ kui seal-^inirigükok-iihe rahva samaS: Utsusliikmed-asuvad Rootsis.:
kuvõtlikku ja kriitilist ülevaadet msunn r, 1 v \
käv^ Äga igaüks lahte ju me^^^^ U s t - - ^ . ; : f e a l e . e e l p o o l nimetatute kuulu-
•ülendava> vaimustBsega. . eMõpum ' J / v •. : ^ ^. H Ö : : V a b a n i g i , Valitsuse koosseisu
Kaasik, Aksel Mark ja Ervin Jüri
Nõmmöra; USA-s — Avdi Andres-son;
EliriarJän^esoo. August Kärs-na,:
Elmar Lipping. Ants Pallop' ja
; Heino: Valvur .lunS:, Kanadas ' —
Jaan. Tiniusk. Rii^iikretär. on Ar-
MmHtinitiininintiitiiHtitnntninfnnMiinin
Teenisid balti õpetajad Karl
Kuskevics ja T. NÕnmiik. Organis­tiks
J. A.Grinvalds. Huvitava jut­luse
tõi külakostiks Winnipegi ees­ti
koguduse hingekarjane — usu­teaduse
üliõpilane Helmut Anniko.
Jutluse aluseks oli ta võtnud II Ko-rintuse
raamatust 12,7—9; „SeUe-pärast,
et ma d lähe kõrgiks, on
mulle liha sisse antud väi, saatana
ingel, mind rusikaga lööma, et ma
ei \ läheks kõrgiks. Seepärast olen
ma kolm korda Issandat palunud,
et.see minust lahkuks. Aga ta ütles
mulle: Sulle saab küllalt minu ar­must,
sest vägi saab nõtruses täie
võimu!" Jutlustaja mainis, et sageli
mõtleme, miks Jümal meie rahvaid
nii rängalt on nuhelnud ja saatnud
kannatusi, nii nagu seda oli 13/14.
juuni 44 aasta eest, KÜsisim^ seda
raudtee lukustatud vagunite ees jä
küsime säina ka täna? Meie- väike­sed
rahvad, kes oma elus Jumala­ga
koOs käinud ja Temasse usku­nud,
hoolimata kõigest, on ka sise­miselt
tugevaks jäänud. Meie kan­natused
on aga vaga väikesed võr­reldes,
nendega, kes. ikka veel vaev­levad
Siberi lagendikel traataeda-des.
Palume Jumalat, et okas meie
südames ei tunduks karistusena,
vaid Jumala armuna" lõpetas jut-
.lustaja.
.Jumalateenistust kaunistas met-
§o-sopran Hilda Sepp kahe lauluga
— K. Raidi ;„Igatsus" ja G. F.
Händeli-„Ö Lord". Lipuvalve oli
jällegi Eesti ja Läti Võitlejate
Ühingute korraldatud.
Leinapäeval, paistis äkki kui päi­ke
sisse, kui läti koguduse õp.,- K.
; Kuskevics luges ette Thunder
Bayst saabunud kirja siinsetele
baltlastele.
Need südamele lähedased sõnad
oli saatnud siia aastaid tagasi
Hamiltonis elanud ja raadio tea­dustajana
töötanud suur baltiaste
sõber Ediöi Hyde,
soovides koigüe kindlat meelt ja
jõudu kodumaa vabastamise eest
võitlemiseks endise energiaga!
Kahetsusega peab. siiski nentima,
et paljudel baltlastel ön nagu
unustusse maetud kõik tookordne
— laste nutt ja trelUtatud looma-'
vagunid. Jättes sageli kõrvale siin­sed
tähtpäevad, minnakse okupan-tidega
koos tervitama laulupidu või
aastapäevi. Ometi õlid ju need päe^
vad meie kodumaa ajaloos üheks
kurvemaks, mida ei saaks, ega to­hikski
unustada. Aeg ei saa siinV
juures midagi parandada. •
Kommentaar
i c i n d i i d i d , t e r r o r i s ty
jd v a b a d u s v õ i t i e | ad
Pärast Teise maailmasõja lõppi
võitlesid nõukogude sõja- ja Mllit-savõimud
Balti liiduvabariikides
metsa taandunud fashistlike väge­de
riismetega, keda nimetati ban-dütideks.
Nii nõukogude temtino-loogia
kohasejit. Meile olid need
metsavennad ja vabadusvõitiejad.
Praegu võitlevad nõukogude sõdu­rid
ja Afganistani valitsusväed
sealsete bandiitidega, keda Pakis­tani
I kaudu toetavad Ameerika
imperialistid. Meie kohaselt püüab
N. Lüt oma sõjajõudude Ja Afga­nistani
punase mdnivalitsnse väge­dega
lämmatada selle mägise maa
elanike vabadusvõitlust
Põhja-Ikimaal Ja nüüd ka mit*
mel pool Inglismaal tegutsevad
iiri terroristid. Iiri rahva arusaa­made
kohaselt on need iiri vaba*
dusvõiüejad, kes püüavad oma
maad vabastada inglaste valitsuse
alt Ja ühendada Iiri Vabariigiga.
Lübanonis ja mitmel pool LÄMS-Idas
tegutsevad araabia terroris­tid,
kes igal võimalikul viisil püüa­vad
kahjustada Israeli Ja tema
seljataga seisva ühendriikide huvi­sid.
Selles halastamatus võitluses
ei heideta armu süütutele inimes­tele
— teadlastele, äjakü-janikele
ja üks-kõik-kellele. Lennukite kaa­perdamisel,
plahvatuste organisee­rimisel
ja pantvangide võtmisel
võib igaüks sattuda terrorisõja rin­dejoonele.)
Nõukogude ürituste hindamisel
oleme me kindlalt antikommunist­likul
poolel, kuna N. Lüt on ka meie
vaenlane. Kui aga küsimuses on
mõne araabia rahva või vaesuses­se
ekspluateeritud lõuna-aafriklas-te
või ladina-ameeriklaste vaba-diisvõitlus
— millisele poolele me
süs asume? Kas iirlaste vabadus­võitlus
on vähem õigustatud kui
eestiaste oma? MeÜ puuduvad põ­himõttelikud
seisukohad maailmas
toimuvate võitluste hindamisel Kui
me kõnnime jala, süs oleme viha­sed
hoolimatutele autojuhtidele.
Kui aga istume rooli taga, siis ki­rume
jalajäijald/ kes koperdavad
meie teel.
ühes asjas peame s i i ^ asuma
põhimõttelikule Ja tänapäeva sünd­mustele
rajatud seisukohale. Väi­kesed
rahvusgrupid ei ole võimeü-sed
vahal konventsionaalsel viisU
sõtta astuma suurvõimudega. Iiri
Vabariik ei saa sõjaga lahendada
Põhja-Iirimaa küsimust Argentüna
ei saa sõjaga omandada Falklandi
saari, mis geograafiliselt oh tema
ja ajalooliselt Inglise omad. Killus­tatud
armeenlased ei ole suutelised
alustama sõjakäiku Türgi vastu.
Kreeka ja Türgi ei saa sõjaga la­hendada
kahe erineva rahvastiku­ga
Küprose küsimust, Palestiina
araablased ei saa sõjaga võtta Ga­za
lüvariba ega Jordani lään^al-last.
Lõuna-ameeriklased ei saa va­baneda
ühendriikide majandusli­kust
dominatsioonist ja ek^luatee-rimisest
mingisuguse sõjalise allu­siooniga.
Reagani jd
Gprbatshovö
kohtumiseks
MOSKVA - Washington ja
Mosk^^a on esialgselt kokku leppi­nud,
et president Ronald Reagan
ja N. Lüdu juht Mihhail Gorbat-shov
võivad kohtuda novembris
Genfis, on kuuldud diplomaatiikest
allikaist. Lõplik otsus tehakse järg­mise
nelja kuu jooksul, olenevalt
eriti Genfis toimuvast N. liidu ja
ÜSA vaheliste läbirääküniste edust.
X'SA ametnikud Washingtonis ei
^eitanud, et esialgu on ajaks ja ko­has
kokku lepitud, kuid lõplikku
kokkulepet pole \'eel tehtud. ,..
Sellepärast -Ml asutud kõiki neid
lahendamatuid küsimusi lahenda­ma
moderniseeritud partisanisõja­ga.
Vanaaegne partisan tegut^s
metsas ja vaenlase tagalas. Mood­ne
partisan tänapäevases linnastu­nud
maailmas tegutseb asfaldi ja
tsemendi-d^unglis, aga ikka vaen­lase
tagalas. Nüsugust partisani ni­metatakse
enamasti terroristiks.
Lahendamata on, kas terrori-par-tisanid
suudavad saavutada oma
võitiuste sihte ja valitksi sraidima
Järeleandmiselle. I^Iülal näitaks on
küllalt mglise sõdurite mõrvami­sest
Põhja-Iiris ja Inglismaa taan­dub?
Või kui palju Türgi diplomaa-
U ja ametisikuid tuleb püstolknu-lipüdoja
tulega peeneks hakkida
enne kui armeenlased saavad elu­õiguse
ja röövitud kodumaa taga­si?
Kuidas ja millal saavad valged
ja mustad ühise keele ja va>i^ti-kuse
arusaamise Lõuna-Äafrikas?
VõU) kahelda, kas linna^partisaiii-de
terroritaktika üldse mingeid tu­lemusi
annab. Äga — sedasama
takükat tarvitades saavutati isesei­sev
Israeli rük. Ja sama taküka
parimad käsiraamatud - ükskõik.
milUses keeles, on nõukogude auto-r
i t Ä . ; Ä k .^• •
t
|f;- •
13. jaKjuuUl,
dr. 1\ iviai^
20. ja 2t jmüi
dr, M. Lee
Täiiuavai(
Eesti Muusilq
nab lahke toet
vaid isikuid ja
Iveleesment]
Ruutopõld, E. j]
ja E. Aun, kc
Kokla mälesUis
toetasid Eesti
nadas., Fondi ei
tada maestro N[
iii eesti helikurj
EMFK Usal(
valvab jod
sõitjaid
Alkoholi tar^
sõitmine on eeli
teks Ontario pri
millest Ontario-
(OPP) on täiesi
del ; V
Canadä Day,
dalalõpp puhkus
suurendanud liii
suvilate piirkoi
tab, et möödud
majuhtumit enai
IalOpuM983.
arv 42.
OPP komissa
ütles, et ainultl
nõudmine ja
neist probleemic
misel ja liigsel
võib säästa elul
liikluses julgeolel
OPP suurendi
olekut kõigil
selleks, et vähei
sutades 400 A.l
proovivat apara^
analüüsivat V£
väljaõppinud tel
Motoristid, kc
hoolseid jooke
määr veres on I
(hoiatus) hingeõj
oma sõiduloa L
nud aastal võe
12.674 juhtumil|
mine võib tuua
kusel olijaile, af
das sõitjate enes
elusid säästa.
Lisaks kõik r|
takse kasutusele)
ristide püüdmisi
del, juunis, juu^
halvemad ajad
eesmärk on teh?
nende vältimisel
VABA
OB
29. jm
kond Rein H
algama Jum:
33 päeva- js
Royal Beachl
KeU 3 p.l. pi
teenistus. Kuiial
neljaks kohale
Säägi palus kc
mõtelda koduliül
mistul loetud
le pühaliku vail
liiü akordioni
laulu ning J. Si|
hase kõne, öelc
• „Nagu eestli
, kokku kutsus t|
sub ta kokku m|
lusse tõe ja Õi
veeri hävitamiE
oma mineviku
eljitisime end vj
Olgu süs me|
selles, et m«
tugevad ja il
ise lepime j|
vust tõotame!