Vaba eestlane , December 28, 1978

              lational lil^rary 56255
ILMUB
IGAL TEISIPIEVAL
JA NEUAPÄBVAL
<iuiTirifii'fn''i''''''''"'''-'^'''''''''''''''^'''™*''"''^''"'"'^'^"''^
Nf. % (2539) XXVII aasteicäik Neljapäeval, 28. detsembril - röecember 28, im Üksiknnmbri hind 40 cen^
Kogii maailmas püMtseti rõõmw ja tuIevSkuIoottistega JoulttpliM, ttMä, tamesMü
f^üved; maailmas praegE valitseva segas© olräkörm Ja paljMes BMaJita
Ssutus^ ja sõjaliste iokkitpõrgege pärast. • . - '
^Kristuse sinnkohss Petlemmas lateenisteel torontcs gütetas
« i J T f l T l l l l / i y i ^ I l oli jõuluõhtuVl t(^ulliiKifaiVn^rdlretirMfl *p^a.»1l»v~e«.r^Kä~nw ­1
.1- =-__A. _ , ' i _ PPI , H^TK — « U . ! ! -
dureid, keda teaitsesid terroristide
wimajike iniimaikiate vastu lisrae-ii
sõdurid. Roomas a;^dis paavst
Jcshairmes Paid i l XMna^ esim^^
Jõulidäkiiajse pä^ Paavst
apeUeeris maaümaffaiml
õiguste ralkeiidaanfeel^^
Toronto
toraldati Moskvas jõiüupü^
M aj£| kesköiseid jmiialateenls-
M ning Eestis süiidatskiiünal^
vatffitö^a^d. jõ'
TorpiHitas oMd ilusa J i h a ja hea-duste
]drtad tiilvil; -To-k>
nto itöSiikiiiu ikoguduses^^^
jõulujutluse õpetaja O. Gnaden-
^ich, kes lõpatas oina jutluse op-tünistltolt
sõnadega: Olge rõõm­sad,
Mdge ja hõisake! •• Jakobi
kogudus fcoiraldas jõululaupäeval
kaks jiBmalateetnistust, milledest
esimme tolmus väljaj^oõl Toron­tot
Royal Beadiis, ikus ffÄkearvii-lisele
kirikuliste perele jutlustas
pi^icop K. R a u d s ^ . Teisel juma-koguduse
õpetaja T. Nõmmik, so­listiks
oli sopran" Helmi Betlem.
Peetri kirikus toimus esimene
jumalateenistus laupäeva oihtul
Peetri koguduse ingliskeelsele ko­gudusele.
Kuid raiivarphked olid
ka mtlaste kalmistudi- kus siiMa*
t i mpesttjsfl?^^ M k ^ ^
Jmudadel ja asetati lilli voipärgi.^
Palju vilkuvaid tuluikesi leegitses
õhtupimeduses kuni pärasit -3
ööd algav lumesadu
lämmatas. ^Jõulupüha hpmn^
oU; Toranto aga
ehtes, kuna vateses j s a 4 a i^
mi .oli jp^üd. puudele- ja traatfe
le..::' - • • • " ; , : . , / ^ ; V ' - v V ' : ' . ' ^ -
• Peetri, kirikus - -' -
toimiss esimeseiia keSS lllsömisiu
Eesti Apostliku Õigeusu kogu-disse
jumajateenisto, ülem­preester
E. Lepik pi^j^ jõidw-jutla^
e ja laulis kogudus© koo?
G. Raagi
jfäignefsid isolin Pestri kogudu­se
jiim^ateenisttt, kõigil
kolmel jutlustas praost O. Puhm.
Muusikaline kava oli väga rikka­lik.
Esimesel tsenisitusel laulsid
pühapäevakooli ja leerieelsete
koorid Margit Viia juhatusel, lau-lusollstiks
oli .Evi Valge ja väike
Masüja-Leena Roos'esitas viiulil
kaks jõulumeloodiat.-Teisel tee­nistusel
oli laulusolistiks Eose-marie
Lindau, ikuna laiulutrio E l ­len;
Linda ja Rosemarie Lindau
laulsid ja 'Marianne Urke esitas
viiulil osa Haydni kontiserdist.
Kolmandal esines noortekoor
„Lootus" B. Lindau juhatusel ja
viiulisolistiks oli Kaxen Lenk, En­ne,
teenistusi, aga koos Inga Kor­jusega
orelil koraajide saatjaina,
dii kolmel jumalkeefnisfcusel inst-rumentaalansam.
bel, l??is mängisid
ylls viiulit, vioola, tshello^ harpsi-kord
ja kaks ilöötl, muutes juma-lateaüstuse
pooleldi kontserdiks.
' Kõigi • koBme. jumalateenistusd;
oBi kIrSk togil ralivast täis, täi-tes
juba vamkiilt kõik iste- js
Andirese suur kirik oli
raihvast jõuluõhtul viimase koha­ni
tulvil ja hilisemad jõuluõhtule;
saabuijgid pidid isegi istekohtade
puudumisel jumalateenistust püsti
seistes ikaasa elama. Kiriku altar
jakantsel õlid piduliku sünd^
puhul kunstipäraselt kaunistatud
elavate liliede> põlevate ikü^
j a *ra<üts^
'Pointsettia õite ja lehtedega. Haa^
rava jõulujutius© pidas kogudu­se
õpetaja,Andres Tau|.
üäne-Saksamaa pealinnas Bonnis korraldati Uitünüd Rahvaste Inimõiguste deWara väljSp
laiulutamise aastapäeva tähistamiseks suurem ikestatud rahvaste rongkäik ja demonstratsioon,
millest osa võtsid ka eestlased oma sini-mušt-vaflge lipuga Ja Eestile vabadust nõudvate plakatite­ga.
Pildil näeme eestlaste gruppi «^RS«i!aamii^^^^ : - : Foto:.R. Lao^^
TEHERAN — Iraanis
suunatud rahutused, miBe raamides (äemonstrandii tahtsid tangida
ka Teheranis asnvass^ ühendriiMde saatkonnEdioonesse U d löödi
šagasi Iraani Julgeolekuüksuse ja Ühendriikide mereväe jalayäe-äksuste
poolt. Eallal^tangijate laial! ajamiseks käsutati pisargaasi
Norheim, kuna kahe koorilaulu­ga
esines koguduse segakoor J .
Kiviku jtiiistusel.
Jumalateenistust kaunistas's«<B0ipj5ir*^~ v - • ; , - - i . .
lolauludfegä" sopm¥' Tamara" Ähmasest ilmast hoolimata oh
raigkäigust osavõtjaid 2500 piiri­des
Rongkäilc siirdus Bonni raekõ-
• ÖONK ~^^^L Boiisnis tõimus' 10.:. detsembril, suurem' ikestatud rahvaste
monstratsioon, mis oli mõeldud kolmkümmend aastat t^^^
vaste Orgamsatsioom inimõiguste deklaratsiooiü alla kriipsutamiseks. Teiste rahvuste hulgas võtsid de-jffiOKistratsioosaist
osa ka eestlased sini-Must-valge rahvuslipu all ning sJÕudsid oma plakatitel vabadusifc
5tS]le|a iEteõSgusi eestlastele.
aing kinnitamata
Ikeksa tstviilisiktEt.
PoliitüKte vaatlejate arvata on
demonstrantide hoiaks toimunud
viBmasfce päevade
muudate, 'küna
on hakanud õrna
katstel kõrvuti
fea, Ühendriike.
surma
ründama
vastu . .
sanmiuga mõrvas iraan-äasi
õHtõöstuse tsehtrumis Ali«
vazis 56-a?^tiaše ÜftehdrliMdle
jk^rdifÄul Grimmi
kes töötas Irnaiii
mänedzherina. Eoc^ Griiimiigä
tulistasid terroristid surnuks ka
ühe iraanla^, kes töötas Texa^
õlikompanii juures ametnikuna.;
ühendriikide saatkonalast
tl, et ameeriklased (saatsid koha
peale mõrvamist uurima uurimis­komisjoni,
ütitlasi otsujstasid
miieerMased: •
; •^õtla tarvpisele: Maldaseinad
Julgestusabineud l Ä i i s ' yüM-
•kaitsmiseks, -[ '
Iraani rahutuste organiseerijad
on hakanud energiliselt nõudma
välismaalaste lahkumist traamst,
ähvardades kõik päralt 1. veeb­ruari
irajani jäänud välismaalased
surmata. Vastavad t^aanded on
kleebitud
I r a ^ . võlmiEdele "teeb eritist
muret Õlitööstuses pubk^aud
,iius streik, mis järgnes Ühend-
•v^sliM^e iõBieksp^ ja
, ^ e taanlasest ,ÕMnn& ametit-
Töölised karda-vad imselt ters?o-ristidie
kajlläletungi ja peavad
elu säilitamiseks vajalikuks õli­tööstuse
pürkondadesit eemale
hoiduda. Bhahhi suurem vastane
Irajani muhameedlaste juht, Kho-maini,
kes elab Pariisis maapaos,
kripsutab pidevalt aÜa, et
minimaalseks nõudmiseks on
shahhi
Toronto Eesti Baptisti k(^dus
korraldas jõululaupäeval kaiks ju-maläteiistüst
— esimese hommi­kul,
kiis kõneles V. Krabi. Esines
naiskoor, õhtusel küünlavalge ju­malateenistusel
juitlustas õp; K .
Baid. Esines nooil^ koor
Peale seHe toinius s-ahvardhkeid
jümailateenistiisi mitmes teises
eesti koguduses nagu Toronto
Eesti Evengeelne Kogudus, To­ronto
Eesti Vabakogudus j a To­ronto
Eesti Aveoiitk^
ja>tte, kus toimus meeleavaldus
v^asaväte kõnedega. Lääne-Saksa-itaail
tegutsev silmapaistev inim-õigiste
eest võitleja prof. H. Nit-Ä
, kes sa-abus mõni aasta tagasi
lÖaSaksamaalt, kinnitas,
1 ei vaikimisega ei võideta üleko-f
lit ning Seetõttu tuleb eriti in-
; tinsiivselt maailmale kuulutada
fiiimõiguste vägistamist raiöees-
MOSKVA U ^ T ^ ididu siSja^
kohus on mõistnud sauma kaks
meest ja kolmi?mdale 15 aastat
)EELE LUT. USU PEETRI KOGUDUS TORONTOS
; armulauaga VANÄ-ÄÄSTÄ H O M M ^ ^
lühap^, Sl.ÄTS. KEL^^^ MriM •
' . ;;' i S d i s t J N ^ , : • -
•ÄllI .Iiiiga fcjnas, teenib õp. Oskar Puhm
sunnitööd tejategude eest, mis
tehtud Säkša okupatsiooni ajal
II maailmasõjas. Surmamõiste­tud
oilevat võtnud osä julniustest
partisanide Ja süütute elanike vas­tu
ANKARA — Jõulupihade
puifcesid verised raJhutused ka
Iraani naaberriigis Türgis,^^^k^
valitsus kuuluitas 13-nes provintsis
välja, sõjaseisukorra. Eriti ägedad
koÄpõriked parema^poplsete ija
vasakpoolset© vahel toimusid
Kaiiramanmarase linnas, 'kius sur^
ma said 97 inimest.
Äihetllkešt ringko^^
takse^ et parempoolsete ja vaöaik-poolsete
vahelised kokkupõrked
on nõudnud Türgis käesoleva aas­ta
kestel umbes 600 Burmaohvrit.
I SIIS @ii .,¥cibia Eest-fcalltis
ja triikikodd sel
N. Liidust väljäpääsenud dissi­dent
Vladimir Bukovski mainis^ et
kõik teated inimõiguste rakenda­misest
N. Ludus on puhtakujuline
propaganda. Sajad tuliandäi^^
mesed, kes Stalini ajal Siberisse
deporteeritij pole veel seni ajani
saanud kiba Wmnaale tagasi tu­lekuks.
Helsingi grupi lüfemetest
on pooled juba vangistatud hing
teisi lüusatakse armutult taga.;
Ja kus on need inimesed, nüüd
kes Vietnami sõda hukka mõist­sid,
kuna praegu põgeneb kom­munistlikust
Vietnamist oma elu
kaalule pannes tühan^idimm®»
sl, et pääseda punase terrori
•cest^ " •
Bukovski soovitas eriti boikoteeri­da
Moskvas 1980. aastal toimuvaid
olümpiamänge, mida venelased ta­havad
oma propaganda, huvides
ära, kasutada.
Kõnelejate hulgas oli ka Lpne»
Saksamaa parlamiendiliige Olaf v.
Wrangel. kes kinnitas, eit ükski
selline maa ei rakenda inimõigusi,
kes oma riigi piirides asuvates or-jalaagrites
poliitilistel põhjustel
kinni peab tiäiandeid inimesi. 1
a aa
TaUinas viibisid USA peäkphsvli. asetäitja^ I ^ Fraofe
B. Cr peakottsulaadt koimlvl^ Robert K .
Geis; Nad teg^ visiidi Ees neil olid
jutuajamised Tallinna Täitevkbmiteesf iüng VäUsmaäg^ Sõpruse
ja Kultuurisidemete Airendamise Eesti Ühingus, nad külastasid
/veel Kü'janike l i i t u ja Teaduste Akadeemia Küberneetika Insti-tuuri,
tutvusid RüWiku Kunstiinstituudiga, olümpia purjekeskusB
ehitusega ning rahvamajanduse i saavutuste näitusega.
9. dets. käis R K. Geis kops sa-nial
päeval Taillihna saabunud
rühma USA haridustöötajatega-
Tallinna keskkoolis, kohtus: hari-dusministeeriüimis
niinister F. E i ­seniga
ja haridustöötajatega ning
vaatas Eestit tutvustavaid filme.
Diplomaadid lahkusid Eestist sa­mal
©htul, haridustöötajad päev
hiljem.: /
Ajakirjandus- ja .kultuuriala
vastas konsul, et need cai
paremad ja ta on kindel, et olüm-piaehibuste
kompieiks valmib re­gati
;ajalks või isegi varem. Ja et
Tallinnas läheb 1080. a. suvel kõik
suurepäraselt (korda. ;
Talle räägiti ka kuuldustest^ ei
mõnies ringkonnas Ameerikas kut­sutakse
inimesi boikoteerima
Mosikva olümpiat ja olümpiaregat­ti
Tallinnas ja küsiti kuivõrd need
konsul R. K. Geis andis interv-: leiavad Anieerikas vastukaja ning
01
juu ka ajalehele „Kodumaa**.
kus ta ütles, et ta! on vibnastel
aastatel olnud mitmed meeldi­vad
võimalused Eestis viibida,
õppides tundma, eestlaste suure­päraseid
kultuurisaavutusi, kus­juures
talle oli meeldinud ©esti
rahva loov talent.
Küsides, mulised muljed jäid
talle ..olümpiaregati ..ehitamisest,
võivad mõjuda osavõtjate arvule.
Konsul arvas, et niisugused
meeleclud ei ole mingil määral
domineerivad.
Ameerika ühendriikide valitsus
ja president Carter on korduvalt
rõhutanud, et ITSA meeskond võ­tab
Moskva olümpiamängudest ja
muidugi ka olümpiaregatist Tal­linnas
osa täies 'koosseisus.
näd&lmUmm Tellimiskupong Hs.