Vaba eestlane , August 8, 1986

              EESTLANE
15
ai
li
16 IT
13
ä9
36
30
37
1*6 1*7
19
18
10
i i l
62
ao
33
60 61
63
51
PSitoaidr 1. Saksa automark, 4.
1924. a. 1. dets. mässuajal mõrva­tud
Eesti minister, 7. Kuulub luku-juurde,
8. Väike jõgi, 9. Tänav —
läti keeles, 11 Hurt — Eino
Leino teos, 13. Anglosaksi mõõt­ühik,
15. Hamba tugi^ 17. Jumala­ema
katoliku usus, 19. Poola tiitel,
21. Plakat, 23. Väljendab rahulole­matust,
24. Koht Tallinna lähedal,
25. Eesti luuletaja 1872—1939,
27. Selles, 28. Võhandu jõe teine
nimi, 29. Töö- ja hoolekandeminis-ter
viies E. V. valitsuses 1921—26,
32. Koduloom, 34. Punane'vede­lik,
35. Geomeetriline keha, 36.
Koht Peipsi ääres, 39. Mõiste
grammatikas, 42. Naisenimi, 43.
Lühend arsti tiitlis, 45. Mehenimi,
46. Jalaosa, 48. Dialekt, 50, Tege­lane
Bornhöhe„Tašujas", 52. Sil­is,
53. Periood Maa aja-
Handikap-mrniiri finalistid. Pildil vasakult Rein Sule, Jo­han
Tarmet, kes tuli võitjaks ja võistluse korraldaja Rein
Foto: H. Trummer
Eesti tenniskJubi SET tegevten- kuna Sule omakorda võitis Kogeri
nistid on hoolega Hjorthageni su- 6:1, 6:2.
veväljakutel mänginud. Nädalava- Finaal noore Johan Tarmeti ja
hetusel, 28. ja 29. juunil toimus mitmekordse klubi meistri Rein
seal traditsiooniline handikap-võist- Sule vahel kujunes põnevaks ja ta­lus,
kus poolfinaalides kohtusid savägiseks, kestes tervelt kolm tun-
Johan, Tarmet ja Madis Üürike di. Johan Tarmet kaotas esimese
ning Rein Sule ja Vello Koger, seti 5:7, kuid pani end maksma
Tarmet võitis Üürikese 6:2, 6:2, kahes järgmises 6:3, 6:3, kindlus-
3iiiiiHSiiiiieniiiBii!!B!HniiHiHniiii!t8BiniiiiiH8iinniiiiii)^
Maailmaiiidu poolt kinnitatud vä-lisrekordite
tabelisse seisuga 1.
juuni 1986 (National Masters
News, juuli number).
Nr.: 59
loos, 55. Poola lennuliin, 56. Küsi»
nlus, 57. Asula, 59. Endinö Inglise
peaminister, 60. Haava jälg, 61.
Väike koer, 62^ Apaatne, laisk, 63,
Teen lahti. l
Püstread: f. Lopp, 2. Toiduaine,
3. Endine eesti kirjastus, 4. Ilus"
meeldiv, 5; Naisenimi, 6. Küsimus/
7. Jõud, võim, 10. Kitsas, 12. Ing­lise
saar, 14. Kolmikkonsonant, 15.
Võõrasisa, 16: Naisenimi, ig.
Muusikariist, 19. Eesti majandus­teadlane,
20. Baltisaksa folklorist,
esimese eesti rahvalaulude antoloo­gia
koostaja, 22. Eesti kinäral,. en­dine
sõjavägede staabiülem, 24,
Teatud väeüksus, 'meeskond, 26,
Järv Loode-Venemaal, 28. Mitme­sugust
— võõrsõna, 30. Sada ruut­meetrit,
31. Papagoiliik, 32. A, Ki­vi
lavateos^ 33.Kuiv rohumaa, 36.
Rasvane liha, 37. Mateeria, 38.
Iva, 40. Maitseaine^ 41. Nöör või
tross purje seadmiseks; 43. Kunsti
kaitsejümalannad Kreeka mütoloo­gias,
44. Lavateos, 47. "õilis mõte,
48. Kuu, 49. Koha määrsõna, 51.
Laevade parandusköht, 53. Soome-eesti
rähvalaulv 54, Linn Saksa­maal,
56, Küsimus, 58. Hollandi
•tiitel..;:;.., y::;]:/
RISTSÕNA NR.
LAHENDUS
Põikread.' 1. Ekraan, 6. Förmu-
Iar;i3; Maoli, 14. Hof, 15. Ülane,
16. Ilse, 17. Huron,' 19. Anne, 20.
Lat, 21 .Kindral, 23. Aut, 24. Mc-ment,
26. Truu, 28. Su, 30. Ving,
31; Krug, 33, Aa, 35. Riel, 37.
Poisid, 39. Lil, 41. Adamson, 43.
Liu, 45. Etik, 47. Eelis, 48: Odin,
49. Samet, 51. Vai,,52. Viive, 53.
»as, 54. Juudasl
Helgi Partsi (40+ klassis) ke^ Kanadalasi on tabelis kaks: Dia-tulemus
62.92 m on amsa Palmason (45-f) 10000 m
Mästerjte joojas 37.3B,98 ja lm Hume
(65+) kolmik 1 0 . 6 6 , lO-võlstlus
3400 punkti hing 704- klassis kõr-tades
võidu turniiril. Ta on üks gush
neist noortest, kes on oma mangu
põhja saanud SET noörtekursustel. Erk
Pilstiresid: 1. Emil, 2. Kalam, 3.
Rostov, 4. Ale, 5. A i , 6. Ford, 7.
Ofort, 8. MÜ, 9. Ula, 10. Lana,
11. Annus, 12. Reetur, 14. Hunt,
17. Hingede, 18. Narkoos, 21 .fe^
nia, 22. Lurin, 25. Mir, 27. Uus,
29. Kaless, 32. Gildid, 34. Altai,
36. Laeva, 36. Laeva, 37. Psii, 38.
Diiva, 40. Limp, 42. Mlas, 44.
Unes, 46. Kee, 48. Oiu.
ilniiiiiiiisiiHisiiiiiisiiiHHHiiiiyiiiisiin
Q9llintinHlillHUiillllitliniiiiillHllliHiniiiiilllllill!SHiSJ888l8S»IIS!illiii8ll^
IlävitasidI Eesti
Kui punategelased Jälgina, Kus- te Kogusse ja näiteringi, olnud ni-ka,
Ansip, Sõgel ja teised järgemöö- mede eestistamise toimkonna liige,
da oma ,,suud pruukisid" ja Pätsi kirjutanud Alfred Linteri poolt
siuiiasid, kerkis sel ajal sini-must- väljaantavas „Pelseri Teatajas"
valgö lipp ühe maja tagant välja! pikki, mõnikord esilehekülje pik-
No küll olid Sõglal ja teistel väledad kusi artikleid Vabadussõja koh-jalad
selle poole „liduma". Lipp ta, eriti aga I patarei kangelastegu-saadi
kätte, kuid mitte lipu heiska- dest Vabadussõjas jne., sellepärast
ja. Kuulduse järgi oli lipu heiska- tuli minul olla väga ettevaatlik sõ­jaks
olnud I pataljoni ratsakoman- nade ja tegudega, et mitte kaduda
do veebel V. Kana paari mehega, teadmatusse,
kuid keegi ei teadnud kindlasti ja Suuremale ettevaatusele sundis
asi soikuski kohe. mind asjaolu, et Vana-Nursis 3.
Patareis oli nüüd kõige tugeva- patareis teeniv kaadriallohvitser,
mk võimupiiriga mees see eestla- keda kapt. V. ^aek oli sundinud
sest aegateeniv üliõpüane. Oli tek- komparteisse astuma, tuli mingisu-kinud
olukord, kus üks ei usalda- guse asja pärast Petserisse, kus ta
nud' üht ega teine teist, kui ei oi- mind üles otsis ja hoiatas: ,Johan-a,
et on oma nes, ole ettevaatlik, sest eile oli
Võrus kompartei koosolek, kus
Kuna minul oli palju Vabariigi- uuriti raamatut„Eesti Majanduselu
aegseid „patte" nagu kuulumine Leksikon" ja parajasti seda lehe-
Kaitseliidu patareisse vet^inaar^ külge, kus sinu „
pealikuna, Petsen Maleva Pealiku-seisavad/' ^
Petseri
li olin talle tänulik ning
ka heameel, et kõik kompartei liik­med
ei ole komniünistidy vaid tihti
„redised", pealt näha punane, k:uid
seest täitsa valge.
Järgmine miiting toimus kaitse­liidu
maleva staabi saalis, kus rää­kijaid
oli palju, olid kohal ka pu­naarmee
politrukid. Näitelavaie i l ­musid
eht Petserimaa ja linna tüü­bid,
igaüks rääkis oma arvates vä­ga
tähtsat. Kõned peeti ainult vene
keeles. Igaüks ainult materdas Ees­ti
Vabariiki ja president Pätsi.
Meelde on jäänud kui üks vene
naine rääkis suure suuga ja väga
tähtsana. Öeldes: «Seltsimehed,
meie kõik olema rumalad*-. Selle
peale kostis saalist suur käteplagin
see­kordset
Nõukogude hümni. „Ah-ned
koerad laiali" laulu ajal liikus
minu abikaasa saalis ringi ja tegi
ülesvõtteid oma kaameraga. Tema
juurde astus politruk (poliitiline
ohvitser punaarmees) ja küsis abi­kaasalt:
„ K a s teie, seltsimees ei
teadet selle laulu ajal peab vaik­selt
seisma ja kaasa laulma." Abi­kaasa
vstas: ,,Ei teadnud, mina ei
oska seda laulu ja pealegi Pätsi va­litsuse
ajal võis fotograaf ka hüm­ni
ajal liikuda siis kui olukord se-
:davnõudis.";.:'
Politrukk vaatas kurjalt naisele
otsa ning küsis ühelt venelasest
Petseri Gümnaasiumi õpilaselt mi­dagi.
Kuna meil oli kõigiga hea
läbisaamine ja gümnaasiumi õpila-
' m e i e - ' "
.Säägi fotokogust
siis vist seegi Õpilane midagi halba
informatsiooni abikaasa kohta ei
andnud, kuid ettevaatlikusele sun­dis
ka see juhtum.
Kolmas kokkuaetud miiting toi^
mus (vist) Petseri spordiseltsi või
Kalevi väljakul, kus kõneles I pa­taljoni
allohv.M. Näkk, kes kan­dis
juba punaarmee või NKVD
leitnandi vormi. Ka tema materdas
endist Vabariigi valitsust, sõjaväe
juhte jne. Sama politrukk, kes ma­leva
saalis abikaasat käskis seista
ja hümni laulda oli ka seal koos­olekul
koos vene noortemeestega,
enamuses Petseri Gümnaasiumi
»ed, kellega ajas juttu.
le
aa
kl
i•:^•^^^!•^:^^^^''•*.^'v:•t^•l•
>:-;c-;<v:::::':;:'::;':;:':-:s*:':';-:':v;-
c->:::;'>:-:-:->;':v.;:;:;:::;:;
•:v:*:':>*':-:':';':';';v::.'.':;:::;:'i':;/;*>:-.
Reklaamisilt Münchenis K
lohtamiiie
Sel kevadel Münchenis, mööd
des Kleine Komödie teatrist ava
tasime, et peaosas mängib sel õ
tui „Käomunas" Marika Ro
Tema — meie suur lemmik fü
linalt kui olime noored — kas tõ
tl on ta veel laval? Isegi üllatu
Ea tundus siis kui meil oli õnne
juhus teda näha Viinis laval 19
ndal aastal peaosas opere
„Mask sinises". Ruttasime pile
kassa juurde ja saimegi pile
Rootsi raadios saad
linskiga. Vestlejad olid
ttud Kaplinski luluetusilu
Vestluse alguses jalutati mö^
Tartu ülikooli tänavat, kus J
Kaplinski osutas majale ülik
hoone vastas. Seal oli ta veet
oma nooruse, liiga tihedalt ko
surutud paljude inimeste hui
Vana m aja suured toad olid j
tud eri perekondade vahel. P
kõnd oli sõja ajal jäänud kodut
Teel praegusesse kodusse 1*
kalmistu, kus ühel hauasamba
teateid kahe venna kohta —
surnud Siberis, teine Torontos:
„Tükk eesti ajalugu**, ütles
ietaja. ..
Kodus toimunud vestluse p
kasutas Kaplinski suuremalt
ladusat inglise keelt, mis r<
keelde tõlgiti, esitati ta luule
mida poeet kommenteeris.
üks maailm on tal seljataha
nud — ta perekond ja nende
rad. Vanaisa oli Tartu rikka
mehi, ema tantsukunstnik, isa
la keele lektor.
Teine maailm, mUlega ta
taha tegemist teha on külm
propagandafraasid. Ta otsib
mandat teed.
On maha jätnud oma nooru
võitlused, mis muuseas aval
Gallia vabadusvõitleja Vere
torixi ihalemises.