1987-02-10-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
::EESTLANE: teisi Tuesday. February l u , 170/ .11
99 Selle-aastane jt>oks leiab aset l o m
§hip Cup RunV, mis sümboliseerib sõprust riikide valiel.
Jpoksu pikkus on 26.2 miili ning Eestit esindab Jaan
Maailma pikim korvpallur on
USA klubi ,\Washington Bullets
mängija Manute Bole, kel kasvu
on 247 sm. Sudaanist pärit noormees
A^õib palli korvi pahna, ilma
et tal tarvitseks isegi kikivarvule
tõusta. Tohutu kasv põhjustab
23-aastasele mehele ka ebamugavusi:
näiteks hotellis peab ta alati
magama põrandal. Hiljuti kinkisid
hiiglase austajad talle tema
(D
n Peetri Lundist on 48 aastat
vana. Ta viimane jooks oli 28.
Septembril 1986 Laäne-Berliinis,
kus ta jooksis 13 kilomeetrit ja 67
meetrit 3 tunni, 5 minuti ja 11
sekundiga. Teine jooksja Jüri
Kai viste Los Angelesest on 51
aastane ja ta alustas jooksmist arsti
Isooyitusel 1 1/2 aastat tagasi
peale südaime-operatsiooni. Ta
jookseb iga hommiku 3 miili ning
võttis osa möödunud aastal Los
Ängelese linna maratonist ning
teistest jooksudest. Siinjuures tuleb
lisada, et Pan-Am lennuliin
toob jooksja Jaan Peetri Los
Angelesse ilma tasuta ja kaasmaalased
hoolitsevad tema peatuskoha
eest. Maratonist võtavad ka osa
k^ks lätlast ja kaks leedulast.
Kuna läti konsuli koht Los Ange-leses
on veel täitmata, siis ajas ka
lädäste asju EV aukonsul Jaak
treiman.
Esimene maraton toimus Los
Angelese linna patronaazhi all 9.
märtsil 1986, millest võttis osa
10,798 jooksjat. Selle arvu sees
oli 640 jooksjat, kes esindasid 62
riiki. Sellel aastal võttis Los
Angelese linnapea kontakti ka EV
aukonsuli Jaak Treimaniga, paludes,
et ka Eesti võtaks osa ,, Jooksust*'.
EV aukonsul Jaak Treiman
võttis kontakti Eesti peakonsulaa-diga
New li^orgis ning 17 isikuga,
et saada võimalikke jooksjaid.
Kirjad läksid laiali Saksamaale,
Inglismaale^ Rootsi^ Austraaliase
ning muidugi Ühendriikidesse.
EV konsul New Yorgis dr.
Aarand Roos, õlles ka ise sportlane,
saatis võimalike osavõtjate
nimekiija. Kohalikult on Jaak
Treiman töötanud koos Balti Vaba
du sl aidu esimehe Avo
Piirisild'ga, Lös Angelese Eesti
Seltsi esimehe BernardNurmseni-ga,
Eesti Maja esimehe Bruno
Laanega ja Pensionääride Klubi
esimehe Fredrich Pokkiga; Veel
on aidanud Heino Jõgis San Franciscost
(ERKU) ja sportlased Lös
Angelesest Ärnojd Niitme ja lüri
Kalviste.
Los Angelese linnakorraldajad
saavad täiesti aru, et Eesti, Läti ja
Leedu on okupeeritud N. Liidii
poolt ja neid maid esindavad konsulid
vabas maailmas, kes valivad
Baltim^id esindavad jooksjad.
See on tähtis tunnustus, eriti
.•Kes ei', tunneks; Sonja,
nime, mis on ammu saanud legendiks.
Veebruaris 1986 möödus 50
aastat kuulsa norralanna viimasest
esinemisest jääl. Tatuli iluuisutamises
maailmameistriks kümme
korda järjest (1927-1936), kuus
korda Euroopa meistriks, koim
korda olümpiavõitjaks. 1936. a.
lahkus ta võitmatuna jäääreenilt.
Tema kodumaal avati selle tähtpäeva
puhul suurele s|
•sporc
tas sisse seada Paul Kerese nimelise
auhinna aasta parimale kuni
20-aastasele Eesti maletajale. Organisatsiooni
esimees Tõnu Mu-rashev
avaldas lootust, et uus
auhind innustab mitte üksnes kalevlasi,
kelle hulka kuulus ka kadunud
suurmeister Paul Keres,
vaid kõiki Eesti noori'maletajaid.
Auhind, mille on valmistanud Tiia
Eving, koosneb nn. emaauhio-nast,
millele graveeritakse igaaastaste
parimate nimed ja tütar-auhindadest,
mis antakse igale
laureaadile.
1986. a. parimaks noormaleta-jaks
ja Paul Kerese nimelise
auhinna esimeseks laureaadiks
kuulutati Lembit 011, kes mängiks
edukalt N . Liidu noorte meistrite
esi võistlusel, Eesti meistrivõistlustel,
N. Liidu spartakiaadil ja
N. Liidu meistrivõistluste valik-gasse
pürgivale Jaan Ehi vestile
soodsalt. Kolm ta kardetavat
konkurenti said kaotuse ja Ehlvest >
ise aga mängis ilusa partii suur-1
meister Sveshnikovi vastu I
katkestas partii võidulootusega |ä'
tuli järgmisel päeval võitjaks.
Sellega oli Jaan Ehlvest enne viimast
vooru tõusnud kolmanda-neljanda
koha jagamisele.
Viimases voorus mängis Ehlvest
mustadegai viiki. Lõpptulemusel
/ tuli esikohale Tukmakov
11,5 p., teine Halifman II p. ja
3.-4. kohta jagas J. Ehlvest Rash-kovskiga
10,5 punktiga. Sellega
pääses ta N. Liidu kõrgliigasse.
See oli tal teine kord sellesse pääseda;
esmakordselt suutis ta selle-nijõuda
kolmanda eestlasena Paul
Kerese ja livo Nei järel 1984,
aastal, kus ta jagas l O . - l l . kohta
A. Tsheriniga. = '
Samast võistlusest, osa võtnud
Lembit Ollil ei läinu^ nii hästi, ta
jäi kuue punktiga osavõtjate
nimekirja lõpupoole.
meeles pidades, et moni aasta tagasi
Plümpia-mängude avatseremooniale
ei lubatud Eesti, Läti ja
Leedu esindajaid. Selle peale Balti
rahvatantsijad Balti Vabadusliidu
toetusel kaebasid Ö
komitee kohtusse diskrirhineeri-mise
pärast. 17. oktoobril toimus
pressi-kõnverents Los Angelese
linnapea Tom Bradley kohal olekul
koos märatoni-komiteega, kus
kutsutute seas oli ka EV aukonsul
Jaak Treiman. Erine maratoni-
I. märtsil toimub 28.
(D
N. Liidu maletshempionaadi
esiliiga turniiril Kuibõshnevis
arenes eelviimane voor kõrglii-
Pärnus peeti Eesti meistrivõistlused
kiirmales. 'Mängiti shveitsi
süsteemis üheksa vooru. Osa võttis
30 mängijat. Edukaimad olid
koefitset (reiting) andis meistritiitli
esimesele. Ka kolmanda
koha määras koefitsient Jüri Vetemaale,
kel oli võrdselt 6,5 punkti
Madis Vooremaaga. Järgnesid 6
punktiga Endel Kivioja ja Kalle
Peebo.
EERIK LAIDSAAR
o
JUTUSTUSI SÕDÜT^IELUST
veebruaril lantsh Los Angelese
linnapea nimel, kus ,,Friendship
" antakse iga maa esinda-e,
kes jooksust osa võtab. Snarii
r e g i s t ree r i n u d j 00 k s u s t
osavõtuks 35 maad. Televõrk
KCOP (13) on lubanud teha saate
tervest maratonist.
^ V.P. Lembit 011 ja Jaao Ehlvest.
I Sellest peale olid Pensioni haigused nagu
peoga pühitud ja ambulantsist möödumisel sü-
Jitas mees alati ning saatis arsti |a velskerite
aadressil kohutavaid n^edimisi. Kuid nüüd!
juures pingil istub esimese rühma mees
line KaleviDoea; Komoaniis
on mees tõepoolest haige, kuid ei taha
ega taha ambulantsi minna. Aga noh
kaitseväes ühe reamehe v^tahtmisest" suurt küsita,
olgugi et oi\ tegemist topeltreamehegac
yarsti kuuldub koridorist plõks-plaks ja mööduva
veltveebli silmi eest ei jää varjule Pensioni
voodi ümber koondunud meestekobar. Peagi on
asja seisukord selge ja V,kompanii ema" otsekohesel
käsul longib pooleldi rõivastatud rea-s^
ees Pensioiv anibuläntsi poole, näost ise kahvatu
kui kasetoht. On lausa õnn, et
Pensioni rühmaruumigäi ühel koridori
mees on selle mõnekümne astutud järele
täiesti omadega läbi ja vajub ahju kõrvale jä-'
nle kui puunott; ^
[Ehkki kell alles pool seits^pönambulant^^
Juba kenake kogu abitarvitajaid. Kuna väeosa
ar?t' alles kella poole kaheksa paiku ilihub. mängivad
selles arstiabi-andmise toas esimest viiu--
i t velskerid, kes siis seda nappi tunnikest ka
täiel määral kasutavad oma suure tarkuse ja
suure võimu demonstreerimiseks. ^
on kaks. Kruus — pikk ja peenike; kui-lk
— kujult
pole talle vastast ei poksis ega maadluses, kuid
täna hommikul on ta nagu iniik. Nutune ja abi^^
kössiyajünud kogu rind ning lõdvalt rippuvad
käed äratavad tõsist kaastunnet igaühes. Kaasik
usub enesel olevat raske kopsuhaiguse. K u nagi
ön tehtud tema kopsudest röntgenülesvõte
ja see on näidanud pisikest musta plekki vasemas
kopsütiivas. Kaasiku kuri haigus evib aga
hoopis salapärase išeloomur--- ta^^^^fö^ välja
raudse järjekindlusega just alati siis, kui õppe-kompanii
esiinesel rühmal seisab ees rännakdriO
¥õi mõni muu raskem lahihgõppüs. Ja üldse —
esimeses riihmas näib tä olevat taudipäev —
valdav enamik ambulantsist abiotsijaid kuu^
lub seekord esimese rühma koosseisu. Seal on
immeauk — Pärnu poiss, kes lausa priskuse
vetanüd vanahärra askeldab valges kiths edasi-tagasi,
kuna Reismann/ lühike paks haiglaselt
punaste põskedega härra laua taga pabereid ja
ambulantsiraamatuid lehitseb, Samal ajal üle
aikkelraamitätud prillide ühe või teise ^^^a^^
poole uurivaid pilke heites.
Et aus olla, peab ütlema: on tõesti haletse-misväärne
seltskond kogunenud ambulantsi se
varasel hommikutunni
ju, kuid kellele just täna löönud ränk yälu
vasikasse jalga, Peedükson oma piinavate^^^^n
^^napistetega, Tohver, Sanglepp, Kurik —kõik
esimese rühma poisid; Igaühel on küljes viga, mis
neid ambulantsi sunnib. Kuna aga ambulantsis
väga hästi teada on kõigi õppekompanii rühmade
päevakava, siis kohtlevad sanitarihärrad esimese
rühma puruvigaseid täna muheleva irooniaga,
muidugimõista, ikkagi arstiteaduse soliidse
tõekspidamise juurde jäädes. Sest teadus
— see on ülim eesmärk mõlemale, eeskätt
aga prillitatud Reismannile; kes kogu oma ^^^^^^
aja pühendab selle õilsa teaduse saladustesse
[imiseks. Ta õpib innuga ladinakeelseid hai-ja
kui ta siis ambulantsis omal
loosi teeb, püüab ta neid oma teadmisi
igal juhul praktikasse rakendada; Ja vist
li NaDoleönilo kui ta lähemak -m^^^
• • •
oma vihasema vaenlase pealine
lemist vaatles, ei võinud olla uhkem^^^^^
teadlikum ilme küi Reismanml, kes;^
küünlase elektrilainbi paistel^^^^^d
järjekordsele abiotšijäle>iaušüb:^
: ,,Larit^gitis'' voi „angina chroriica,*' milii^--
targad sõnad laua taga ast^^^^^
raamatusse kirja paneb:
Pension jälgib poolsuletud lau^^^^
tänagi vastuvõetavaid hmgeid.>^Ü^
sil esimesest rühmast on vaseni
muhk; Reismailn uurib mehe külmu tükk aega,
vajutab muhku> laseb mehel suu avada ja olles
lõpetanud õrna põhjahku ülevaatuse, lausub
Kruusi suunas üleõla:
;"v;::.\,,Aqüanal''.^ '^•••••^V•^-
Teine mees, samuti esimesest rüh
dab valusid kohus. Kiire pilk Reism Ja samas
lendab üle ruumi diagnoos: ,,Handoosina'v
Yõi;midagi sell^^^
nimelt ei taba peenusi. • Mõlemale
kirjutatakse ra
joodi peale ja mehed ^^^^^^^^ minna vastu tapvale
rännakdrilhle, sest arstitea^d^^
halastust.;;,:; •'.\;:-^^':;'-^^;
Ja üldse — m i s
Inserieripätaljonis,; samutr:^i
vaeösaambülantsideski peamiseks arstim
hendik^ jood. Tavaline kod
Rimata, millised imepärased võimed peituvad ses
jumalaist õnnistatud;arstimis. Sellevast
on samas asjas ülihästi teadlikud^^^i^
kerid, kes näitavadki, et nende teädinised üksi
teoreetilised ei ole, vaid kä praktiliselt igai sam-
Tõelise e
rahvakirj
Oskar L
100 a.
Koduniaal jagatakse kulti
metusi, muuseas võib kirjai|
me aust mööda vaatame, sii^
tõelist rahval^irjanikku —
Viimase sünnist möödus 7.
nik on/saanud klassikuks.
Oskar Lutsu väline elutee on
tänu sõdadele — küllaltki keen
kas selle noorema^ osas. Tei
enda poolt kuulsaks tehtu]
Paunveres (Palamusel) sündii
siirdub Tartusse linnakooli, sai
apteekriabiliseks, on kahte järk
sellisena sõjaväes - esimest ko
da mobiliseerituna 1909-11., si
sõja ajal 1914-18, katsub pea
apteegitöö veel mõnda elukutse
hakkab 1922 elukutseliseks kirj
niküks ja elab linna poolt kingit
oma majas. Oskar Luts oli Tar
avalikkuses (ja mõningates loka
Iides) tuntud kuju.
LUTSU ,,HARUD''
Lutsu loomingut on kõige ke
gem harutada üles harud
järgi:
Kõigepealt ,,Tootsi-sari'
alates, klassilise ,,Kevadeg'
1912. Tootsi ja ta koolikaasla.
elukäigud pole hiljem enam
veenvad — Luts ei liikunud en
hilisemas Paunveres a
sügiseni" (1936) arendas
; need välja.
Rööbiti kulgeb Lutsu uus
mantiline looming, sellest e
. hamsunlik suvitusromaan ,,Kir
tatud on. . .'' (hiljem pealkirja
1 5 '0, • JU
asetada Tuglase ja Gailiti vasta
laadi teoste kõrvale. Lisaks
mesuguseid väiksemaid katsei
paar sümbolistlikku lühinäide
(„Sinihallik", „Sootuluke" jt
Aga Lutsu dramaatikal on
teine külg. ,,Kapsapääs" (19
. avastab ta peremehejõmmi k
välisest kolkast —: Pliuhkami
kirjutab temast yeel ühe näic
pilkab tabavalt külategelaste
riige (,, Pauh vere'') ja puksata;
mehi.
Neljas temaatika lähtub p
abitust ja eluvõõrast noormeh
kes katsub kuidagi endale posi
Ooni ja koguni , ,õnne'' lu
likult resignatsiooni suu
des. Selle laadi algteos on ,,A
rese elukäik" (1923), sarjas j '
neb terve rida taolisi -teo.
(„Õpilane Valter" jt). Äged
ühiskondlikkudele probleemi
läheb Luts kallale mõneS; pisut
lisemas romaanis (.,Udu", 1
„Pankrot", 1929). Pisut hil
" lisandub nendele vaatlusi T
soppidest, lõikega nii vene
saksa vähemusrahvuse eri elu
list CTagahoövisV', 19
„Vaikne nurgake", 1934).
esimest on suure eduga drai
seeritud nii koduiriaal
paguluses.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 10, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870210 |
Description
| Title | 1987-02-10-06 |
| OCR text | ::EESTLANE: teisi Tuesday. February l u , 170/ .11 99 Selle-aastane jt>oks leiab aset l o m §hip Cup RunV, mis sümboliseerib sõprust riikide valiel. Jpoksu pikkus on 26.2 miili ning Eestit esindab Jaan Maailma pikim korvpallur on USA klubi ,\Washington Bullets mängija Manute Bole, kel kasvu on 247 sm. Sudaanist pärit noormees A^õib palli korvi pahna, ilma et tal tarvitseks isegi kikivarvule tõusta. Tohutu kasv põhjustab 23-aastasele mehele ka ebamugavusi: näiteks hotellis peab ta alati magama põrandal. Hiljuti kinkisid hiiglase austajad talle tema (D n Peetri Lundist on 48 aastat vana. Ta viimane jooks oli 28. Septembril 1986 Laäne-Berliinis, kus ta jooksis 13 kilomeetrit ja 67 meetrit 3 tunni, 5 minuti ja 11 sekundiga. Teine jooksja Jüri Kai viste Los Angelesest on 51 aastane ja ta alustas jooksmist arsti Isooyitusel 1 1/2 aastat tagasi peale südaime-operatsiooni. Ta jookseb iga hommiku 3 miili ning võttis osa möödunud aastal Los Ängelese linna maratonist ning teistest jooksudest. Siinjuures tuleb lisada, et Pan-Am lennuliin toob jooksja Jaan Peetri Los Angelesse ilma tasuta ja kaasmaalased hoolitsevad tema peatuskoha eest. Maratonist võtavad ka osa k^ks lätlast ja kaks leedulast. Kuna läti konsuli koht Los Ange-leses on veel täitmata, siis ajas ka lädäste asju EV aukonsul Jaak treiman. Esimene maraton toimus Los Angelese linna patronaazhi all 9. märtsil 1986, millest võttis osa 10,798 jooksjat. Selle arvu sees oli 640 jooksjat, kes esindasid 62 riiki. Sellel aastal võttis Los Angelese linnapea kontakti ka EV aukonsuli Jaak Treimaniga, paludes, et ka Eesti võtaks osa ,, Jooksust*'. EV aukonsul Jaak Treiman võttis kontakti Eesti peakonsulaa-diga New li^orgis ning 17 isikuga, et saada võimalikke jooksjaid. Kirjad läksid laiali Saksamaale, Inglismaale^ Rootsi^ Austraaliase ning muidugi Ühendriikidesse. EV konsul New Yorgis dr. Aarand Roos, õlles ka ise sportlane, saatis võimalike osavõtjate nimekiija. Kohalikult on Jaak Treiman töötanud koos Balti Vaba du sl aidu esimehe Avo Piirisild'ga, Lös Angelese Eesti Seltsi esimehe BernardNurmseni-ga, Eesti Maja esimehe Bruno Laanega ja Pensionääride Klubi esimehe Fredrich Pokkiga; Veel on aidanud Heino Jõgis San Franciscost (ERKU) ja sportlased Lös Angelesest Ärnojd Niitme ja lüri Kalviste. Los Angelese linnakorraldajad saavad täiesti aru, et Eesti, Läti ja Leedu on okupeeritud N. Liidii poolt ja neid maid esindavad konsulid vabas maailmas, kes valivad Baltim^id esindavad jooksjad. See on tähtis tunnustus, eriti .•Kes ei', tunneks; Sonja, nime, mis on ammu saanud legendiks. Veebruaris 1986 möödus 50 aastat kuulsa norralanna viimasest esinemisest jääl. Tatuli iluuisutamises maailmameistriks kümme korda järjest (1927-1936), kuus korda Euroopa meistriks, koim korda olümpiavõitjaks. 1936. a. lahkus ta võitmatuna jäääreenilt. Tema kodumaal avati selle tähtpäeva puhul suurele s| •sporc tas sisse seada Paul Kerese nimelise auhinna aasta parimale kuni 20-aastasele Eesti maletajale. Organisatsiooni esimees Tõnu Mu-rashev avaldas lootust, et uus auhind innustab mitte üksnes kalevlasi, kelle hulka kuulus ka kadunud suurmeister Paul Keres, vaid kõiki Eesti noori'maletajaid. Auhind, mille on valmistanud Tiia Eving, koosneb nn. emaauhio-nast, millele graveeritakse igaaastaste parimate nimed ja tütar-auhindadest, mis antakse igale laureaadile. 1986. a. parimaks noormaleta-jaks ja Paul Kerese nimelise auhinna esimeseks laureaadiks kuulutati Lembit 011, kes mängiks edukalt N . Liidu noorte meistrite esi võistlusel, Eesti meistrivõistlustel, N. Liidu spartakiaadil ja N. Liidu meistrivõistluste valik-gasse pürgivale Jaan Ehi vestile soodsalt. Kolm ta kardetavat konkurenti said kaotuse ja Ehlvest > ise aga mängis ilusa partii suur-1 meister Sveshnikovi vastu I katkestas partii võidulootusega |ä' tuli järgmisel päeval võitjaks. Sellega oli Jaan Ehlvest enne viimast vooru tõusnud kolmanda-neljanda koha jagamisele. Viimases voorus mängis Ehlvest mustadegai viiki. Lõpptulemusel / tuli esikohale Tukmakov 11,5 p., teine Halifman II p. ja 3.-4. kohta jagas J. Ehlvest Rash-kovskiga 10,5 punktiga. Sellega pääses ta N. Liidu kõrgliigasse. See oli tal teine kord sellesse pääseda; esmakordselt suutis ta selle-nijõuda kolmanda eestlasena Paul Kerese ja livo Nei järel 1984, aastal, kus ta jagas l O . - l l . kohta A. Tsheriniga. = ' Samast võistlusest, osa võtnud Lembit Ollil ei läinu^ nii hästi, ta jäi kuue punktiga osavõtjate nimekirja lõpupoole. meeles pidades, et moni aasta tagasi Plümpia-mängude avatseremooniale ei lubatud Eesti, Läti ja Leedu esindajaid. Selle peale Balti rahvatantsijad Balti Vabadusliidu toetusel kaebasid Ö komitee kohtusse diskrirhineeri-mise pärast. 17. oktoobril toimus pressi-kõnverents Los Angelese linnapea Tom Bradley kohal olekul koos märatoni-komiteega, kus kutsutute seas oli ka EV aukonsul Jaak Treiman. Erine maratoni- I. märtsil toimub 28. (D N. Liidu maletshempionaadi esiliiga turniiril Kuibõshnevis arenes eelviimane voor kõrglii- Pärnus peeti Eesti meistrivõistlused kiirmales. 'Mängiti shveitsi süsteemis üheksa vooru. Osa võttis 30 mängijat. Edukaimad olid koefitset (reiting) andis meistritiitli esimesele. Ka kolmanda koha määras koefitsient Jüri Vetemaale, kel oli võrdselt 6,5 punkti Madis Vooremaaga. Järgnesid 6 punktiga Endel Kivioja ja Kalle Peebo. EERIK LAIDSAAR o JUTUSTUSI SÕDÜT^IELUST veebruaril lantsh Los Angelese linnapea nimel, kus ,,Friendship " antakse iga maa esinda-e, kes jooksust osa võtab. Snarii r e g i s t ree r i n u d j 00 k s u s t osavõtuks 35 maad. Televõrk KCOP (13) on lubanud teha saate tervest maratonist. ^ V.P. Lembit 011 ja Jaao Ehlvest. I Sellest peale olid Pensioni haigused nagu peoga pühitud ja ambulantsist möödumisel sü- Jitas mees alati ning saatis arsti |a velskerite aadressil kohutavaid n^edimisi. Kuid nüüd! juures pingil istub esimese rühma mees line KaleviDoea; Komoaniis on mees tõepoolest haige, kuid ei taha ega taha ambulantsi minna. Aga noh kaitseväes ühe reamehe v^tahtmisest" suurt küsita, olgugi et oi\ tegemist topeltreamehegac yarsti kuuldub koridorist plõks-plaks ja mööduva veltveebli silmi eest ei jää varjule Pensioni voodi ümber koondunud meestekobar. Peagi on asja seisukord selge ja V,kompanii ema" otsekohesel käsul longib pooleldi rõivastatud rea-s^ ees Pensioiv anibuläntsi poole, näost ise kahvatu kui kasetoht. On lausa õnn, et Pensioni rühmaruumigäi ühel koridori mees on selle mõnekümne astutud järele täiesti omadega läbi ja vajub ahju kõrvale jä-' nle kui puunott; ^ [Ehkki kell alles pool seits^pönambulant^^ Juba kenake kogu abitarvitajaid. Kuna väeosa ar?t' alles kella poole kaheksa paiku ilihub. mängivad selles arstiabi-andmise toas esimest viiu-- i t velskerid, kes siis seda nappi tunnikest ka täiel määral kasutavad oma suure tarkuse ja suure võimu demonstreerimiseks. ^ on kaks. Kruus — pikk ja peenike; kui-lk — kujult pole talle vastast ei poksis ega maadluses, kuid täna hommikul on ta nagu iniik. Nutune ja abi^^ kössiyajünud kogu rind ning lõdvalt rippuvad käed äratavad tõsist kaastunnet igaühes. Kaasik usub enesel olevat raske kopsuhaiguse. K u nagi ön tehtud tema kopsudest röntgenülesvõte ja see on näidanud pisikest musta plekki vasemas kopsütiivas. Kaasiku kuri haigus evib aga hoopis salapärase išeloomur--- ta^^^^fö^ välja raudse järjekindlusega just alati siis, kui õppe-kompanii esiinesel rühmal seisab ees rännakdriO ¥õi mõni muu raskem lahihgõppüs. Ja üldse — esimeses riihmas näib tä olevat taudipäev — valdav enamik ambulantsist abiotsijaid kuu^ lub seekord esimese rühma koosseisu. Seal on immeauk — Pärnu poiss, kes lausa priskuse vetanüd vanahärra askeldab valges kiths edasi-tagasi, kuna Reismann/ lühike paks haiglaselt punaste põskedega härra laua taga pabereid ja ambulantsiraamatuid lehitseb, Samal ajal üle aikkelraamitätud prillide ühe või teise ^^^a^^ poole uurivaid pilke heites. Et aus olla, peab ütlema: on tõesti haletse-misväärne seltskond kogunenud ambulantsi se varasel hommikutunni ju, kuid kellele just täna löönud ränk yälu vasikasse jalga, Peedükson oma piinavate^^^^n ^^napistetega, Tohver, Sanglepp, Kurik —kõik esimese rühma poisid; Igaühel on küljes viga, mis neid ambulantsi sunnib. Kuna aga ambulantsis väga hästi teada on kõigi õppekompanii rühmade päevakava, siis kohtlevad sanitarihärrad esimese rühma puruvigaseid täna muheleva irooniaga, muidugimõista, ikkagi arstiteaduse soliidse tõekspidamise juurde jäädes. Sest teadus — see on ülim eesmärk mõlemale, eeskätt aga prillitatud Reismannile; kes kogu oma ^^^^^^ aja pühendab selle õilsa teaduse saladustesse [imiseks. Ta õpib innuga ladinakeelseid hai-ja kui ta siis ambulantsis omal loosi teeb, püüab ta neid oma teadmisi igal juhul praktikasse rakendada; Ja vist li NaDoleönilo kui ta lähemak -m^^^ • • • oma vihasema vaenlase pealine lemist vaatles, ei võinud olla uhkem^^^^^ teadlikum ilme küi Reismanml, kes;^ küünlase elektrilainbi paistel^^^^^d järjekordsele abiotšijäle>iaušüb:^ : ,,Larit^gitis'' voi „angina chroriica,*' milii^-- targad sõnad laua taga ast^^^^^ raamatusse kirja paneb: Pension jälgib poolsuletud lau^^^^ tänagi vastuvõetavaid hmgeid.>^Ü^ sil esimesest rühmast on vaseni muhk; Reismailn uurib mehe külmu tükk aega, vajutab muhku> laseb mehel suu avada ja olles lõpetanud õrna põhjahku ülevaatuse, lausub Kruusi suunas üleõla: ;"v;::.\,,Aqüanal''.^ '^•••••^V•^- Teine mees, samuti esimesest rüh dab valusid kohus. Kiire pilk Reism Ja samas lendab üle ruumi diagnoos: ,,Handoosina'v Yõi;midagi sell^^^ nimelt ei taba peenusi. • Mõlemale kirjutatakse ra joodi peale ja mehed ^^^^^^^^ minna vastu tapvale rännakdrilhle, sest arstitea^d^^ halastust.;;,:; •'.\;:-^^':;'-^^; Ja üldse — m i s Inserieripätaljonis,; samutr:^i vaeösaambülantsideski peamiseks arstim hendik^ jood. Tavaline kod Rimata, millised imepärased võimed peituvad ses jumalaist õnnistatud;arstimis. Sellevast on samas asjas ülihästi teadlikud^^^i^ kerid, kes näitavadki, et nende teädinised üksi teoreetilised ei ole, vaid kä praktiliselt igai sam- Tõelise e rahvakirj Oskar L 100 a. Koduniaal jagatakse kulti metusi, muuseas võib kirjai| me aust mööda vaatame, sii^ tõelist rahval^irjanikku — Viimase sünnist möödus 7. nik on/saanud klassikuks. Oskar Lutsu väline elutee on tänu sõdadele — küllaltki keen kas selle noorema^ osas. Tei enda poolt kuulsaks tehtu] Paunveres (Palamusel) sündii siirdub Tartusse linnakooli, sai apteekriabiliseks, on kahte järk sellisena sõjaväes - esimest ko da mobiliseerituna 1909-11., si sõja ajal 1914-18, katsub pea apteegitöö veel mõnda elukutse hakkab 1922 elukutseliseks kirj niküks ja elab linna poolt kingit oma majas. Oskar Luts oli Tar avalikkuses (ja mõningates loka Iides) tuntud kuju. LUTSU ,,HARUD'' Lutsu loomingut on kõige ke gem harutada üles harud järgi: Kõigepealt ,,Tootsi-sari' alates, klassilise ,,Kevadeg' 1912. Tootsi ja ta koolikaasla. elukäigud pole hiljem enam veenvad — Luts ei liikunud en hilisemas Paunveres a sügiseni" (1936) arendas ; need välja. Rööbiti kulgeb Lutsu uus mantiline looming, sellest e . hamsunlik suvitusromaan ,,Kir tatud on. . .'' (hiljem pealkirja 1 5 '0, • JU asetada Tuglase ja Gailiti vasta laadi teoste kõrvale. Lisaks mesuguseid väiksemaid katsei paar sümbolistlikku lühinäide („Sinihallik", „Sootuluke" jt Aga Lutsu dramaatikal on teine külg. ,,Kapsapääs" (19 . avastab ta peremehejõmmi k välisest kolkast —: Pliuhkami kirjutab temast yeel ühe näic pilkab tabavalt külategelaste riige (,, Pauh vere'') ja puksata; mehi. Neljas temaatika lähtub p abitust ja eluvõõrast noormeh kes katsub kuidagi endale posi Ooni ja koguni , ,õnne'' lu likult resignatsiooni suu des. Selle laadi algteos on ,,A rese elukäik" (1923), sarjas j ' neb terve rida taolisi -teo. („Õpilane Valter" jt). Äged ühiskondlikkudele probleemi läheb Luts kallale mõneS; pisut lisemas romaanis (.,Udu", 1 „Pankrot", 1929). Pisut hil " lisandub nendele vaatlusi T soppidest, lõikega nii vene saksa vähemusrahvuse eri elu list CTagahoövisV', 19 „Vaikne nurgake", 1934). esimest on suure eduga drai seeritud nii koduiriaal paguluses. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-10-06
