1987-02-10-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval,'10. vcebmaril 1987 - Tucsday, February 10, 1987 Lk. 3
00 00
• O n
|min^, A. Käii^sepp, J , V i
Foto: H. ()j
töötavad edasi
fistati moodsas Iisraelis, .oli
sihtimisvahendiga. Miinid
lunagi ei tabanud märkij kuid
|t kõla, mida need miinid enne
tekitas alati vaenlase seas
iid oma positsioonid ilma vas-iijai
kasutasid juudid oma riigi
, .Merkava* ^ on väga hinnatud
NATO riikide poolt. Ka mitmed
Ladina-Ameerika riikide sõjaväed
kasutavad noid tanke.
Raketitõrjerelv ,.Barak*V olevat
üks paremaid omasusüste hulgas..
Hävituslennuk või hävitaja
„Lavi'', momendil veel tootmis-progressis,
pidavat olema üks
maailma parimaid hävituslennü-
(eid.
Klieman mainis veel. et lisrae
on sunnitud omama.relvatööstusi
nine arsenale, se^t nad ei või loota
ega olla kindlad et kui tarvidus
peaks tulema, nad saaksid osta
relvi välismaadelt: Ta ei ütelnud,
kas ta mõtles välismaade all USA-,
d. Iisrael otsustas oma relvatööstust
ehitada pärast seda kui kindral
Charjes de Gaulle keelustas ja
blokeeris aastal 1967 relvasaade-t
ise I is rae 1 i . n n. ,. kuuepäeVase s õ -
j a " aegu. Tollal olid enamus
Iisraeli Kaitsejõudude relvi prantsuse
päritoluga, eriti õhujõud;
Vaatamata sellele, et umbes
lOO.tXX) töölist töötavad relvatööstustes,
mis on 7% kogu tööjõust,
ei ole Iisrael suuteline end
oma relvadega varustama, vaid
Deab lootma USA relvasaadetiste-le,
mis on üle 1.800 miljoni dollari
eest aastas. Iisraelis toodetud
relvad on projekteeritud väikse
maa kaitseks väiksearvulise rahva
jaoks; kellel tuleb võidelda või
sõda pidada; suurearvulise
vaenlase vastu.
Kui Iisrael ei oleks võimeline
müüma oma relvi, siis ei oleks ta
võimeline ülal pidama oma kalleid
ja komplekseid relvatöö.stusi ning
selletõttu on neil üle 800 relva-müügi-
agenti, enamuses endised
ohvits^erid,• kes reisivad mööda
maailma 'ning' pakuvad relvi
müüa. Iisraeli kaitseministeerium
omab erilise osakonna, kus otsustatakse
kellele müüa ja kellele
mitte, kuid tegelikult müüakse
kõigile kes on ostjad, et saada
. (Järg lk. 3)
i;
r
• K
r
J
Ühendriikide .televõrkABG
(American Broadcasting Corporation)
toob 15. veebruaril televisiooniekraanile
14 tundi vältava
seeriafilmi , ,Amerika*', mis
kujutab elu Ühendriikides kümme
aastat pärast seda kui venelased
on võimu üle võtnud ja
Ühendrnkides kommunistliku
süsteemii rakendanud. Sellelaa-i
ameeriklaste elutubadesse
toomine on tekitanud
tugeva käärimise Ühendriikide
pahempoolsetes ringkondades
ja ka üsna mõõdukate
vaadetega poliitikud ja poliitilised
vaatlejad-analüüsijad on
võtnud filmiseeria vastu sõria,
pidades seda Moskva
meeste ärritamiseks.
Tegelikuh, ei olniiid veebruari
guseks veel ükski kriitik seda
filmi täies ulatuses näinud.
Teada on vaid, et peaaegu pool
filmist koosneb iritervjuudest
,,Amerika'' staaridega ning
filmi produtsendi, teksti koostaja
ja lavastaja Donald Wrye^ga.
Ülejäänud osa filmist esitab
mitmesuguseid stseene inimeste
Igapäevasest elust kommunistliku
rezhiimi all. Need, kes filmi
sisu tunnevad, mainivad, et vaatajate
pilkude ette tuuakse
toidusabad, poliitilised vangid
ja teised kommunistlikku süsteemi
iseloomustavad masendä-
>^^d stseenid.
Lavastaja Wrye kinnitab, et
film ei ole antikommunistlik
ning see ei tegele välispoliitiliste
probleemidega. Kuid Ühendriikide
vasakpoolsed, paljud liberaalid
ja „rahuorganisatsiooni-de''
juhid biB teisel arvamisel,
leigemale 40 rahugruppi teevad
filmi vastu ägedat propagandat,
levitades oma propagandakirjandust
iköolides ja kirikutes
ning organiseerides valveteenis-tusi
ABG hoone juures. Filmi
vastastega on ühinenud ka
Ühendriikide endine tuntud
diplomaat ja nõukogude
küsimuste ekspert George Ken-nan,
kes mainib, et ABC seeria
ekraanile toomine ön suur vigao
Vastuhääli lasevad kuulda isegi
sellised parempoolsed poliitikud
nagu Alexander Haig, Dean
Rusk j\a Jeane Kirkpatriek, kes
ei ole rahul filmi nehde stseeni-dega,
mis näitavad ÜRO sõja-jõudusid
halvas valguses.
Kõige kõvemad sõnad tulevad
loomulikult Moskvast, kus eriti
kurja häält teeb partei keskkomitee
liige ja tuntud pröpagan-damees
Georgi Arbatov, kes
mainib, et ,,Ämerika'' näitamisega
esitatakse venelastele tõsine
väljakutse, kuna film kujutab
nõukogude rezhiimi väga halvas
valguses.
Kuigi „Amerika" vastased ei
ole filmi näinud, häirib neid
„New York Times.'i" televisioo-:
nisaadeter analüüsija John Cör-ry
arvates üks ühine motiiv
N. Liitu näidatakse okupatsioo-nijõuna.
Mõned filmi vastased
arvavad, et see kütab ameeriklased
tuliseks, ja paljud neist
hakkvad nõudma tuumapommide
heitmist N. Ludu linnadele.
Gorry mainib, et filmi kriitikud
lähevad oma arvustustes liiga
kaugele j ^ võiksid alles siis oma
kriitikanooled välja saataj
nad filmiseeriat on näinud.
Vahepealsel periöodfl kuni
mi näitamiseni võib veel palju
juhtuda. Väidetakse, et filmi
lõplik versioon ei ole kaugeltki
valmis ning et viimistlemisel
tehakse veel tõsiselt-tööde Kind-
(Algus lk. 2)
dollareid relvatööstuste käigys
hoidmiseks. On neid kes väidavad
ja kelledel on tõendeid, et relvi on
isegi müüdud palestiinlastele, rää-gimata
veel riikidest kes ei respekteeri
inimõigusi. Me müüme
relvi, et saada dollareid ja
nendega oma relvatööstusi käigus
hoida, ning et meie oma armeed
relvastada; ning vahest juhtub et
peame ka müüma neile, kelledele
me ei soovi itiüüa, kuid mis sinna
teha? Kes koeraga magab, võib
hommikul ülestõustes särgis kirpe
leida, ning see ei peaks kedagi
üllatama; nii nagu meie relvade-müük
meile rnittesõbralikele riikidele,
kirjutas mõni aeg tagasi
: ajakiri ,,Haaretz-'..
QUITO, Equador- 10
Rumbos, Venezuela). Equado-ri
Riigapanga andmeil oli nende
toodang 1986 aasta viimase 10
kuu jooksul 90.7 miljonit vaati,
või 7% rohkeni kui samal perioodil
aastal 1985.1986. a. samal
perioodil eksporteeriti 61.4 miljonit
vaati naftat, või 3.7 miljonit
vaati rohkem kui aastal 1985, millal
eksporteeriti 57.7 miljonit
vaati. Kuid ]9§6 aasta toor-müügi
eest sai riik 592.(
dollarit vähem kui aastal 1985.
Nii et õli ei õie enam tijlutoov äri,
vähemalt mitte Equadörile, mis
aastal 1985 sai 57.7 miljoni vaadi
toor-õli müügi eest US$1.312.-
000.000, kuid 61 v4 miljoni vaadi
eest aastal 1986 ainult US$720;-
000.000. '
Kuna meie senine sealne
esindaja hro A. Aasma on
Torontosse elama asunud,
siis palume lahkelt tellimised-
saata postiga ajalehe
kontorisse.
VABA EESTLASE
talitus
lasti oleneb filmi lõplik versioon
suurel määral sellest, kiii palju
filmi valmistajatel ja viimistlejatel
on närvi ja selgroog
nende stseenide: sisse
mis N. yidu valitsejatele ja
nende sõpradele Läänemaailr
mas.;ei.meeldi.;'.-:
Kogu loole omapoolse koin-mentaarina
võiks lisada, et
„Amerika" väärtus oleneb sellest
kui palju selle produtseerimisel
on arvestatiud nende inimeste
nõuannetega, kes kommunistliku
okupatsiooni ise
praktiliselt läbi on elanud ja kes
tunnevad kommuiiistide hirmuvalitsuse
kõiki detaile. Kui snn
on aga tegemist mingi holly-wõodliku
rahategemise ettevõttega,-;'
m|s^^|^^
läbi on teinud suured vesista-niisoperatsioönid,
siis on sellise
filmi valmistamisest jä näitamisest
rohkeni kahju kui kasu,
kuna see võib viia inimesed
kommunistliku süsteemi hindamisel
eksiteele^ näitamata punase
põrgw
Lindi lõikavad läbi
avaldas oma novembrikuu numbris artieli >,
, ,Mõni aeg tagasi suri Yeshua
Cohen ühe3 Iisraeli kibbutzis. Ta
oli olnud Sternliiga liige. Cohen
oli üks neist kolmest mehest, kes
mõrvasid rootsi krahvi Folke
Berndotte 17. septembril 1948.
See teade avaldati nüüd Iisraeli
'TV-s.:.-'.''-- ..V
. Bernadotte oli 1948. aasta mais
ettenähtud ÜRO vahendajaks selleaegses
Palestiina konfliktis. Ta
nägi, et küsimus saja-tuhande
palestiina põgeniku osas| kes pärit
endisest Briti mandaatmaast Pa-lestiinast,
tuleb kohe lahendada ja
et põgenikud koheselt
saama võiniäluse
asjaloodud Iisraeli riiki.
^Rahvuslik ühiskond' •, kirjutas
Bernadotte oma raamatus ,,Je-rusalein",;,,
peab võtma vastutuse
palestiina põgenike üle. See on
miimmum' nõue, et rahupüüdlused
selles piirkonnas võiksid õn-vnestuda."
, •/;^-C; ^z',
Npores Iisraeli riigis oli Folke
Bernadotte muretsenud enesele
pajljü ägedaid vaenlasi. Bernadotte
Viimane ettepanek ÜRO'le nägi
muuhulgas ette, et terve lõunapoolne
osa Negeyi kõrbest pe^ks
jääma Araabia territooriumiks,
samuti et Jeruusalemma piirkond
peaks jäetama ÜRO kontrolli alla.
Vastupidi tegi Bernadotte ettepaneku,
et terve Galilea peaks saa-ma
Iisraelile. Bernadotte tegi ka
ettepaneku sidemete loorniseks
Iisraeli ja Jordaania riikide vahel.
Sternliiga oli juutide põrandaalune
relvastatud terrpri^orga-nisatsioon,
mis loodi 1939. aastal
Abraham Sterni pooltr Pärast
seda, kui asutaja Stern 1942; \a/
inglaste poolt hukati, juhtis
organisatsiooni teiste hulgas
praegune Iisraeli peaminister Yil-zhak
Shamir. Ta pole seda kunagi
eitanud, et ta pii Suur-Iisraeli
poolt ja et ta usub Iisraeli
piibelikku õigust okupeeritud
maa-aladele Läänekaldal ja
Gazas, rääkimata Jeruusalem-,
mast.
Folke Bernadotte lasti maha,
oma korterisse Je^
ruušalernmas. Varsti oli ka
et Sternliiga seisis mõrva taga.
Selle juhtivad liikmed mõisteti
süüdi ebaseaduslikku organisatsir
ooiii kuulumise eest. Selkvastu
tunriistaji vabaks need kolm juhtivat
1 iiget, keda süüdistäti Berna-mõrvamises.
^ •
m pn siiski kindlaks
et Shamir, kes j uhtis
iigat, pidi mõrvaplaanidest
vähemalt teadlik olema. Samuti
paistab olevat sama hästi kui kindlaks
tehtud, et korraldus ÜRO
vahendaja mõrvamiseks anti kollektiivselt
Sternliiga juhtkonna
Leidub paljusid Rootsi välisministeeriumis,
kes pidevalt keelduvad
vastu võtmast Iisraeli praeguse
pearSinistri Shamiri kätt.
Nad on kindlad, et tema oli üks
neist, kes andis korralduse ÜRO
vahendaja mõrvamiseks.
Kogu- Kesk-Aasia kaasaegne
ajalugu võinuks kujuneda tõenäoliselt
teistsuguseks, kui Bernadotte
plaan endisele Briti man-daatniaa-
alale teoks oleks saa-
Swedish Press
Niinimetatud stabiilne rootslane
oii möödunud aastal 40 päeva
i, töövigastuste
või enneaegse pensioni tõttu.
Tegemist ön seniajani kõrgeima
puudumise arvuga, märgib riks-forsäkringsverket.
Töölt puudumise päevade arv
ön tõusnud — nii nende osas, kellele
makstakse haiguskindlustuste
ja töövigastuskindlustuste poolt
jä nende osas, kes saavad enneaegset
pensiöni/haigüsabirahä.
Relatiivselt on kõige rohkem tõusnud
töövigastused.
Haiguspäevade arv varieerub
tugevalt erinevate kindlustuskas-sade
piirkondades.. '
Detsembrikuus avati Ee
Muuga suursadama esimene järk.
Kohapeal kannab ta nime PORT
:NOvoTÄLLiN.;.:::y::v;>;^-^^^^^^^^^^
Propagandaajakirjandus okupatsioonis
levitas sel puhul Verner
Puhmi fotot, millel kaks pearrii-nistrit
— Rõzhkov ja Sorsa —
punast linti läbi lõikamas. I
Foto v ä ä r i b tähelepanu:
okupeeritud Eesti , ,peäministri-le*'
Bruno Saulile pole sellel
rüümi
Foto kutsub kommenteerima:
Rozhkov ja paarkümmend teist
(vist funktsionäärid ja ihukait
siberi ,,oravanahksetes". ^
^ Šorsa karakullist (pärit nõukogude
Kesk-Aäsijist? Afganistanist?)
peakattes.
--suusamütsides, peakotis ja paljapäi
(ikka tagumistes ridades) on
nähtavasti soome ehitajad. •
— pildi vasemas nurgas on
peeritudEeštilegi rüümi
kaks suvistes rahvarõivaistes
(detsember!) neidu, nende vahel
mmunisti" Kari Vainu
ja tema taga (tänu oma pikale
kasvule) üle eesseisjate piilumas
ministrite jiõukogu esimehe {siis
^,peaminister'\ Bruno Sauli) esimene
asetäitja Indrek Toome!
Bruno Sauli pole PORT
NÖVÖTÄLLINÄ^ avamisele kul-
Islämabdist
takse, et võitlustes Kabulis ja
lähistel on tosinaid
e ja Aifganistäni
nukuvalitsuse sõdureid surma
ja haavata saanud. Moslemi
vabadusvõitlejad on lasknud
alla mitmeid valitsusvägede lennukeid
ja korraldanud raketi-rünnakuid
ja atentaate Kabuli
nõkpgude garnisoni vastu;25o^
jaanuaril olevat kaks rlaketti
tabanud Nõukogu(^ Kultuurikeskust,
kus kolm nõukogude
kodanikku plevat surma saanud.
Pühapäeval plahvatas
Kabulis autopomm, mis tappis
seitse inimest* Ning allatulistatud
lennukite ja kopterite arv
pärast nõukogude-poolse vaherahu
välja kuulutamist tõusvat
juba 9-lec
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 10, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870210 |
Description
| Title | 1987-02-10-03 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval,'10. vcebmaril 1987 - Tucsday, February 10, 1987 Lk. 3 00 00 • O n |min^, A. Käii^sepp, J , V i Foto: H. ()j töötavad edasi fistati moodsas Iisraelis, .oli sihtimisvahendiga. Miinid lunagi ei tabanud märkij kuid |t kõla, mida need miinid enne tekitas alati vaenlase seas iid oma positsioonid ilma vas-iijai kasutasid juudid oma riigi , .Merkava* ^ on väga hinnatud NATO riikide poolt. Ka mitmed Ladina-Ameerika riikide sõjaväed kasutavad noid tanke. Raketitõrjerelv ,.Barak*V olevat üks paremaid omasusüste hulgas.. Hävituslennuk või hävitaja „Lavi'', momendil veel tootmis-progressis, pidavat olema üks maailma parimaid hävituslennü- (eid. Klieman mainis veel. et lisrae on sunnitud omama.relvatööstusi nine arsenale, se^t nad ei või loota ega olla kindlad et kui tarvidus peaks tulema, nad saaksid osta relvi välismaadelt: Ta ei ütelnud, kas ta mõtles välismaade all USA-, d. Iisrael otsustas oma relvatööstust ehitada pärast seda kui kindral Charjes de Gaulle keelustas ja blokeeris aastal 1967 relvasaade-t ise I is rae 1 i . n n. ,. kuuepäeVase s õ - j a " aegu. Tollal olid enamus Iisraeli Kaitsejõudude relvi prantsuse päritoluga, eriti õhujõud; Vaatamata sellele, et umbes lOO.tXX) töölist töötavad relvatööstustes, mis on 7% kogu tööjõust, ei ole Iisrael suuteline end oma relvadega varustama, vaid Deab lootma USA relvasaadetiste-le, mis on üle 1.800 miljoni dollari eest aastas. Iisraelis toodetud relvad on projekteeritud väikse maa kaitseks väiksearvulise rahva jaoks; kellel tuleb võidelda või sõda pidada; suurearvulise vaenlase vastu. Kui Iisrael ei oleks võimeline müüma oma relvi, siis ei oleks ta võimeline ülal pidama oma kalleid ja komplekseid relvatöö.stusi ning selletõttu on neil üle 800 relva-müügi- agenti, enamuses endised ohvits^erid,• kes reisivad mööda maailma 'ning' pakuvad relvi müüa. Iisraeli kaitseministeerium omab erilise osakonna, kus otsustatakse kellele müüa ja kellele mitte, kuid tegelikult müüakse kõigile kes on ostjad, et saada . (Järg lk. 3) i; r • K r J Ühendriikide .televõrkABG (American Broadcasting Corporation) toob 15. veebruaril televisiooniekraanile 14 tundi vältava seeriafilmi , ,Amerika*', mis kujutab elu Ühendriikides kümme aastat pärast seda kui venelased on võimu üle võtnud ja Ühendrnkides kommunistliku süsteemii rakendanud. Sellelaa-i ameeriklaste elutubadesse toomine on tekitanud tugeva käärimise Ühendriikide pahempoolsetes ringkondades ja ka üsna mõõdukate vaadetega poliitikud ja poliitilised vaatlejad-analüüsijad on võtnud filmiseeria vastu sõria, pidades seda Moskva meeste ärritamiseks. Tegelikuh, ei olniiid veebruari guseks veel ükski kriitik seda filmi täies ulatuses näinud. Teada on vaid, et peaaegu pool filmist koosneb iritervjuudest ,,Amerika'' staaridega ning filmi produtsendi, teksti koostaja ja lavastaja Donald Wrye^ga. Ülejäänud osa filmist esitab mitmesuguseid stseene inimeste Igapäevasest elust kommunistliku rezhiimi all. Need, kes filmi sisu tunnevad, mainivad, et vaatajate pilkude ette tuuakse toidusabad, poliitilised vangid ja teised kommunistlikku süsteemi iseloomustavad masendä- >^^d stseenid. Lavastaja Wrye kinnitab, et film ei ole antikommunistlik ning see ei tegele välispoliitiliste probleemidega. Kuid Ühendriikide vasakpoolsed, paljud liberaalid ja „rahuorganisatsiooni-de'' juhid biB teisel arvamisel, leigemale 40 rahugruppi teevad filmi vastu ägedat propagandat, levitades oma propagandakirjandust iköolides ja kirikutes ning organiseerides valveteenis-tusi ABG hoone juures. Filmi vastastega on ühinenud ka Ühendriikide endine tuntud diplomaat ja nõukogude küsimuste ekspert George Ken-nan, kes mainib, et ABC seeria ekraanile toomine ön suur vigao Vastuhääli lasevad kuulda isegi sellised parempoolsed poliitikud nagu Alexander Haig, Dean Rusk j\a Jeane Kirkpatriek, kes ei ole rahul filmi nehde stseeni-dega, mis näitavad ÜRO sõja-jõudusid halvas valguses. Kõige kõvemad sõnad tulevad loomulikult Moskvast, kus eriti kurja häält teeb partei keskkomitee liige ja tuntud pröpagan-damees Georgi Arbatov, kes mainib, et ,,Ämerika'' näitamisega esitatakse venelastele tõsine väljakutse, kuna film kujutab nõukogude rezhiimi väga halvas valguses. Kuigi „Amerika" vastased ei ole filmi näinud, häirib neid „New York Times.'i" televisioo-: nisaadeter analüüsija John Cör-ry arvates üks ühine motiiv N. Liitu näidatakse okupatsioo-nijõuna. Mõned filmi vastased arvavad, et see kütab ameeriklased tuliseks, ja paljud neist hakkvad nõudma tuumapommide heitmist N. Ludu linnadele. Gorry mainib, et filmi kriitikud lähevad oma arvustustes liiga kaugele j ^ võiksid alles siis oma kriitikanooled välja saataj nad filmiseeriat on näinud. Vahepealsel periöodfl kuni mi näitamiseni võib veel palju juhtuda. Väidetakse, et filmi lõplik versioon ei ole kaugeltki valmis ning et viimistlemisel tehakse veel tõsiselt-tööde Kind- (Algus lk. 2) dollareid relvatööstuste käigys hoidmiseks. On neid kes väidavad ja kelledel on tõendeid, et relvi on isegi müüdud palestiinlastele, rää-gimata veel riikidest kes ei respekteeri inimõigusi. Me müüme relvi, et saada dollareid ja nendega oma relvatööstusi käigus hoida, ning et meie oma armeed relvastada; ning vahest juhtub et peame ka müüma neile, kelledele me ei soovi itiüüa, kuid mis sinna teha? Kes koeraga magab, võib hommikul ülestõustes särgis kirpe leida, ning see ei peaks kedagi üllatama; nii nagu meie relvade-müük meile rnittesõbralikele riikidele, kirjutas mõni aeg tagasi : ajakiri ,,Haaretz-'.. QUITO, Equador- 10 Rumbos, Venezuela). Equado-ri Riigapanga andmeil oli nende toodang 1986 aasta viimase 10 kuu jooksul 90.7 miljonit vaati, või 7% rohkeni kui samal perioodil aastal 1985.1986. a. samal perioodil eksporteeriti 61.4 miljonit vaati naftat, või 3.7 miljonit vaati rohkem kui aastal 1985, millal eksporteeriti 57.7 miljonit vaati. Kuid ]9§6 aasta toor-müügi eest sai riik 592.( dollarit vähem kui aastal 1985. Nii et õli ei õie enam tijlutoov äri, vähemalt mitte Equadörile, mis aastal 1985 sai 57.7 miljoni vaadi toor-õli müügi eest US$1.312.- 000.000, kuid 61 v4 miljoni vaadi eest aastal 1986 ainult US$720;- 000.000. ' Kuna meie senine sealne esindaja hro A. Aasma on Torontosse elama asunud, siis palume lahkelt tellimised- saata postiga ajalehe kontorisse. VABA EESTLASE talitus lasti oleneb filmi lõplik versioon suurel määral sellest, kiii palju filmi valmistajatel ja viimistlejatel on närvi ja selgroog nende stseenide: sisse mis N. yidu valitsejatele ja nende sõpradele Läänemaailr mas.;ei.meeldi.;'.-: Kogu loole omapoolse koin-mentaarina võiks lisada, et „Amerika" väärtus oleneb sellest kui palju selle produtseerimisel on arvestatiud nende inimeste nõuannetega, kes kommunistliku okupatsiooni ise praktiliselt läbi on elanud ja kes tunnevad kommuiiistide hirmuvalitsuse kõiki detaile. Kui snn on aga tegemist mingi holly-wõodliku rahategemise ettevõttega,-;' m|s^^|^^ läbi on teinud suured vesista-niisoperatsioönid, siis on sellise filmi valmistamisest jä näitamisest rohkeni kahju kui kasu, kuna see võib viia inimesed kommunistliku süsteemi hindamisel eksiteele^ näitamata punase põrgw Lindi lõikavad läbi avaldas oma novembrikuu numbris artieli >, , ,Mõni aeg tagasi suri Yeshua Cohen ühe3 Iisraeli kibbutzis. Ta oli olnud Sternliiga liige. Cohen oli üks neist kolmest mehest, kes mõrvasid rootsi krahvi Folke Berndotte 17. septembril 1948. See teade avaldati nüüd Iisraeli 'TV-s.:.-'.''-- ..V . Bernadotte oli 1948. aasta mais ettenähtud ÜRO vahendajaks selleaegses Palestiina konfliktis. Ta nägi, et küsimus saja-tuhande palestiina põgeniku osas| kes pärit endisest Briti mandaatmaast Pa-lestiinast, tuleb kohe lahendada ja et põgenikud koheselt saama võiniäluse asjaloodud Iisraeli riiki. ^Rahvuslik ühiskond' •, kirjutas Bernadotte oma raamatus ,,Je-rusalein",;,, peab võtma vastutuse palestiina põgenike üle. See on miimmum' nõue, et rahupüüdlused selles piirkonnas võiksid õn-vnestuda." , •/;^-C; ^z', Npores Iisraeli riigis oli Folke Bernadotte muretsenud enesele pajljü ägedaid vaenlasi. Bernadotte Viimane ettepanek ÜRO'le nägi muuhulgas ette, et terve lõunapoolne osa Negeyi kõrbest pe^ks jääma Araabia territooriumiks, samuti et Jeruusalemma piirkond peaks jäetama ÜRO kontrolli alla. Vastupidi tegi Bernadotte ettepaneku, et terve Galilea peaks saa-ma Iisraelile. Bernadotte tegi ka ettepaneku sidemete loorniseks Iisraeli ja Jordaania riikide vahel. Sternliiga oli juutide põrandaalune relvastatud terrpri^orga-nisatsioon, mis loodi 1939. aastal Abraham Sterni pooltr Pärast seda, kui asutaja Stern 1942; \a/ inglaste poolt hukati, juhtis organisatsiooni teiste hulgas praegune Iisraeli peaminister Yil-zhak Shamir. Ta pole seda kunagi eitanud, et ta pii Suur-Iisraeli poolt ja et ta usub Iisraeli piibelikku õigust okupeeritud maa-aladele Läänekaldal ja Gazas, rääkimata Jeruusalem-, mast. Folke Bernadotte lasti maha, oma korterisse Je^ ruušalernmas. Varsti oli ka et Sternliiga seisis mõrva taga. Selle juhtivad liikmed mõisteti süüdi ebaseaduslikku organisatsir ooiii kuulumise eest. Selkvastu tunriistaji vabaks need kolm juhtivat 1 iiget, keda süüdistäti Berna-mõrvamises. ^ • m pn siiski kindlaks et Shamir, kes j uhtis iigat, pidi mõrvaplaanidest vähemalt teadlik olema. Samuti paistab olevat sama hästi kui kindlaks tehtud, et korraldus ÜRO vahendaja mõrvamiseks anti kollektiivselt Sternliiga juhtkonna Leidub paljusid Rootsi välisministeeriumis, kes pidevalt keelduvad vastu võtmast Iisraeli praeguse pearSinistri Shamiri kätt. Nad on kindlad, et tema oli üks neist, kes andis korralduse ÜRO vahendaja mõrvamiseks. Kogu- Kesk-Aasia kaasaegne ajalugu võinuks kujuneda tõenäoliselt teistsuguseks, kui Bernadotte plaan endisele Briti man-daatniaa- alale teoks oleks saa- Swedish Press Niinimetatud stabiilne rootslane oii möödunud aastal 40 päeva i, töövigastuste või enneaegse pensioni tõttu. Tegemist ön seniajani kõrgeima puudumise arvuga, märgib riks-forsäkringsverket. Töölt puudumise päevade arv ön tõusnud — nii nende osas, kellele makstakse haiguskindlustuste ja töövigastuskindlustuste poolt jä nende osas, kes saavad enneaegset pensiöni/haigüsabirahä. Relatiivselt on kõige rohkem tõusnud töövigastused. Haiguspäevade arv varieerub tugevalt erinevate kindlustuskas-sade piirkondades.. ' Detsembrikuus avati Ee Muuga suursadama esimene järk. Kohapeal kannab ta nime PORT :NOvoTÄLLiN.;.:::y::v;>;^-^^^^^^^^^^ Propagandaajakirjandus okupatsioonis levitas sel puhul Verner Puhmi fotot, millel kaks pearrii-nistrit — Rõzhkov ja Sorsa — punast linti läbi lõikamas. I Foto v ä ä r i b tähelepanu: okupeeritud Eesti , ,peäministri-le*' Bruno Saulile pole sellel rüümi Foto kutsub kommenteerima: Rozhkov ja paarkümmend teist (vist funktsionäärid ja ihukait siberi ,,oravanahksetes". ^ ^ Šorsa karakullist (pärit nõukogude Kesk-Aäsijist? Afganistanist?) peakattes. --suusamütsides, peakotis ja paljapäi (ikka tagumistes ridades) on nähtavasti soome ehitajad. • — pildi vasemas nurgas on peeritudEeštilegi rüümi kaks suvistes rahvarõivaistes (detsember!) neidu, nende vahel mmunisti" Kari Vainu ja tema taga (tänu oma pikale kasvule) üle eesseisjate piilumas ministrite jiõukogu esimehe {siis ^,peaminister'\ Bruno Sauli) esimene asetäitja Indrek Toome! Bruno Sauli pole PORT NÖVÖTÄLLINÄ^ avamisele kul- Islämabdist takse, et võitlustes Kabulis ja lähistel on tosinaid e ja Aifganistäni nukuvalitsuse sõdureid surma ja haavata saanud. Moslemi vabadusvõitlejad on lasknud alla mitmeid valitsusvägede lennukeid ja korraldanud raketi-rünnakuid ja atentaate Kabuli nõkpgude garnisoni vastu;25o^ jaanuaril olevat kaks rlaketti tabanud Nõukogu(^ Kultuurikeskust, kus kolm nõukogude kodanikku plevat surma saanud. Pühapäeval plahvatas Kabulis autopomm, mis tappis seitse inimest* Ning allatulistatud lennukite ja kopterite arv pärast nõukogude-poolse vaherahu välja kuulutamist tõusvat juba 9-lec |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-10-03
