Vaba eestlane , July 8, 1980

              im
Nr. 51
Põhja-Ameerika
id uus j^ht nõn-jakurjategijatele,
It põhiline küsi"
iieti sõjakurjate-inimesed,
keia
ttetütlitega hal­les
seisavad neii-iüsiniuses
yälit-is
ning et s(
tega mi
isi nii nagu see
skampaania kor-iniseerijatel
just ^
l Küsimust käsi­tsi
ka Jühendriüd-lews
and World
et sõjakurjate-tada
kõiki neid
võtnud miljoni-
(aste ja natside
st ja massilisest
uuendate aastate
ite aastate algul.
j)n siiski väga
ning ei haara
ulatuses, vües
lesed eksiteele,
pguse järele ei
iä mitte ainult
juutide mõrva-luleb
mõista igat
telenud yallutus-dsega
või alus-ise
normide rik-ite
jälitamisega
Isilise kuuluvuse
ja laiaulatuslik
võib järelda-idrükides
ja Ka-
)aama raa-
|aga ainult ühte
sGJäkitfjategija-lüsa
käib vabalt
(Endale pihku.
Ülieridi-iikides
^rjategijatest ja
võtmisest, siis
L et kurjategija-
(s taga mitte ai"
irjusid ning ei
lu ja teiste raud-kkide
kalitlase
kentide^a vaid la-
|j ringi käia ning
ie sõjakurjategl-.
võtmist, kellede
^d just praegu
ide all.
linult.piik heita
lerimiseleN. Lii­tu.
Selleks ei ole
svahelise õiguse
I naelutada seal_
ritegusid kõigist •
les. Miks ei rää-
I vastutusele võt-
Btani valliitamis-yid
ja selle alus-läsitata
Liitunud
^tsioouis YÕi mõ-ihelise!
foorumil
lutamist Afganis-astu
võitlemisel
ide või Kanada
iperdid ei nõiia
ja kõrgemate
itusele võtmist
tulistamise pä-latel?
ärg l k . 3/
na tähtsust riigi
^miseks.
jendis aastal 1959
Il Tsaarivenemaa
iprogressiivseid"
•ivüitseeritavat"
iistele. Tsaariva-
Ldtika ^progres-tat
selles, et see
|d teisi rahvusi
njltuurile". Ning .
parteikongressil
parteiprogramm
lahoöbi rahvus-
I nentides, et ees­li
rahvuskultuu-
[vormide assimi-md
lõpetab oma
jstamispoliitikast
reml on võtnud
laadesse paiguta-lestamispoliitika
[di arvates Krem-
It see ei ärata vä-elepanu
olles sa=
ning efektiivne,
jtab^ et kommu-elt
üle võtnut!
itiiise tradit-lole
suudetud ega
:iä.:-* - . .
m
Nr. 51 VABA EESTLANE teisipäeval, 8. juulil 1980 - Tuesday, M y B, 1980
IM
12. ja 13..juuia di% T. Kutitaa, tel.
751-6141.
. 19.. ja 20,. Juulil :dr. H»; Tari,
MtitJA JÄIIVERÄNNA: SUVILA. :
50 miüi Torontost. Ilus mändidega
krunt 100x200 jalga, iiivapõhjaga
rand. 5 magamistuba, klaasveran­da
vaatega Järvele, õliküte. Eraldi
külaliste majake. S^ruumiline sain
järve ääres. — Helistada
T. MANKIN-REIL ESTATE
•v':-487-4477;:'.^^
(Algus lk. 2)
Sõjakuritegudel paljastamine Ja
sõjakurjategijate jälitamine on tä­nuväärne
asi kuid kui seda teliafe-
§e praegusel kujul,süs jätab see
paratamatult mulje, et rahvusva­helisi
õigusenorme tõlgendatakse
ühekülgselt, süülikult Ja meele­valdselt.
Kui räägitakse tõe avalik­kuse
ette toomise vajadusest, siis
f
F7 ' 7 i
i i
Aarand Roos, noorema põlvkonna kirjanik, raadiomees ja keele­teadlane,
on viimase pooleteise aasta jooksul töötanud uurijana
Lundi ülikooli Soome-ugri Instituudis, et kirjutada oma doktori
• väitekirja. See on nüüd valmmud Ja trükitud Uppsala ülikooli tea­duslikus
sarjas. Rootsikeelset uurimust levitab teaduslikele^ asutus­tele
iile maailma kirjastus Almquvist-Wicksell International Stok-holmis.
Uurimuse teemaks on Jiihulaemidevorm^
mine interferentsinähtuste piibul pearõhuga eesti keelel, nimega
5,MorfoIagiska tendenser vid sprakling interverens med estniska
som bas". 2. aprilli kaitses Aarand Roos Lundiülikooli keeleteadus­konnas
seda tööd, mispuhul palume värsket fÜoloogia doktorit lä­hemalt
selgitada, mis õieti peitub seHe, taväHsele immesele kiillalt-ki
keerdise pealkirja taga?
— Mida väiksem on rahvas, seda või lähtekeele reeglite kohaselt,
suuremat keeleoskust temdt nõu- Seda lünka tahtsingi ojnauurimu-takse.
Me tunneme ju kõik seda sega täita,
rahvapärast väljendit Eestist —
kolm kohalikku keelt, mis ju mõne­võrra
peegeldas seda keeleühis- se taga?
konda, mmes meie rahvas juba am-^^^^^^^^^_
must ajast _ eks. Alates kaesole-.^^^..-^^
vast sajandist on suurel osal eesti ^SA ja kanada eestlaste kõnekeelt.
Millised allikad seisavad aunmm<-
Enne ESTO-80-le minekut olid elavad Isarjiitusei käimas nende
laulutund Eesti Maja keskmises
kes sõi
. . rahvast igapäevane kontakt ka
Sftokliolmi. Pildil muude keeltega kui otseste naaber­rahvaste
keeltega. Elab ju eestlasi
hajutatult kogu maailmas.
Ei ole vast liialdus väita, et täna­päeval
on kõik eestlased kaks-keelsed>
kellel on eesti keele kõr­val
iga päev kasutamisel kas ve-me
keel või väljaspool Eestit Ing­lise,
rootsi või saksa keel.
tuleks kogu tõde välja tuua ning
mitte poolele teele seisma Jääda.
Lisaks sellele olen kogunud näitejd
eesti kirjandusest, ajakirjandusest^
ringkirjadest jne. Näiteid sel vüsü
mugandatud võõrkeelsetest sõna­dest
olen sedeldänud ja neid in-dekskaarte
on mul 5000 ümber.
Loomulikult olen tutvunud ka kõigi
olulisemate uurimustega sellel alal.
Nii on välja kasvanud täielikud
käänd- jä pöördkonnad inglis^- ja
rootsikeelsetele tsitaatlaenudele.
Kas sellel ai^nel võiks opa s
0
gi riigipea
m-
N. Liidu par-
See toob kaasa keelte vastastiku­seid
mõjütusij miile üht sektorit
minu uurimus käsitlebki. Täpse- Rootsis või mujal tulevikku?
mait küsimust, kuidas . käänata,
pöörata võõrkeelseid sõnu eesti
Enne südasuve saabumist vaatame pisut Torontos tegutseva Tartu Instituudi .loengukava Ja heiiäaiie
pUgu möödunud poolaastale/lnstituttd^
kooü tulevaid teadlasi, neid esitades ka ,jytoarah^^ Seekordne seeria Torontos algab dr. Inno Sala-soo
loenguga Ja valguspiltidega „ÄnstraaIia ioodiasest". Meie erisoovil on teaduslikule materjalile lisa­tud
tubüsti turistidel© I Ä "."x. . . ^ . . . . . ^ . v , . _ 5iötelde<5 qpUple Pt 20 aa
r ^ , , , ,, ... . pöörata võõrkeelseid sõnu eesti ^ ... , ; . ,
Pühapäeval 24. augustükeU 7.30 TaÄ^ dr. eest olid peaaegu köik rootsi ela-teibossi
Brezhneviga, et veenduda öhtul^r^^^ prof. Vello Kas seIHseid kiisimusi on keeles n i ^
vene okupatsioonijõudude pikema- Marylandi ülükooUst. Loengu täpne ge^i koosolekul, loengute ajal ja Sermat (York) ja dr. Maret Truu- varim teaduslikult käsitletud? päeval moodustavad välismaalased
ajalises Ja võibolla isegi perma- Pealkiri pole^^/v^ protsenti,
nentses peatumises Äfganistams. jõudnud. Tõnu Parming ei vaja Sekretär saadab informatsioom
Prantsusmaa president ValeryGis- Torontos enam ^e^^^^
card d'Estaing jaLääne-Siksamaa Usame vaid, e t M
kantsler Hebnut Schmidt hindasid Baltiäinelise^ konverentsi tehniline pool on ka olnud edukas, eriti tena tulid juurde pi-pfessor Heino
oma võimeid üle ja ei tundnud läbiviimine lasus tema õlgadel, loengute poolest. Sel poolaastal on Ainso (Potsdain, N.Y.),: dr. Juta
Ki-emli vallutuspolütika tõelist ta- Peale oma ettekannete
gapõhja kui nad katsusid Brezhne- mise
vi veendumusele vüa, et maailma­rahu
ja detente poliitika huvides
on vene oknpatsioonijÕud,ude kiire
lahkumine Afganistanist hädavaja-katud
uurima alates Teisest maaü-masõjast,
kuna siis ju tekkis meie
sajandi uüs rahvasteräri(iamine.
Nii näiteks on mÜjoiieid ininiesi,
Kolmas lektor, dr. Imar Tam-tüleb
Salzburglst,; Aust­riast.
..
Ta on üks meie rahvusvaheliselt
Läänemaailma juhtidele peaks kuulsamatest teadlastest ja ta eri-
Juba ammu olema selge, et Mosk- ala on õiguse/seaduse fiosoofiai
va ei kavatse iihelgi juhul oma Esialgu on valida kaks teemat
vägesid Afganistanist välja viia, ,,MaaiImaraihu probleemidest", või
kuna see tähendaks sealse, kom- „Translingüistika — püüdlus avar-peetud
seitse loengut, kõneleja- Kõyamees-Kitching (Vancouver),
teks on otoud Endel Anija, Roman jH«of. Rein:Taagepera (Irvi:ie,€a-^^^£^^^^ on sattunud võõrastesse ümb-
ToijAmie Kõresaar, Jaan Roos, lifornia) ja^^^d^^
Rein Taagepera (kahel korral), ronto); Endised liikmed on veel
Arvo Niitenberg ja Leon Tretjake- Endel Aruja, Karl Aun, Jüri Da-
See soome-ugri keelte„tagamaa*^
pigem kasvab kui kahaneb Ja
praegu on soomeugri keelte alal
ruskondadesse võõra keelega.
mitu iilikoolilektori kohta vaba­nemas.
witsoh.
on pidevalt täienenud, kõik loen­gud
on heülindistatnd ja linte
laenutatakse kuialamiseks.. ',
niel (T.C.), Peeter Einola (T.C).
Ivar Ivask, Elmar Järvesoo, Ilse
Lehiste, Heldur E. Meema, Silvia
Meema (T.G.), Harry Meindok,
Arvo Niitenberg (T-C), Felix Oi-
Niinimetatud kakskeelsuse distsi
pliin kätkeb eneses mitut teadus
Ni| siis võib siin Rootsis ka eesü
keele uurimine etendada olulist osa
haru, nagu näit. -sotsioloogia, keelepolütika kujundamisel?
psühholoogia Jä minu enda haru Absoluutselt. Nimelt on vüma-se
15. aasta jooksul toimunud Root­sis
täispööre vähemuspolütikas,
a.
Samuüonhemindistat„d«.eviie.:«^to^
Tartu I n M asute . m i . ^ a . , Uklm^muganemist, mis ju on eest. Eestlased on olnud sün teenäitaja,
ta asub^Tai^ College'.s \MY^}msm^,bm^m^ teks, mida ka mitmed rootsi polU-dab
selte^pohikirjas ettenähtud er saa kmgi_ p^^^^^ ^ on afla kriipsutanud.
nanduslikke eesmärke. lähtekeele põhivormis. Peame neid i
• • EPL/ J K :
mis on kaasa toonud sisserändajate
" ' ~" ~ suse aiai uuntua lust vormiopeius-munistliku
rezhiimi Miret kokku- dada piire, mida keel asetab mõt- kümne tunni uusi int^vjuusid.öp-varisemist
ja Afganistani Moskva tele". Samuti oli valida kolm ing- pemaksu osas toetati Toronto üli-kontroHi
alt välja Hbisefflisi liškeelset teemat, millest Towhto kooli tosüsestosavõtjai^^
Kremü võimumehed ja nende nõu- ülikoola ^ v^^^
andjad on mitmel puhul d^Maree-Freed^^^^ Instituut on avatud kokkuleppel
. . . . . . . Bü ce". Mõlemate k e r ^ e aeg ^on määratud Ta^u Mlegel nõu- sekretäriga. Kiiruse mõttes on pa- • • '^•^
praegu ^tme, palutato ja^
ajalehtede kuulutust juuli lopus. j^^^^s asuva ja kaheksa USA-s asu-, retäri kodusel aadressil: dr. Endel
va teadlase ametaeg on vüs aas- Aruja, 37 Groveland Cr., Don
tat. Sel aastal langesid ametivanu- Müls, Ontario, M3A 3C4, telefoi
se tõttu valija neli isikut — pro- (416) 447-8958.
rinud> et vene väed
kauaks Afganistani kuni seal lõ­peb
igasugune hiina, ameerika ja
teiste riikide sekkumine
tani sisemistesse asjadesse^
all tuleb mõista afganistarii rah
Viimased kuus aastat on Hmär
Tammele olnud Salzburgis õigusfi­losoofia
professoriks ja vastava
vuslaste ja antikommunistide vas- Iiistituudi jüiiatajaks. Eestis jou-tupanu
ebapopulaarsele ja vastu- dis ta välja oma esimese magistri-meelsele
kommunlstlifaile rezhü- kraadini, põgenikuna Saksamaal
mile. töötas ta mitmes tilikoolis saades
Venelaste mäng'Afgamstänis on dr: ,jur. kraadi Marburgist.
kõrge-• ja .risk, läänemaailmaga
täielikult vastuollu sattuda on
suur. Euid Kremli risk oleks veel­gi
suurem kui nende okupatsiöom-armee
lahkimiisel sealne kommu­nistlik
rezhüm mõne tunni jooksul
koliku variseks ja kõik kohalikud
oma rah- Tammelo on osa võtnud^ ja võtab
Edasi kulges ta elu
ja Sydneys Austraalias, nisig käi­gud
külalisprofessorina kohta­des
nagu Harvard^ Oxfordy Go-lumbia
üUkool N.Y.y ^S^^
(Saksamaal)^ Brüssel Ja Tokio.-
Eesti Majandusklubi Kanadas tegevuskavas teisel poolaastal OB
suvepäev, mis peetakse J. Kittaski suVilas 30. augustil. Sep-on
kavas tihe eestlaste ettevõtte külast^oaine ning. hüjem ;10.5C8
kommuriistid, kes i seni Klubi sai endale maikuus otsustas määrata eesti dissidenti-vast
on terroriseerinud, selle eest ^gay paljude teadmlikhide organi- peakoo esimehe, teel- dele toetuseks 310 dola^it, kuid jti-eluga
peaksid maksma. Brezhnev satsioonide juhtimisest. Külalis- leks on Lembit Jänes. Uuteks juha- hatus suurendas liiljem oma koos-ja
tema kamarilja ei tohi seda las- loengutega bn tä käinud üle kogu tuse liideteks valiti Ümar Mar- olekul seda summat 500 dollarile,
ta sündida, kuna see tooks Mosk- maailma, välja arvatud Aafritea ja v^tu võetud
$21.
USA-S:
$30.50
vale kaasa
se ning oleks suureks
kommunismi
Ja lõppude-lõpuks
käsi ei olegi käiriud
nõukogude alad. Tammielo on 14 test lükmetest jäid juhatusse-: E. V. Raiend, U. õunpuu, Reet Kasak
s raamatu autoriks, peaimselt õigt^^^ H Koiga ja M. Silm.
se filosoofia ja teooria alal. Tea- ter ja V. Loit. Juhatuslükmete •
^Brezhnevi praegu 93 tööd, mis a v a l d ^^
mes
$32.
$17.
LENNUPOSTIGA
® Morris Townshipi ametkonnale
iga päev väljaantav informatsioo-
Afganistam obupeerides. EaHvas- Neljaiida tektorma O E palutud » ^ ''^'M-i^f t vah.Bse õipjse järele oa ta tSe- walter Band'a, kuid kasial on *' ^ ' ' ^ ^ so.hs N. Küttis. '^lavaMsuse • Nichols Buüdmg.
line sõjafcurj*a tegija kuld lääne- ajaliselt võimalik ' TorMitosse jää- Klubi kassa aruanne p«akoosolö-^,,„^ tounub .'kunstnik A,r„-
rüMde riigipeadele on taUckawt aa pole veer t^^^^
^ Uidu president, « e g . . , i a *
Aadressi^muudattss ^ c^ti.
EaMbd^ aadres$3de!e palame
USA aadressidele :„ZIP€ODS"
atšhekk või rahakaart
üksi^umbri hind 45
nõu pidada ja isegi detente poffi-.Loengute korr^ Ins-tikat
üles soojendada. Paljud Lää- tituudi juhatusliikme dr. ¥elio
ne-Euroopa riigimehed ja polüti- Sootsi õlgadel, kuna sekretär dr.
kud kalduvad ikka veel arvama, et Arudä viibib Välismaal. Dr. Aruja
Afganistani okupeeržmine on iso- loodab vaadata mõnda a Ä jy^m^r^^ ÜIO^OT ^.rof,'
leeritud v^ejuhtuni nhig see d raamatukogu Saksamaal, Eoot^s Baltimore Hopkms Plazal ava^i -
tohiks segada N. Lüdu jä läänerü- ja Soomes ja t juba mitu aastat Qsa
kide vahelist koostööd ja vähekof-iigt. : ^^^^ ,
ma õpinguteest, märgib, et ta on
töötanud õpetajana jne., lisades
tema esinemisi näitustel siin
maal ja teas Euroopa maades.
Free Estoman Publishers nimele.
Ja miks mitte
vaUutada väikseid haaberriike
kui sellele ei järgne teiste riikide
Jä Liitunud Rahvaste Organisat­siooni
poolt mingisuguseid sankt­sioone,
isegi mitte iildist Moskva
olümpia boikotti, mille läbiviimi­ne
olelis olnud kõige
laiid sealjuures küllaltki
läänemaailma hoiaku Jä hukka­mõistu
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 20a
Rexdale, Önt. M9V 3Y7
Tel. 7454622
nädaMöpuga. M M P ^ v ^ ; f saavutanud, aasta on püütud
lises kella i ™ Baltmiöre suda- esinemist uuendada, et olla alati
Imnas eesti muusika ja suurt plat- j^y^^^^
si^aunistasid s
:pud. c^us^oh tuttavat
ja M e t i lõhna m n g r ^ nistatud esemetega, nagu linad,
™ ^ ehitatud ;^mug^ jm., isegi kirjapaber. Põle- ^"ütl^dk^orf'r^aM^a'j-a^ "r^^Vz Ve- » . -j^,t,ü^ dJ puuesemeist olid jeri^ti ^pop^ü-,
sidHopkinsPlazaleule 10.000
aastased. Neist
iPalun /
88
sia Mc^^ns^ riazaie^ iu,u^_^ oU ka meiBvaik ja mimd ehted,
lalise ja
et tulud ületasid lamud
saata ¥ABA EESTLANE aastaig /
veerandaastaks ~ tavalise / kiripõstiga alates „. -.
lSi.__- . '3^11iöi& katteks lisan $ - -.-^^^
jrahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saa^
Nimi :^ r
; 1