Vaba eestlane , July 16, 1985

              LL 2 VABA EESTLANE teisipäeval i6. juuÜl 1985 — Tuesday, My 16. 1985 Nr. 53
Nr. 53
aa
VABADE EEOT-ASIE HÄILEKANDJA
¥ÄBA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesÜe St Don
Ont M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: 01^ Kopvillem
, TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Kari Arro. Heino Jöe, Oler Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823; taütus (tellimised, kmilutus^
(ek^editaioon) 444^32
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.— '
TELLIMISHINNAD v^aspooi Kanadat: aastas $68.—,
&Mtss $37.— ja ve^aidaastas $19.—
Aa«kessi muudatus 70 c. tJIssikaumbri hind 70 e.
KUULUTUSTE HINT^AD: •
üks toü ühd veerul: $5.00, esiküljel $5.50
• F I I E ISTO
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St D<Ä Mills, Ont M3B 2M3
Sõffkuri
Natsidega kfx^stöotajafs^s
jategijate otsimisi alastati erilise
aktüvsöslega praeguse konservatii­vide
partei voimnk pääsemisega,
nagu oteks ava^atod seniolematu
ja -teadmatu vandeoõa kanada
ühiskonna siidametumiistuse maine
mustamiseks.
Ometi polnud mida gi uut. Jub a
1S81. aastal o5i Kanada keskvalit­sus
jõudnud otsusele^ et pole mida­gi
mida võiks teba sõjakuritegu­des
süüdistatutega ja natside koos-toõtajatega,
kes elavad Kanadas,
vaatamata mitmele ettepanekule
ttbeU iuiimisgrupflt
Endine peaminister Fierre Tn--
deau valitsus tegi sellekofaase otsu­se
parast uunmisgrupi rapordlga
tutvumist, mis käsitles kõiki või-
Kaastegelasi kand. Kersti Kimmeü ordineerimisel. Pildü vasakult O M Pint, praost R. ^f^'^^
^ _ . . ^ . likud. Ämuke tee olnuks uue sea-
Reinaru, õp. E. Pähn. kand. Kersti Kimmel, õp. U . Petersoou piiskop K. Raudsepp ^ andmine, mille kohaselt kiisi-
Foto: Vaba Eestlane musedtuhmks k<Ätulikule arutlu­sele
kanada kohtus, kuid ralHise
_ :• .; võimaluse lükkas tagasi selleaegne
kohtuminister Jean Chretien. Va­litsus
oli. täiesti võimetu tegutsemi­seks.
• • , I-dr.
A. Võõbus.
Okupeeritud kodumaal käivad
viimased ettevalmistused suure peo
õnnestumiseks. See pidi toünmna
juulikuu esimesi nädalalõpul, kuid
siis viimasel minutil ^lidi laulupidu
kaks nädalat edasi, 20. ja 21. juu­lile,
et sündmust kokku viia Eesti
Njõukögude Liidule allutaniBe 45»
aastapäevaga. See sündmus -oli oi"
nud kuni viimseni unustusse jää-nud
ja kui partei asjaolusid märkas
tehti kohe muudatus.
Selleks ajaks õud kodumaad kü­lastavad
väliseestlased ja teistest
maad^ laulupeole minejad juba
oma reservatsioonid teinud. Mnu-datnše
tõttu jäid Soomest sajad
oiinejad ära, kuigi: nende ait oli
niigi rangelt piiratud. Samal ajal
kuulutas Helsingi ajalehtedes Sa^
ma Lnie^ et tulge ,;rALIJNNAN
LAjüLÜJUHlM^ GEORG:
iOTsIIiA". Laev teä) ühepäevased
^sõidud nü laupäevial kui pühapäe­val
JLaWnimine Helsingist öii ette­nähtud
kL 7 homni. Tallinna jõu­takse
kL 11, tagasisõit algab kL
20.30 ja Helsin^ jõütakise 1^
22.30. ffind on täiskasvanuile 54S
Soome marka^ alla 16-aastastele
395, grupisõitude puhul 10%
hinhaalaridnsti Huina sisse kuulub
sõit laevalael, sõit sadama ja läulu-välja
vahel, laulupeo märk ja ka­va,
güdi teenindus, laulupeo su\e-ilillliiiUiUIÜlllllllitlüiillHIiiliilliliililliiiillilllltilH
Biiirid, pääse laulupeole, 5 rubla tas­kuraha,
toidupakk laevalt ja vilsa-kulu.
545 Soome marka on ca 110
Kanada dollarit
Eestis OÜd juunikuul rajooniula-tusega
laulu- ja tantsupeod, et koo­rid
G.Podelski,,Lauhi Lenniile"
häsü selgeks õpiksid. Km Haapsa­lus
üle tuhande laulja, tantsija ja
pillimehe esines!^ süs olid „kuns-tist
oss&aamise rõõmu" jaganud
nendega külaliskoneMvid Vene
NFSV-št, Ukradnast, Leedust ja
Lätist Samasugöšed laulu- |a tant­supeod
toimusid ka teistes rajooni-linnades.'\-
•'• ^-V'- /• •
Pole teada km suurel arvid lä­hevad
kunstist osasaamise
jagama väliseestlased. Üks N. Ees­ti
parteitegelane on öelnud, et
eestlased USA'st kui Nõukogude
iüdule vaenulikust riigist on soovi­mata
külalised, Kanada suhtes oh
davat veidi pehmeniala^
Laulupeo polütafee kasutamise
kõrval ön ka teine poob see rahvas
laulis endale võõra võimu all kord
rahvusliku ärkaniise, see võib saa­da
tugevamaks masendavas ohip
korras nüüdse ,,tsšari" valitsemise
alL Eesti rahvas vajab venelasist
üleujutatud maal nähs end nii roh­kearvulisena
sellele vaatamata, et
kroonu nõuab lõivDu
Küpdltamiste mäiestusaktys i©s Ängeles@s
vaks .:K^omia; osariigis Balti^VaMusliidu taotlusele
Uurimisgruppi kuulusid spetsia­listid
mitmest valitsuse osakomiast,
kes uurisid igasuguste võimaluste
Küüditamiste mälestusaktus toimus sel aastal Los Aageleses leedulaste^^^to
sel leedu Mriku St. Casijmir Parish hoones. Kohaliku Balti Komitee etötipoolne esinda- nad olid soovitud, kcAtumõistmine
ja on Los Ängelese Eesü Seltsi esimees ja Balti Vabadusmduto^ sõjaimnadegijate akti d^^^^^^
® "* sel või Kanada kodakondsr.se ara-sen/
Kalifornia kuberner George Beulmiejiän kuulutas 14. juuni Balti Vabaduspäe- võtmine. Jiitmei põhjusel süski
kõik need võimalused leiti kaalut­lemisel
valitsusele vastuvõtmatud.
miHest osavõtt OÜ anii" saatis kirja^^ ; ^ ' - r r -A i \
kas, algas Eesti, Läti ja Leedu Up- Organišatsioomle (BVL taotlusel), juseks on et inimestd nõuavad va- -^^^ vomalus oli, mida Kaalut-pude
saali toomisega, viimast Küüditamine algas Balti riikides ba mõtete levikut Ka siin, vabas ka valitsuses,^ oh uue seaduse
kandsid Leedu Võitlejate ühingu 14; juunil keU 4 hommilml.Veoau- ühiskond baiüäsi kehtima panek, mis tagasiol^avalt
liikmed oma vormiriietuses. Amee- tod olid valmis, samuti lõõmava- kuritegudes, neil ei ole isegi või- oleks võim^danud natsisojakurite-tika
hümni lauHs bass-bäriton lee gimid^<^^ ja inimesi kohel- maiust end kaista kohtusüsteemis. süüdistatute ul^ofautmoi^
dulane Änatanas Polikaitis ja palve di julmalt. Isegi haigevoodilt kästi Muusikalises osas esinesid leedu Kanadas, kuigi need eksmiused
pidas leedu õpetaja dr. Alširdäs lahkuda ja nad surid rongidel, ku- m^skvartett, eesti kanneidajad ja olid tehtud väljaspool Kmd ka see
Olsauskäs, tuues esüe. et Balti .rü- nasanitaarolukord oli vagunites läti laulukoor. Võeti vastu resoiut- võimalus lükati tagasi, kuna s^-
Mde okupeerimisest Liidu poolt ebäiniml^^ järgi küü- sioon, misjärel aktus lõppes Eesti, kohase seadusandlusega tegelikult
täitub sel aastal ;45 aastat Äukülä- ditati 14; juunü 60,000 eestiast,lät- Läti ja Leedu hümnidega. Järgnes «i saanuks midagi teta.
liste seas olid leedu konsul VyWh last ja leedulast. Raske on aga ar- soe lõunasöök Leedu Majas, kus cb^tien ütles 1982 a. Kanada
tas Gekanauskas, läti konsul leo vu anda kui palju on küüditatud maitsva lõunjaoH valmistanud lee- ^(jvokaatide 'ühingu aastakoosole-
Anderson, eesti • aukonsul Ernst hilisema N. Lüdu okupatsiooni du meremehe SimasKudi^kaab^^,'^ vaade ta^^asiulatuvale sea­dusandlusele
oli temud tema närvi­liseks,
kuna ta ei pidanud õigeks,
et Kanada võiks alustada kohtu­protsesse
sõjakuritegude üle, mis
tehtud teistes rüMdes. Olevat täies­ti
vastuvõtmatu, et kellegi üle
võiks siin kohut mõi^a kpitegu-des,
mis juhtunud üle 40 aasta
tagasi. Skdistluse jyybeliräamcif veel saadciv^l
eESTI SKAUTLUS
40 AASTAT VÖ<^RSfL
Me deme piiüdnud eUtada toi^
pliku noorte eestlaste
kasvatamiseks. See al^b eesti las­teaiaga,
jätkub algkooM tasemega
täienduskoolis, süs täiendus-ke^-
kooKs ja lõjraks täiendus-gümnaa^
siomis. Nende koolides tehakse vä­ga
b ^ ja vastutustundelist tood.
See ei oie aga kooK ega ka õjpeta-
Fte viga, et iga kõrgema astme^
suureneb vahe täieirfu^oolis ja
Eestis teguts^öd sama astme koo^
^omandatud teadmiste hulga ja
kvaliteedi vahel V%a on ^fles, et
kooli tundide arv on liialt Jphike
kõ^e Vajaliku edasiandmist; õpi»
fesed käivad aga samal ajal kanada
ja eesti täienduskooli ködu-d
tohi li|aldada« Kogemused
kinnitavad, et kodutööga ülekoor­mamine
pdetab noored koolist.
.Nõnda siis "--Iflii meil olek^
võimaük testimiseks kõrvuti panna
iseseisvas Eestis tegutsenud algkoo­li,
kfökkooü Ja güinnaasiunu lõpe­tajad
pagulasko<rf!ide ^ma astme
lõpetajatega, siis kogeme suurt eri­lisena
meie süsteemis tuleb
metsaülikool, nois täiendusgüm-naasiuipl
lõpetejail käib kõrgelt
«iile pea^ Metsaiilikooli osavõtja­te
arvu aeglane, kuid järjekindel
kahanemine kinnitab puuduvat ed-liaridust.
Väga vähesed noored on
keele ja eelteadmiste poolest või­melised
kõike seda haarama^ mis
kuulub metsaülikooli kavva. Pika­peale
tähemdab see, et metsaülIkoO"
lü tuleb oma tegevus lõpetada või
pakutavat temaatikat tugevasti alla­poole
tuua giinmaasiuim lasemde.
Sellest oleks kahju, sest metsaüH"
kobi nagu ta eksisteerib, on välja­kujunenud
akadeemilise ja tunnüs-tatod
mainega õppessutus;
Mis meil puudub? tJks vahelüli,
mis looks isilla Twonto täiendus-gumna^
umi ja metsaülikooli va­hele.
Sie ei tohi a^ unustada, et
'ümnaadumi
kOolisästeem esineb ainult Toron­tos.
Teistes Kanada eesti keskistes
Ja igal po(d tlhendriikides niisugust
„koolilnksifet" ei ole. Seialsetele
noortele on hädapäi^lt vaja jät­ku
al^öoK tasem^ täienduskoo-m*::;--:^^
Lahendus võiks oMa mefsaüli-kodi
eelkorsis või metsagümnaa-sium,
mis noored koondab nada-lakis
täielikult er^datud pap^ pm-geüseks
õppetööks. Vaadeldes eesti
gümnaaäumi õppekavu ja püüdes
neid jagada õppetimdidde, näib et
eelkursus või metsagümnaasiura
peaks tegutsema kohne-aastase koo­lina
— igal suvel iiks nädal
küsiihusteks jää­vad
1) kas niisuguse kolmeaastase
kursuse jaoks leidub asjahuvüid
õpüasi ja 2) kes peäkš, julgeks või
suudaks niisuguse asutuse^^I^^
ga oma 5,Immmast proovida".
Laur, Balti Vabadusliidu esinees ajal, üksi leedulaste arv võib olla kaasa.
Avo Pürisnd; ja; abiesinäine \livi 571.000; Praegu toimuvad oktipeeri-
Pürisild ja Ikestatud Rahvasfe Ko- .:- - • . • .-- • • • \ : . '
mitee esimees dr; Olgiert Bejnot . >
ning Leeflu Seltsi esimees Artanas.
Mazeika, Eesti Seltsi esimees Ber-nard
Nurmsen ja Läti Seltsi esi­mees
Alofris Keins/;
. Avasõnu üües aktuse korraldaja
Antanas Mazeika, tuletades meelde
tüiiaiidete küüditamist 14. juunil
1940. aastal Siberisse. Vahepeal ei
Ole inidagi muutunud. -
Nüüd saadetakse balti noori Äf-ganištanisse
surema. Seda pea­me
teatama vabale maailmale.
Avasõna järel esitas Los Angelese
maakonna esimehe Michael Anta-noviebi
esindaja proklamatsiooni,
mis kuulutas välja 14. juuni Balti
Vabaduspäevaks : Los Ängelese
maakonnas. Ta ütles, et: müjonid
inimesed on kannatanud N. Liidu
vallutamisplaänide tõttu. Me. pea­me
rohkem', esile tooma praegust
olukorda Afganistanis. Los Ängele­se;
maakond on ainuke, kes möö­dunud
aastal võttis vastu inimõi­guste
resolutsiooni
V. P.
^ - Kanada oli vaid ühel juhul alus-
On kull, enti keskeahste gaid-ja kohtuprotsessi sõjakmitegu-skautjuhtide
hulgas globaalses ula-^jeg süüdistatud Helmut Räuea vas-tuses.
Samuti on album:ohiud huvi- tu, kes anü välja Uäne-Saksa-objektiks
paljudele skaudisoprade-maate, kus ta üle tulnuks kobut
le. Seevastu on aga tegevlnkmed ^^^^ aga ta suri varein.
gaid-ja skautüksustes veidi "vähem
teose vastu huvi tundnud. Kanada Seaduste üu^damiše ko-
Kuidas on albomlte levitamine misjon (The Law Reform Commis-arenenud?
slon of Ganada) ja B'nai B'ritli
Rahuldavalt Laos on aga siiski Inimõiguste Komisjon Kanadas on
IQS^ pa-rfal tähis:tac «>.ti sVaht ^^^^ alle mõnedsajad albumid, mis mõlemad soovitanud Kanada Aluus .o^m.^a J7^0.! ^s^u^nmSava stat. ökautuk ^nd.i.a.s ti , va,h n, ist,a ks. r, ohkem .r õ. õmu minaalseadust mm. ita. , mis v^õ i m.k.atrli^--
iKX)rtetöö, rahvuslik ja rahvusva-*^ "
im ^KAUTLU5
heline, mille juured hakkasid kas- j ale.
varna kodumaal 1912, mületege- ^ allesokvaid
vus katkestati 1940 Eesti okupee-r^°™^ realiseaida?
daks natsi sõjaknrjategijate üle
siin kohut mõista. Kuid üks Tru-albumeid
on doau valitsuse luge ütles, etnili­ne
moodus on seadusevastane. Va-rimisegäN.
Liidu poolt, elab eda- Kindlasti, sest album ju ei aegu, S^iJ^^If
si vabas maailmas. on aga hmitav tükike eesti skaut- ^ ZA^
, 1 * T- 1 tumeelne, et seda demiÄraatukul
; Et tähistada eesti skauüuse taht- luse ajaloost. EriU huvitav peaks maal kasutades võidakse luua vä^^a
sat jüubeHt, koostas ja kirjastas ^^^^^^^ ^egevlükmetde ^j^^j^^ ^ ;
Kõik kolm Balti riikide esindajat Eesti Gaidide Lüt ja Eesti Skauti- ^sti gaid-ja skautuksustes^^ T /
võtsid sõna, neist kõige sügavama de Lüt ainulaadse koguteose-albu- älbumilehekülgedel Juttu, ning-kes Liberaalvaiitsuse uurimlskomis-mõtetega
esines Leedu konsul Vy- nu. Juubelialbum önsuureformaa- leiavad^ end albumi rohkear\idisteljoni juhatas Martin Law. kes prae-tautas
Cekanauskas, kui ta iitleš, düine (Ä4), 20O lehekiiljeline, il- piltidel. Noortes kasvab v^usega. gu on peanõunlk kohtuministeerhi-et
meie baitiaste lÖoMause psaks 1^^^^ fotodega, ^^'^^^^ ^uvi,^^k^ süs ^-õib-olla mi inimõiguste sektsioonis. Ta oli
olema „We should not say never ^iagranimidega jä vinjettidega. A^^ pole enam saadaval. Seepä- tunnistajaks kohtunik Peschenese
agan. We shoüld say not yef \ „Ma bum; ei kirjelda eesti skautiiSe aja- ^^^t soovitan lastevanematel ja Va- komisjoni ees natsi sõjakurjätegija-tahan
ka teada, kus öh need ini- lugu selle algaastatest tänaseni, navanematel juba kohe muretseda te asjus kaeso^val nädalal
Miks ei ole avalikkuse ette too­dud
N. Lüdu kriminaalseta tegu­de
tõttu kannatada saajad?
pnniiiiuiiiiniiimiiniiiiiiiiininninininnnniiii^^^
Bt OfI
^^^^^
mesed täna; kes kirjutasid presi- peegeldab aga eesti skautliku liiku-. JuubsUalfaum, ning sobival silma- ^^...^.^ i^^^,^^., .^ft,
dent ReaganUe, et ärge miBge Bitt- 4i^ globaalses ulatuses pUgulseUe noorele kinkida. GaJd-burgi
surnuaiale, (üks väite grupp 70. tegevusaastal Kaastööd pidid ^^tüksused saavad samuti k o - ^ ^ f ^ ^ ^ « ~
leedulasi, saatsid Mriapre-ideiit nimelt esmajoones käsitama üksus- guteost-albumit kasutada «°gi°a fe»™* P^'
Reagamle, soovitades tälie .'Tr.itte te ja vabaõhupiirkondade tegevust või auhinnana, ning «^ma kehtib ^J^^^f^^J^J-^^ä^^
kiüastada: Bittburgi sur^aeda).^ W Huvitav tegevuskro.. ka s^^isSbr. s e l t s i d Ä S^^s^^^SnÄa
nika on raamatusse jäädvustatud KeUelt saab juubehalbömit teBi- andmiseks,
noorte enda ja noortejuhtide poolt da ja Imi palju
— kohati ehtsas käsitekstitudtege- Kanadas (CAN$25) Helgi Ro- yaremnimetatud eelmine uuri-vusraamatu
stiihs, kohati moodsate sen, R.R.3,St\Tier, Ont LOM ISO/ "^^^^^^^^^ loodi endise
Konsul Cekanaüskase kõne .^^^^^ tüpograafiavahendite kaasabü. Juu- Canada. ' -mstri Joe Garki ajal
ga tugeva ning kaua kestva ^api^^^ Eüa Kär- f ^ ^ ^ ^ v ^ ^jakurj^^^^
siosaHseks. 'V • isetegevusest Ja vub lugeja huvita- ^^.^^ y^,. Jate^a^«*iuks eriti §mu-.
vale reisile ümber eesti skautlike l^-y. 105 52 USA. QUK^ tõesti monda tagasiulatuvat
Aktiise peakõnelejaks oli L^edü. noorte maailma. TKVJ?'- ; ^ Ö * . . . . seadusandlikku muudatust teha. Ta
skautide juht Vytautas Vidui^, Tin.nn.k..t nn v.r.ti \ . ö ö H ^ . - järelpärimised Roots^^ oli öelnud, et ko^-küsimus võti
kes on ka Republikaanide Rah^s-^^^^^; ^
te: Gruppide'aktiivne eäulaste^^^^^^^^^^^
esindaja ning Ameerika Veter^^^
POst^liige: Vidurgis :mä:^s l:5nes,.^^^ veidi Uurimiskomisj^ : Ä
ettänavu täitub 45 aasiat Balti mitmdd TÕimabi^-kuul: J M ka-kide
okupatsioonist N; Liidu poolt. " Süski mitte, sesthiiina sisse kuu- he probleemi ett^^ natsid
Baltlased.on aga tugevad, kes on - Kas nägus ja huvitav juubelial- lub ka saatekulu, mis nii Rootsis, oHdJuba teasf^lJÄ §üiUli nxCd^etud
'aUes hoidnud oma-kultuuri. Oiemeb™ ülemere maadesse on
täniiikud, et ,pre^^ huvi? : ; häbematult kõrge, • (^Erf Hs.: 8)
20. ja 2L jm
dr. M.L(
27. ja 28. ji
dr. Vi
$8000
Eesti Kurn
tänu annetuj
nud Eduardi
helitööde
fondi. Aimj
valminud ja
kaks heliplJ
sümfoonilist!
juhatusel.
1) Viiülikil
prelüüd ja
sümfooniaoii
kaasabi ai
eestlast, k(
$1,000: Augj
ve, Paul Ix
Heliplaat üi
2) 5, sümi
„Kratt". Oi
sel SaksamI
niaorkestri
nud jäi'gmi^
sioonid:
$500: SEJ
ne" (Austn
Ltd. (Vancc
netaja (Qu<
$300: Šy\
rmg, Eesti
Austraalia
$250: Dr.|
ga (Toront
. $100: L(
(USA); Eril
(Toronto),
(Vanoouvei
son (Vancol
Selts, Eestil
(Vancouvei
ver), Aibei
ver), Ees]
Vancouveri
cöuver),
ver), H,
$50 ja vj
(Windsor),
Brendan Ji
H. Aavik
mk (USAl
Estica (Vi
Patria (Va|
Allas (Vai
Kalbüs (VJ
pe (Vancoi
couver).
siooni läbij
. '.na.-' •••• •••:\
Tubin-Pi
fondi (Tubl
nada esine
< Keskuse ji
tlühispanj
to'84 ajal;
ülemaaili
($1^0), k|
kolme ma|
Kultuurfoi
ges, Alidel
Rootsi),
Kultuurifoi
koguKam
Tubin-Pä
tud edaspi]
muusika
seks dirlgj
Tshekid p
tido Keski
re) nimel»]
Tubin Pä]
958 BroadI
Toronto,
Annetuse(
• \ Eestil
oma kodi
j© kuritej
saatmistil
di mõistel
missugust
süsteemi
sas siisldl
Clarld Vi
Iide valilj
vale. S<Ml
seni tai
sÕjakurj;
dama.