1977-09-27-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 11 Nr.. 71 : VABA EESTLANE telsi^eval, 27. sept9ml>«^ - Tuesday, Septemte 27,197'? ius, kaasaarvatud iii, toimuvad mii-t'i uue põhiseaduse fseks ning ajalehed est, kus organi- Iksikisikud avalda-liat rahuldust uuele mis peab maa jvase paradiisi, liidusõnade kõrvale ka mõni tagasl- ). mis taotleb põhi- Jgate täienduste telliseid ettepanekuid Ja Vasaras" (Nr. ; 1977), milles vaja juunikommunist l i . avaldab kiitmist vargselt ]'iõhiseaduse arutle- ^äklda ka mõninga' 3bleemidest ja alko- |ega liialdamisest, mdl põhjendab ka |ut ning tema kirju-kurvalt esile molude elu varjukiiljed. irandi, et uues põhi- Jvaimsete, väärtuste |a kriipsutatudj kuid ib juba aastaid tel-torn, unustusse on Margareeta, korra- Jina hoovid ja kangi- |jad. Sellega seoses I arvates väga oluline le heakorraprpbieem fühtuse ja sündsuse avalikes kohtades. Kriie avalikes paigus meie vanalinnas ja rallinnas) kõige vas-jiat roojasust", kir-. faarandi ja soovitab" -•Inõu teksti täienda-mis kohustavad täi- Ija muid vastavaid or-. p a tunduvalt tõsiselt) tagamisse avaükes alkoholi probleemist, [larandi, et alkoholi liialdatakse sellise! 'na arvates nagu nä-ih va tervist, uimas-lueravust. A. Vaarandi l'-'ku, et põhiseaduses hike tervise kaitse '1 ette näha ka alko-lise piiramine. Anton Vaarandi ei •ndeJe probleemidele [uunikommunistina ai-iöariiki likvideerida Ja istisse sisse tuua. Ava-iide roojastamine on \rud vene „kõrge kui-lg samuti on alkoholi ja liialdamine üks nõu-lese suuremaid, privi-kommunistlik kord f'giti selle eest, et yiin fstele alati ja kõikjal ja käehaarde kaugu-fne- Saksamaa valitsus pdlemisi abitult vasak-iiToristide mõrvasid ja laktsioone pealt vaatab, pmate abinõude tarvilisel sattuda välismaail- (Järg. lk. 3) VALVEARST ^NÄDALALÕPUL 1. Ja 2. okt. on valvearstiks dr. Kasari, tel. 532-9863. % Bocholti eesti rahvuskoondise kauaaegne esimees ja Eestlaste Kesikikomitee abiesimees Saksamaal Robert Ader, tähistas oma 50. sünnipäeva. . H. KMIK Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Süite 290 lUxõsJe, Ont. M 9 y 3Y7 Tel. 745-4622' ' JKimstnik Hilda Rätsep pühifc- 3. septembril oma 80 a. sün-nipäeva (sünd. 2. sept. 1897 Noarootsis) j a 55-ndat abielu aasta^ pä«va (12. aug.) oma naabrite, sõprade, poepde j a n^nde perede seltsis oma Long Islaivdi k c dus, Eesti Külas. Viimaser ajal on Hilda Rätsep hopunud näitustest ja maalimisest, kuici kavatseb sel alal siiski peatselt te-ge^ nist jätkata. Hilda Rätsep, neiuna Nyman, abiellus 1922. a.lRudolf Rätsepaga. Kunstilise hariduse omandas National Academy of Artis New Yorgis, Töötas 1020. aasta ,^äe-yaiehe" talituses nmg siirdus USA-sse 1924. a. New Yorgis on, ta tegev olnud Haridusseltsis kunstinäituste ^^korraldamisel, kuid on kaasa löönud ka teistel aladel. Iseseisva kunstinäituse korraldas 1936. a. Eestis. Kolmkümmend seitse aastat tagasi 1941. aasta Juulis laskid taganevad pimaarmeelased õhku Tartu ajaloolise kivisiUa, mille aset täidab tänapäevaJ vilets Ja inetii jalakäijate sillake. Sillale kinnitatud loosung viisaastaku plaani täitmisele õhutamiseks ei tee siMa kaunimaks, Vdjatcsks® projekti järgmise Kanada eestlaste „Suulise Ajaloo*- projekt on ametlikult lõpetatud Ja aruanne 1. Juuliks Kanada valitsusele (Dept. of Secretary of State) esitatud, kuš see on nüüd esitatud kujul kinnitatud. Sellega ei ole Eestti Liidul Kanadas enam mingisuguseid kohustusi valitsuse vastu. Teatavasti oli projekt kavatsetud kolmes osas, millest käesolev oli selle esimene osa, mida Kanada valitsuse poolt toetati. Praegu ei ole võimalik järgmiste osade taotlemist vÕi läbiviimist alustada, kuna senine koordinaator prof Karl Aim ei saa seda tööd endale võtta. Sopmes, Tamperes ilmuv päevaleht „Aamulehti'*,on andnud mitmel korral väga palju ruumi Tartu „Vanemiiiise" teatri külalisetenduse positiivseks vaatlemiseks. Kuna soomlaste teatripidu^ta- §el oliö küilalisteks nii eesti kui k a mgari teatrid, siis öeldakse^ et „Teatterikesä" (Teatrisuvi) nimeline pidustus i i i ka soome-iugriliie sündmus. . Seda rõhutas ka ^Vanemuise" teatri juhataja K. Ird, öeldes, et soomlaste ja eestlaste vaheline keelmüür on väga madal, kuna samal ajal mõlemate suhe ungari keelega on aga ülepääsematu. Teatri ime aga seisnevad; selles, et teater ületab piirid. . „Vanemuise" teater külastas kolmaiidat korda Tampere suvist teatripidustust. Varem on esitatud rahvajuttude lavastusi, 1974. a.. „KüJavaheIauIud". Seekordne „Ke-säyön tarina" (oli Eestis nime all „Suveöö ihnsi") oli erinev kuna selle tegevus sündis tänapäevas. Grupp _ kunstiakadeemia õpilasi saabuvad maale maalima ja sellesse tegevusse põimitakse kunagine lugu pussiga lõhutud lõõtspillist. Teatri külaskäigust võttis osa 35 näitlejat, lauljat, muusikut, teh-nilist tööjõudu Ja erialade juha- Prof. K. Aun on teinud kokkuvõtte tehtud tööst ' ja avaldab oma kaastöölistele Heli Koptile, Helge Kurmile, Erik Lügandile, Robert Kreemile, Endel Arujale, Juhan Käisele, Ermi Šoometile, Antoni Truuvertile, Tõnis Nõmmikule, Alfred Kurelenitsile, Toivo Laanemäele, Andres Jaosalule ja Väino Kaldmale tänu. Eriti suur abi projekti läbiviimisel on olnud dr. Ä. Kur-lentsist, kuid projekti käiku laskmisel ja valitsuse toetuse saamisel on abiks olnud kadu- ., Eudvlaan Olvet j a Ed. Riisiia.; Kuigi ametlikUilt on projetet lõpetatud, oli osa kavatsetud intervjuusid j a helilindistamisi veel aruande esitamise ajal lõpetamata, mõned veel praeguseni. Sellepärast'paneb prof. K. Aun kõigile südamele, et need lubadused võimalikult kohe täidetakse. Kuna projekt on majanduslikuilt lõpetatud, siis ei ole võimajlik enam selle ulatuses ikülutusi teha, väJ-iaarvatud heUlintide andmine. Frof. K Äuniitleb, ^ . k u i . l e i dub mõtteid j a algatusi projekti jätkamiseks, nägu see esialgul oli kavatsetud, siis on need teretulnud ja tuleks saata Eesti Uit Kanadas juhatusele. Kuid ta lisab sellele, et igaüks peaks ka omal algatusel, nn palju kui võimalik, selliseid ajaloolise väärtusega materjale koguma ja salvestama. .9 f (Algus lk. 2) rnas inimõiguste allasurujate Ja üusiiatside nimekuja, siis on valitsus oma tulevaste poliitiliste suundade kindlaks määramiseks hakanud pinda sondeerima, kuidas teistes lääneriikidesj sakslastele ja Lääne-Sabsamaäle praegu vaadatakse... • . \ Laäne-Saksamaa valitsus kavatseb vastavate institutsioonide kaudu korraldada Ühendriikides, Inglismaal,. Prantsusmaal, Itaalias, Rooteis, Taaiüs, Hollandis ja Kreekas rhigküsimiise, mis nendes riikides sakslastest ja pärastsõjaaegsest Saksamaast üldiselt arvatakse ja kuidas seal sakslasi hinnatakse. Sellise ringküsimuse korraldamine on seda pakilisem, et inglise ajalehe „DaUy MuTorM" ankeedi põhjal vihkavad paljud inglased, eriti noorem generatsioon sak&lasi; See on tingitud peamiselt sellest, et teatud mõjuvõimsad ringkonnad hoiavad pidevalt vastavate filmidega, artiklitega, koomiksitega ja teiste vahenditega tule pidevalt saksa vihkamisie katla ail Nü mainib saksa juhtiv poliitiline ajakiri „Der Spiegel" põhjendatult, et USA, 1 Prantsusmaa ja Inglismaa peaksid lõpetama filmides oma NATO partneri mustamise. Sakslast kujutatakse tavaliselt monoklis ja moonutatud näoga, kes ülbe grimassiga sooritab mõrvasid ja teisi kuritegusid. Tundub, et Lääne-Saksamaa ei ole võimeline oma sisepoliitilisi probleeme korraldama ning kommuniste ja terroriste vaos hoidma kui ta laseb end mõjutada teistes riikides valitsevatest arvamistest ja hinnangutest, mis on suunatud saksavastasest propagandast. Bonni valitsus ei ole võimeline praegu võimutsevaid kommunistide poolt organiseeritud terroriste välja roo- Idma J2 oma kodanikele julgeolekut garanteerima kui ta ei käitu rangelt terroristidega ning ei rakenda nende likvideerimiseks hästiorganiseeritud ja vastava väljaõppe saanud politseijõude. Lülii-dalt — Bonnil tuleks talitada iseseisvalt ja omal käel ning unustada oma sisepoliitilise elu organiseerimisel ja terroristide vastu võitlemisel need propagandaaktsioonid, mis on suunatud teatud ringkondadest Saksamaa Ja sakslaste vastu. Kuigi Moskvas nagu onial ajal Montrealis on juba alanud mured olümpia ettevalmistuste õigeagse lõpetamisega, on kavad süski valmis ja neii tutvustatakse maaümale. Neist selgub ka olümpiaküla kujundus. Ehitustööd on äianud 110 hektari suurusel maaalal, mis kuulub Moskva metsa- j a puiestike vööndisse. Külast on head lüklusühendused tähtsamaissfe voistluskeskusisse. Olümpiakülla majutatäk-se 14.000 inimest. Öeldakse, et kõigi ehituste ideaaliks on küialistele pakutav hubane, kodune tunne ja otstarbekus. , „Lavastus oli veetlev romantiline segu kõigest võimalikust meele tulnust, mis on kogutud Teatripi-dustuse,, Vanemuise" teatri küla^ muusikalisse„Kesäyön tarina"", kirjutab teatrikriitik Harry Suhd-qvist neljaveerulises artiklis mida täiendab foto lavastusest. Ta jätkab: VjSee on tuivili noorte hõõguvat armastust, isegi vanemaealised jooksevad armuvalus ringid aga selles on ka vananevat sügavat tunnetust. Selles on kirge ja paatost nägu parimas nädalalõpu romansis täis nooruse armastusel meenutusi ja tänase päeva pidustusi rohkeis mõõtmeis." ' Lavatükki kirjeldades ta ütleb,, et Valter Ojakääru loodud muusika on sugulane tuntud oopereile ja operettidele, Laurel ja Hardy filmimuusikale, rahvamuusikale, aga selles ori siiski;päris uusi sinisü-malisi laule, kaiku vaid ja kirkaid helisid. Alul paneb liaidendi. käik ' . Vaadeldes pikalt -lavastfis^ sisulist, külge imetleb ta, et selles ei leidu jälgi sotsialistlikust rea- •lismisi Soomlastele oli äga suureks üllatu-; seks, et osa näidendist esitati soomekeelsena, õpitud iust selle külaskäigu jaoks ja neist kohtadest, mis muidu jäänuks vaatajaüe ebaselgeks; Seö andis veelgi isüüre-maid võimalusi kaasaelamiseks, mida arvukas publik tegi nagunii naerusui. . ,,Vanemuise" teatri südamiikult vallatu etendus oli lavastatud öS: kuslikult nii rahva- ja lästeomasel joonel, et enam hellemaks seda ei võidudki teha. Sellesse oli kogutud kõikide varajasemate laulunäiden-dite maastilc metsa peidus oleva majakesega ja aiaäärse rõduga. Seda lavapilti on seotud 30-ndate aastate teatrimaaümaga 'kuid moodsal ajal on seda mõneti ironiseeritud. Kõigest ülepakkumisest hoolimata püsis etendus imestatavalt hästi oma piirides: Kõigi magususe ' vastukaaluks oli seal annus õelaid nägusid ja toitlust soola. Kogu tõlgitsus lähtus sellest, et sün nüiid tehakse muusika- ja rahvanäidend kõikide vanade kogemuste järgi. Ja kui nii juba itoimus, siis tehakse seda ka nii hästi kõikide vanaks kulunud piltide najall, aga meisse takerdumata, lõpetalp kriitiK oma piika analüüsi. \ ühes antud intervjuus selgub lä-^ hemalt majutusala kujundus. Kui ajakirjanik mainis, et olümpiaküla on nagu mängude nimekaart, sus Moskvas ei olevat midagi seUist kavandamisel, mis paneks olümpiamängudest osavõtjad hämmastama arhitektuurilise erakordsuse Arhitektuurilt, kujunduselt Ja otstarbekuselt on olümpiaküla väike tänapäevane linn, kus on rakendatud moodsat elustiili. Olümpiakülast; aga tuleb ka N. L i i du pealinna uus linnaosa, mis teistest oma hubasuselt, kultuuri- ja muude teenistustega on mitmekülgsem. Kui Montreali olümpiamängudele tuli oodatud 9.000 sportlase asemel kohale ^ 11.000 võistlejat ja muud tegelast, mis tekitas majutamises segadust, sus Moskvasse arvatakse tulevat 12.000 osavõtjat. Võimatu aga polevat seegi, et osavõtjate arv veelgi suurenevat. Selleks ettenägemata juurdekasvuks olevat loomisel majutusalad 2500 inimesele. Olümpiaküla väljanägemise kõrgöbjektid on 18 kuueteistkorruselist kolmeosalist ehitust,^ mis asetsevad kolmes sümmeetrilises grupis. Iga ehitusgrupi keskel on 600 ruutmeetri suurune siseõu, kuhu istutatakse puud ja. asetatakse pingid. Sinna istutatakse kuuski, mändi, kaski, toomingaid ja sireleid. JAAN ÄLMER Teeme uusi ja parandame vanu nii linnas kui ka suvilates Puiestikust tulevat vugutav puhkepaik sportlasile. Informatsiooniks mainitakse, et esimene korrus pole elamiseks. Seal on suur eesruum, arstlike ja julgeolekupersonaü ruumid ja spordivahendid. Neis ehitustes aga kuhu majutatakse naisspprtlased, on lisaks veel ruumid juuksureile ning pesemise ja triikimisruumid. Need on lisaks üldiseile pesU- ja puhas tusasutusile. Kaks kiiret lifti vüvad sportlasi ülemistele korrustele, kus on elu-ja puhkeruumid. Igasse ruumi on ettenähtud kaks inimest. Ruumide möbleerimist kavandatakse hoolikalt; nii on ettenähtud,korvpalli-mängijaile ja rasküstõstjaile erilised mööbliesemed." Kõigisse ruumidesse on aga ettenähtud telefonid, klubiruumid ja igal korrusel on televüsorid. Otse eluruumide vööndi kõrvale paigutatakse sööklaehitus, lao-ruum, teenindushoone ja haigla. Toitudest rääkides seletati, et praegu uurivad Moskva sööklate asjatundjad osavõtvate maade rahvustoitude valmistamist, et neid toite oleks saada olümpiakülade sööklais ja iga sportlane leiaks omale sobivat. Moskva aga kavatseb pakkuda palju valikuvõimalusi vene, ükrama, kaukaasia, uzbeki ja teiste N. Liidu rahvaste rahvustoitudest. Samas ehituses on neli söögisaaü, kuhu mahub korraga 4.000 inimest, lisaks piima-baar ja kohvikud. ,,Vene tee" ja „maroozhina" on alati saadaval. Olümpiast osavõtjaid hakkavad teenima 250 parimat N. Liidu kokka. • Majutusruumide juurde aga kuuluvad veel mitmed erihooned, kuš on majutatud juhtkond, kultuurikeskus ehk \„Interklub" ja spordivõimalušed. Juhtkonna hoones asuvad ka postkontor, rahvusvaheline telegraafi-ja telefonikontor, pank, tolliteenis-tus ja baar.. Selle ehituse kõrval asetseb kultuurikeskus „Interklub", kus on 1200-kohaga kino- ja kontsertsaal, kaks 250 kohaga kino, tantsusaal, muusikakuulamise saal. '^Samuti saal, kus on võimaMk televiisoreist jälgida 20 televisiooni- või videoprogrammi, raamatukogu ja restoran. Lisaks on võimalused, usuliste talituste sooritamiseks. Olümpiaküla kavandades on arvestatud Montreali olümpia korraldamise juiures saadud kogemusi ja Kanadast saadud õpetusi. Selle-, tõttu on Moskva olümpiakülas sportlasile kolm saaU, üldsaal, mängusaal ja tennissaalid, igaüks 24x42 meetrit, kaetud ujula, jalgpalliväljak, jooksurajad, vasara-heite väljak ja vibulaskjate oma väli: ning muid vastayate spordialade treeninguks vajalikke väljakuid. Ajakirjandusele on varutud ruumid juhtkonnahoonesse, kuhu ajakirjanikud vastavate tunnistustega pääsevad. Sinna tuleb 200^kohaga pressikonverentsi ruum, kus peetakse sportlastega korraldatavad pressi vastuvõtud. Ruum on varustatud kuuekeelse tõlkesüsteemiga, helilindistajatega, televisiooniva-rustüsega jne. : Seal on ka baar ja ajakirjanikud võivad süüa kõrval asuvas In-terklubi restoranis. Kui aga olümpia on läbi, siis asustatakse see kohe Moskva inimestega. Juba praegu on kujundamisel võetud arvesse, et seal pärast olümpiamänge oleks vaja vähe ümber ehitada. Tõenäoliselt on seal väga vähe muuta, sest, juba nüüd on ehituste kompleksis ettenähtud koohd ja lasteaiad, mis uute asustajate poolt kohe täidetakse. ® Kaljo Voogre valiti. Lüübeki rahvuskoondise uueks esimeheks surma läbi lahkunud BHi Qitma asemele. Teisteks jühatusiiifcme-teks valiti Herto9irt .Valdur Kikas. 7 9 LEWISTON — Farmerite kalender näeb ette 1977/78 aastaks teist külma talvet peagu samasuguse pakasega ja lumega nagu eelmisel aastal. Kalender sai kuulsaiks möödunud aastal selle», ga, et ta kuulutas ette just sellist ilmastiifeku nagu see tuli. Kalend-ünetlema, et mis sellest lõpuks toimetaja on ,67-aa&taine pen-välja tuleb, aga aegamööda mär- sioneeritud astronoom JElay Gei- Jcab vaatleja, et: selles seotakse värvikat liÜekimpu, mis oma sä-ger. Tal on oma salajane vormel ilmade ennustamiseks, mis basee^ ras võidavad Meeri Säre tehtud ! ruta •päikesepiekkidele, ^planeetide, lavapildil olevad sirelipuhmad,: • seisule ja kuu mõonategevusele.: $16.. $32.. $lt.. I I R I P O S T I . G A $27.50 ¥efer®iiidciCistes $13.50 • LENNUPOSTIGA ialemere-maa(äes.se: ;: Aastas $62.—, poolaastas $3i.50, veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 centi. Eassada aadressidele palume märkida ,JPOSTÄL CODE" ja : USA aadressidele ,,ZIP CODE" ; : Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Free Estonian Psiblishers aimele. Sl Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 veerandaastaks — tavalise / ,kh*ipostiga alates „ . - . . . . L . . . - 1 9 7 - T e l l u n i s e katteks lisan $ - . sün.wureB rahas. / tshekiga / rahakaardiga. (Raha. saata. akoItlläMklrjäs). • N i m i •
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 27, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-09-27 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770927 |
Description
Title | 1977-09-27-03 |
OCR text | Nr. 11 Nr.. 71 : VABA EESTLANE telsi^eval, 27. sept9ml>«^ - Tuesday, Septemte 27,197'? ius, kaasaarvatud iii, toimuvad mii-t'i uue põhiseaduse fseks ning ajalehed est, kus organi- Iksikisikud avalda-liat rahuldust uuele mis peab maa jvase paradiisi, liidusõnade kõrvale ka mõni tagasl- ). mis taotleb põhi- Jgate täienduste telliseid ettepanekuid Ja Vasaras" (Nr. ; 1977), milles vaja juunikommunist l i . avaldab kiitmist vargselt ]'iõhiseaduse arutle- ^äklda ka mõninga' 3bleemidest ja alko- |ega liialdamisest, mdl põhjendab ka |ut ning tema kirju-kurvalt esile molude elu varjukiiljed. irandi, et uues põhi- Jvaimsete, väärtuste |a kriipsutatudj kuid ib juba aastaid tel-torn, unustusse on Margareeta, korra- Jina hoovid ja kangi- |jad. Sellega seoses I arvates väga oluline le heakorraprpbieem fühtuse ja sündsuse avalikes kohtades. Kriie avalikes paigus meie vanalinnas ja rallinnas) kõige vas-jiat roojasust", kir-. faarandi ja soovitab" -•Inõu teksti täienda-mis kohustavad täi- Ija muid vastavaid or-. p a tunduvalt tõsiselt) tagamisse avaükes alkoholi probleemist, [larandi, et alkoholi liialdatakse sellise! 'na arvates nagu nä-ih va tervist, uimas-lueravust. A. Vaarandi l'-'ku, et põhiseaduses hike tervise kaitse '1 ette näha ka alko-lise piiramine. Anton Vaarandi ei •ndeJe probleemidele [uunikommunistina ai-iöariiki likvideerida Ja istisse sisse tuua. Ava-iide roojastamine on \rud vene „kõrge kui-lg samuti on alkoholi ja liialdamine üks nõu-lese suuremaid, privi-kommunistlik kord f'giti selle eest, et yiin fstele alati ja kõikjal ja käehaarde kaugu-fne- Saksamaa valitsus pdlemisi abitult vasak-iiToristide mõrvasid ja laktsioone pealt vaatab, pmate abinõude tarvilisel sattuda välismaail- (Järg. lk. 3) VALVEARST ^NÄDALALÕPUL 1. Ja 2. okt. on valvearstiks dr. Kasari, tel. 532-9863. % Bocholti eesti rahvuskoondise kauaaegne esimees ja Eestlaste Kesikikomitee abiesimees Saksamaal Robert Ader, tähistas oma 50. sünnipäeva. . H. KMIK Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Süite 290 lUxõsJe, Ont. M 9 y 3Y7 Tel. 745-4622' ' JKimstnik Hilda Rätsep pühifc- 3. septembril oma 80 a. sün-nipäeva (sünd. 2. sept. 1897 Noarootsis) j a 55-ndat abielu aasta^ pä«va (12. aug.) oma naabrite, sõprade, poepde j a n^nde perede seltsis oma Long Islaivdi k c dus, Eesti Külas. Viimaser ajal on Hilda Rätsep hopunud näitustest ja maalimisest, kuici kavatseb sel alal siiski peatselt te-ge^ nist jätkata. Hilda Rätsep, neiuna Nyman, abiellus 1922. a.lRudolf Rätsepaga. Kunstilise hariduse omandas National Academy of Artis New Yorgis, Töötas 1020. aasta ,^äe-yaiehe" talituses nmg siirdus USA-sse 1924. a. New Yorgis on, ta tegev olnud Haridusseltsis kunstinäituste ^^korraldamisel, kuid on kaasa löönud ka teistel aladel. Iseseisva kunstinäituse korraldas 1936. a. Eestis. Kolmkümmend seitse aastat tagasi 1941. aasta Juulis laskid taganevad pimaarmeelased õhku Tartu ajaloolise kivisiUa, mille aset täidab tänapäevaJ vilets Ja inetii jalakäijate sillake. Sillale kinnitatud loosung viisaastaku plaani täitmisele õhutamiseks ei tee siMa kaunimaks, Vdjatcsks® projekti järgmise Kanada eestlaste „Suulise Ajaloo*- projekt on ametlikult lõpetatud Ja aruanne 1. Juuliks Kanada valitsusele (Dept. of Secretary of State) esitatud, kuš see on nüüd esitatud kujul kinnitatud. Sellega ei ole Eestti Liidul Kanadas enam mingisuguseid kohustusi valitsuse vastu. Teatavasti oli projekt kavatsetud kolmes osas, millest käesolev oli selle esimene osa, mida Kanada valitsuse poolt toetati. Praegu ei ole võimalik järgmiste osade taotlemist vÕi läbiviimist alustada, kuna senine koordinaator prof Karl Aim ei saa seda tööd endale võtta. Sopmes, Tamperes ilmuv päevaleht „Aamulehti'*,on andnud mitmel korral väga palju ruumi Tartu „Vanemiiiise" teatri külalisetenduse positiivseks vaatlemiseks. Kuna soomlaste teatripidu^ta- §el oliö küilalisteks nii eesti kui k a mgari teatrid, siis öeldakse^ et „Teatterikesä" (Teatrisuvi) nimeline pidustus i i i ka soome-iugriliie sündmus. . Seda rõhutas ka ^Vanemuise" teatri juhataja K. Ird, öeldes, et soomlaste ja eestlaste vaheline keelmüür on väga madal, kuna samal ajal mõlemate suhe ungari keelega on aga ülepääsematu. Teatri ime aga seisnevad; selles, et teater ületab piirid. . „Vanemuise" teater külastas kolmaiidat korda Tampere suvist teatripidustust. Varem on esitatud rahvajuttude lavastusi, 1974. a.. „KüJavaheIauIud". Seekordne „Ke-säyön tarina" (oli Eestis nime all „Suveöö ihnsi") oli erinev kuna selle tegevus sündis tänapäevas. Grupp _ kunstiakadeemia õpilasi saabuvad maale maalima ja sellesse tegevusse põimitakse kunagine lugu pussiga lõhutud lõõtspillist. Teatri külaskäigust võttis osa 35 näitlejat, lauljat, muusikut, teh-nilist tööjõudu Ja erialade juha- Prof. K. Aun on teinud kokkuvõtte tehtud tööst ' ja avaldab oma kaastöölistele Heli Koptile, Helge Kurmile, Erik Lügandile, Robert Kreemile, Endel Arujale, Juhan Käisele, Ermi Šoometile, Antoni Truuvertile, Tõnis Nõmmikule, Alfred Kurelenitsile, Toivo Laanemäele, Andres Jaosalule ja Väino Kaldmale tänu. Eriti suur abi projekti läbiviimisel on olnud dr. Ä. Kur-lentsist, kuid projekti käiku laskmisel ja valitsuse toetuse saamisel on abiks olnud kadu- ., Eudvlaan Olvet j a Ed. Riisiia.; Kuigi ametlikUilt on projetet lõpetatud, oli osa kavatsetud intervjuusid j a helilindistamisi veel aruande esitamise ajal lõpetamata, mõned veel praeguseni. Sellepärast'paneb prof. K. Aun kõigile südamele, et need lubadused võimalikult kohe täidetakse. Kuna projekt on majanduslikuilt lõpetatud, siis ei ole võimajlik enam selle ulatuses ikülutusi teha, väJ-iaarvatud heUlintide andmine. Frof. K Äuniitleb, ^ . k u i . l e i dub mõtteid j a algatusi projekti jätkamiseks, nägu see esialgul oli kavatsetud, siis on need teretulnud ja tuleks saata Eesti Uit Kanadas juhatusele. Kuid ta lisab sellele, et igaüks peaks ka omal algatusel, nn palju kui võimalik, selliseid ajaloolise väärtusega materjale koguma ja salvestama. .9 f (Algus lk. 2) rnas inimõiguste allasurujate Ja üusiiatside nimekuja, siis on valitsus oma tulevaste poliitiliste suundade kindlaks määramiseks hakanud pinda sondeerima, kuidas teistes lääneriikidesj sakslastele ja Lääne-Sabsamaäle praegu vaadatakse... • . \ Laäne-Saksamaa valitsus kavatseb vastavate institutsioonide kaudu korraldada Ühendriikides, Inglismaal,. Prantsusmaal, Itaalias, Rooteis, Taaiüs, Hollandis ja Kreekas rhigküsimiise, mis nendes riikides sakslastest ja pärastsõjaaegsest Saksamaast üldiselt arvatakse ja kuidas seal sakslasi hinnatakse. Sellise ringküsimuse korraldamine on seda pakilisem, et inglise ajalehe „DaUy MuTorM" ankeedi põhjal vihkavad paljud inglased, eriti noorem generatsioon sak&lasi; See on tingitud peamiselt sellest, et teatud mõjuvõimsad ringkonnad hoiavad pidevalt vastavate filmidega, artiklitega, koomiksitega ja teiste vahenditega tule pidevalt saksa vihkamisie katla ail Nü mainib saksa juhtiv poliitiline ajakiri „Der Spiegel" põhjendatult, et USA, 1 Prantsusmaa ja Inglismaa peaksid lõpetama filmides oma NATO partneri mustamise. Sakslast kujutatakse tavaliselt monoklis ja moonutatud näoga, kes ülbe grimassiga sooritab mõrvasid ja teisi kuritegusid. Tundub, et Lääne-Saksamaa ei ole võimeline oma sisepoliitilisi probleeme korraldama ning kommuniste ja terroriste vaos hoidma kui ta laseb end mõjutada teistes riikides valitsevatest arvamistest ja hinnangutest, mis on suunatud saksavastasest propagandast. Bonni valitsus ei ole võimeline praegu võimutsevaid kommunistide poolt organiseeritud terroriste välja roo- Idma J2 oma kodanikele julgeolekut garanteerima kui ta ei käitu rangelt terroristidega ning ei rakenda nende likvideerimiseks hästiorganiseeritud ja vastava väljaõppe saanud politseijõude. Lülii-dalt — Bonnil tuleks talitada iseseisvalt ja omal käel ning unustada oma sisepoliitilise elu organiseerimisel ja terroristide vastu võitlemisel need propagandaaktsioonid, mis on suunatud teatud ringkondadest Saksamaa Ja sakslaste vastu. Kuigi Moskvas nagu onial ajal Montrealis on juba alanud mured olümpia ettevalmistuste õigeagse lõpetamisega, on kavad süski valmis ja neii tutvustatakse maaümale. Neist selgub ka olümpiaküla kujundus. Ehitustööd on äianud 110 hektari suurusel maaalal, mis kuulub Moskva metsa- j a puiestike vööndisse. Külast on head lüklusühendused tähtsamaissfe voistluskeskusisse. Olümpiakülla majutatäk-se 14.000 inimest. Öeldakse, et kõigi ehituste ideaaliks on küialistele pakutav hubane, kodune tunne ja otstarbekus. , „Lavastus oli veetlev romantiline segu kõigest võimalikust meele tulnust, mis on kogutud Teatripi-dustuse,, Vanemuise" teatri küla^ muusikalisse„Kesäyön tarina"", kirjutab teatrikriitik Harry Suhd-qvist neljaveerulises artiklis mida täiendab foto lavastusest. Ta jätkab: VjSee on tuivili noorte hõõguvat armastust, isegi vanemaealised jooksevad armuvalus ringid aga selles on ka vananevat sügavat tunnetust. Selles on kirge ja paatost nägu parimas nädalalõpu romansis täis nooruse armastusel meenutusi ja tänase päeva pidustusi rohkeis mõõtmeis." ' Lavatükki kirjeldades ta ütleb,, et Valter Ojakääru loodud muusika on sugulane tuntud oopereile ja operettidele, Laurel ja Hardy filmimuusikale, rahvamuusikale, aga selles ori siiski;päris uusi sinisü-malisi laule, kaiku vaid ja kirkaid helisid. Alul paneb liaidendi. käik ' . Vaadeldes pikalt -lavastfis^ sisulist, külge imetleb ta, et selles ei leidu jälgi sotsialistlikust rea- •lismisi Soomlastele oli äga suureks üllatu-; seks, et osa näidendist esitati soomekeelsena, õpitud iust selle külaskäigu jaoks ja neist kohtadest, mis muidu jäänuks vaatajaüe ebaselgeks; Seö andis veelgi isüüre-maid võimalusi kaasaelamiseks, mida arvukas publik tegi nagunii naerusui. . ,,Vanemuise" teatri südamiikult vallatu etendus oli lavastatud öS: kuslikult nii rahva- ja lästeomasel joonel, et enam hellemaks seda ei võidudki teha. Sellesse oli kogutud kõikide varajasemate laulunäiden-dite maastilc metsa peidus oleva majakesega ja aiaäärse rõduga. Seda lavapilti on seotud 30-ndate aastate teatrimaaümaga 'kuid moodsal ajal on seda mõneti ironiseeritud. Kõigest ülepakkumisest hoolimata püsis etendus imestatavalt hästi oma piirides: Kõigi magususe ' vastukaaluks oli seal annus õelaid nägusid ja toitlust soola. Kogu tõlgitsus lähtus sellest, et sün nüiid tehakse muusika- ja rahvanäidend kõikide vanade kogemuste järgi. Ja kui nii juba itoimus, siis tehakse seda ka nii hästi kõikide vanaks kulunud piltide najall, aga meisse takerdumata, lõpetalp kriitiK oma piika analüüsi. \ ühes antud intervjuus selgub lä-^ hemalt majutusala kujundus. Kui ajakirjanik mainis, et olümpiaküla on nagu mängude nimekaart, sus Moskvas ei olevat midagi seUist kavandamisel, mis paneks olümpiamängudest osavõtjad hämmastama arhitektuurilise erakordsuse Arhitektuurilt, kujunduselt Ja otstarbekuselt on olümpiaküla väike tänapäevane linn, kus on rakendatud moodsat elustiili. Olümpiakülast; aga tuleb ka N. L i i du pealinna uus linnaosa, mis teistest oma hubasuselt, kultuuri- ja muude teenistustega on mitmekülgsem. Kui Montreali olümpiamängudele tuli oodatud 9.000 sportlase asemel kohale ^ 11.000 võistlejat ja muud tegelast, mis tekitas majutamises segadust, sus Moskvasse arvatakse tulevat 12.000 osavõtjat. Võimatu aga polevat seegi, et osavõtjate arv veelgi suurenevat. Selleks ettenägemata juurdekasvuks olevat loomisel majutusalad 2500 inimesele. Olümpiaküla väljanägemise kõrgöbjektid on 18 kuueteistkorruselist kolmeosalist ehitust,^ mis asetsevad kolmes sümmeetrilises grupis. Iga ehitusgrupi keskel on 600 ruutmeetri suurune siseõu, kuhu istutatakse puud ja. asetatakse pingid. Sinna istutatakse kuuski, mändi, kaski, toomingaid ja sireleid. JAAN ÄLMER Teeme uusi ja parandame vanu nii linnas kui ka suvilates Puiestikust tulevat vugutav puhkepaik sportlasile. Informatsiooniks mainitakse, et esimene korrus pole elamiseks. Seal on suur eesruum, arstlike ja julgeolekupersonaü ruumid ja spordivahendid. Neis ehitustes aga kuhu majutatakse naisspprtlased, on lisaks veel ruumid juuksureile ning pesemise ja triikimisruumid. Need on lisaks üldiseile pesU- ja puhas tusasutusile. Kaks kiiret lifti vüvad sportlasi ülemistele korrustele, kus on elu-ja puhkeruumid. Igasse ruumi on ettenähtud kaks inimest. Ruumide möbleerimist kavandatakse hoolikalt; nii on ettenähtud,korvpalli-mängijaile ja rasküstõstjaile erilised mööbliesemed." Kõigisse ruumidesse on aga ettenähtud telefonid, klubiruumid ja igal korrusel on televüsorid. Otse eluruumide vööndi kõrvale paigutatakse sööklaehitus, lao-ruum, teenindushoone ja haigla. Toitudest rääkides seletati, et praegu uurivad Moskva sööklate asjatundjad osavõtvate maade rahvustoitude valmistamist, et neid toite oleks saada olümpiakülade sööklais ja iga sportlane leiaks omale sobivat. Moskva aga kavatseb pakkuda palju valikuvõimalusi vene, ükrama, kaukaasia, uzbeki ja teiste N. Liidu rahvaste rahvustoitudest. Samas ehituses on neli söögisaaü, kuhu mahub korraga 4.000 inimest, lisaks piima-baar ja kohvikud. ,,Vene tee" ja „maroozhina" on alati saadaval. Olümpiast osavõtjaid hakkavad teenima 250 parimat N. Liidu kokka. • Majutusruumide juurde aga kuuluvad veel mitmed erihooned, kuš on majutatud juhtkond, kultuurikeskus ehk \„Interklub" ja spordivõimalušed. Juhtkonna hoones asuvad ka postkontor, rahvusvaheline telegraafi-ja telefonikontor, pank, tolliteenis-tus ja baar.. Selle ehituse kõrval asetseb kultuurikeskus „Interklub", kus on 1200-kohaga kino- ja kontsertsaal, kaks 250 kohaga kino, tantsusaal, muusikakuulamise saal. '^Samuti saal, kus on võimaMk televiisoreist jälgida 20 televisiooni- või videoprogrammi, raamatukogu ja restoran. Lisaks on võimalused, usuliste talituste sooritamiseks. Olümpiaküla kavandades on arvestatud Montreali olümpia korraldamise juiures saadud kogemusi ja Kanadast saadud õpetusi. Selle-, tõttu on Moskva olümpiakülas sportlasile kolm saaU, üldsaal, mängusaal ja tennissaalid, igaüks 24x42 meetrit, kaetud ujula, jalgpalliväljak, jooksurajad, vasara-heite väljak ja vibulaskjate oma väli: ning muid vastayate spordialade treeninguks vajalikke väljakuid. Ajakirjandusele on varutud ruumid juhtkonnahoonesse, kuhu ajakirjanikud vastavate tunnistustega pääsevad. Sinna tuleb 200^kohaga pressikonverentsi ruum, kus peetakse sportlastega korraldatavad pressi vastuvõtud. Ruum on varustatud kuuekeelse tõlkesüsteemiga, helilindistajatega, televisiooniva-rustüsega jne. : Seal on ka baar ja ajakirjanikud võivad süüa kõrval asuvas In-terklubi restoranis. Kui aga olümpia on läbi, siis asustatakse see kohe Moskva inimestega. Juba praegu on kujundamisel võetud arvesse, et seal pärast olümpiamänge oleks vaja vähe ümber ehitada. Tõenäoliselt on seal väga vähe muuta, sest, juba nüüd on ehituste kompleksis ettenähtud koohd ja lasteaiad, mis uute asustajate poolt kohe täidetakse. ® Kaljo Voogre valiti. Lüübeki rahvuskoondise uueks esimeheks surma läbi lahkunud BHi Qitma asemele. Teisteks jühatusiiifcme-teks valiti Herto9irt .Valdur Kikas. 7 9 LEWISTON — Farmerite kalender näeb ette 1977/78 aastaks teist külma talvet peagu samasuguse pakasega ja lumega nagu eelmisel aastal. Kalender sai kuulsaiks möödunud aastal selle», ga, et ta kuulutas ette just sellist ilmastiifeku nagu see tuli. Kalend-ünetlema, et mis sellest lõpuks toimetaja on ,67-aa&taine pen-välja tuleb, aga aegamööda mär- sioneeritud astronoom JElay Gei- Jcab vaatleja, et: selles seotakse värvikat liÜekimpu, mis oma sä-ger. Tal on oma salajane vormel ilmade ennustamiseks, mis basee^ ras võidavad Meeri Säre tehtud ! ruta •päikesepiekkidele, ^planeetide, lavapildil olevad sirelipuhmad,: • seisule ja kuu mõonategevusele.: $16.. $32.. $lt.. I I R I P O S T I . G A $27.50 ¥efer®iiidciCistes $13.50 • LENNUPOSTIGA ialemere-maa(äes.se: ;: Aastas $62.—, poolaastas $3i.50, veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 centi. Eassada aadressidele palume märkida ,JPOSTÄL CODE" ja : USA aadressidele ,,ZIP CODE" ; : Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Free Estonian Psiblishers aimele. Sl Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 veerandaastaks — tavalise / ,kh*ipostiga alates „ . - . . . . L . . . - 1 9 7 - T e l l u n i s e katteks lisan $ - . sün.wureB rahas. / tshekiga / rahakaardiga. (Raha. saata. akoItlläMklrjäs). • N i m i • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-27-03