Vaba eestlane , November 17, 1987

              J .
Lk.
^/i^BA-EESTLÄNEteisipäeyal,: 1^^^ 17, 1987 Nr. 85
majanõuslikke pöeva probleeme
Oktoobrikuu
juhtus ja mis võib edasi
•
. Aktsiaturgude kiire langEBS, mis aset leidis ülemaailmses
ulatuses 19. oktoobril 1987 on peegeldunud ja suurendatud
ajalehtede rasvastes pealkirjades ja on süstinud hulga
pessimismi inimestesse majandusliku tuleviku suhtes. Seda,
mis juhtus ja miks see juhtus, analüüsitakse pikalt ja põh­jalikult
ja sellest kirjutatakse kindlasti meetrite viisi
raamatuid ja artikleid väga kompetentsete isikute poolt.
Lihtsustatult ja väga laias duma. Pärast 1929 aasta börsi
laastus võib öelda; et on tegemist langust hakkasid riigid kauban-põhilise
majandusliku tsükliga, dust takistama tollide tõstmisega,
mjs vabamajandustes esineb ja keskpangad vähendasid likviid-mis
käesoleval juhul oli suuren- sust ja tõstsid intresse. Kõik need
datud arvutite lülitamisega tegurid süvendasid ja pikendasid
akitsiate ostu-müügi protsessi. 1930-date aastate majanduskriisi.
Kuna arvutid reageerivad palju Tol ajal puudus sotsiaalhoolekan-kiiremini
kui inimesed, siis lipsas ne, pensionid, töötaoleku kindlus-see
Frankensteini monstrum tused ja muud programmid, mis
mitmel puhul inimese ratsionaalse nüüd tagavad teatud määral ostu-kontrolli
alt välja. Tänu jõu säilumist majanduse langus-tehn^
loogia arengule on meie perioodidel ^
maakera muutunud glõbaalseks^^^^^^^^^^P^^
Mlaks, nii et see mis Juhtub Ne^^
Yorgis pn peaaegu silmäpilksell
teada Tokios, Londonis ja
i veidi raputa-hii
väga enam
valniis ei ole kaubandust
takistama. Keskpangad on reagee-
Unibkaudselt on keskiniselt iga rinud sellega ^ et nad intresse on
kümne aasta Icohta olnud alandanud ja likviidsust majäh-
EKN'u peakoosolekult Toronto
vasakult: Maiki Andre-Lupp,
Raudsepp, aupeakonsul Dmar
vasakult: lein Andre jun., Ülo
iess, Kay u Jõgi, Ruho
lücko'-/-.
EestiMajas (vaata artikkel^W numbris). Istuvad,
Endel Undaja, Laas Leivat, Udo Petersoo, püskop Karl
Heinsoo, Hans Lupp, Katrin Kopvillem-Heyduck. Seisavad,
, Priit Aru vald, August Jurs, Peter Altosaar, Valter Pent,
a, Nikolai Yalge, Johannes PahapsM, Avo lUttask, Raimo
Isiaturgudel kaks dustes suurendanud. Need on koik
tõusuperioDdi ja kaks; lühemat sammud, mis viitavad sellele, et
langušeperioodi. 19. oktoobril mineviku vigadest on õpi^^
1987 langes Dow JonesM indeks tehakse kõik selleks^ et neid mitte
508 püiürti ja unibes 650 miljo^^^^^^^ korrata.
aktsiat vahetas omanikke. Selleks^ Pessimistide - suyriifeaks; :mure-;
et ostu-müügi tehing saaks aset lapseks on riikide üMiseit suur
leida, on vaja kahte isikut üks võlakoormus. Kartus oti/ et kui
kes müüb ja teine kes ostab- mõni s^^^ võlgades maa
Järelikult igale paanikas müüdud keeldub oma võlgu tasumast,
aktsiale leidus õnnelik ja õhinas tekib pangaduskriis, mis ahd-ostja.
Hetkel, mil Dow JonesMin- reaktsioonina majanduses suurt
tleks oli jõudnud juba langeda ule segad
400 punkti, tähendas ühe pikaaja- teM^^
liselt väga eduka inyesteerimisflr- puu
mä tippmehi, et talle on täieffi^
afusaamata kuidas inime^^
vad nii ^väärtuslikke aktsiaid^^^^^^^
hoolimatult tuulde loopida. lähedal töötab.
JCuioletam
siis olid müüjate poolel dud sektorites saavutatud. Süür-föenäolikult
suurelt osalt üksikin- pangad, kes ala- või vähemarene-vesteerijad,
kelle enamikul puu^ nüd maadele suuri summasid la^^
4ub täpne anisaamine aktsiaturu ^^^^^^^
ja üldise majanduse toimest, neid oma raamatutest maha kirju-
Nende otsused on rohkem riiojuta- taina, teadmises et nende tägasi-tud
ahnusest ja hirmust kui rat- saaniine on üsna küsitav. USA
sionaalsest analüüsist ning, nad ei väliskaubanduse bilansi puudu-oleniitte
pikaajalised investeeri- jääk ei öle alanenud nii kiiresti kui
jad. Ostjate poolel olid tõenäo- oodatud, kuid ta ikkagi alaneb ja
likült enaniikus eltikütselised, äsjase suure börsilanguse tagajär-seile
ala eriteadlased, kes toimeta­vad
aktsiate ostu ja müüki rangete
dupüha/ja^aniõhtu tähistamiiie
Eesti Majas lõppes majandusliku
ülejäägiga. Esinejate loobumine
honoraridest (nende hulgas „Es-tonia**
orkester j a Toronto Eesti
Meeskoor) ning rahvarohkus või­maldas
maakondadel kirjutada
Toronto Eesti Majale 2500 dolk
riiise tsheki. Selle andis üle
Maäkond 1 i k u Esindüskogu
esimees Johannes ¥ihma,inärki-des
ühtlasi, et viimaseil aastail on
maakonnad toetanud Eesti Maja
14.000 dollariga. Eesti Maja esi­mees
Osvald Piii avaldas toetuse
eest suurimat tänu.
Koosviibimisel oli kaasmaalasi
igast vanuseklassist — eakaid,
liõori ja päris noori. Ka neid, kel­ledele
mannakreemi suhu pandi.
Täielik läbilõige meiie elust
pulbitsevast Toronto eesti ühis­konnast;
E.
Eesti Aiandüskhibi sügisene l^evus algas
Eesti Majas oktoobri viimasel neUapäevsü.Õh^ avas
esimees M.I^pikvtih^ ajakohaseid
siigisesteks MatöSdeks
libliklill (Schischanthus - Poor
Man's Orchid), harilik püvilil/
(Fritillaria), sügislUl (Golchicum)
j ä paljud teised.
Järgmine klubi loenguõhtu on
26. novembril Toronto Eesti Ma­jas,
kuš esinevad Barries asuva
aiandüsäri Timberline Nurseries
and Landscaping omanikud Erik
ja Lia Hess huV|itaval ja ajakoha­sel
aianduslikul teemal.
on USA riigiji
hakanud oma riigieelarve puudu-limõtete
ja seaduste alusel, jääki tõsiselt võtma;
'millega määmtäkse^k üle-äktsiate
väärtus. Kui aktsia hind^^^^ ^^^^^
langeb tasemele^ kus ülesseatud Mida ütlevad siis o
väärtustamisnormid lubavad osta, kellede hulka enamik pikaajaliselt
siis ostetakse. Samad reeglid edukate inves^eerimisfirrnade
kehtivad müügi kohta. Teatud juhtidest kuulub?
määral on ka siin i
tegemist ja see
test.
Mis juhtub edasi? Ennustuste^^^^^^m^^
spektrum ulatub kõige pessiinist-toenäoüku lühendas.
Meil on tegemist põhihse ma­jandusliku
tsükliga, mille
langusperioodi börsi ennenage-s
likumatest
kumateni, nii et
, maitse
Ameerika majandus on
oma poliitikamehed on asunud
ennustuse mainitud kriiÜliste majan-valida.
Viimaste nädalate s^^
Vabäkäubanudslepingu sõlmimi­ne
Kanada ja USA vahel on
saniuti väga positiivne tegur.
Palju on tehtud võrdlüsipraegu-^^^^^^ ^^^^M
ankade
mused on mui
ajakirjanduse lahke
•tõstnud. ^c;/:
se olukorra ja 1929. aasta
Ellioti laine teooria väidab, et likviidsus
žyälooliselt^^^c^
sündmused koi-dunud; mille ahišel
peaks. 1930-date aastate kriis kor-positiivse
mõ-
Peale selle on aktsiate arv
ühinemise läbi, mida uued firmad
pole jõudnud asendada. Aktsiate
arvu vähenemine mõjub positiiv­selt,
sest asjuv mida on v^e, hin­natakse
kõrgemalt.
Tõenäolikult on meil tegemist
ajutise tagasilöögiga j a need iri-vesteerijad,
kes seda teevad
pikaajaliselt ja kes ise on asjatund­jad
või kel on need abiks, peaks
saavutama häid tagajärgi. Pika­ajaliselt
on hästi valitud aktsiad
ületanud enamiku teisi in­vesteerimisvõimalusi.
Päeval
pärast 19. oktoobrit, 1987 ütles
edukas pika-ajaline investeerija
John Templeton rnuühulgas järg­mist:
,, Nende 47 aasta vältel, mil
ma olen tegelenud investeerimise­ga,
olen õppinud igasugustest pro­bleemidest,
paljudest börsilan­gustest
ja tõusudest, sõdadest, in­flatsioonist,
depressioonist ja paa­nikatest,
jne., aga kui me vaatame
seda graafikut, mis kirjeldab
Templeton Cjix)>Ä^h fondi tagajärgi
33 aasta vältel, siis näeme kui
väikesed ja lühikesed olid
paanikad ja kui suur oli tasu selle
eest, et kannatlikult omasime
odavalt ostetud väärtuslikke
Järgnes M. Lepiku ettekanne
arvukate valguspiltide saatel tee­mal
„VÄHEMTUNTUD PUID,
PÕÕSAID JA L I L L F ' . Alljärg­nevas
olgu märgitud mõned esita­tud
taimedest. Kauni kujuga tu­meroheliste
lehtedega sammas
norra vaher {Columnar Norway
Maple), näärmeline jumalapuu
(fhree of Heaven), mis võib
kasvada kuni lO^ne meetri kõrgu­seks,
roheliskoUakate õitega
harilik tulbipuu (TulipTree)^^^
äädikapuu (Fragrant Sumae),
põõsas maran (Potentilla) esineb
erinevaid sorte, õitseb juunist
kuni sügiseste külmadeni kollaste
õitega, roniv hortensia (Vine
Hydrangea) kaunis valgete õitega
ronitam, nõiapähklaapuu (Witch
Hazel) õitseb sügisel oktoobris
kollaste riarmašõitega, võhumõõ­gad
irised (Iris), vilus õitsevad
hostad (Plantain Lily) ja tulikad
(Creeping^ Buttercup)- Puudele,
põõsastele, ronitaimedele ja püsi-lilledele
järgnesid suvelilled ja
sibullilled riitsinus (Castor Oil
Plant), lenimalts(PatienGe Plant),
SDODeflDBioiiiiiiiiiniiiiiiiiiignoigoiBiiBiBQaoeoiiiiiiiieii
seinast-seina, Jahtiseid
idartiaiseid vaipu, mööblit o
auto sisemust ©kahjustusi
uleujütamiste puhul, seinu Ja
põrandaid.
® SGotchgard ©
kodudes • kontorites
lllUIIIIIIIIHIHIIHIHUUIHlltlllHIIIllirHIHüllHISSI&i
ii
TÄRVO TOOMES
soodsa hihiiaga
756-4654
Tartu Ülikooli aastapäeva ja
sellest välja arenenud Alma
Mat^ri päeva aktusiön Montrealis
peetud pidevalt alates a. 1955.
Seega paguluses kaugelt rohkem,
kui nende prototüübile Tartu Üli­kooli
juures eluõigust^osaks sai.
Aktuste korraldajaiks ön eesti
akadeemilised organisatsioonid
rotatsiooni korras.
Tänavune Alma Materi päeva
aktus, mille korraldajaks on Eesti
Korporatsioonide Liit, leiab aset
pühapäeval, 6. detsembril kell
16.00 Jaani kiriku seltskondlikes
ruumes.
Aktuse peakõnelejak$ on pro­fessor
dr. Enn Raudsepp Concor­dia
Ülikoolist. Nagu alati, on
aktuse eeskavas ka auhinnatööde
hindamine komisjoni aruanne,
milföst peab selguma noorte eesti
teadusejüngrite rpageenng komis­joni
üleskutsele kiritööde Võistlu­sest
osa võtta. Esimese auhinna
vääriliseks mnnüstatava töö autori
tasu on $500.00, küna teiseks
auhmnaks on $250,00. Aktusel
kuulutatakse välja to^j^^
aasta võistluse tingimused ja
tööde teemad.
Pärast aktust on kohvilaud kae-
•
Nr. 85
pwi.. mm .
Külastajad eesti stendiga
Referaat K<
23. oktoobril toimus
Kultuuri Ühing Kanadasj
Ligi sajapealine kuulajasi
^^Tänäpäeva
Referent viibis selle aasta j \
2 nädalat Eestis peale 43.-aä
eemalolekut. 15-aastase noc
mälestused Eesti Vabariigi?
üsna erinevad sellest, mi(
nüüd ees leiab. Valmar Ta|
kõikenägevad silmad ja kui
kõrvad hea analüüsivõime U
annayad meile tõhusa üle|
i ^tänapäeva' Eestist. Kirjeldi
sisutihe ja iga lause informatl
nirikas, nii et ei ole võimalikj
vaid paari sõnaga kirja pannj
Eesti rahvas seisab prae^
rahvusliku ärkamise lä
Juhtlauseks on: „Kas praegj
mitte kunagi!'' Poliitilised
ratsioonid ei ole välja kuj urn
küll aga sotsiaal-majandüs
probleemid on ühendanud rj
näit. fosforiidi kaevandamil
,,inimrämpsu" (illegaj
Eestisse kolinud venell
juurdevool. Soovitakse satej
taolist autonoomiat nagu
Mongoolia, kus rõhk oleks
huvidele suunatud. Suuri
rahvast on aga resigneei
eriti peale Ungari, Tshel
Poola sündmusi. Nii leitakj
,,võimatute unistuste peale
praegu aega raisata".
Eesti rahvastik on kirju: e(
ed. Venemaa eesti
v^nestunud eestlased, eestii
venelased, venelased,
rahvad (ukrainlased, juudid]
Venestunud eestlased on
suuremad rahva-vaenlased.
Referent jagab elanikko|
vanusegrupp!: alla 25 a., 2',
ja üle 60 a. Esimene pn noj
kult uljas ja kartmatu;
kultuur, kriitilised videolii
. ,,punkerid" on endastmõlstj
väljendusvahendid S(
rahyaosale.
Üle 60 a. näitavad iu\
pessimismi ja olukorraga
pirnist. Vähenenud oni
üksteise peale kaebamin(
eriti- Stalini ajal lokkas j |
siiski meie rahvale häbiks.
Kõige agressiivsem oj
25-60 a. vaheline grupp. Il
poliitilist ajakirja, millest]
pulss" kompartei suuvoodi
kõige konservatiivsem. Lij
semad seevastu võitlevad
guste tähe alla ka eesti rah^
Vana harjumuse kohasel