Vaba eestlane , April 24, 1984

              ••IL. 2
Vaba Eestiane, 1955 L ^ e St. Don
O n t M 3 B 2 M 3
- v ; : . . Hännfis Oja;
TOIMBTOSE;K^^ Jõ6, Olev T
TELEFONID: t o i ^ ^ talitus (tellimised,
licon) 444-4832
lELUMISmNNAD Kanad^: aast^ $51.—,
}a veerandaastas $ 1 5 .^
T E L U M I S f f l N N A D väljaspool Kanadat; aastas $65.—, JMJOI-aastas
$35.—Ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 7 0 c. — tJksilmumbriMn^
K U U L U T U S T E mNNAB üks toU v e^
küuMiiste küljel $4.75, t ^ t i s $5.—, esifcliljel $5
J W i s h e d by Free Estö^
1955 L e ^ S t ^ D o i i Mills, O n t M 3 B 2M3
Nr. 31
Kommer^aarid
Sori-id^s Sportides
ml kommunismimäad
; jäänlastest kaugel ees. Võistluste
tagajäiiljed kinnitavad sedsu Ikka on
venelane kodige esimene, ida-saks*
lane teine, või viitse versa.
Põhjala Tütarde 35. aastapäeval kogunesid noored pärast jumalateenistust kiriku saali^ kus süüdati kolm pronksist,
küünalt Ja gaidipere laulis gaiöide hümni. Pildil gaidid tervitusseisakus. ,Foto: Ilme Lillevars
E r i t i naised. Nõukogude üheõi-guslus
on andnud naistele paremad
käe- ja sääremusklid ja palju me­hisema
meele. Kadedad arvavad,
et võib-olla nõod naised polegi pä­ris
täitsa naised. Seesugune üietu
mõte pole küll midagi väärt, võib­olla
vastust leida apteegiriiulUt on
õigem.
Olümpiamängudel ja muudel suu­rematel
võistlustel on kasutamisele
võetud häbistav mood: — kontroUi-takse
võitjaid, et kas nad ei võlg-ne
midagi droogidele . . . J a nii on
mõned staarid kaotanud oma me­dali
— kullakarvase, hõbedase või
ist pensiomea!
iiiendriikide president Reagani
kõvakäeline poliitika Kesk-Ainee-
FBkas on viimaste nädalate keištel
saanud eriti terava |a hukkamõist­va
kriitika osalisel»;. Reagani ja
tema administratsiooni atäkeeiija-tekis
ei ole mitte ainult raudeesrii-detagused
kõrgemad funktsionää-d
d ja konmiunisttiku partei vallu-ttamispoliitika
õigustamiseks iraken-datud
kommentaatorid, vaid ka
pal|ud läänemaailma poliitikud ja
yälispolütilised eksperdid. J a arvus­tajate
tagatipus sammuvad eriti
vapralt ja pika Isammu^ paljud
Ühendriikide Kongressi liikmed ja
välispolütiiiste küsimuste analüüsi­jad,
kes ei piirdu enam diplomaat­l
i ku ja õiglase kriitikaga vaid va­lavad
oma viha ja kibeduse Rea­gani
peale välja võrdlemisi ründa-
.vas vormis.,
- tJhendriikide libera^eile- pdlii-
Uikuile, M e tuumik asub demo-kraatlUm
partei ridades, ön - juba
pikema aja kestel Qlnud vaštukar^
va Washingtoni range poliitika
Kesk-Ameerikas, mis taotleb kom-mmiismi
kürele levikule püri ette
Idanemist sensitiivses pürkonnäs.
ühendriikide suur majanduslik ja
sõjaline abi Salvadori valitsülsele
punaste insnrgentide vast© võitle-misel,
kiimnetesse miljonitesse iila-toyad
toetussummad Nüraraagua
parempoolsetele jõududele, kes üri­tavad
sealse maiteistiikn valitsuse
kukutamist |ä ameerika sÕjaväeükr
süste koondamine Nikaraagua naa­berriiki
Hondurasle oh ärritanud
pidevalt Ühendriikide vasakule
kalduvaid pc»liitikuid^ kes ei oskai
Õieti hinnata katkuna levivat köm-
Munistlikku hädaohtu.
praegu
naistele mässulistele voolava abi pi-diirdamme
ja kommunistliku maa­ilmarevolutsiooni
takistamine ning
ta teab senistest kogemustest, et
seUe abi takistamist ei saa ta teha
läbirääkunist^a ega kokkulepetega
vaid ainult fõuga. Ja arvestades
vafetaše-TÕttieid ja trikke, mis: ku­nagi
ei austa rahvusvahelisi kokku­leppeid
ei saa ka ameeriklased mõ­ningatel
Juhtudel kinni pidada kõi­gist
ettenähtud normidest ja eoskh*"
jadest: Sellist poliitikat võib ju
muidugi kritiseerida ja sele üm­ber
suuri sõnu teha — kuid mis
on alternatiiv? AltematiivlEös on
jälle ühe riigi libisemine M o s ^a
meelevalla ja kontrolli alla ning
pniiane laviin on taas ühe sammu
võrra Ühendriikide pihidele lähe-
Venelased seesugust solvamist ei
kannata. Nad on võtnud vastutuse
täielikult endale — nemad kontrol­livad
oma maa võistlejaid ise.
Venelane on spordi alal lihtsalt
l i n l a s e s t ees — muud midagi.
Üks Lõuna-Aafrika (LAV) tüd-ruk,
Zola Budd, on ühel ametlikul
Tartu Instituudi yümaselloenguõhtul pidas mag. Robert Kreem ettekande teemal „Plaanitsemine spordivõistlusel jooksnud 5000
eestluse vüjelemiseks". Osavõtjaid oli üle 50, nende hulgas mõned keskealised, õhtu avas dr. A. Aruja, meetrit 65 sekundit kiiremini kui
pidades lektori tutvustamist tarbetuks, kuna R. Kreemilt ilmus äsja memuaaride kogu „Vandega seotud", ükski teme naine maailmas. \
millest kõigil on võimalik lugeda selle tubli saarlase rahvuslikust kujunemisest. r Seoses selle suursündmusega
Mag. R. Kreem ütles, et igaüks de arvudega arvestamine on aga Suund peaks olema ühendamiseks. (LAV ajalehe andmeil) üks sealne
Tuleb veel arvestada, et selle
noorteiaine sees on segaabielud,
mis eemaldavad noori eesti ühis­konnast,
mistõttu tegelik protsent
011 veelgi väiksem üldarvust. K a on
toimunud ühiskondlik kihistumine
on plaanitsenud eesti organisatsioo- tuleviku plaanitsemisel oluline,
nide ja kasvõi enese elu. 1944 õli
pöördeline aasta meie rahva elus.
Suur hulk ei jäänud venelaiste
vaimse ja füüsüise hävituse alla,
vaid neil oli võimalus tulla vaba­dusse;
Kuid vabaduses olemine tä­hendab,
et peab olema tugev et , , • •, x-..
mitte massi kaduma ei läheks. Va- - hariüased, m^^jandusmehed, too-baduses
saab aga eestiane vabalt i^f' omaette_ on grupeerunud,
eesti kultuuri viljeleda, enam sama ühiskond km sna
' • '.tulies. • )
Meie ohuks on ümbrusse sulami- ; , • , [
ne, mis on immigratsioom protses- /
siks: Kohapeahie ühiskond on pa-^f«fAlbe^^^^ ja loodi
remas positsioonis mistuhlukate elujouhsed eesti keskused,
mõjutamiseks. Kohanemist mõjut?- siis nüüd on need kadunud, tege-
Olemas pn mitmed keskorganisat- sporditegelane on vestebiud l A AF
sioonid, liidud. Eesti Päevad. juhtiva isikuga. Mister Mumsooni-ga,
kes on mitme spordiühingu lü-
Meie ühiskonnas on rahva poolt ^ F F A N P I S (Federation for
otseselt iUdvalimistega vaUtud Absolutely no Poütics inSoort) abi-inimesed
nooremaid ligi toonud, pjegi^g^^Te^aig esitatud kü-kuid
organisatsioonid üldiselt ^ ^a ei registreeri Zola
koosnevad vanemaist. rekordit
„Mitmel põhjusel. Esiteks —
Lõuna-Aafrika (LAV) ei ole maa­ilma
osa; Kuidas saab sel juhul oi-yiimasel
ajal on seoses Nikaraa-guai
>sadamalinnade sissepääsude
iiiiiheerimisega tekkinud uus terav
konflikt Valge Maja ja Kongressi
vahele, kuna arvatakse, et sada-
Bffi^te mineerimisel abistab Nika-iraagua
parem^olseld, kes on i i l -
diseit tuntud „contra'te^* nimetuse
all. Ühendriikide Lum-e Keskagen-tliür
(fciA). Paljud Kong^ressi liik­med
ja a:valiku arvamuse mõjutajad
süüdistavad ÜhendriSMde predäen-ä
ja valitsust rahvusvaheliste õi­guste
rildtumises ja samasuguste
seäduseväSstaste võtete ning terro­ristlike
meetodite tarvitamises na­gu
seda teevad venelased ja nende
käsilased. Presidendi ja administ­ratsioon!
vastu suunatud sõnaivõt-tujdei^
ja kirjutistest lööb viimasel
ajal eriti iäbi väide, e t ^ ^ l ^ ^
iionikäitmnist oma n a a b r i t ^ võib
võrrelda Venemaa pläanipäraste. ja
süstemaatiliste allasuriEmlse võte­tega
oma naabrite suhtes.
Kahtlemata on nendes väldetes
teatud määrail tõtt, kui Ühendril-
Mde v^tsust süüdiistataicse mõnin­gatel
juhtude! rahvusvahelist^ Õl-gtisnonnide
rikkumises, kuid samal
ajal tuleb ka silmas pidada, et
meed süüdistused viivad asja tuu-msi
juurde ja tõlstatavad küsirause
mis mõte on iihel poolel ran­gelt
rahvusvahelistest normidest
]|3nnl pidada kui teine pool seda ei
te^ ning rahvusvaheM printsiipe
fikkodes ja neid ignoreerides pide­valt
' oma yõmmplu-e laiendab?
'Frešldent^ .ReägaMi' eesmärgiks m
Jääb mulje, et Läänes jäi
läbi suurendusklaasi kõild Ühend­riikide
samme Kesk-Ameerikas,
kuld kiputakse alati mööda libise­ma
nendest terroriištlikest võtetest,
mida kasutavad Nikaraagua toetu­sel
võitlevad Salvadori kommunis­tid,
kelle võimule pürgivad akt­sioonid
ei ole piiratud ühegi sea­dusega.
Geriljasõda Salvadori sea­dusepärase
demokraatliku valitsu­se
vastu on räpane sõda, kuis kom­munistid
ei austa mingisuguseid
reegleid; Nad purustavad, pommi­tavad,
lõhuvad sildu, jõujaamu jä
teid, kasutavad tsiyüllsikuid oma
huvides j a prganiseeriväd teerööv­lite
operatsioone. Imelik küll—-
hellest räägitakse väga vähe siin­ses
avalikkuses, kuna Nikaraagua
sadamavetesse miinide panemine
ön ajalehtede veergudel löök-
:numbrikSo'
:, Tundub kas ^hllikuEia või naiiv­sena
kui ühendriikide praegust po­liitikat
Nikaraagua suhtes võirel-dakse
Venemaa ja ta piuiriikide
vahekordadega. Nikaraagualst on
arenemas Kuuba vahendusel N.
vad isiklikud tegurid, oleme pida­nud
õppima keelt, tekivad vaJiekor-rad
töökaaslastega, mis meie vas­tu
lugupidamist tekitavad. Olulised
vusalad on likvideeritud, noored
läinud linnadesse, ega pole tea­dagi
kus nad ön.
Valimine ei tähenda enam palju.
Igal maal peaks olema tugev kesk­organisatsioon,
ka Eesti Liit Kana­das
ja Eestlaste Kesknõukogu j^;"^^^^^^^^^
peaksid liituma üheks tugevaks or-ganisatsiooniks
ühe biirboga, kuna „Kui L A V pole maailma osa, süs,
pole jõudu piUata. Kaugemas pers- miUe osa ta on? Me ei ripu ju kus-pektiivis,
kui vanad on läinud, võib kii tühjuses?"
tekMda noorte m m e t e g a o^^ „PraktilisettLÄW ei eksisteeri."
satsioon, kuhu kuuluvad need, kes "
selle organisatsiooni tööst huvi tun- „Miks süs e i võiks teie ühing re
nevad ja see "jääks eestlaste ühisor- gisteerida Zola saavutuse?"
on seUeJuures vanus, tari^^^ „El saa. K u i me aktsepteerime
suhtumine uude ühiskonda, Kõrge- otsijniseks. K m meid enam ei ole Koordineerimisküsimused on ka seUe, süs kSik valged rassistid hak-ma^
hariduse^saamm on y ^ m ^ ^ b i ^ ^ ^ ^ ^ turnievad ^ organisatsioonide juures, ühi- ravad rekorde iUetama ja rõhp-mf.
T*» v f l c i n iivi uude ühiskonda minna. neda võiks Eesti Maja ja T.E. tud rahvaste sportlaste eneseaval-
Kuid suuremad jõutegurid, nägu Eestluse plaanitsemisel peab
haridus, töö, edasijõudmme, jõu- teadma, kus ollakse, siis tullakse
kus, mõjuvad soodustavalt assi- vajaduse korral appi. Plaanitsemi-mUatsiöoni
suunas, kuna need ne peab arvestama probleemidega
inimesediei vaja enam jkaasmaa- nagu rahvas neid näeb. Plaanitse-lasL
• mine peab haarama ühiskomia la-
• hendust toovasse protsessi. Abinõud
Oleks s i i sE vale, kui rahva eestias- ja vahendid on eesmärgid, kui
Selts, dused on takistatud."
Meil on liiga palju akadeemilisi „Kuid teie olete pannud Sidney
organisatsioone, kus amult müt- Maree musta nimestikku, kuigi ta
si värv erüieb; Oleks hea kui ka on neeger ja oli raskelt rõhutud se-sün
oleksid ühised nimekirjad ni, kmii sai Ameerika kodanikuks",
kõigi eesti akadeemiliste kodani­ke
kohta. „See just näitab, kui mitte-polii-tilised
meie oleme. Me ei tee vahet
tena hoidmiseks eelistaksime vae- piaanitsemine j a arutamine sellega ^Nende plussiks oh siiski, et harit- valge ega musta vahel. N i i tema,
s u s t ' j a harim^üst. Jõukust saab^ See lased koonduvad neisse; Ühine kui iga teme, vaatamata nahaväri^
kasutada rahvuslikuks tegevuseks peab arendama ja huvi suurenda- suund peaks olema rohkem koondV vusele, kes tunnistab, et L A V on
majandusliku jõuteguxma, kui du- ma. Peab võimaldama ühiskonnal mist kui uute loomist. ' riik *!PP muutub meie raamatus
naamüiselt saame neid kaasa torn- end a)aremini tundma õppida.
mata rahvuslikule tegevusele. ". Puudutades vaimsete jõuallikate
Eesti ühiskond 1968—84 (Peetri Plaariitsemise ,viisid: müügi loomise küsimust, tuleks vaadelda
koguduse andmeil) esines graafili- orientatsioon (reklaam, propagan- ülemaailmseid Eesti PäiBvi kui üri-selt
kord suure lainena, mil ühis- da) ja komiteede. orientatsioon^ tusi, mis tuleks viia rahva sekka,
konnas oli noori. See on taganud, gr^PP» I^es jagab töö komiteede te- et saaksid kõik kaasarääkida glo-et
siinne ühiskond on mi palju saa- ^ a . Komiteede tüübid on a) tradit- baalse eestluse arendamisele. Meie
vutanüd. Praegu on laineharjal sioonilihe komitee; b) ekspertide kongressidel piisaks 1—2 resolut-riik,
see muutub meie raamatus
olematuks, ebaisikuks ja tema re­kordid
kustutakse."
„Küidas on teiste sportidega, na­gu
näiteks-golf?"
L i i du ^tugev baas ifcesk-Ameerikas,
mis pn veel ^Ijakujundamisel ja
ülesehitamisel, kuid on suntelme
juba praegu kommunisnu levitami­sel
Kesk-Ameerikas suurt o^
mängima. Siin ei ole s i ^ g i tege-
Bfflist ühe šiiiitu väikeriigiga, nägu
seda üldiselt lastakse välja paista,
vaid Moskva toetusel väljakujup-dathd
kommunistliku tugiisaimbaga.
Afganistani, Poolat, Balti riike ja
teisi vene ülemvõimu alla painuta­tud
pnririike ei sSa võitelda Nika-raaguaga,
kuna neis riikides ei ole
tehtud Venemaal® või mÕne teise
kommunistliku riigi vastu sminatnd
kallaletui^plasine j a organiseeritud
sõjalisi operatsioone nago seda te-hatkise
Nikaraaguas teiste
Ameerika riikide vastu^
,jlkka samuti. Me ei tunnusta Ar­nold
Palmerit, Jack Niklast ega
kaks tippu, 60--Ž9-aastaste laine'on komitee, c) prestiizhikomitee; d) siooništ, peaasi et need" jõuliselt lä- Lee Trevoltat, sest nemad käisid
kõrgpunktis, neid on meie ühiskon- huviUste komitee; e)gruppidevahe- bi vüakse. Eesti Päevade kandev W - s niängimas. Meie tunnustame
nas kõige rohkem (Peetri kogudu- Une komitee (ludud); f) ühiskond- jõud oh ohiud noorus jä ka seekord meistrikk CooMe Snotgrassl"
ses 779), 70-79^aastaseid492, 80 ja lik komitee selekteerimise alusel, ESTO-84 on konkreetiie eesmärk, ,Poie'seda nime kuulnud."
vahemaid 168, neist 6 üle 90-aasta-
.sed. Inimeste eluea kõrgpunkt on
sattunud surmatsooni. Järgnevad
kümme aastat on kurbus meie ma­jades.
Praegu võime öelda, et pooled
eestiäsist on perisionärid. Seltskond­lik
tegevus on läinud siiski sama-kuhu.
kuulub ühiskonna läbilõige.
Plaanitsemise protsess juhib
mingile införmaalsusele. Kellegi
poolt pannakse mingi mõte lüku-ma,
mida rahvas hakkab edasi
arendama kuni küsimus küpseb,
millest saaks mõttekoldes rääkida
ja nende südameid liikuma panna. „Ta on mulle kinnitanud, et ta
Tuleks edasi viia juhtkonna aren- ei mängi iialgi LAV-s, ka raha eest
damist Trenti semuiari alusel, et mitte."
• noored saaksid sel alal teadmisi.
nagu igasugused informaalsedkok-
1^ J • xr--^ - J A 1 i - - ^ kutulekud, mõttekolded, lois juhid
sel^ edasi: Kuid p^udd käijate ^^^^^ ^ madalamal astmel
juuksed on m m i t ^ d halhmäks^ja j . ^ rahvas, et smita sisse ^^õm^
nmie ^ ^ o n ^ j a a m d vaiksemaks. ^^^^ kõiki rahvast.
Ühiskondhk elu yotah uue ilme
päevase:tegevusega.
Raha jääb annetusteks vähe
maks, kuna pensionärid kasuta­vad
seda oma huvides ja talvel
sooja päikese saamiseks. JNü
võiks Torontos vanadekodu tarvi­dus
olla veel 15 aastat.
Demokraatlikus
juhtkonna vastu suunatud objek­tiivne
kriitika alati õigustatud. Kuld
see kriitika peab ^lema õ i g ^ e ja
võtma arvesse kõM asjaolusid,
kaaluma kõiki aspekte. K u i seda ei
tehta, siis kaotab ^ e kriitika oma
väärtuse ning jääb sihilikkuse
templiga vanstatult.abitult õhku
Tähtsaim eestiusele on sidestus
või kommunikatsioon, mille läbi­lõikamisel
kaoks ka eestlus, ka
Kanadas, kus väiksemad keskused
eemale jäävad. Põhilisi eesmärke
. sel alal täidavad ajalehed, kuid ka­he
asemel- võiks olla üks tugevam.
Mida peaksime tegema eesti jõu
plaanitsemisel?. Esimeseks lähe­malt
uurima, kus me praegu ole­me,
kuidas rahvas mõtleb, milleks
on vaja ühiskondlikku komiteed.
Teiseks külastada teisi eesti kesku­si,
otsida üles nooremaid keda si­duda
rahvusliku tööga. Tähtis ,on leida võimalusi, kuidas seda kom-
„Jahaa! Kuuldavasti nüüd te ta­hate
Inglismaad „Commenwealth
Mängudest" väljalülitada?"
,,Meil pole valikut. Kuninganna
Elizabeth käTs 1947. a. teil seal kii­las.
Kui ta ei rõhuta nüüd, et ta
oli sel ajal väike tüdruk, keda sm-na
vägisi vüdi, vastu tema taht-
Ka on tunda puudust ühe üle- mist — kui ta sed,a ei tunnista, —
maailmse eesti ajakirja järele, peame panema tema mnsta nimes<>
Meil on erialalisi, kuid puudub t i k k u !"
üks ühine, mille sisu peaksid lu­gema
inimesed üle maailma.
K a tuleks elektroonika
„Sooh! Näib, et kõik rõhutud rah­vad
on nüüd Ameerika olümpia-ajastul
mängude vastu."
Kahekümne aasta pärast pole ini- ^ ^ r i kaasa tõmmata. Kuivõrd munikatsiooramoodust • paremmi
mesi olemaski 30—50 elueas, kel on reaalne see saab olla aga Torontos, arendada.
järeltulijaid. Noorteiaine, meie rah- kus on l i g i sada organisatsiooni ja Järgnenud diskussioonis leidis E .
va füüsiline iive on ohiud madal, noori P^l® palju, neist ei jätku ju- Aruvald, et segaabielud surmavad
„Ära ole kindel! Arvan, meil on
süh küllalt võimu president Rea­gani
vastu, et Ameerikat olümpia­mängudelt
kõrvaldada ja saada va­ba
väli võistlejatele, kes poüitikat
see pn meie esimene traagika, hatustegi jaoks. Meie suund peaks gestiust, A. Naelapea leidis, et et- « ^ ^ . ^ ^5
Praegu on 20-29-aastaseid kõige olemanoortetöö toetamiseks ja tu- tekandes oH puudutamata jäänud sponuga ej sega.
rohkem olemas, lastelaste kurve l ^ k k u suunatud, kuni nooröd eestluse kvaliteedi käsitlemine ja
läheh jäUe aUa. N i i , ön vaadelda- peaksid hakkama ise edasi tegut- yaja on leida noortele mõttekaid:
vas Peetri koguduses 10—19-aasta- sema/ • ülesandeid. E.Salurand arvas, et
seid 229, 0—9-aastaseid 124. Toron- Tähtsaks küsimuseks on organi- ettekannet tuleks veel paljudes as-to
eestlastest üldpildi saame nende satoorne koondamisvajadus;meiI '
arvude korrutamisel kolmega; Neil- oh liialt paralleelorgamsatsioone. • Järg lk. S)
E. RIGA
värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
Nr. 31
28. 29. apr.|
M. U
5 Ja 6. niail
dr. a Xi
Süripäev4
Eesii gaidi(
päeva paraadi
M 1 p.l. Tori
res saalis. K<
EestbniK
esikromi
New Yorki
USA-s on ilml
ranardi koUec
fessori Mairel
„She" üldtnnt
leday" väljaal
Ajaleht mäJ
leb 40-aastast|
päritoluga' m
abielus ja
Raamat ole)
seksuaalne"
Autor on ]
nas hästituntd
Austraal
kõneles
Austraalias
tary klubi õhj
jana kohalike
Aavik, kes oi
eestiastest j(
eriti geograal
susest ajalool
kohalike eesi
mist .60 aasti
renemist pel
Ettekanne 'Ie|
esitati rohke
saabus ettep]
teks esmemis
Tönifovi
E E L K Peel
te komitee
kes lahkelt
talenti ning
tuluõhtu „He|
31. märtsil if
kuks.
Kahjuks k
tuli lükata
kuna kõik pi|
dud; Piletid
he peale noc
vestlust „ V|
mis toimub
ruumes lauj
peale lõunat.j
Tuluõhtutel
ja lava eesri|
Veelkord,
kaasaaitajall
Pooled
pektides anj
da ise teha
sõnavõtus,
peaks avald|
L. Pant arvj
lasist on p(
leks panna
M. Puhm,
küll arutan
te vahele
pole selge,
kutombamiij
' I
Lõp»ks R|
•gi peaks
gatama,
Peanu* ie|
konnas 01
Lõpuks n]
tuudl truin]
Taagepera
J . Käis isöll
inimest ja
kraatliku
nud StokhJ
EDU oh vaj
auliikmeks;
hale ESTO^