1987-03-31-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. märtsil 1987 - Tuesday, March.3J, 1^87
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlane,
20 A Willowdale Ave.; Willowdale, Ont. M2N 4Y2
FRi S T 0 NIA M
PUBLISHER:Free Estonian Publishersl^r
A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetajas ArVi Tinits; toimetajär Olaf Kopvillem
lium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
l: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
litsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
im& Kanadas: ajalehe^ tariifiga aastas $60.-—, poolaastas
$34.—-ja veerandaastas $18.---, kiripostiga lisandub
postikulu — väs $ 1 1 1 , $60.—, $31.—
teUiiiiishinfflad yäljasp^^^ Kawadats aastas $80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23,—. 1 klassi posti Ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $115,— $62.—, $32.—p mujal
Afälismaal $ 140.—, $75„-^, $40,— ^
Aadressi muudatus $1.---^^^^^^^^^^^ 75 c .
KiiiBhxtuste hinaadrüks toll ühel veerul: $5,00, esiküljel $6.—.
KuislutusI võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega; Leida Marley 223-0080.
Kontrastidemaä-Kirovikolhoositalveaed. (Artikkellk.4) Foto A., Vahtra kogust
Pä^ m
^anaida valitsus lõpuks avaldanud
sõjakuritegudes
kahtlustatud isikute mineviku
uurimiseks loodud kohtunik
Jules DescheuesVkomisjpni töötulemused;
Komisjoiii uurimise
tulemuste avaldamine viibis
mitu kuud, kuna komisjoni
jufiataja kohtunik Deschenes
täiendas ja töötas ümber oma
mõningaid seisukohti,^m^^
rohkem aega kui see oli ette
siähtud.
Kui Kanada konservatiivide
valitsus komisjoni loomiseks otsuse
tegi, siis oli see inštitusioon
mõeldud eeskätt natsi sõjakurjategijate
jälitamiseks ja nende
kohtu alla andmiseks. Vaatama^
ta sellele, et terve rida
lääneriike sõjakurjategijate
tagajyamisest 42 aastat pärast
sõja lõppu on mitmesugustel
kaalutlustel loobunud, otsustas
Xanada valitsus siiski selleks
uurimistööks ukse avada, olles
ilmselt mõjutatud Sinion
Wiesenthali natsi-sõjakurjategi-
Jate jälitamise keskuse andme-test>
et Kanadas varjab endid ligemale
6000 sõjakuritegudega
seitud natsi ja nende käsilast.
Tõenäoliselt mõjutas
vahtsüšt ka Wiesenthali keskuse
l^nada esindaja Sol LIttman'!
kiri peaminister Mulröney le,
snilleš mainiti, et mõningate
MdmetekohaseU on Kanadas
viibinud ka kurikuulus natsi sõ-jakuijategija
dr. Josef Mengele.
Kuna Wiesenthali keskus ja
kohalikud juudi orgaiiisat-sioonid
nõudsid sõjakurjategijate
jälitamist väga laial alusel
Himg heitsid kahthise varju ka
sõja ajal saksa Wäffe^^ -SS
raamides antikommunistlikest
ukrainlastest moodustatud Galiitsia
diviisile, siis tekitas selline
tõlgendusvils juutide väidetele
ägeda vastuseisu Kanada ukrainlaste
rmgkondadeš ja nende
organisatsioonides. Süüdistused
puudutasid ka eesti, läti ja leedii
päritoluga kanadalasi ja endiseid
kommunismi vastu võidelnud
sõjamehi ning ühiselt
!i!krainlastega asuti vastuaktsioone
organiseerima. Valitsusele
oli selge, et ta oli Descheiies'
öna
väga pehmele pinnale ja kartes
suuremate lahkhelide tekkimist
kanada etniliste gruppide vahel,
katsuti tekkinud pinevust leevendada
nii pay« kui võunalik.
Valitsuse ,,hünt söönud ja
lambad terved" poliitika kajas-tub
ka Deschenesi komisjoni ra-pordis,
mis on püüdnud juudi
organisatsioonide poolt esitatud
nõudmiste ja ettepanekute teravad
nurgad maha viilida ning ori
arvestanud tõsiselt ka kahtlusaluste
etniliste gruppide
seisukohtadega. Kõige pealt on
komisjon selgeks teinud, et Wiesenthali
andmed ja arvud on in-flatsioõnUised
ja ülespuhutud.
Komisjoni andmete põhjal m
Kanadas ainult 20 isikut, kelle
kohta on tõendeid sõjakuritegudes
ning peale selle on veel 218
isikut,^ kelle kohta tuleks
sooritada täiendavaid uurimisi
ja andmete kogumisi. Neid üuri^
misi teostab Kanada Kunii
RatsapoUtsei. Nn ön
laks tehtud, et Wiesenthal on
opereerinud Kanadas laest
võetud andmetega, kaasaarvatud
Sol Littmani poolt
ükstõstetud Mengele aföär.
Komisjon tegi kindlaks, et
Galiitsia diviisi liikmeid ei saa
süüdistada sõjakuritegudes,
kuna puuduvad tõendid, et selle
üksuse sõdurid oleksid sooritanud
tegusid, millede eest oleks
põhjust neid vastutusele võtta.
Juudi
suureks pettumuseks, et
Kikkas tagasi komisjpni ettepaneku
kahtlusaluste sõjakurjategijate
väljaandmiseks teistele
riikidele, millest võib
järeldada, et siiüdistavate
saatuse üle otsustab kanada
kohus. Kaeb^ad ja süüdist^ad
võtsid pettumustundega vastu
ka komisjoni otsuse, et Kanadas
ei ole vaja rajada permanentset
uurimiskomisjoni natsi sõ-^
jakuritegude uurimiseks, nagu
see tehti Ühendrükides, kus
seoses sellise komisjoni
tegevusega ön tekkinud palju
lahkarvamisi ja arusaamatusi^
Konüsjoniotsiu^test tuleb eriti
hiimata ettepanekut laiendada
jahti natsi sõjakiujategyatele ka
kõigile teistele sõjakuijategi-president
HarryS.TriMnan kõne Kongressi mõle^ paljude arvates
tiii siis kui ka nüiid Kiilma Sõja siimboolset algust ja Ameerika välispoliitika alustamist, mille
li levimise pidurdamine üle terve maaihna.
üks Truman'i biograafidest oe
iseloomustanud seda kõnet kui
;,tõenäoliselt kõige kauakestvamat
kontroversiaal^et kõnet,
mida keegi Ameerika president on
pidanud kahekümnendal sajandil.
'' President Truman nimelt
esitas selles pöördelise tähtsusega
kriminaalseadustikkü. Selle ettepaneku
eest võitlejad olid eriti
kohalikud ukraina organisatsioonid,
kellede väidete kohaselt
ukraina patrioodid Teise maailmasõja
^jal venelaste terrori tulemusena
kannatasid. Nagu
nähtub Deschenes' ettepanekust,
on see osa uurimusest eriti
kaugeleulatuv, haarates ka kuriteod
inimsuse vastu, mis on
sooritatud nii sõja- küi
rahuaegadel. Siia kuuluvad iga-sõnavõtus
Ühendriikide välispoliitilise
liini, mis sai kohe tuntuks
kui,,Trumän'i doktriin.*'
Raadio Vaba jEuroopa-Vaba-dusraadio''
kommentaator Arch
Puddingtoh kirjutab, et kõige kitsamas
mõttes oli TrumanM 40 aastat
tagasi peetud kõne reageeringuks
tookordsele täbarale olukorrale
kahes riigis — Kreekas ja
is. kreeka kujutas endast
mõrvad, orjastamised, depör-teerimised
ja teised ebainunlk
kud aktsioonid.
Seega oleks teoreetiliselt
võimalik vastutusele võtta kõiki
neid nõukogude tegelasi^ kes
teostasid Eestis pärast maa annekteerimist
mõrvasid, arretee-dmisi,
massküüditamiši ja sõjaaegseid
hävitusoperatsioone,
milleks olid loodud eriüksused
— nn. hävituspataljonid.
Kahjuks tundub, et ettepanek
kõigi sõjakurjategijate ja inimsuse
põhireeglite vastu eksijate
vastutusele võtmiseks on
kõige tõsisemat probleemi. Seda
maad oli mitu aastat laastanud
verine kodusõda ja eksisteeris reaalne
võimalus, et kommunistlikud
geriljad haaravad seal võimu.
Kreeka mittekommunistide 'olukord
oli kiyunenud meeleheitlikuks
asjaolu tõttu, et Suurbritannia,
mis oli tarninud mitmesugust
abi kriisi-olukorras olevale
Kreeka valitsusele, pndis ennast
majanduslike ja polii|tiliste tegurite
poolt sunnitud oleVat lõpetama
seda abistamisprogrammi.
President Truman* i kõige tähtsam
ettepanek Kongressile oli anda
kogusummas 300 miljoni
dollari väärtuses abi Kreekale ja
Türgile. Kuid Truman'i ettepaneku
implikatsioonid läksid palju
kaugemale Kreeka ja Türgi
küsimustest: Puddingtön kirjutab,
et Truman'i doktriin andis märku
väga olulisest uuest kursist Amee-^
teoreetiline kui praktiline.
Meie ei pääse mööda olukorrast,
mis selgus juba Nürnbergi
sõjakuijateigjate protsessil, et
uiks pool on võitja ja teine |H)OI
on kaotaja. Kommunismi vastu
vcadelnud sõdurite ja tsiviilsisi-kute
vastu süüdistuste tõstmi-^
seks on raudesriide taga käepärast
kõik dokumendid ja tunnistajad
ning kui neid ei ole, süs on
KGB eriosakond valmis neid
Meisterdama, kuid meie ei/säa
N. Ludust ega mujalt kusagilt
dokumente ega v^alikkemater°
jak nende isiluite kohta, ^^^1^^
teostasid Balti rükldes ja mujal
vägivailaoperatsioone. Desche-nesV
ettepanku põlyal võiksime
võtta kogu N,
sõjaaegse poliitbüroo,
keskkomitee ja valitsuse, sainiitl
Eestis Ja teistes Balti riikides
nende toetajad-kaa-läbiviimine
ei ole aga meie käeulatuses
ja pealegi ei ole iiie!l
mingisuguseid võimalusi veel
elusolevate kurjategyateväy^^
nõudmiseks.
Kahtlemata jääb veel kauaks
ajaks vaidhisaltiseks küsmrn-seks,
kas Kanada valitsus fali^
õieti kui ta veel hüüd, 42 aastat
pärast sõja lõppu, alustas sõ-
Jakurjategyate jäUtamist. Näib
süski, et valitsus katsus n
tekkinud unuhikušt välja pääseda
satomonlike otsustega, milie
tegelikud tagajäijed laksid selguma
tulevikusp •
rika välispoliitikas ja Truman'!
poolt tookord esitatud põhimõtted
juhivad Ühendriikide välispoliitikat
tänaseni. Põhiliselt deklareeris
Truman'i doktriin, et Ameerika
Ühendriigid astuvad kindlalt
vastu N . Liidu ekspansionismile.
Teise maailmasõja lõpust saadik
oli Moskva saavutanud efektiivse
kontrolli Rumeenia, Bulgaaria ja
mõnevõrra vähemal määral Poola
üle. Ungari ja Tshehhoslovakkia
olid tõsiselt ohustatud olukorras
(ja langesidki h'iljem, vaatamata
Truman'i doktriinile, täielikult N.
Liidu dominatsiooni alla). Jugoslaavia
ja Albaania olid samuti
kommunistide valitsuse all ja N.
Liit oli mõnevõrra varem üritanud
ebaedukalt lõigata ära tüki territooriumit
Põhja-Iraanis, Truman'!
doktriini avaldamise ajal oli
Washington eriti mures sündmuste
pärast, mis viisid välja
nõukogudelike süsteemide pealesurumisele
Bulgaarias, Ruineen!-
as ja Poolas. Nendes riikides oli
rakendatud tuttavat leninistlik-stalinistlikku
mustrit: demokraatlike
riigi- ja ühiskonna juhtide arreteerimine,
pagulusse ajamine
või hukkamine; vaba ajakirjanduse
hävitamine; • ametiühingute
õiguste tühistamine; lavastatud
välimiste korraldamine ja hilisem
kõikide poliitiliste erakondade nn.^
pühendamine^ühtempnoliitses^
sekonimunistlikusse parteisse.
- 1947-nda aasta märtsiks olid
nendele Nõukogude agressiooni-aktideleilisandunüd
Ühendriikide
muretiinded nõukogude ekspan:-
sionismi võimaluste üle lähemas
tulevikus. Olulist aviahkku
oniavatel kommurystlike
Prantsusmaal ja Itaalias näis
olevat isegi mõningaid võimalusi
võimule tulekuks välimiste läbt.
Ühendriikide valitsusringkonnad
õlid ärvamisel^ et peaks Mos^
^aavutanria võimu Kreeka ja Türgi
üle, võiks kreml väga hästi laiendada
oniäniojuvõnuu^^^^^^^^
LähišÄpiirkonnaš,^^^^^^^
piiridehiv hagu väljendas seda too:^
kordne Ühendriikide välisminister
kindral George Marshall.
i ' i kõnell2-ndal
Nr. 25
Kommentaarii
Moskvas liiguvad visad kuul
dused, et järgnune Mihhj
Gorbatshovi poliitiliste puhj
tusoperatsioonide ohver on
raina kommunistliku partei es|
mene sekretär Ja ülelüduüj
kommunistliku partei keskkc
mitee poliitbüroo liige ukrainh
ne V.V. Shtsherbitski. Gorbai
shovi plaanid ei arene kuuldi
vasti siiski libedalt ning talle
tekkinud tugev opositsioo|
Ukraina kommunistlikus pai
teis, mille liikmed ei saa sili
kinni pigistada kui 69-aastai
Shtsherbitski, kes on olnud jul
1971. aastast alates poliitbün
liige ja 1972. aastast alates
raina konundhistliklu partei eš|
mene sekretäi-j ilma pikemat
nurka heidetakse.
Gorbatshov oh Shtsherbitsl
jalgealuse õõnestamiseks kõi
väldanud Ukrainas juba väiksi
maid parteimehi, kuid sellest
piisa nähtavasti siiski otsusta
va sammu astumiseks. Gorbai
shovi kõhklev hoiak kerkis esi
plaanile eriti 10. märtsil, m)
Ukraina konununistliku part(
keskkomitee koosolek, kus an
tusele pidi tulema Shtsherbitsl
kõrvaldamine^ ootamatult edi
lükati.
Moskvast saadud Infbrmatsl
ooni põhjal oli Shtsherbitski ei
dise parteiülema ja N, Liit
juhi Leonid Brezhnevi soosil
ning Gorbatshov on nähtavas|
otsustanud kõik Brezhnevi aj;
kõrget karjääri teinud mehi
nüüd võimupositsioonidelt kõj
valdada. Samad kuuldused le^
sid ka Kasahstani endise parti
juhi ja poliitbüroo liikme Kunj
jevi võünult tõrjumisel.
Gorbatshovile ei meeb
Moskvas levinud kuulujuttu^
kohaselt Ukraina peasekretäj
majaduspoliitika, samuti p<
takse teda kaudselt peasüüd!^
seks Tshernobõli aatomijõi
jaama katastrooHs. Mõõduni
jaanuaris atakeeris poliitbün
liige ja üleliidulise kommunisti
ku partei peaideoloog Jegor
gatshov avalikult Ukraina koi
munistliku partei tegevust, ms
nides, et partei ei oska orgai
seerida majanduspoliitikat nii
agrotööstuse juhtimine ei vast
partei nõudmistele. Selle tag^
järjel N. Liitu varem teravilja^
varustanud Ukraina olevat mi
tunud terayiijä könsumeerival
piirkonnaks.
^ Selline kriitika ei kuuluta loi
mulikult midagi head Shtshej
bitskile. Kuid küsimus ei seis
vist ainult selles, et Shtsehrbitl
kii on Brezhnevi lõhna juurej
Meil tarvitseb ainult meenutai
Kunajevi vallandamist Kasahj
tani kommunistliku partei e?
mese sekretäri kohalt. Kunaj<
oli kasahh ja Gorbatshov asei
das ta pesuehtsa veneläsegj
kuna viie miyoni kasahhi hulgj
ei leidunud Moskva arvatj
nähtavasti ühtegi väärikj
meest sellele kohale. Võibolj
tekib analoogUine olukord
Ukrainas, kus 51 miljoni uj
rainlase hulgast ei leita as(
jat Shtsherbitsile ja tei
asemele määratakse venelane.!
Kui palju Ühendriikide rel
läks nn. Iraani afääri raamid]
ajatolla Homeini sõduriteli
Küsunüst on uurinud võrdler
si põhjalikult äsja oma töö lõ]
tanud toweri komisjon, mis
endale nime komisjoni esimel
senaatori John Towei
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 31, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870331 |
Description
| Title | 1987-03-31-02 |
| OCR text | Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. märtsil 1987 - Tuesday, March.3J, 1^87 VABADE EESTLASTE VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlane, 20 A Willowdale Ave.; Willowdale, Ont. M2N 4Y2 FRi S T 0 NIA M PUBLISHER:Free Estonian Publishersl^r A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetajas ArVi Tinits; toimetajär Olaf Kopvillem lium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass l: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, litsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m im& Kanadas: ajalehe^ tariifiga aastas $60.-—, poolaastas $34.—-ja veerandaastas $18.---, kiripostiga lisandub postikulu — väs $ 1 1 1 , $60.—, $31.— teUiiiiishinfflad yäljasp^^^ Kawadats aastas $80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23,—. 1 klassi posti Ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $115,— $62.—, $32.—p mujal Afälismaal $ 140.—, $75„-^, $40,— ^ Aadressi muudatus $1.---^^^^^^^^^^^ 75 c . KiiiBhxtuste hinaadrüks toll ühel veerul: $5,00, esiküljel $6.—. KuislutusI võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega; Leida Marley 223-0080. Kontrastidemaä-Kirovikolhoositalveaed. (Artikkellk.4) Foto A., Vahtra kogust Pä^ m ^anaida valitsus lõpuks avaldanud sõjakuritegudes kahtlustatud isikute mineviku uurimiseks loodud kohtunik Jules DescheuesVkomisjpni töötulemused; Komisjoiii uurimise tulemuste avaldamine viibis mitu kuud, kuna komisjoni jufiataja kohtunik Deschenes täiendas ja töötas ümber oma mõningaid seisukohti,^m^^ rohkem aega kui see oli ette siähtud. Kui Kanada konservatiivide valitsus komisjoni loomiseks otsuse tegi, siis oli see inštitusioon mõeldud eeskätt natsi sõjakurjategijate jälitamiseks ja nende kohtu alla andmiseks. Vaatama^ ta sellele, et terve rida lääneriike sõjakurjategijate tagajyamisest 42 aastat pärast sõja lõppu on mitmesugustel kaalutlustel loobunud, otsustas Xanada valitsus siiski selleks uurimistööks ukse avada, olles ilmselt mõjutatud Sinion Wiesenthali natsi-sõjakurjategi- Jate jälitamise keskuse andme-test> et Kanadas varjab endid ligemale 6000 sõjakuritegudega seitud natsi ja nende käsilast. Tõenäoliselt mõjutas vahtsüšt ka Wiesenthali keskuse l^nada esindaja Sol LIttman'! kiri peaminister Mulröney le, snilleš mainiti, et mõningate MdmetekohaseU on Kanadas viibinud ka kurikuulus natsi sõ-jakuijategija dr. Josef Mengele. Kuna Wiesenthali keskus ja kohalikud juudi orgaiiisat-sioonid nõudsid sõjakurjategijate jälitamist väga laial alusel Himg heitsid kahthise varju ka sõja ajal saksa Wäffe^^ -SS raamides antikommunistlikest ukrainlastest moodustatud Galiitsia diviisile, siis tekitas selline tõlgendusvils juutide väidetele ägeda vastuseisu Kanada ukrainlaste rmgkondadeš ja nende organisatsioonides. Süüdistused puudutasid ka eesti, läti ja leedii päritoluga kanadalasi ja endiseid kommunismi vastu võidelnud sõjamehi ning ühiselt !i!krainlastega asuti vastuaktsioone organiseerima. Valitsusele oli selge, et ta oli Descheiies' öna väga pehmele pinnale ja kartes suuremate lahkhelide tekkimist kanada etniliste gruppide vahel, katsuti tekkinud pinevust leevendada nii pay« kui võunalik. Valitsuse ,,hünt söönud ja lambad terved" poliitika kajas-tub ka Deschenesi komisjoni ra-pordis, mis on püüdnud juudi organisatsioonide poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekute teravad nurgad maha viilida ning ori arvestanud tõsiselt ka kahtlusaluste etniliste gruppide seisukohtadega. Kõige pealt on komisjon selgeks teinud, et Wiesenthali andmed ja arvud on in-flatsioõnUised ja ülespuhutud. Komisjoni andmete põhjal m Kanadas ainult 20 isikut, kelle kohta on tõendeid sõjakuritegudes ning peale selle on veel 218 isikut,^ kelle kohta tuleks sooritada täiendavaid uurimisi ja andmete kogumisi. Neid üuri^ misi teostab Kanada Kunii RatsapoUtsei. Nn ön laks tehtud, et Wiesenthal on opereerinud Kanadas laest võetud andmetega, kaasaarvatud Sol Littmani poolt ükstõstetud Mengele aföär. Komisjon tegi kindlaks, et Galiitsia diviisi liikmeid ei saa süüdistada sõjakuritegudes, kuna puuduvad tõendid, et selle üksuse sõdurid oleksid sooritanud tegusid, millede eest oleks põhjust neid vastutusele võtta. Juudi suureks pettumuseks, et Kikkas tagasi komisjpni ettepaneku kahtlusaluste sõjakurjategijate väljaandmiseks teistele riikidele, millest võib järeldada, et siiüdistavate saatuse üle otsustab kanada kohus. Kaeb^ad ja süüdist^ad võtsid pettumustundega vastu ka komisjoni otsuse, et Kanadas ei ole vaja rajada permanentset uurimiskomisjoni natsi sõ-^ jakuritegude uurimiseks, nagu see tehti Ühendrükides, kus seoses sellise komisjoni tegevusega ön tekkinud palju lahkarvamisi ja arusaamatusi^ Konüsjoniotsiu^test tuleb eriti hiimata ettepanekut laiendada jahti natsi sõjakiujategyatele ka kõigile teistele sõjakuijategi-president HarryS.TriMnan kõne Kongressi mõle^ paljude arvates tiii siis kui ka nüiid Kiilma Sõja siimboolset algust ja Ameerika välispoliitika alustamist, mille li levimise pidurdamine üle terve maaihna. üks Truman'i biograafidest oe iseloomustanud seda kõnet kui ;,tõenäoliselt kõige kauakestvamat kontroversiaal^et kõnet, mida keegi Ameerika president on pidanud kahekümnendal sajandil. '' President Truman nimelt esitas selles pöördelise tähtsusega kriminaalseadustikkü. Selle ettepaneku eest võitlejad olid eriti kohalikud ukraina organisatsioonid, kellede väidete kohaselt ukraina patrioodid Teise maailmasõja ^jal venelaste terrori tulemusena kannatasid. Nagu nähtub Deschenes' ettepanekust, on see osa uurimusest eriti kaugeleulatuv, haarates ka kuriteod inimsuse vastu, mis on sooritatud nii sõja- küi rahuaegadel. Siia kuuluvad iga-sõnavõtus Ühendriikide välispoliitilise liini, mis sai kohe tuntuks kui,,Trumän'i doktriin.*' Raadio Vaba jEuroopa-Vaba-dusraadio'' kommentaator Arch Puddingtoh kirjutab, et kõige kitsamas mõttes oli TrumanM 40 aastat tagasi peetud kõne reageeringuks tookordsele täbarale olukorrale kahes riigis — Kreekas ja is. kreeka kujutas endast mõrvad, orjastamised, depör-teerimised ja teised ebainunlk kud aktsioonid. Seega oleks teoreetiliselt võimalik vastutusele võtta kõiki neid nõukogude tegelasi^ kes teostasid Eestis pärast maa annekteerimist mõrvasid, arretee-dmisi, massküüditamiši ja sõjaaegseid hävitusoperatsioone, milleks olid loodud eriüksused — nn. hävituspataljonid. Kahjuks tundub, et ettepanek kõigi sõjakurjategijate ja inimsuse põhireeglite vastu eksijate vastutusele võtmiseks on kõige tõsisemat probleemi. Seda maad oli mitu aastat laastanud verine kodusõda ja eksisteeris reaalne võimalus, et kommunistlikud geriljad haaravad seal võimu. Kreeka mittekommunistide 'olukord oli kiyunenud meeleheitlikuks asjaolu tõttu, et Suurbritannia, mis oli tarninud mitmesugust abi kriisi-olukorras olevale Kreeka valitsusele, pndis ennast majanduslike ja polii|tiliste tegurite poolt sunnitud oleVat lõpetama seda abistamisprogrammi. President Truman* i kõige tähtsam ettepanek Kongressile oli anda kogusummas 300 miljoni dollari väärtuses abi Kreekale ja Türgile. Kuid Truman'i ettepaneku implikatsioonid läksid palju kaugemale Kreeka ja Türgi küsimustest: Puddingtön kirjutab, et Truman'i doktriin andis märku väga olulisest uuest kursist Amee-^ teoreetiline kui praktiline. Meie ei pääse mööda olukorrast, mis selgus juba Nürnbergi sõjakuijateigjate protsessil, et uiks pool on võitja ja teine |H)OI on kaotaja. Kommunismi vastu vcadelnud sõdurite ja tsiviilsisi-kute vastu süüdistuste tõstmi-^ seks on raudesriide taga käepärast kõik dokumendid ja tunnistajad ning kui neid ei ole, süs on KGB eriosakond valmis neid Meisterdama, kuid meie ei/säa N. Ludust ega mujalt kusagilt dokumente ega v^alikkemater° jak nende isiluite kohta, ^^^1^^ teostasid Balti rükldes ja mujal vägivailaoperatsioone. Desche-nesV ettepanku põlyal võiksime võtta kogu N, sõjaaegse poliitbüroo, keskkomitee ja valitsuse, sainiitl Eestis Ja teistes Balti riikides nende toetajad-kaa-läbiviimine ei ole aga meie käeulatuses ja pealegi ei ole iiie!l mingisuguseid võimalusi veel elusolevate kurjategyateväy^^ nõudmiseks. Kahtlemata jääb veel kauaks ajaks vaidhisaltiseks küsmrn-seks, kas Kanada valitsus fali^ õieti kui ta veel hüüd, 42 aastat pärast sõja lõppu, alustas sõ- Jakurjategyate jäUtamist. Näib süski, et valitsus katsus n tekkinud unuhikušt välja pääseda satomonlike otsustega, milie tegelikud tagajäijed laksid selguma tulevikusp • rika välispoliitikas ja Truman'! poolt tookord esitatud põhimõtted juhivad Ühendriikide välispoliitikat tänaseni. Põhiliselt deklareeris Truman'i doktriin, et Ameerika Ühendriigid astuvad kindlalt vastu N . Liidu ekspansionismile. Teise maailmasõja lõpust saadik oli Moskva saavutanud efektiivse kontrolli Rumeenia, Bulgaaria ja mõnevõrra vähemal määral Poola üle. Ungari ja Tshehhoslovakkia olid tõsiselt ohustatud olukorras (ja langesidki h'iljem, vaatamata Truman'i doktriinile, täielikult N. Liidu dominatsiooni alla). Jugoslaavia ja Albaania olid samuti kommunistide valitsuse all ja N. Liit oli mõnevõrra varem üritanud ebaedukalt lõigata ära tüki territooriumit Põhja-Iraanis, Truman'! doktriini avaldamise ajal oli Washington eriti mures sündmuste pärast, mis viisid välja nõukogudelike süsteemide pealesurumisele Bulgaarias, Ruineen!- as ja Poolas. Nendes riikides oli rakendatud tuttavat leninistlik-stalinistlikku mustrit: demokraatlike riigi- ja ühiskonna juhtide arreteerimine, pagulusse ajamine või hukkamine; vaba ajakirjanduse hävitamine; • ametiühingute õiguste tühistamine; lavastatud välimiste korraldamine ja hilisem kõikide poliitiliste erakondade nn.^ pühendamine^ühtempnoliitses^ sekonimunistlikusse parteisse. - 1947-nda aasta märtsiks olid nendele Nõukogude agressiooni-aktideleilisandunüd Ühendriikide muretiinded nõukogude ekspan:- sionismi võimaluste üle lähemas tulevikus. Olulist aviahkku oniavatel kommurystlike Prantsusmaal ja Itaalias näis olevat isegi mõningaid võimalusi võimule tulekuks välimiste läbt. Ühendriikide valitsusringkonnad õlid ärvamisel^ et peaks Mos^ ^aavutanria võimu Kreeka ja Türgi üle, võiks kreml väga hästi laiendada oniäniojuvõnuu^^^^^^^^ LähišÄpiirkonnaš,^^^^^^^ piiridehiv hagu väljendas seda too:^ kordne Ühendriikide välisminister kindral George Marshall. i ' i kõnell2-ndal Nr. 25 Kommentaarii Moskvas liiguvad visad kuul dused, et järgnune Mihhj Gorbatshovi poliitiliste puhj tusoperatsioonide ohver on raina kommunistliku partei es| mene sekretär Ja ülelüduüj kommunistliku partei keskkc mitee poliitbüroo liige ukrainh ne V.V. Shtsherbitski. Gorbai shovi plaanid ei arene kuuldi vasti siiski libedalt ning talle tekkinud tugev opositsioo| Ukraina kommunistlikus pai teis, mille liikmed ei saa sili kinni pigistada kui 69-aastai Shtsherbitski, kes on olnud jul 1971. aastast alates poliitbün liige ja 1972. aastast alates raina konundhistliklu partei eš| mene sekretäi-j ilma pikemat nurka heidetakse. Gorbatshov oh Shtsherbitsl jalgealuse õõnestamiseks kõi väldanud Ukrainas juba väiksi maid parteimehi, kuid sellest piisa nähtavasti siiski otsusta va sammu astumiseks. Gorbai shovi kõhklev hoiak kerkis esi plaanile eriti 10. märtsil, m) Ukraina konununistliku part( keskkomitee koosolek, kus an tusele pidi tulema Shtsherbitsl kõrvaldamine^ ootamatult edi lükati. Moskvast saadud Infbrmatsl ooni põhjal oli Shtsherbitski ei dise parteiülema ja N, Liit juhi Leonid Brezhnevi soosil ning Gorbatshov on nähtavas| otsustanud kõik Brezhnevi aj; kõrget karjääri teinud mehi nüüd võimupositsioonidelt kõj valdada. Samad kuuldused le^ sid ka Kasahstani endise parti juhi ja poliitbüroo liikme Kunj jevi võünult tõrjumisel. Gorbatshovile ei meeb Moskvas levinud kuulujuttu^ kohaselt Ukraina peasekretäj majaduspoliitika, samuti p< takse teda kaudselt peasüüd!^ seks Tshernobõli aatomijõi jaama katastrooHs. Mõõduni jaanuaris atakeeris poliitbün liige ja üleliidulise kommunisti ku partei peaideoloog Jegor gatshov avalikult Ukraina koi munistliku partei tegevust, ms nides, et partei ei oska orgai seerida majanduspoliitikat nii agrotööstuse juhtimine ei vast partei nõudmistele. Selle tag^ järjel N. Liitu varem teravilja^ varustanud Ukraina olevat mi tunud terayiijä könsumeerival piirkonnaks. ^ Selline kriitika ei kuuluta loi mulikult midagi head Shtshej bitskile. Kuid küsimus ei seis vist ainult selles, et Shtsehrbitl kii on Brezhnevi lõhna juurej Meil tarvitseb ainult meenutai Kunajevi vallandamist Kasahj tani kommunistliku partei e? mese sekretäri kohalt. Kunaj< oli kasahh ja Gorbatshov asei das ta pesuehtsa veneläsegj kuna viie miyoni kasahhi hulgj ei leidunud Moskva arvatj nähtavasti ühtegi väärikj meest sellele kohale. Võibolj tekib analoogUine olukord Ukrainas, kus 51 miljoni uj rainlase hulgast ei leita as( jat Shtsherbitsile ja tei asemele määratakse venelane.! Kui palju Ühendriikide rel läks nn. Iraani afääri raamid] ajatolla Homeini sõduriteli Küsunüst on uurinud võrdler si põhjalikult äsja oma töö lõ] tanud toweri komisjon, mis endale nime komisjoni esimel senaatori John Towei |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-31-02
