1987-03-31-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 25 Nr. 25 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. mämil 1987 - Tuesday, March 31,1987
lordiuudiseid
ostist
dullu võitis Mati Uusmaa N.
Idu kergejõustiku sisevõistlustel
^emedali 2000 ra takistusjook-
Tänavu oli esmakordselt dis-
Lsiks 3000 ni ja Uusmaa kordas
ja eelmise aasta saavutust ajaga
U.97 (neli sekundit nõrgem
hjast). Nädal päevi varem oli ta
Iskvas esmakordselt hallis
istust joostes saanud aja
19,5.
esti keskkoolide kergejõustiku
ikavj^istluste finaalis. Tallinna
hallis osutus parimaks Pärnu
^eskkool 90 punktiga. Järgne-
Tallinna 2. keskkool (endine
glaste Reaalgümnaasium) 85
tallinna 20. keskkool 75
kt isa.
.0
Liidu korvpalliföderatsioon
eelmise aasta kokkuvõtete
i)al teata\aks Liidu 25 parema
Ingija nimekirjad; Meeste
Irandsaja hulka on arvatud ka
[sreestlast - Tiit Sokk ja Hein
ien.
0-
isekergejõustikuvõistlustel
innas püstitas Aivar Haller
uut eesti hailirekordit tõkke-csudes:
110 m ajaga 14,1 ja 60
ijaga 7,7. Endine 60 m rekord
Kalju Jurkaramme nimel, oli
im eesti siserekord, püsinud
3. aastast saadik.
0
'iljandis toimus finaaltümiir
lassi noormeeste võrkpallika-ile.
Finaalis olid vastamisi Villi
jä Rakvere meeskonnad,
itis esimene geimidega 3:1.
[manda koha sai Pärnu, neljan-tallinna;
Kalev'', viienda
'tu. Tulem ata j ä ir Võru
'äikese Munamäe
Istlešidslaaionii ja suurslaalomi
le istriti itlite; parast 1971a; j a
lem sündinud noormehed ja
(udl Osavõtjaid OÜ 6|(}.;
iiiiininiiniiiiniiiiiisifyitiiinfiinfHiiiiiH
tuttav koht, seda saksa
^ntsperk : iiäitai>^^^^^^^^^
elle kolla kätte, käristagu
-roonid lagedale siiasa-peale,
küllap koik mu
jntspergi ettepanekut toe-
(b ja mQfii tunnike^
i-baasi laual kaks
pudelit parajasti-kanget
fe kraamitud: k a kättepüu-lisaks
tuuakse poest veel
lik karskuskorigress, nagu
5t Sookaeh
[sa jaani terviseks,
iiksmeeleg^ pikka iga.
|..klahvi'' järele on: m
Šoökäel peab pikka ja
bengut raadioasjandusest,
[iesf. Kuigi keegi ei mõt-rvaielda
ega nende lugu^^^
)rüsi Äähä teha, - kaitseb
[mikuid sellise ägedusega^
jtel ainult üks surmav
seesama tõpeltlämpv
istu räägib oma kogeinus-isutatud
saapatallad pea-
>tu kui harilikud ja lubafe
i, kes seda ei usu.
lid katseid visata püssiga
ppuvale viiulile iiing
lab oma hapra ja; kähiseva
0 0 kui l nst " ml i llu usika
Ühendifises; Lääneraniiikia Eesti Päevadega, mis peetakse
sel suvel Vancfouveris, teleb korraldamisele sümfooniakont-
§er( eesti helitöödest. Selle annab Vancouver Symphony Or-chestra
30. juunil kell 8 õhtul (Eesti Päevade ametlik algus on
1. juulil). Kontserti juhatab maestro Taavo Virkhaus, Duluth
Superior Symphony Orehestra peadirigent. Pöördume dr.
Virkhausi poole täpsema kirjelduse saamiseks kontserdi sisust
ja tagapõhjast.
Maestro Virkhaus, kui tähtsaks
hindate LEP-il toimuvat
sümfooniakontserti eesti muusikaloomingu
I tutvustamise taustal?
Millised teised taolised üritused
on eestlaste poolt mujal
toime pandud?
Eesti muusikaloomingu maail- \
male tutvustamine käib praegu
enamuses heliplaatide kaudu, kus
Neeme Järvil on tohutud teened.
Muidugi on elavad kontserdid
minu arvates kõvasti mõjurikkamad,
kuigi nad kantakse ette suhteliselt
väiksemale publikule.
Eesti sümfoonilist muusikat on
vabas maaümas sageli ette kantud.
Enne Järvi läände ilmumist
tegid seda teataval määral Endel
Kalam, Olav Roots, kui ka mõned
rahvusvahelise kuulsusega dirigendid,
eriti Rootsis. Mina ise tutvustasin
ameerika ja kanada publikule
Rochester Philharmonie orkestriga
Tubina 9. sümfooniat To»
Tontos ja Pardi 1 .sümfooniat Ro-chesteris.
Järvi läände j w dm
ön eesti helitööde tutvustamine
hoopis tÕhusamaks^ muutunud.
Sümfooniakontserte peamiselt
eesti muusika tutvustamiseks on
vähem olnud ja peagu alati on
lisatud ka rahvusvahelist muusikat,
et kohalikku publikut tõmmata.
Meenuvad 1976. aästakontsert
Baltimore sümfooniaorkestriga
minu juhatusel, .saniuti Eštö 84
kontsert Toronto sünifooniaor-cestriga
Järvi juhatusel. Vaneöu-veris
toimuv sümfooniaontsert on
seega suure tähtsusega eesti muusika
väljatoomisel rahvusvahelises
ulatuses. •
Mida arvate ¥ancouveri sümfooniaorkestri
|tasemest j a mal-
:ne§t?^:.:;::^;'-iv^
Vancouver Symphony Orehestra,
on üks silmapaistvatest orkestritest
anieerika mandril ja üks pa-remaid
Kanadas. Meil on au, et
saame kasutada seda orkestrit
eesti muusika tutvustamiseks.
Kuidas, iseloomustada esltsi^..
misele tulevaid töid?
, ,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks*':
kirjutet 1978. aastal
kuulsa briti komponisti Benjamin
Britten'i surma puhul, on vist
esimene Pardi „minimalist" helitöö.
Minimaalsust näitab, et see
terve tükk on ehitatud üles ainult
ühele ideele, milleks on A
minoori allatulev heUredel. See
on haruldaselt ilus ja suure rahu-tundega
pala, mi Iie ilu suurendab
suure kella kasutamine peale keel-eesti
võtab rohkem aega j a kulu ette-
•valmistamišel, •küna neimdega ei
•oldatuttav? • '
Vastuseks oleks; ^ , e i ' ' . K u i gi
orkestrid ei tunne seda hiuusikat
intiimselt nagu standard repertuaari
(Mpzart, Beethoven jne;), on
tänapäeva orkestrid nii hästi treenitud
, et uus ja tundniätu •^•"•"''"^
ei tee neile mingeid
Oliesise
lälpn õlge aeg
-Aplausiga 00 selline lugu, et
rahvas võib igal ajal plaksutada,
kui pala nii meeldis," et end mitte
tagasi hoida ei ;saa. Traditsiooni-
Hselt aga ei plaksutata sümfoonia
või kontserdi okde vahel: Aplausiga
võetakse ka vastu dirigent ja
solistid, kui i|ad lavale ilmuvad.
Kontserdi alguses aplodeentakse
l^a kontsertmeistrile, kui ta jõuab
viimasena orkestrist
orkestrit häälestama.
, ,BallaadTlmaneitsike'': see pn
üks viimaseid Tobiase helitöid
kirjutet Berliinis 1911. aastal.
Sõnad on Kalevipojast, kirjeldades
seda humoristlikku episoodi,
kui Tlmaneitsike kaotab oma sõrmuse
kaevus ja Kalevipoeg läheb
seda otsima. Vahepeal sortsid
näevad Kalevipoega kaevus ja
kukutavad veskikivi talle kaela.
Varsti ilmub aga Kalevipoeg kaevust,
veskikivi sõrmes ja küsib,
kas see oli see sõrmus, midallma-neitsike
kaotas? Solist selles
ballaadis on Epp KarikeJürima-
Sonin Bostonist, lauldes eesti
keeles.
Beethoveni esimese klaverikontserdi
esitab Tiiu Haamer,
kontsertpianist Calgary st.
Rahvast võiks huvitada viimase
osa teema, mis kõlab natuke
Kaera-Jaarii" moodi.
Tubina 4. sümfoonia on imeilus,
rahulik töö. On hämmastav
meenutada, et see oi i komponeeritud
just enne Eestist lahkumist
ning et selle partituur ja osad
paegu hävisid Tall inna pommitamisel.
Võiks öelda, et sümfoonia
nagu kajastaks Eesti muistset ilu
ja kauneid mälestusi teades, et
suur hukatus on ees jä et me sellist
Eestit kunagi enam ei näe. Siiski
on hädaohtlik sellist iseloomutust
helitööle anda, sest see oit siiski
absoluutne muusika, mis peaks
vastuvõetav olema ka puht-muusi-kaljse
väärtusenav Terve 4-osaHne
sümfoonia pn ehitatud peamiselt
ilhele motiivile; mis on esitatud
otse alguses keelpillide poolt ja
mille transformatsioonid kestavad
läbi terve töö.
on vahe teenitud
tulu" (earned income) ja ,,annetatud
tulu" (contributed income)
vahel. Enamuses on mõlemad
50% ümber. Kui teenitud tulu"
hakkab alla 50% langema, on
orkester majanduslikkudes probleemides.
Viimane orkester, mis
peagu omadega välja tuleb, oli
Tel-AyivM orkester Iisraelis, mis
80% oma sissetulekust piletimüügist
sai, kuid see oli umbes 15 aastat
tagasi ja inflatsioon on ka vist
selle proportsiooni muutnud.
Seega on päris loomulik, kui ka
Vancouveri eesti sümfooniakontserdi
puhul tunduv osa kuludest
laekub annetajatelt ja muusikapal-
Toonidelt. See v6oimaldab hoida
piletihindu mõõdukal tasemel.
Kontsert toimub ,,Orpheum'i"
kontsertsaalis, mis on tuntud
ülihea akustika poolest. Viimase
saavutamiseks andis oma panuse
ka arh. Rein Pirn, kes oma Bostonis
asuva akustika-firma esindaja^
na Vancouveris nõu jagas. •
Piletid lähevad varsti eelmüügile
Vaneouver Ticket Centre'i
kaudu (suurkaubainaja Wood-ward's,
Eaton's, Concert Box Oi^
fice), samuti on neid saada kassast
enne kontserdi algust.
A. H. Vancouver
,, Eesti Kultuuri Ühing
Kanadas" (EKÜK) erakordne kü-laHsloeng
toimus. 15; veebruaril
Vancouveri Meie Kodus, kuna tol
korral oli linnas prof. dr. Olev
Trä$s Toronto ülikoolist. Arutelu
toimus teemal „Eesti keele ja rahvusliku
identsuse pusimisest^
MetsaülikoöHst ja Metsakeskkoo-list".
KunÄRakirjutanul ei olnud
võimalus sellest-üritusest osa võtta,
jääb lähem kirjeldus ära.
27v veebruaril seevastu korraldati
laudkonnavestlüs „Tänapäe-va
koolid'', mille organiseerijaks
ja vahendajaks oli EKÜK president
dr. Juta Kitching. Laudkond
oH täielikult naisõpetajate käes:
Lilian Olljumv Mare Edwards,
Tiina Timusk,
Marje Suurkask.
Iga osaleja
reid, kus pääsmete hind tasuh
kõik kujud, et ei oleks vsya
riiklikke juurdemakse või aime-
0ma eritegevusest —
ülekeskköoH eesti täienduskoolini
välja, Nii sai kuulajaskond üle-vaatlskü
pildi tänapäeva koolielust,
mis tunduvalt erineb veel
üsna hiljuti kooliskäinute mälestu-sist;
Kuuleme sõnu nagu , ,learn-ing
assistant", , ,open education
inscience";, ,,speciai education",
, ^councellor" — mõisteid, millele
pole kerge leida täpset ja sobivat
eestikeelset vastet. Üldmulje on,
et tänapäeva õpilasej on abiks
hulk asjatuncijaid aitamaks teda
paremiiii koolis edasi jõuda.
jälile saada (hiljemalt 2. klassis),
et aktiveerida spetsialistev psüh-,
holooge ja arste. Tehakse uusi
avastusi ja kehtestatakse kulukaid
programme. Sellele vaatamata
kannatab osa lapsi pinge all, mü-'
lele liiga sageli järgiieblõpHk
lahendus — enesetapp. Nõuandja
ülesanne on aegsasti, mõista häire
põhjust — olgu see alkoholism
perekonnas, õppimisraskused,
droogide kasutamine jne. — enne
kui muutub liiga keeruliseks noore
aitamine.
Marje Suurkask Vancouveri
Eesti Täienduskooli juhatajana
annab ülevaate kooli tööst. Kui 37
aastat tagasi see asutati Hehhi
Tutti poolt (kes kohal jagab oma
mälestusi), siis oli see täiesti
elukutseliste õpetajate käes. Nüüd
on nendeks lastevanemad, kes
püüavad teha oma parima andmaks
lastele algteateid Eestist,
keelest, laulust ja rahvatantsust.
Praegu on koolis 17 õpilast, iiende
hulgas eelklassis ka neid, kes ei
oska eesti keelt ja keda tuleb juhendada
inglise keele abil, nnlle^
ga Malle Vasara vilunud õpetajana
hästi toime tuleb. Oleks hea;
kui leitaks pidev koolijuhataja
vältimaks sagedast muudatust
õpetajaskonnas ja õpetuses. ^
Järgneb elav diskussioon laudkonna
ja kuulajaskonna vahel,
mille järel Hilja Hanssoh annab
Lääneranniku Eesti Fäe-
Abel Lee
oodiisvaatlused
21. ja 22. märtsil toimus Va-
Qia-Andrese kiriku ülemises saa°
Ms Abel Lee „momente loodusest''
sisuline näitus. 31 samas
formaadis raamitud töö kõrval
oli veel kümme raamimata ja
kolm suuremat tööd. Laupäevase
näitusepäeva kõrval osutus
just pühapäev arvukama osa-võtjaskonnaga
kunstisündmuseks.
A. Lee joonistuslik looming
©n väljendust leidnud raamatu-illustratsioomdes
ja pisigraafikas
eksliibristena. Äsjasel näitusel
oli mitmeiseritehnikais töid,
kus joonistuslik laad oli eriti esile
toodud, väljaarvatud üks mo-notüüpia
„Saar tormismis
abstraktsele emotsionaalsusele
vaatamata oli realistliku sisuga.
Enamus olid koloreeritud joo-mstused,
akvarellid seentest,
andes mõnele otse isikupärase
karakteri või sidudes kännu
ümber asuvat seentepere nende
keskel oleva oravaga.
Kunstnik on tööde vaimunis-aega
näidanud aastati; see näitas
ka, et selline väiksema suurusega
looming on pidev töö jsi
samad vahendid alati käepä°
rast, kui silm mõnda siduvat objekti
looduses leiab. Ka pakub
suvituskoha loodus rikkalikult
ainet meeleoluliste realistlike
etüüdide loomiseksj mis väljenduslaadilt
siiski |K>eetilise tundeküllusega^
jä kiis kunstnik Uutj-seb
värvidega.
I^kas tööde reas jäävad silma
pliiatsyoonis^^Färast lumetormi",
kus imetletava oskusega
on käsutatud valget pinda talve-meeleolu
valjendamisel^ akvarellid
„Metsik rannajoon" ja
„Eliijoon" jä monotüüpia üksikust
põõsast ühtlases üksiii-dustunnet
sisendavas koloriidis,
A.t^e pii pliiatsi ja pintsliga
toonud Lake Kawagama looduse
oma töödes Vatiä-Andrese
kiriku saali. Selle detailikülluse
nägemine jättis kauni esteetilise
elamuse alanud aasta kunstisündmuste
rea avajana.
B333
-u nimeline Eesti
i valitsus otsustas tänavu
j ägada toetusi Eesti Gümnaasiumile
y Stokhölmi Eesti
Algkoolile, Pärastlõuriakodüle,
Vabaõhuühing Veskiijärvele, Eesti
Abi Suvekodule, Metsakodule,
Estonia NetWork-iie, ,ytulehoki-jale**
ja Talvi Laevale Helsingis.
w i . j ^ . i i i i n y i M i i i i r i n | i ii i i i i l i i j'fii
vade eel toimuvast sümfooniakontserdist,
mis kulgeb EKÜK
all. Erli Lepitu,
Tanneri ja Mara Pütsepa
organiseeritud kohvilaud lõpetab
jmme loeng toimus 27.
märtsil, tnil prof. Jaah^^^T^
(Toronto Ülikool, praegu külalis-fessor
Briti Kolumbia Ülikooli
räägis
ehitusfiiüsikast.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 31, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870331 |
Description
| Title | 1987-03-31-07 |
| OCR text | . 25 Nr. 25 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. mämil 1987 - Tuesday, March 31,1987 lordiuudiseid ostist dullu võitis Mati Uusmaa N. Idu kergejõustiku sisevõistlustel ^emedali 2000 ra takistusjook- Tänavu oli esmakordselt dis- Lsiks 3000 ni ja Uusmaa kordas ja eelmise aasta saavutust ajaga U.97 (neli sekundit nõrgem hjast). Nädal päevi varem oli ta Iskvas esmakordselt hallis istust joostes saanud aja 19,5. esti keskkoolide kergejõustiku ikavj^istluste finaalis. Tallinna hallis osutus parimaks Pärnu ^eskkool 90 punktiga. Järgne- Tallinna 2. keskkool (endine glaste Reaalgümnaasium) 85 tallinna 20. keskkool 75 kt isa. .0 Liidu korvpalliföderatsioon eelmise aasta kokkuvõtete i)al teata\aks Liidu 25 parema Ingija nimekirjad; Meeste Irandsaja hulka on arvatud ka [sreestlast - Tiit Sokk ja Hein ien. 0- isekergejõustikuvõistlustel innas püstitas Aivar Haller uut eesti hailirekordit tõkke-csudes: 110 m ajaga 14,1 ja 60 ijaga 7,7. Endine 60 m rekord Kalju Jurkaramme nimel, oli im eesti siserekord, püsinud 3. aastast saadik. 0 'iljandis toimus finaaltümiir lassi noormeeste võrkpallika-ile. Finaalis olid vastamisi Villi jä Rakvere meeskonnad, itis esimene geimidega 3:1. [manda koha sai Pärnu, neljan-tallinna; Kalev'', viienda 'tu. Tulem ata j ä ir Võru 'äikese Munamäe Istlešidslaaionii ja suurslaalomi le istriti itlite; parast 1971a; j a lem sündinud noormehed ja (udl Osavõtjaid OÜ 6|(}.; iiiiininiiniiiiniiiiiisifyitiiinfiinfHiiiiiH tuttav koht, seda saksa ^ntsperk : iiäitai>^^^^^^^^^ elle kolla kätte, käristagu -roonid lagedale siiasa-peale, küllap koik mu jntspergi ettepanekut toe- (b ja mQfii tunnike^ i-baasi laual kaks pudelit parajasti-kanget fe kraamitud: k a kättepüu-lisaks tuuakse poest veel lik karskuskorigress, nagu 5t Sookaeh [sa jaani terviseks, iiksmeeleg^ pikka iga. |..klahvi'' järele on: m Šoökäel peab pikka ja bengut raadioasjandusest, [iesf. Kuigi keegi ei mõt-rvaielda ega nende lugu^^^ )rüsi Äähä teha, - kaitseb [mikuid sellise ägedusega^ jtel ainult üks surmav seesama tõpeltlämpv istu räägib oma kogeinus-isutatud saapatallad pea- >tu kui harilikud ja lubafe i, kes seda ei usu. lid katseid visata püssiga ppuvale viiulile iiing lab oma hapra ja; kähiseva 0 0 kui l nst " ml i llu usika Ühendifises; Lääneraniiikia Eesti Päevadega, mis peetakse sel suvel Vancfouveris, teleb korraldamisele sümfooniakont- §er( eesti helitöödest. Selle annab Vancouver Symphony Or-chestra 30. juunil kell 8 õhtul (Eesti Päevade ametlik algus on 1. juulil). Kontserti juhatab maestro Taavo Virkhaus, Duluth Superior Symphony Orehestra peadirigent. Pöördume dr. Virkhausi poole täpsema kirjelduse saamiseks kontserdi sisust ja tagapõhjast. Maestro Virkhaus, kui tähtsaks hindate LEP-il toimuvat sümfooniakontserti eesti muusikaloomingu I tutvustamise taustal? Millised teised taolised üritused on eestlaste poolt mujal toime pandud? Eesti muusikaloomingu maail- \ male tutvustamine käib praegu enamuses heliplaatide kaudu, kus Neeme Järvil on tohutud teened. Muidugi on elavad kontserdid minu arvates kõvasti mõjurikkamad, kuigi nad kantakse ette suhteliselt väiksemale publikule. Eesti sümfoonilist muusikat on vabas maaümas sageli ette kantud. Enne Järvi läände ilmumist tegid seda teataval määral Endel Kalam, Olav Roots, kui ka mõned rahvusvahelise kuulsusega dirigendid, eriti Rootsis. Mina ise tutvustasin ameerika ja kanada publikule Rochester Philharmonie orkestriga Tubina 9. sümfooniat To» Tontos ja Pardi 1 .sümfooniat Ro-chesteris. Järvi läände j w dm ön eesti helitööde tutvustamine hoopis tÕhusamaks^ muutunud. Sümfooniakontserte peamiselt eesti muusika tutvustamiseks on vähem olnud ja peagu alati on lisatud ka rahvusvahelist muusikat, et kohalikku publikut tõmmata. Meenuvad 1976. aästakontsert Baltimore sümfooniaorkestriga minu juhatusel, .saniuti Eštö 84 kontsert Toronto sünifooniaor-cestriga Järvi juhatusel. Vaneöu-veris toimuv sümfooniaontsert on seega suure tähtsusega eesti muusika väljatoomisel rahvusvahelises ulatuses. • Mida arvate ¥ancouveri sümfooniaorkestri |tasemest j a mal- :ne§t?^:.:;::^;'-iv^ Vancouver Symphony Orehestra, on üks silmapaistvatest orkestritest anieerika mandril ja üks pa-remaid Kanadas. Meil on au, et saame kasutada seda orkestrit eesti muusika tutvustamiseks. Kuidas, iseloomustada esltsi^.. misele tulevaid töid? , ,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks*': kirjutet 1978. aastal kuulsa briti komponisti Benjamin Britten'i surma puhul, on vist esimene Pardi „minimalist" helitöö. Minimaalsust näitab, et see terve tükk on ehitatud üles ainult ühele ideele, milleks on A minoori allatulev heUredel. See on haruldaselt ilus ja suure rahu-tundega pala, mi Iie ilu suurendab suure kella kasutamine peale keel-eesti võtab rohkem aega j a kulu ette- •valmistamišel, •küna neimdega ei •oldatuttav? • ' Vastuseks oleks; ^ , e i ' ' . K u i gi orkestrid ei tunne seda hiuusikat intiimselt nagu standard repertuaari (Mpzart, Beethoven jne;), on tänapäeva orkestrid nii hästi treenitud , et uus ja tundniätu •^•"•"''"^ ei tee neile mingeid Oliesise lälpn õlge aeg -Aplausiga 00 selline lugu, et rahvas võib igal ajal plaksutada, kui pala nii meeldis," et end mitte tagasi hoida ei ;saa. Traditsiooni- Hselt aga ei plaksutata sümfoonia või kontserdi okde vahel: Aplausiga võetakse ka vastu dirigent ja solistid, kui i|ad lavale ilmuvad. Kontserdi alguses aplodeentakse l^a kontsertmeistrile, kui ta jõuab viimasena orkestrist orkestrit häälestama. , ,BallaadTlmaneitsike'': see pn üks viimaseid Tobiase helitöid kirjutet Berliinis 1911. aastal. Sõnad on Kalevipojast, kirjeldades seda humoristlikku episoodi, kui Tlmaneitsike kaotab oma sõrmuse kaevus ja Kalevipoeg läheb seda otsima. Vahepeal sortsid näevad Kalevipoega kaevus ja kukutavad veskikivi talle kaela. Varsti ilmub aga Kalevipoeg kaevust, veskikivi sõrmes ja küsib, kas see oli see sõrmus, midallma-neitsike kaotas? Solist selles ballaadis on Epp KarikeJürima- Sonin Bostonist, lauldes eesti keeles. Beethoveni esimese klaverikontserdi esitab Tiiu Haamer, kontsertpianist Calgary st. Rahvast võiks huvitada viimase osa teema, mis kõlab natuke Kaera-Jaarii" moodi. Tubina 4. sümfoonia on imeilus, rahulik töö. On hämmastav meenutada, et see oi i komponeeritud just enne Eestist lahkumist ning et selle partituur ja osad paegu hävisid Tall inna pommitamisel. Võiks öelda, et sümfoonia nagu kajastaks Eesti muistset ilu ja kauneid mälestusi teades, et suur hukatus on ees jä et me sellist Eestit kunagi enam ei näe. Siiski on hädaohtlik sellist iseloomutust helitööle anda, sest see oit siiski absoluutne muusika, mis peaks vastuvõetav olema ka puht-muusi-kaljse väärtusenav Terve 4-osaHne sümfoonia pn ehitatud peamiselt ilhele motiivile; mis on esitatud otse alguses keelpillide poolt ja mille transformatsioonid kestavad läbi terve töö. on vahe teenitud tulu" (earned income) ja ,,annetatud tulu" (contributed income) vahel. Enamuses on mõlemad 50% ümber. Kui teenitud tulu" hakkab alla 50% langema, on orkester majanduslikkudes probleemides. Viimane orkester, mis peagu omadega välja tuleb, oli Tel-AyivM orkester Iisraelis, mis 80% oma sissetulekust piletimüügist sai, kuid see oli umbes 15 aastat tagasi ja inflatsioon on ka vist selle proportsiooni muutnud. Seega on päris loomulik, kui ka Vancouveri eesti sümfooniakontserdi puhul tunduv osa kuludest laekub annetajatelt ja muusikapal- Toonidelt. See v6oimaldab hoida piletihindu mõõdukal tasemel. Kontsert toimub ,,Orpheum'i" kontsertsaalis, mis on tuntud ülihea akustika poolest. Viimase saavutamiseks andis oma panuse ka arh. Rein Pirn, kes oma Bostonis asuva akustika-firma esindaja^ na Vancouveris nõu jagas. • Piletid lähevad varsti eelmüügile Vaneouver Ticket Centre'i kaudu (suurkaubainaja Wood-ward's, Eaton's, Concert Box Oi^ fice), samuti on neid saada kassast enne kontserdi algust. A. H. Vancouver ,, Eesti Kultuuri Ühing Kanadas" (EKÜK) erakordne kü-laHsloeng toimus. 15; veebruaril Vancouveri Meie Kodus, kuna tol korral oli linnas prof. dr. Olev Trä$s Toronto ülikoolist. Arutelu toimus teemal „Eesti keele ja rahvusliku identsuse pusimisest^ MetsaülikoöHst ja Metsakeskkoo-list". KunÄRakirjutanul ei olnud võimalus sellest-üritusest osa võtta, jääb lähem kirjeldus ära. 27v veebruaril seevastu korraldati laudkonnavestlüs „Tänapäe-va koolid'', mille organiseerijaks ja vahendajaks oli EKÜK president dr. Juta Kitching. Laudkond oH täielikult naisõpetajate käes: Lilian Olljumv Mare Edwards, Tiina Timusk, Marje Suurkask. Iga osaleja reid, kus pääsmete hind tasuh kõik kujud, et ei oleks vsya riiklikke juurdemakse või aime- 0ma eritegevusest — ülekeskköoH eesti täienduskoolini välja, Nii sai kuulajaskond üle-vaatlskü pildi tänapäeva koolielust, mis tunduvalt erineb veel üsna hiljuti kooliskäinute mälestu-sist; Kuuleme sõnu nagu , ,learn-ing assistant", , ,open education inscience";, ,,speciai education", , ^councellor" — mõisteid, millele pole kerge leida täpset ja sobivat eestikeelset vastet. Üldmulje on, et tänapäeva õpilasej on abiks hulk asjatuncijaid aitamaks teda paremiiii koolis edasi jõuda. jälile saada (hiljemalt 2. klassis), et aktiveerida spetsialistev psüh-, holooge ja arste. Tehakse uusi avastusi ja kehtestatakse kulukaid programme. Sellele vaatamata kannatab osa lapsi pinge all, mü-' lele liiga sageli järgiieblõpHk lahendus — enesetapp. Nõuandja ülesanne on aegsasti, mõista häire põhjust — olgu see alkoholism perekonnas, õppimisraskused, droogide kasutamine jne. — enne kui muutub liiga keeruliseks noore aitamine. Marje Suurkask Vancouveri Eesti Täienduskooli juhatajana annab ülevaate kooli tööst. Kui 37 aastat tagasi see asutati Hehhi Tutti poolt (kes kohal jagab oma mälestusi), siis oli see täiesti elukutseliste õpetajate käes. Nüüd on nendeks lastevanemad, kes püüavad teha oma parima andmaks lastele algteateid Eestist, keelest, laulust ja rahvatantsust. Praegu on koolis 17 õpilast, iiende hulgas eelklassis ka neid, kes ei oska eesti keelt ja keda tuleb juhendada inglise keele abil, nnlle^ ga Malle Vasara vilunud õpetajana hästi toime tuleb. Oleks hea; kui leitaks pidev koolijuhataja vältimaks sagedast muudatust õpetajaskonnas ja õpetuses. ^ Järgneb elav diskussioon laudkonna ja kuulajaskonna vahel, mille järel Hilja Hanssoh annab Lääneranniku Eesti Fäe- Abel Lee oodiisvaatlused 21. ja 22. märtsil toimus Va- Qia-Andrese kiriku ülemises saa° Ms Abel Lee „momente loodusest'' sisuline näitus. 31 samas formaadis raamitud töö kõrval oli veel kümme raamimata ja kolm suuremat tööd. Laupäevase näitusepäeva kõrval osutus just pühapäev arvukama osa-võtjaskonnaga kunstisündmuseks. A. Lee joonistuslik looming ©n väljendust leidnud raamatu-illustratsioomdes ja pisigraafikas eksliibristena. Äsjasel näitusel oli mitmeiseritehnikais töid, kus joonistuslik laad oli eriti esile toodud, väljaarvatud üks mo-notüüpia „Saar tormismis abstraktsele emotsionaalsusele vaatamata oli realistliku sisuga. Enamus olid koloreeritud joo-mstused, akvarellid seentest, andes mõnele otse isikupärase karakteri või sidudes kännu ümber asuvat seentepere nende keskel oleva oravaga. Kunstnik on tööde vaimunis-aega näidanud aastati; see näitas ka, et selline väiksema suurusega looming on pidev töö jsi samad vahendid alati käepä° rast, kui silm mõnda siduvat objekti looduses leiab. Ka pakub suvituskoha loodus rikkalikult ainet meeleoluliste realistlike etüüdide loomiseksj mis väljenduslaadilt siiski |K>eetilise tundeküllusega^ jä kiis kunstnik Uutj-seb värvidega. I^kas tööde reas jäävad silma pliiatsyoonis^^Färast lumetormi", kus imetletava oskusega on käsutatud valget pinda talve-meeleolu valjendamisel^ akvarellid „Metsik rannajoon" ja „Eliijoon" jä monotüüpia üksikust põõsast ühtlases üksiii-dustunnet sisendavas koloriidis, A.t^e pii pliiatsi ja pintsliga toonud Lake Kawagama looduse oma töödes Vatiä-Andrese kiriku saali. Selle detailikülluse nägemine jättis kauni esteetilise elamuse alanud aasta kunstisündmuste rea avajana. B333 -u nimeline Eesti i valitsus otsustas tänavu j ägada toetusi Eesti Gümnaasiumile y Stokhölmi Eesti Algkoolile, Pärastlõuriakodüle, Vabaõhuühing Veskiijärvele, Eesti Abi Suvekodule, Metsakodule, Estonia NetWork-iie, ,ytulehoki-jale** ja Talvi Laevale Helsingis. w i . j ^ . i i i i n y i M i i i i r i n | i ii i i i i l i i j'fii vade eel toimuvast sümfooniakontserdist, mis kulgeb EKÜK all. Erli Lepitu, Tanneri ja Mara Pütsepa organiseeritud kohvilaud lõpetab jmme loeng toimus 27. märtsil, tnil prof. Jaah^^^T^ (Toronto Ülikool, praegu külalis-fessor Briti Kolumbia Ülikooli räägis ehitusfiiüsikast. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-31-07
