Vaba eestlane , June 26, 1979

              latioMl Library 56255
Gen.Acquisitions Section
Ottawa^Onto
K1A-0K4 l
Second cJass mail regis-tratioa
nnmlJer — 1089.
Nr. 48 (2587) XXVIII aastaKik
f L
Teisipäoval, 26. juiinil 1979— Tuesday, Ime 26, 1919
RAHVUS^
VAHELINE
LASTE AASTA
Üksiknnmbri hind 40 centS
i w i i m V i n i i i n i
J A K A R / T A - Tuliandete imäohii-na
pagulaste saatuse käsitlemisel
peetud nõupidamisel, kus katsuti
lahendada pagulastele mingisuguse
vahepealse varjupaiga staatust
Indoneesias, pakkus Indoneesia
oma üht või kaht saart Singapori
ees meres Liituiiud Rahvaste Or­ganisatsiooni
pagulasasjade komi­teele.
Indoneesia tahab siiski saa­da
enne kindlat tagatist sellest, et
teised riigid m'aksaksid neade kes­kuste
ülevalpidamise kulud ja et
kõik pagulased viiakse
järgneva viie
Vastuseks Eestlaste Kesknõukoi^ Kanadas ja Baiti Liidu Kanadas pooli Kanada peamine
mai kuus saadetud protestile Nõukogude Liidu kodakondsus küsimuses on Kanada valismi-iiüsteerium
saatnud Eestlaste Keskhõukogule Kanadas pikema seletuse,^^ aga oluliselt .ei too
^<iägi uut Nõukogude kodakoMsuse küsimuse käsitanoises. Välisministeeriumi seletus, mis on
alla kirjutatud konsulaarosakonna direktori poolt, võtab omaks Nõukogude võimude poolt Mosk­vas
ja Ottawas antud seletused, et Nõukogude Lüdu uus kodakondsuse seadus ei sisalda õieti
^äagi uut, vaid on endise kodakondsuse seaduse kodifitseerimine vastavalt N. liidu uuele põhi­seadusele.
Seadus ainult täpsustavat endist seadust ja kinnitavat, et Niu&ogude Liit ei tunnista ka»
.MissTailEMia^s Sisan Sult
MONTREAL— Quebeci pro­vintsi
peaminister Levesque esv-tas
nõu^ise, :0fc Kanada uus
peaminister C l ^ selgitaks oma
seisükoiiad kanada põhiseaduse
ref ormeerinaiseks enne kui Que^
becis korraldatalkse rabvabääletus
Kanadast lahlkulöömiseks. Le-vesqüe
kavatseb korraldada Kana­dast
lahikulöömisöks rahvahääle­tuse
j ärgmise aasta kevadel ning
ta avaldas lootust,, et Clajik : on
v5ianeline enne seda eona seis.u-kohti
täpselt - määritlema ja tea­tavates
tegema..
Välisministeeriumi seletus tsi-j
teerib Nõuk. Liidu Ottav^a saat­konna
seletust 16. maist, mille
järgi seaduse sätted välismaal
sündinute kohta olevat ainult
Nõufeogude Liidu kodanike kaii>
šefcs^ et nende lapsi ei saafes arva­ta
teiste maade (kodanikeks.
Saadetud seletuses rõhutatakse,
et läbirääkimistel, Nõukogude
Lüdu ja Kanada kmsuilaaa*koikiku-!
lepet 14:1 joiulist 1967, mis on I
praegu kahe maä, vaheliste iäbi-
(käimiste aluseks, ja et Nõukogu­de
Liidu poolt On kinnitatud,, et
see kokkulepe on ka edaspidi alu­seks
viisade põüjai maade Mas-tamistel;
'
Selles kokkuleppes on säte, et
külastaja tagasipöördumist
oma asukohamaale ej saa takis­tada
ainult sellel põhjusel, et
peetakse Mllastataya'-
selle maa k®dan!- iisriigil osa oma -riigi. piirides
I täielik jurisdiktsioon isikute
üle, keda ta loeb oma kodani­keks**..-
.-.
maa poo
• kuks. •
Sellega jätab ikohsulaiarkokfcule-pe
ikodakoridsuse küsimuse lahti­seks
ja kaudselt kinnitab, et Nõu­kogude
Liidul on oma erinev sei^ I
suikoht kodaikondsuse Jküsimuses. ;
Välisministeeriumi seletuse lõ­pus
kinnitatakse, et korisuiaar-i
kokkuleppe alusel on tuh'anded
kanadalased külasitanud Nõuiko-"
gude Liitu ja neü ei ole olnud ras-.
kusi nende kodakondsuse ipärast. i
Samal ajal aga siiski teataitokse, j
et kõigile j
jaüe antakse Icaasa lühibq^^
.Jiead reisi, k u i d . . m U l e s
takse nõu reisidel tetokida võiva-'
te oluikördäde ifcohta. ,
Kahekordse kodakondsuse koh­ta
ön seal lause: Kahekord­se
kodakondsuse" olukorras on
Kanada võimude võinie Tde
abistamiseks piiratud, kuna vä-
Ja veel lisatajkse, et kui on vüsa-ga
külastamisel tegiönaM maaga,
kes võib lugeda kü^ oma
kodanikuks, siis soofvitaitafese en­ne
külastamist selgitada külasta­tava
niaa saatkonnas või konsu­laadis,
kas kodakondsuse fcüšimu-se
pärast on niingisuguseidpTOb-leame.,.':,'^
Kuna yäJisministeeriumi seietus
on saadetud vastusdfcs esialgseite-ile
protestitelegrammidelö, saade­takse
nii Eestläsite Kesknõukogu
Kanadas kui ka teiste balti kesk­organisatsioonide
poolt Kanada,
välisministrüe uus märguikiri, mü-les
soovitalkse kodaikondsuse kü­simuses
Kanada vMitsuse kindla­mat
šeisukiohta.
: ' M kestis Toronto Eest Majas, neä: päeva ja tõi kokku rolikem _
siiiuthuks loota: Rumnides oli palju röbkem inimesi kui eelnuste aastale Karävanipidustuse ajal,
ehkki tänavune pidustus oli peamiselt oma etnilise ulatusega. Korraldajad, aga ka esinejad olid
peamiselt eesti noored, kes Karavanipldustusest äraütlemise puhul organiseerisid oma iiiStuse.
^Nende algatusvõime, töötahe ja oipganiseerimisoskus andis niivõrd ©imestunud suurürituse, et seda
võiks• nimetada-Toronto eesti.noprase- küpsuseksamiks;oma rahvale määratud ürituse korraldar
-\misel^>^^-v; ' ^ •^/y•'•••^. :v' . :
Neljapäeval, juba enne ametlik- All koridoris oli B. Vommi de-' mis laulsid ikiius laulu. Kohe järg-ku
avamisaega oli Eesti Maja koratsioone, kohvikule oli antud nes Kalev-Estienne tütarlaste
Paul Keresest, kellest A. Vomm
oli teinud ka büsti ja: annetanud
selle maleklubüe' rändauhinnaks,
suures saalis arvufcalf külalisi, kes
olid asunud parenmüe' vaataja-kbhtadele.
Laudade vahel 'liikusid
küre;sti „Musta Kas^i'' embl^mi-ga
särkides, etjtekandjad. Suurele
saalüe sadamamiljöö ilmet^^ a^
Ä. Vommi poolt Tallinna lahele
omane lainetus lavataustal. Pikk
Hennail oma sini-must-valgega
tipul, mõned vee- ja õhusõidukite
motüvid, laest rippuvad purjed
ja nende vahel liuglevad valged
"kajalkad, ikun^ igale uksest sisene-jaile
vaatas vastu suurte tähtede­ga
„1^11inna sadam". L. Leivatilt
oli väljapanek Tallinna sadama-motüvide
fotosuurendusist sellise-
"na, kui see kunagi iseseisvuse ajal
, oli. Suures saalis ^hk Talllinna
sadamas oli enamus ettekandeist,;
needki p^miselt noortelt, välja­arvatud
"T.E, Meeskoor oma esine- 'gevusest suvel ja talvel.
nimeks ,,Paks Margareeta" ja võimlemine Evelyn Koopi juhar
Eesti Maja klubiruumis oli skau-' tusel, :kiis KathjiTihane esines ka-tide-
gaidide näitus. Eriruum oli j l^e söolonnmbriga, teised lintidega
T.E. Maleklubüe, kes korraldas ja eliitgrupp tamburiinidega.> ,
Tallinn Festivali raames maletur- 'Neile järgnesid' „Külaipoisid"
nüri Ruumis oli fotošuurendus oma hoogsate lauludega, sus He-
14; mai õhtul veiäs Vigala kolhoosi autojuht Arvo Momets am-moniaakvett.
Tägurdades poolhaagisega põUuäärse kraavi truubile,
vajus üks rattapaar sellest lahi. Kuna kellaaeg hakkas juba küm­nele
lähenema katsus autojuht kiiresti lahti pääseda. Keeras
kraani lahti Ja lasi tsisterni sinnasamasse tühjaks jooksta.
lene Tiiduse tüdrukud esitasid
tantsulise ettekande, T.E.R.R.
,,Kungla" esitas Susan Valvuri
kuhu asetatakse alusele plaat koi--i Jaatusel valiku rahvatantse, pilli-me
parema maletaja nimega.
Selles raamistikus toimus! neli'
päeva kestev pidustus. Skautlde-gaidide
näitus oli seekord eriti
rikkalik, andes ulatusliku ülevaa­te
nende tegevusest mitmesugus­tel
aladel. Otseste väljapanekute
kõrval oli gaidide müügilaud oma
nõutavate õmmeldud Memustri-liste
pošfekaarttidega.. Riklcalikult
oli seintel fotokroonikat laagrite-misega.
: ,.
Keskmine saal - oli muudetud
„Musta Kassff ninieliseks kohvik-festoraniks,
;kus saadi süüa, aga
toimus ka väiksemas ulatuses
esinemisi; Seintele . oli Benita
; Vommi kavandi järgi 4,^ Vomm
valmistanud - hiigelsuuri musti
••:kasse,; 1,
Väikses saalis, oli eesti: noorte
kxmstinäitus. Seal toimusid, ka
diaipositüvide iprograimmid ja fil­mid
®
: •.Kuristinäitusel oli.' väljapane­kuid
Tüu VaiMa, Karin Maimet­sa,
Reet Lindau-Voksepa, Jaak
Järve, Iplstünä Melpöomi ku-
.• jutavkmMsti. Mark ÖIo ja Mih-
.kel Vasila fotosid, kuna Peeter
Pajos esines nii fotode kui ka
; -simlptmirigä,:-: :
Diapositiivide programm oli (ku­nagisest
Eestist, Ä. . Allase film
„MÜ '78 Kotkajärve!" kirjeldas
kursuse tegevust ja P. Kivilo film
oli ^sotsioloogiline jutustus isast
ja tütr^t.
. . Eesti maakaardi kujulisi, küla
Msraamatuid, kuhu igaiiks kir­jutas
oma nime kodukohale, oli
alates B62. aastast.
Kogu ruum oli jagatud Rajaleid­jate
ja Põhjala tütarde lipfeonda-de
ning gaidmaleva tegevusele,
Kalevi salgävõistluse raamatud
näitasid sellealast tegevust> Vikin-gi
lipkonda iseloomustas mere­sõiduga;
seotud esemed.
Suur osa oli skautmaleva. salga-võistiuste
töödel 1978/79. M l ^
keste laagri mälestusraamat 1Ö68.
a. ja nende kõrval igasuguseid
mäjpke, niäleätusesemeid ja Eesti
vappe. Pidustuse ajal oli näitust
pidevalt jälgimas arvulkalt külas­tajaid:
Neljapäevase kava avas pidus­tuse
kavalise osa üldjuht Avo Kit-task,
öeldes kõigile tere tulemast
Tallinna Festivalile. Selle järel
Hamütoni Helletajad O.- Kopvil-lemi
juhatusel ja aJkordionisaatel
ning Harry Liivi trummide rüt-meheks
õli Allan Liik,.
Siis järgnes 'õhtu põnevaim osa
— Miss Tallinn '79 valimine. A.
kittask tutvustas publikule eelmi­sel
pühapäeval olnud eelvaliniisi,
mis nüüdsel valimisel andsid
60%, mülele lisandub tänase zhü-rü
hinnang 40% ulatuses.
/ Zhüriisse kuulusid Elen Peter­son,
Linda Piirsalu, Heli Later,
: A. Nüteiiber, J. Roos, M. Kivi
:. j a V.;Muikma.
Enne Otsuse tegemist "tutvustasid
tütarlapsed end ujumistrikobdes
eelmisel' pühapäeval antud jä>rje-korras.
Järgnes zhürii hinnete
andmine ja otsuse tegemiseni
mindi edasi kavalise osaga.
T.E. Meeskoor laulis H. Toi ju­hatusel
viis laulu, neist viimases
J. Simmi ,,Oma saai^*' oli laulu-solistiks
A : Kittask.T:E. Vanem-'
gaidide koor laulis G. Mitti juha­tusel
ja klaverisaatel ning Arno
Kiilaspea kontrabassi saatd neli
laulu, millise aja jooksul olid Miss
Tallinna kandidaadid rõivastunud
rahvarõivalsse: ja tulid uuesti la­vale,
kusjuures teadusetaja seier
tes iga tütarlapse seljas olevaid
rahvarõivaid, miUisesse kihelkon­da
need kuulusid. : Tütarlaste
poolt Linda Kukk ulatas Milvi
Puusepale üle kimbu roo^ tä­nuks
nendega nähtud vaeva eest,
mis täi kui koordinaatoril oli öl-
:mid, •
Selle järel Eesti Vabariigi au-peaikonsul
L Heinsoo jäi roosi-
Magisträalkraav suubub umbes
kilomeetri kaugusel Naravere ojja.
Kahe kilomeetri kaugusel on Kivi-
Vigaia ja Enge jõgi, sellele järg­neb
Päärdu, siis Konuvere ja Ka­sari
jõed. Selle suudmes paikne­vast
Matsalu riiklikust looduskait­sealast
Vigala kelhoosini on üle 40
km.;:: ;
Enge' on. väike Jõgi,- kuid laävi-
:^ tustöö.oli suiir. . .
Kasari vette Jõudes ammoniaak
silmapilkselt kalu ei surmanud,
mürgitas aga küll. Kasarü olnud
õngemehed panid tähele, et kalad
käituvad eriskummaliselt: hüppa­vad
veest välja. See on ammoniaar
gimürgistüste ' tüüpüiiie tunde­märk.
Mürgistatud kalad põgene­sid
Matsalu lahte või Kasari lisa­jõgedesse,
kus nad otsisid puhast
vett, kuid surid. ;
16. liiaU oli Matsalu lahe pmnal
• ja: põhjas massiliselt surnud. ka-
• •.•lu.•^o^
20. maiks oli lahest mõrdadega
välja püütud hulgaliselt hukkunud
kalu.
Koos kaladega hukkus ka ena­mik
nende toidust: limused, putu-kimbuga
ootele kuni A..Kittask
avas ümbriku võitja nimega: .
kad ja teised väikeorganismid. Ka­lamehed
kelle püügipaüi d i Kasa­ri,
peavad nüüd tükiks ajaks selle
jõe maha jätma. Juhtunud peetak­se
suurimaks õnnetuseks vümase
kümne aasta jooksul. Nagu Selgus,
oli autojuht kõvasti viinastahud
olekus, ega pohiud teadlik aioamcv
niaagi toimest. ;
North Carolina ülikooli professor
Silvia Forgus on kirjutanud kol^
me^eheküljelise artikli, eesti met­savendadest.
Raamatu pealMri on
,,Moderii Encyclopedia of Russian
äiid Soviet History", kus lehekül­jed
219—221 on pühendatud eesti
metsavendade tegevuse kn-jelda-misele.
Artiklis antal^ lühike üle­vaade
metsavendade tekkimise
põhjustest 1941. a. juunis, Mrjelda-takse
nende tegevust Saksa oku­patsiooni
eel ja ajal nmg nende
hüisemat tegevust. Kuigi kü^jelda-tud
on metsavendade tegevust Ees­tis,
on bibliograafias antud ka lät­laste
ja leedulaste tegevust puudu­tavaid
raamatuid.
• a
SHANNON, Iirimaa — luimaal, Shannoni lennm
Ittseile möödunud neljapäeval üks serbia rahvuslane, kes oli ule
võtnud kaks Ühendriikide lennukit ja sundis ühe neist üle ookeani
Iirimaale lendama. Politsei arreteeris Nikola Kavaja, kes oli
rnstatnd dünamiidiga, millega ta ähvardas lennukid Õhku lasta kEi
lendurid tema soovidele ei alistu.
Möödunud kolmapäeval võttis
Kavaja üle ühe Boeing 727 tüüpi
lennuki, mis oli teel New Yorgist
Chicagosse. Ta hoidis lennuki Chi­cagos
oma kontrolli all i r tundi,
nõudes serbia preestri Kajevici
vanglast vabastamist ning temale
võimaluse andmist ühendriikidest
lahkumiseks.
• Miss Tallinn Ifi tiitli või
osutus Hamiltoni eesti tütar-laps
Susan Sult, kellele see olS
nii suureks üllatuseks, et sü-mist
rõõmupisarad palgeile vai-
•..•gusid. •
Ta võitis tiitliga kops H. Kivi rei­sibüroo
poolt kingituseks välja­pandud
sõidu Taani, : Kopenhaa-gehisse,-
.
õhtul esitati saima kava mõnese
vähese muudatusega veel teist­kordselt.
Riahvast oli suures saa­lis
nii rohkesti, et põrandadki olid
istuvaid inimesi täis, ega leidunud
j alajiiumi astumiseks. -
Järgmiste päevade tegevusest
jätkatakse järgmises numbris. -
Preester • Stojilko:.Kajevic
koos Kavajaga antud kohtu alla
vandenõu koostamise eest ühe
jugoslaavia diplomaaÜ mõrva­miseks.
Ühendriikide võrniud ei vabasta­nud
preestrit kuid Kavaja nõustus
lennuki pardal olevate 127 reisija
vabastamisega. Ta käsutas lennu­ki
tagasi New Yorki Kennedy len­nuväljale,
kus ta võttis üle Boeing
707 tüüpi lennuki nõudes mees­konnalt
LõunarAafrikasse sõitmist.
Lennuk maandus selle asemel
Iirimaal Shannoni lennuväljal
kus Kavaja andis enda politsei­võimude
kasutusesse.
Kavaja on veetnud 19 aastat Jugo­slaavia
vanglates oma
se rahvusliku töö pärast.
TORONTO EiSTiiÄPTISTr^K
., 30. jnuhist kuni pühap., 8. juilint ^
Jumalateenistused, ettekanded; külaliskõnelejad,
koorid, ansamblidi solistid
KÕIGILE TERETULEMAST!