1985-01-10-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. S Nr. 3 V A B A EESTLANE neljapäeval, 10. jaanuaril 1935 — Thursday, January 10, 1985 Lk. 3
palju eestluse säili-
Eekis ja katsume
Id assimileerumis-rdamiseks.
Seda ei
linult eestlaste suu-stes
siinpool raud-klleks
õilsaks üles-jõudumööda
pingu-linnades
ja asulates,
viinud ainult vahelisi.
Euid ükskõik
ka pingutame ja
jid ahmõusid me
J assimileerumisprot-
|e tagasikäiku anda
lomal arvu vanema-ide
inimesi elu näi-seda
ohtlikumalt
büril kummitama
jiipi kokkuivamise
iemist suurest ette-haaratud
fantaa-fid
kindlate faktide-selge
pildi eest rah-rdavatest
ohtudest
laailmas tegutseva
luteri koguduse sta-aastate
jooksul*
ilmunud Toronto
ajakirjas maini-ise
liikmete hulgas
kija aasta jooksu!
[at segaabielude ar-
Nii näiteks laula-il
I 23 paari, kuid
jmad eestlased ai-aastal
olid vas-ja
11, 1983. aastal
f84;; aastal 20 j a 9.
jd liita, siis näeme,
ia aasta kestel on
laulatatud 85
loiemad eestiased
puhul. Seega on
laulatatud paari-labielulised
paarid,
^dikku laulatatutesi
jstisoost abiellujad.
ib vabas maailmas
fti paaride kohta
kuid tõenäoUselt
iduse arve laienda-
^t kogu meie rahamaailmas.
Mõnin°
)Õhjal on segaabi-
Jtsis veelgi suuremp
Itoodud statistikale
lema tooni.
rmastuse üle ei saa
|iga inimene elab
abiellub kellega ta
|iaa talle teised kas
mõnedest muudest
ides ette dikteerib
^admine e i hajuta
küllap sellest on
fO-84 juhatuse poolt
l>ronto Eesti Majas^
„Mõttekolle 85:
äti Päevad", kus
latakse ka selliseid
elus — kes on eest-tdas
edutada eest-
IV jälgida, milliseid
rad mõtlejad mm-jusel
ja provinfc-tülikate
proMeemi-
?l kombeks anda
u Kuninglikele ko-jahvatavad
neil©
nüütelda «peetavad
omapo(dseid
ja ettepanekuid,
need ettepanekud
5lt rakendatavad
{ritsused ja seisuko-itihti
kasutamatult
luid valitsus on tü-
Mse emaldahud ja
avalikkuse tähele-seisukohtadde
ja
lisele.
oU valitsusel ilm-iglikukomisjoni-
[0 valitsus ametis-ionto
Lastehaiglas
ptatel juhtunud las-lajuhtumite
selgi-
Honi tööd juhatas
komisjoni tööst
^nilj: Samuel Gran-litu
kuud kestnud
[amlsi, kus peaosa
laigla õed, advo-beinikud,
otsusele
pa kedagi otseselt
seisukoht tundub
tegelikult oli sel-
^;ataval määral et-;
|:una Ontario apel-keelas
kohtunik
nimetamise ja
|:ju heitmise.
: Järg lk. 3)
1
i-•
tol
• te-rai.
• il'-
VALVEARST
12. |a 13, jaan. ^
dr. T. Maimets, te!. 469-1322
19. ja 20. jaan.
dr. R. Pahapill, k l . 921-7777
sõidukite tulede
Sundusliku mootorsõidukite tulede
kasutamise kohta Ontarios
hakkas 14. detsembril 1984 kehtima
uus seadus, mis on küllaltki
keeruline. K M vana seadus nõudis
sunduslikku tulede kasutamist
mootorsõidukitel, alates 30 minutit
enne päikeseloojakut kuni 30 minutit
enne päikesetõusu, siis uus
seadus stipuleerib, , et autojuhid
peavad oma sõidukite tulesid kasutama
alates 30 minutit enne päikeseloojakut
kuni 30 minutit pärast
päikesetõusu. Seaduse vastu eksijaid
võidakse karistada 50—200
. dollarlise trahviga. 1 .
Uilt seadust kritiseeritakse võrdlemisi
ägedalt Kanada ajakirjanduses,
kuna enamus sõitjaist kindlasti
ei tea täpselt "päikesetõusu või
loojaku aegu, kuna need on erinevad
igal päeval. Ontario valitsuse
reaktsioonis kriitikale antakse
mõista, et seaduse rakendamine kujunevat
võrdlemisi leplikuks ja
219 D A N F O R T E A^HENUE:.
TORONTO, ONTARIO M 4 K 1N2
465-6251
TlUdame täpgdt igat lüki prifli-retsepte, däit. „cataract<' tfi%i
Snor raiBk lasteraame, spordi kaitsepriDe |a püimas kvaliteedis
päJkesepriUe.
Riuõnid peamiselt Euroopast^ alates $12.-^-^ bmi $2(M>.—°
l^dame ka kodnmaiseid retsepte {a soovikorra! saadame Sra.
Eootsis aMatud eestlaste ettevõtte Esfe^ pressikonvereiitsfl Eesti Majas-
StoMiolmls, Laua ääffes klrjetavad vasakel Arvo Mmm (Teataja) Ja Juhan Kokla
(Eesti Päevaleht), - •Foto:;R, Tippö
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
Uus aadress: ARCADE BUILDBVG r - Tel 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tfin.
Queen'ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, ^^hoppins'
Mall" Toronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus impoiditud lõnga igaks otstarbeks. Haapsa-
JD rätiku lõng. Lkaseid mateijale. Kanvaa )a palja moud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA/ Tasuta öpetamm nõuanne. Külastage
meid. Soodsad hinnad. '
Avatud: eMna8p.-H?ecdeni 9.30--6, laup. 9.30—4.
STOEHOLM (EPL) — Roots! eestlaste keskmine sugupõlv önOTganiseerinud
oma mvesteerimisfoudi ESTMVEST AB, mis tehti avalikuks • prešsikonvereiitsiga
Stokhohui Eesti Majas. Kohal oli suurem osa 30-st asutajaliikmestj kes olid algkapitaliks
kokku paimud ligi miljon Rootsi krooni (ca $160.000). See summa on ka juba
I L t T A I L OR
7 RIVERVBEWGARDENS, TORONTO
Ü plokk läanepoolJaiie%Btoori^l^^
MARIDELE jd HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDT SCHNEIDSR
USA Siseministri
i^otamcatu lahkumine
PALM SPRINGS — USA siseminister
WiUiam Clark tegi presi-
'. dendüe teatavaks, et lahkub oma
kohalt ja pöördub tagasi oma Ka-
, lilomia rantshi. Tema ülesanne
siseministrini olevat oluliselt täidetud
ja nüüd on aeg minna koju
Kalifomiasse. Kauaaegse Reagani
valitsuse sisemisse ringi kuuluva
liikme ootamatu lahkumist peetakse
suureks löögiks valitsuse konservatiividele,
kes olid lootnud, et
53-aastane jurist püsiks oma kohal
ja saaks võimalikult Valge Maja
koosseisu juhatajaks.
ESTINVEST'i peamiseks tege- ESTINVESTl asutajad pakuvad kes professionaalselt nende küsi-vusaladeks
on: 1) kapitali paigutu- eraisikutele, organisatsioonidele ja mustegä tegutsevad igapäevases
sed nii aktsiaturul kui ka kapitali^ ettevõtetele võimalusi osta osatäh- töös.
— kui rahandusturul; 2) kinnisva- ti juba kevadel 1985. Edaspidi kutsutakse eestlasi akt-
AimKBmnULLEÄRl
rade ost ja müük ning nende haldus:
3) ettevõtete ost ja haldamine;
4) ettevõtete kapitaliga varustamine
ja ratsionaliseerimine; 5)
FEOSTTMOVVPESSTTM we^eismmäarrffgikik^s omn jlaa- ^iaid oma^n^doa mRak,r .m (iaUkitšstieaphqihnidh 1in0^0^
gada osanikele käitismajaMdusM- Rkr. pluss 20 krooni administrat-
ESTFOND
Samal ajal ESTINVEST AB asu-kult
kõrgeimat dividenti. sioonikulu). Paigutatud kapital
ettevõtete teenindamine käitishal- gamuti on eesmärgiks, et ESTIN- kannab kõrgemat protsenti, , kui
duslikes ja tehnilistes küsimustes, yEST tulevikus organiseeritakse seda on tavaline panga protsent,
s.t. arendada mitmekülgset ärilist j^Q^tsi aktsiatuhü, mülega kaasu-tegevust
väljudes vastava projekti ^ad soodsamad tingimused osa-tiüususest.
tähtede müümisel.
ESTIOTESTI asutajad kavatse-. gsTINVEST AB ajutisse juha-vad
tulevikes suunata ja tõotama. ^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^ tamisega oii loodud ka eriline
panna kapitali ka Eesü sektoris ^-^^^ jj^t^aa^^ Vambola Hurt ja .E S T F O N D ; miUe: kaudu
Siim Saare. Tegevus toimub koi-' <Jsi tuludest juhitakse eestluse tu-mes
grupis. Paigutusgrupis On ju- gevuse toetamiseks. ESTFOND
hatajaiks Jaan Mahitski, i^ive- võil^ võtta väljastpoolt anne-lemb
Kivikäs ja Tiido Uutmaa, ^usi, pärandusi jne. Fond omab sa-administratsioonigrupis
Lui Möl- mäaegselt, ESTINVEST AB osa-der,
Vambola lEto^^j^ täM, ning sellega õigustatud saa-
Pröäm +iiriiRiiis5rrimi« Ami KniRs. Hia dividenti. ESTINVEST'i posti"
1065 ^ E L E S AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Oniaa& I J NM
Avatud 7 ^eva nädalas
736-1170
Eadn 2234ŠW1
FLORIST
l ü e ^ koju LTD
Rootsis
Ja teistes maades nii
projektide läbiviimisel olemasolevate
imsütutšioonide toetami-
Kanada sisyr@mai
ametiiihinguid
eraldys USA's4
Kanada suuremaid ametiühinguid
United Auto Workers eraldus
oma Ameerika ema-ametiühin-gust
ja" valis omale iseseisva tee.
Robert White'i juhtimisel. Dramaatiline
otsus oli sügisel General
Motors Co. vastu organiseeritud
streigi tulemus, ~ kus Ameerika
ametiühing saavutas kokkuleppe
ilma streigita, millega aga Kanada
radikaalsemad apietiühingu liikmed
ei le|)piniid. Kanadalased on
nüüd suures vaimustuses^ öeldes, et
see on ajalooliseks sammuks Kanada
ametiühin^te ajaloos: Jahedamalt
vaatasid asjale Kanada autotöösturid,
öeldes et nad võtavad
oma investeerimise plaani Kanadas
uuesti arutlusele.
kui ka initsiatüve võttes uute vaja- Prööm, turustusgrupis Agu Kriisa,
Mke institutsioonide j a ettevõtete peeter Puide ja Siim Saare. aadress on Stokholmi Eesti Maja.
loomiseks. ESTINVEST-AB teostab segain-
Asutajate lüJmiete koosseis ka- vesteerimisi ning on valmis nõu
tab vajaüke erialade põhjaliku ^^^^ y,^^^^^ paigutajaüe.
tundmise: pangandus, majandus,
jurüdika, kapitali paigutamine, ettevõtete
ja kinnisvarade hindamine,
turustamine ja toodang.
Ettevõtte ümber on kogunenud
parimad paigutusalai
Jad eestlaste hulgas,
Maiksab Kanadass
Lfa Holmbergi |a Maret Raiinsi urn ilrite
j^amnentmridl
(Algus lk 2)
Nü-süs • — Kuninglik komSsJ^
mis maksis Kanada maksumaksja-liele
2,8 miljoiiit dollarit, ei selgitanud
midagi, ei lahendanud mi^
dagi ning ei toonud loodetud valgust
Toronto Latsehaigla müsteeriumisse.
Kohtunik Grange jõudis
oma ülekuulamiste põhjal otsusele,
et kaheksa last mõrvati kindlasti
südamehaiguste ravimi digok-siini
ülemääraste doosidega ning
tõenäoliselt langes lisaks veel viis
last samalaadse mõrva ohvriks.
Kuid kes oli mõrvar? Kohtunik
Grange oma kokkuvõttes ei leia viga
haiglas, arstides, halastajaõdedes
ega surmajuhtumite ametlikes
uurijates. Mis saab edasi — sellele
ei oska keegi vastata, kuid ome^
ü tuleks häirivat loole lõpplahendus
leida. Võibolla oleks selle leidunud
müstiliste mõrvalugude autor
Agata Christie, kkd lema on kah-jaan.
Näituse korraldajad on ESTO-84
suure kunstinäituse eeltööde läbiviijad
L i a Holmberg Ja Maret
Razins, kes ise valisid seekord välja
esitamisele tulevad tööd, peamiselt
nendelt, kes esinesid suvel suurel
näitusel. Näitus kujunes üllatavalt
rikkalikuks ja laadEt ülemaailmseks.
Nü on) 25 kunstniku hulgas
osavõtjaid Rootsist (1), Lääne-Sak-samaalt
(1), Prantsusmaalt (2),
Austraaüast (1), USA'st (6) ja ülejäänud
Kanadast. Kokku on näitusel
kuni 95 tööd.
Koraldaja l i a Holmberg ütlebki,
et saanud keskuselt kutse, nad
alustasid õige tagasihoidlikult, aga
töö kasvas tegemisel.
Suurelt näituselt saadad kogemused
olid kasulikad isellegi ettevalmistamisel.
Teatav risk tuli näituse korfalda-
_ misel võtta, laugi keskus annab
omalt poolt ruumi, laseb vahnista-da
kavad ja on teinud reklaami
inigliskeelses meedias. On teada, et
CH. 10 TV-jaamal on kavas näitusest
pooletunnineülm valmistada.
NEW DELHI - Sidelünid muff-dušid
maha ja hävituse piirkond
kaotas ühenduse muu maailmaga,
kui maaväriflgi jättis 10000 kodutuks
Indias, Bangladeshi läheduses
piirkonnas. Surmaohvrite arv oa
tõusnud paarikümnele, vigastada
saanuid oli esimestel teadetel saja
mgis/Maaväring purustas mullast
tehtud hooned ja uhtus Soeai jÕe
kaldad, põhjustades üleujutusi
Uus peaininister Tajiv Gandhi lu-
Burnhamtliorpe Civic CeEtre laiiastikoimtee korral- bas valitsuse abi kodutuiie ja
dab (West MaUa BMnhamthorpe Rd.) Aü at the Centre "^^ksta Äsaajaüe^^^ k ^ ^ ^
: sioom. Esimese maavarmgu tug€=
raanmss kuasttaäituse ESTONIAN ART. Näitisson^^.a^ ou 6,0 Richter skaalal,/j^^^^^
vahemikul 7. Jaan.—31. jaan. 1985. Ametlikoit avab *^^se 3,0.
Eesti Vabariigi aupeakomsul Imar Heims®® Mdjapäevalj
on plaane veelgi eesti kunstinäituste
korraldamiseks, vastab ta, et
küll süs — kui sellega hästi läheb,
kui reaktsioon on samalaadne kui
oli ESTO-84 näitusel, siis on kavas
neid edasi teha, kord aastas ülemaailmse
ulatusega ja selle kõrval
ühemehenäituseid, nagu Hallek
Rootsist ja Hardes Keck USA'st
süa tuua. L i a Holmbergi ja Maret
Razinsi soov on Toronto eestiaste-le
pakkuda meie vaba eesti parimate
lomstiloojate töid.
L i a Holmberg üÜeb, et see rahva
reaktsioon, mis oH üle ootuste
hea ESTO-84 ajal, andis neile inspiratsiooni
samalaadilise näituse
korraldamiseks. Toronto kunstinäitused
on tavaliselt pürdunud kohalike
Ininstnike töödega,
kuid eelolev näitus on ülemaa»
ilnme vžUis-eesti naitus, kuigi
väiksemas skaalas kui oli 0'Kee-fe
Centres suvel, mi! oli 85 kunstniku
poolt välja pandad 185 tõSd.
Seekordsel näitusel on kunstnikud
uute töödega, noorim neist esmakordselt
esinföv Vivian Pallandi,
kes oa mitu aastat õppisiud kunsti.
$54.
Padaastas^^^^ ^^^^
Veerandaastas $16^
Väljaspool
$68.
$37.
$19.
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
klassi postiga (kl
aastas
Kanadas; USAHSS
$59.— +
' •. $32.~ 4-^
veerandaastas $17.— + $10.5©
: VÄLJASPOOL KANADAT Ja'm-ds^:
$24.-
WASHINGTON—. USA/.kauban-düsmmisteerium
avaldavat varsti
uned määrused kergendamaks
kontrolli isildike raalide lubamisel
N. Liidule ja teistesse kommunistlikesse
riikidesse; samal ajal aga
kitsendatakse lubadusi komplitsee-ritiimaraaHvarustuse
väljaveoks.
LHVNUPOSTIGA aastaö $132.—, j ^ w t e a ^
isas^'$36.--, , . \-
Aaifressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 ceati
. ; ;/^^^-^^^^^.'U^
Eaffla<ia aadressidele palame märkida ^POSTAL CODE^ Jm
pangafshekk VÕ3 rahakaart k^tada
• M E E ESTÖNL^ PUBUSHERS n i ^
Rootsi televisioon näitas kordus-saatena
12. detsembri õhtul Lündi
Akadeomüise Segakoori eshiemist,
kusjuures rootslased laulsid ka
Veljo Tormise tsüklist „Ing^rimaa
õhtud" mõned meeldejäävad palad.''•
v, Vv.;
Eesti heülcojat tutvustati kui
rahvusvahelise mainega kunstnikku,
kelle l<K>ming ulatub väljas-poole
ta oma kodumaa piire.
VABABESTLANi
Mltls,Ont.M
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates . . .
1 9 . T Ä n i s e k ^ t t e k ^
ä ' . ' • « • ' • • . • . « • . . . . . . . . . .
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850110 |
Description
| Title | 1985-01-10-03 |
| OCR text |
Nr. S Nr. 3 V A B A EESTLANE neljapäeval, 10. jaanuaril 1935 — Thursday, January 10, 1985 Lk. 3
palju eestluse säili-
Eekis ja katsume
Id assimileerumis-rdamiseks.
Seda ei
linult eestlaste suu-stes
siinpool raud-klleks
õilsaks üles-jõudumööda
pingu-linnades
ja asulates,
viinud ainult vahelisi.
Euid ükskõik
ka pingutame ja
jid ahmõusid me
J assimileerumisprot-
|e tagasikäiku anda
lomal arvu vanema-ide
inimesi elu näi-seda
ohtlikumalt
büril kummitama
jiipi kokkuivamise
iemist suurest ette-haaratud
fantaa-fid
kindlate faktide-selge
pildi eest rah-rdavatest
ohtudest
laailmas tegutseva
luteri koguduse sta-aastate
jooksul*
ilmunud Toronto
ajakirjas maini-ise
liikmete hulgas
kija aasta jooksu!
[at segaabielude ar-
Nii näiteks laula-il
I 23 paari, kuid
jmad eestlased ai-aastal
olid vas-ja
11, 1983. aastal
f84;; aastal 20 j a 9.
jd liita, siis näeme,
ia aasta kestel on
laulatatud 85
loiemad eestiased
puhul. Seega on
laulatatud paari-labielulised
paarid,
^dikku laulatatutesi
jstisoost abiellujad.
ib vabas maailmas
fti paaride kohta
kuid tõenäoUselt
iduse arve laienda-
^t kogu meie rahamaailmas.
Mõnin°
)Õhjal on segaabi-
Jtsis veelgi suuremp
Itoodud statistikale
lema tooni.
rmastuse üle ei saa
|iga inimene elab
abiellub kellega ta
|iaa talle teised kas
mõnedest muudest
ides ette dikteerib
^admine e i hajuta
küllap sellest on
fO-84 juhatuse poolt
l>ronto Eesti Majas^
„Mõttekolle 85:
äti Päevad", kus
latakse ka selliseid
elus — kes on eest-tdas
edutada eest-
IV jälgida, milliseid
rad mõtlejad mm-jusel
ja provinfc-tülikate
proMeemi-
?l kombeks anda
u Kuninglikele ko-jahvatavad
neil©
nüütelda «peetavad
omapo(dseid
ja ettepanekuid,
need ettepanekud
5lt rakendatavad
{ritsused ja seisuko-itihti
kasutamatult
luid valitsus on tü-
Mse emaldahud ja
avalikkuse tähele-seisukohtadde
ja
lisele.
oU valitsusel ilm-iglikukomisjoni-
[0 valitsus ametis-ionto
Lastehaiglas
ptatel juhtunud las-lajuhtumite
selgi-
Honi tööd juhatas
komisjoni tööst
^nilj: Samuel Gran-litu
kuud kestnud
[amlsi, kus peaosa
laigla õed, advo-beinikud,
otsusele
pa kedagi otseselt
seisukoht tundub
tegelikult oli sel-
^;ataval määral et-;
|:una Ontario apel-keelas
kohtunik
nimetamise ja
|:ju heitmise.
: Järg lk. 3)
1
i-•
tol
• te-rai.
• il'-
VALVEARST
12. |a 13, jaan. ^
dr. T. Maimets, te!. 469-1322
19. ja 20. jaan.
dr. R. Pahapill, k l . 921-7777
sõidukite tulede
Sundusliku mootorsõidukite tulede
kasutamise kohta Ontarios
hakkas 14. detsembril 1984 kehtima
uus seadus, mis on küllaltki
keeruline. K M vana seadus nõudis
sunduslikku tulede kasutamist
mootorsõidukitel, alates 30 minutit
enne päikeseloojakut kuni 30 minutit
enne päikesetõusu, siis uus
seadus stipuleerib, , et autojuhid
peavad oma sõidukite tulesid kasutama
alates 30 minutit enne päikeseloojakut
kuni 30 minutit pärast
päikesetõusu. Seaduse vastu eksijaid
võidakse karistada 50—200
. dollarlise trahviga. 1 .
Uilt seadust kritiseeritakse võrdlemisi
ägedalt Kanada ajakirjanduses,
kuna enamus sõitjaist kindlasti
ei tea täpselt "päikesetõusu või
loojaku aegu, kuna need on erinevad
igal päeval. Ontario valitsuse
reaktsioonis kriitikale antakse
mõista, et seaduse rakendamine kujunevat
võrdlemisi leplikuks ja
219 D A N F O R T E A^HENUE:.
TORONTO, ONTARIO M 4 K 1N2
465-6251
TlUdame täpgdt igat lüki prifli-retsepte, däit. „cataract<' tfi%i
Snor raiBk lasteraame, spordi kaitsepriDe |a püimas kvaliteedis
päJkesepriUe.
Riuõnid peamiselt Euroopast^ alates $12.-^-^ bmi $2(M>.—°
l^dame ka kodnmaiseid retsepte {a soovikorra! saadame Sra.
Eootsis aMatud eestlaste ettevõtte Esfe^ pressikonvereiitsfl Eesti Majas-
StoMiolmls, Laua ääffes klrjetavad vasakel Arvo Mmm (Teataja) Ja Juhan Kokla
(Eesti Päevaleht), - •Foto:;R, Tippö
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
Uus aadress: ARCADE BUILDBVG r - Tel 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tfin.
Queen'ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, ^^hoppins'
Mall" Toronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus impoiditud lõnga igaks otstarbeks. Haapsa-
JD rätiku lõng. Lkaseid mateijale. Kanvaa )a palja moud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA/ Tasuta öpetamm nõuanne. Külastage
meid. Soodsad hinnad. '
Avatud: eMna8p.-H?ecdeni 9.30--6, laup. 9.30—4.
STOEHOLM (EPL) — Roots! eestlaste keskmine sugupõlv önOTganiseerinud
oma mvesteerimisfoudi ESTMVEST AB, mis tehti avalikuks • prešsikonvereiitsiga
Stokhohui Eesti Majas. Kohal oli suurem osa 30-st asutajaliikmestj kes olid algkapitaliks
kokku paimud ligi miljon Rootsi krooni (ca $160.000). See summa on ka juba
I L t T A I L OR
7 RIVERVBEWGARDENS, TORONTO
Ü plokk läanepoolJaiie%Btoori^l^^
MARIDELE jd HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDT SCHNEIDSR
USA Siseministri
i^otamcatu lahkumine
PALM SPRINGS — USA siseminister
WiUiam Clark tegi presi-
'. dendüe teatavaks, et lahkub oma
kohalt ja pöördub tagasi oma Ka-
, lilomia rantshi. Tema ülesanne
siseministrini olevat oluliselt täidetud
ja nüüd on aeg minna koju
Kalifomiasse. Kauaaegse Reagani
valitsuse sisemisse ringi kuuluva
liikme ootamatu lahkumist peetakse
suureks löögiks valitsuse konservatiividele,
kes olid lootnud, et
53-aastane jurist püsiks oma kohal
ja saaks võimalikult Valge Maja
koosseisu juhatajaks.
ESTINVEST'i peamiseks tege- ESTINVESTl asutajad pakuvad kes professionaalselt nende küsi-vusaladeks
on: 1) kapitali paigutu- eraisikutele, organisatsioonidele ja mustegä tegutsevad igapäevases
sed nii aktsiaturul kui ka kapitali^ ettevõtetele võimalusi osta osatäh- töös.
— kui rahandusturul; 2) kinnisva- ti juba kevadel 1985. Edaspidi kutsutakse eestlasi akt-
AimKBmnULLEÄRl
rade ost ja müük ning nende haldus:
3) ettevõtete ost ja haldamine;
4) ettevõtete kapitaliga varustamine
ja ratsionaliseerimine; 5)
FEOSTTMOVVPESSTTM we^eismmäarrffgikik^s omn jlaa- ^iaid oma^n^doa mRak,r .m (iaUkitšstieaphqihnidh 1in0^0^
gada osanikele käitismajaMdusM- Rkr. pluss 20 krooni administrat-
ESTFOND
Samal ajal ESTINVEST AB asu-kult
kõrgeimat dividenti. sioonikulu). Paigutatud kapital
ettevõtete teenindamine käitishal- gamuti on eesmärgiks, et ESTIN- kannab kõrgemat protsenti, , kui
duslikes ja tehnilistes küsimustes, yEST tulevikus organiseeritakse seda on tavaline panga protsent,
s.t. arendada mitmekülgset ärilist j^Q^tsi aktsiatuhü, mülega kaasu-tegevust
väljudes vastava projekti ^ad soodsamad tingimused osa-tiüususest.
tähtede müümisel.
ESTIOTESTI asutajad kavatse-. gsTINVEST AB ajutisse juha-vad
tulevikes suunata ja tõotama. ^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^ tamisega oii loodud ka eriline
panna kapitali ka Eesü sektoris ^-^^^ jj^t^aa^^ Vambola Hurt ja .E S T F O N D ; miUe: kaudu
Siim Saare. Tegevus toimub koi-' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-10-03
