Vaba eestlane , June 23, 1987

              Nr. 47 VABA EESTLANE teisipäeval, 23. juunil 1987 - Tisesday, June 23, 1987
jporteerimisest
l^osenthali sulest artikiQ
* (Artikkel ilmus inglise
[iprill, kirjeldab hr. Linnas
laülema visiiti. Tund aega
n, kirjutab ta, toodi talle
hbahari ja hambapulbrit, 30
i\ sigarette sest neil ei olnud
[tubakat, kolm taskurätti ja
)lastist seebikarp. Seda karpi
ma kasutada oma valeham-le
talletamiseks.
lisas, et talle lubati ka'kirja-
Irit, käimlapaberitv. aluspesu
[)kke.-v Nii kirjutas Ändrew
j^nthalIlmselt intervjueeris ta
Linnast ja sai tema käest
irjeldatud informatsiooni.
igus
HeNingin Sanomate'* Moskva
iasaatja Mikko Eronen on
nud ..LiteraturnajaGazetast''
linnakut nõukogude kohtuas-usele
(Hiljuti oli kuulda rün-ist
KGB-le). Ajalehes toob
adi Vaksberg näiteid;
•jkogudelikest kohtuprptsessi-rimmis
sunniti end isatäpjaks
istama mees, keda ülekuula-
I peksti. Ta jutustas sellest.
Irus. aga teda ei kuulatud. Asi
1 ema poolt üles ja otsus
deti, aga kohtunikke ei
statud.
aige-Venes oli 14 inimest
stetud süüdi, kuigi nad olid
ud. Mõned mõisteti hoopis
a. Hiljem said uurijad karis-aga
kohtunikele ei tehtud
agi. Tühiste asjade eest on in-si
mõistetud pikaks ajaks
eed lood on ulatunud partei
komiteesse, kus on antud;
d juhtnöörid, kuidas tuleb ko-;
pidada:
Ei tohi lähtuda.sellest, et kae-une
on süüdi.- Seda läänes
li st põhimõtet N . Liidus senr
Lihtuc.
El tohi uskuda ülekuulajate
etesse, ilma neid kont rolli ma-
<ohtuprotsess ei tohi kujunen-
.revüüks"".,kus esitatakse ai-suletud
ukse taga saadud üles-inistusi.
" •
Kohtunikud peavad uurima
süüdistus- j a • kaitsematerja-eda
pole tihti tehtud.
Ei tohi kiirustada, et:
aan" saaks täidetud. Tihti on
üstamise tõttu süütud surma'
nuc.
. Tuleb käia vastavate
duste järgi, nii et kaebealuse
Lsjad saavad esitada oma tun-tajaid
ja vastuväiteid,
iel teemal on teostatud ka tele-ioonisaateid.
Sel puhul on ini­sed
küsinud, miks kõik seadu-ei
kehti ühesuguselt kõikide
danike kohta. Ülemkohtu koh-ik
Sergei Gusev oi j sunnitud
inistama, et see kahjuks olevat
•^aljudel kohtunikel olevat tele-niga
otseühendus partei kes­isega:
et neilt ..nõu k ü s i d a ' ' . On
l^lgunud. et, umbes veerand
)hlunikcsi on ametisse määratuc
v ä l i s p i d i s e mõjutuse" tulcniu^
na.
Brasjilja president Jose
Sarney teatas veebruari-kuul
Brasiilia võlausaldajaile, välis­riikide
pankadele ja rahvusva­helisele
keskpangale, Brasiilia
valitsuse otsusest, mille kohaselt
lõpetatakse koheselt intressi
mnaksmine riiklikult 90 miljardi
dollari suuruselt välisvõlalt
seniks, kuni on kokku lepitud
soodsamate maksutingimuste
Brasiilia keeldumine
alusel on kahjustavalt mõjunud
Kanada pankadeIe, kelle
laenusumma Brasiiliale on
umbes $7.1 miljardit ja viimase
13 nädala jooksul on nad
pidanud „korstnasse kir­jutama'^
$80 miljonit
saadaolevat intressi, mille
tagasisaamiseiis puuduvad as­jatundjate
arvates igasugused
võimalused.
Brasiilia majandusministri
Luiz Pereira seletuse i järgi ei
AiWatsetavat intresside maksmi­sega
alata enpe käesoleva aasta
lõppu, vaatkmata sellele kunas
kokkulepe soodsamate maksu­tingimuste
kohta sõlmitakse.
Vaheajal maskmata jäänud
summa tasumisele ei kuulu*
Kogusummas võlgnevad Lõuna-
Ameerika ja Kariibi riigid
Kanada pankadele $27,5 miljar­dit,
millise summa kättesaamine
lähemas tulevikus on kahtlane
ja võibolla täiesti võimatu.
Vaatlejate arvates paljud võlg­nikud
kes keelduvad võlgu
maksmast, ei ole võimelised
nendelt summadelt maksma
isegi intressi.^ Praegune pangan­duse
kriis säfl alguse 1973 ja
1979 aasta õMhindade kõrgseisu
ajastust ja on selle päranduseks,
kui naftat-lootvad riigid paigu­tasid
oma suured sissetulekud
Lääneriikide pankadesse. Siis ei
osanud need muud selle suure
varandusega teha kui loopida
raha laenudena välja kahe
käega Lõuna-Ameerika,
Aafrika jä Kariibi-mere riikide­le,
lootuses suurtele kasumitele.
Eelmise aagta lõpuks olid need
laenad koos intressidega
tõusnud umbes $1,5 trillionile ja
67 riiki on nüüd tunnistanud
end praeguste tingimustega
koheselt maksujõuetuks. Võlad
ulatuvad $785 miljardile.
Kõik need riigid nõuavad
nüüd pikemat laenu tasumise
tähtaega ja' kergemaid maksu-tingimusi,
mis on sundinud osa
pankasid juba „korstnasse kir-jutama''
suuri saadaolevaid
summasid halbade laenudena.
Suurimaks kannatajaks on
senini USA Citicorp pank, mis
hiljuti kustutas $4 miljardit ja
kannatas selle tagajärjel
veeraiid-aasta puudujäägina
$3,4 miljardit. Citicorp
arvestab, et ei ole kasulik
laenata raha saadaolevate in­tresside
maksmiseks, nagu seda
varemalt korduvalt tehti, vaid
kirjutada need pigemini maha
kui mitte-kättesaadava laenu.
Muidugi ei vii see mõne — mil-jardiliiie
kaotus seda majan­duslikku
hiiglast veel pankroti
lävele, kelle varanduste väärtust
hinnatakse $300 miljardile,
kuid kulude- tasakaalustamiseks
vähendatakse hoiustelt
makstavaid intresse ja laenude
osas tõusevad kulud omamaisele
Errusaadetud kaitseminister
Serge Sokolov.
õaguslikkuse-nõudmise teenida
kõigis Kanada sõjaväe-üksustes
samaväärselt meestega. See
valitsuse korraldus on kehtiv ka
mereväe kohta, kus senini olid
teenistuses ainult meessoost
isikud. Esimese sõjalaevana
läheb käesoleval sügisel sega-meeskonnaga
merele hiljuti
remondist tulnud 23.000 ton-niline
mereväe varustuslaev
„Provider'' millel käib praegu
kibe töö 15 naismereväelase ma-gamiseasemete
ja pesuruumide
ehitamiseks, et ühineda 280
mehelise meeskonnaga. Kanada
kaitseministri Perrin Beatty ar­vates
ei teki mingisuguseid
probleeme õrnema soo koos
meestega mereväe teenistuses
olemisel, kuid selles nii kindlad
ei ole laeval asuvate meeskonna-
I i i kmete abi kaasa4 j a
naissõbrad. Võibolla tunnevad
nad paremini oma suguõdesid
kui kaitseminister Beatty.
Samuti kuulub ,,Proyider'i'*
juhtkondaö naisohvitseri; kelle­le
samuti sisustatakse eraruu­mid.
Igasugustest üllatustest
hoidüniiseks on laeval raken­datud
ka teatud kitsendusi,
näiteks keelatud liikumine
hommikumantlites jne. Mees­kond
\ on w mures' võimaliku;
edasise naiste arvuSise kvoota
määramisest Kanada sõjalaeva­dele,
millega vähenevad meeste
edutaniise võimalused. Kanada
kaitseväe staabiülema Paul
Vlanson • i teatel hakatakse juba
lähemal ajal jraaisi ette
valmistama eesliini teenistuseks,
nagu see toimuvat juba
i, et naiste
kasutamise idee ei ole mitte
kus juba II Suursõja ajal olid
n.n. 'püssieided' kes piid ka sõ-jakohtu
otsuste
JS. ,,j
•'i'' uue
leitnant :1Luisei^
mingeid ülistusi oma ämetiko-ja
kohustused tulevad
täita vastavalt önia teenistusko­hale
ja samaväärselt teiste
väitega ühinevad ka teised
naismadrused ja Mnnitävad, et
romantika on teisejärgulise
tähtsusega ja ei tule mõtessegi
oma töö. ja teenistuskohuste täit­misele
Kas see kinnitus rahustab
m eeskon n ai i i km ete kodu­sadamas
elavate abikaasade ja
naissõpräde kahtlustusi, või
nud nädalal kaebas kompartei
Moskva „boss" Boriss Jeltsin^
kellest oleme ennegi oma lehes
kirjutanud9et sealsed õhukaitse-kindralid
on teinud ,9tõsiseid
vigu*' ja nende käitumine on•
>9
Teade ilmus sealse sõjalise
ajalehe „Punatäht'' veergudel
möödunud kesknädalal, päev
pärast seda kui Lääne-Saksa
amatöör-lenduri Mathias Rustl
vanemaid lubati oma vangisistu-vat
poega külastada. Must on
teatavasti trellide taga oma
Punasel Väljakul maandumisest
peale 28. maik
Ajalehe kohaselt leiab peatselt
aset suurem ,,puhastustöö'*
nendehäbematute" kindralite
hulgas,, kes Musti lennuki
Kremli kohale tiirlema lubasid.
Nagu teada, on seni juba kaitse­minister
Sergei Sokolov ja
õhukaitsejõudude komandör
Aleksandr Koldunov vallanda­tud
(või „erru saadetud"). Ilm­selt
tahab Gorbatshov RustE
lennu-skandaali mõningatest
kindralitest lahti saamiseks ära
kasutada. Selleks laskis ta ilm­selt
oma heal sõbral ja
aatekaaslasel Boriss Jeltsinil
parteikoosolekul sõna võtta.
, ,Igal pool lokkab enesega-rahulolu,
kiitlemine, teesklemi­ne
ja võltsimine," kurjustas
Arvatakse, et lähemal ajal
kaotavad mitmed kõrgemad
n õ uk og; u de
õh u k a i ts ekom a n d ö r i d oma
kohad -"Vähemalt Moskva
•piirkonnas.^Aga• ka'müjäl, kust
kaudu Rust oma fiielennu soori­tas,
on oodata, puhastustöidv-
(Kohtla-Järvel näiteks? — toi­mel
* "
Paavst.
Johannes Paulus. II oma tagasi­saabumisel
Vatikani kaebas, et
ajalehemehed liialdasidtugevas-ti
kui nad rääkisid tänavarahu-tustest
tema külaskäigu ajal
Poolasse. Tä ütles, et selliseid
tänavalahinguid Solidaarsuslii-kumise
toetajate ja politsei
ei
^SURIGAOC. BE.L ••
(Reuter) — Rohkem kui
kommunistlikku partisani panid
siin Filipiinide linnas Mindanao
saarel oma relvad maha ja and-sid^
valitsusVägedele; alla. ÄI-;
te hulgas olevat olnud
>ea, propagandamehed ja
kommunistlikud kihutuskõnele­jad
ning sajad relvastatud kom-
; niunistliku „Uu(e!: Rähväarme";
liikmed...:-:"
• GENF (UPI) - Punase; Risti,
orgj
protestiti Nikaraagua konträde
tegevuse vastu, kes kasutavat
rahvusvaheliselt tuntud ja aus-tatud„
punase risti" sümbolit
relvade ja sõdurite vieo katteks.
Kuid geriljasõdades oii üsna
harilik selline haavatute ja
haigete, sümboli ; kuritar-imees
mõisteti õigeks
NEW YORK (UPI) -
katse eest kohtu all olnud Bem-hard
Goetz, kes 2 112 aastat tagasi
New Yorgi allmaaraudteel neli
neegrit vigaseks laskis; mõisteti
zhürü poolt oigeks. Teisipäe­vaõhtuses
telesaates AEG
,,Nightline" ilmus ta kaitseadvo­kaat
BarrySlotnick, üks zhürü
liige nimega Michael Axelrod ja
keegi mustanahaline , ,New York
Times^i'' reporter. Näidati ka
video lindi statud ülestunnistust,
mis voeti kui Goetz üheksa päeva
pärast tulistamist politseile alla
toimub. Kaitseadvokaat Slotnick
kinnitas, et ta laskis meelega
videolindistatud ülestunnistusel
zhürü ees ilmuda; sest see näitas
kui aus poiss teme klient on — ta
oleks võinud lindi lasta kohtust
eemaldada, sest see võeti vastu
tema kliendi tahtmist ja ta kaitse­advokaat
ei olnud ka kohal.
Igal juhul mõisteti mees õigeks,
uskudes tema väidet et ta tulistas
endakaitseks. Nüüd lubavad need
neli kurjategijat, kellest üks on
halvatud, GdetzM suurte summade
eest tsiviilkohtusse kaevajia. Kaks'
neist istub praegu teiste^ hiljem
korda saadetud kuritegude / eest
vangis.
Mustanahaline
tas, et on tegemist rassivihkamise-ga
— kui keegi must poiss oleks
neli valget vigaseks lasknud, ei
oleks ta õigeks mõistetud. Valge
zhürii-liige Axelrod protestis selle
vastu, öeldes et nahavärvil polse
sellel juhul asjaga midagi tegemist
ta ise olevat igapäevane allmaa-ja
.mis