Vaba eestlane , November 24, 1981

              Nr. 83 ¥ABA EESTLANE teisipäevd; 24. novefflW 1981--Tu^^ 1981 Lk. 7
• B 3
inuiigil
-bariton
s suu (M. Saar)>
ttik), Sind tervt-anl
(J. TaU) ja
ma hakkao lätt­es—
Kas on
|a J.Zeigeil
$ 1 . " .
DE
ooUõhtDtel Eesä
)KARAAMATUS7
Style"
irisild
CasL $ 13^
" talitas,
desist
Hmunud
se talituses
tega xm
5.25
' 4.29
alia kedes 6.38
4.3»
2Jt
2m
e katse
koostaml-
2.71
_ 2JI
2ai
giimale2.lt
diises 21*
6-»
ImOetnsed) 5 j «
i raskeim ja vaevali-me
ei olmid veel ees
oli piirile minna um-kilomeetrit;
Selle liini
lj:ogu lõpuosa võis olla
oli Juvonen rahuldu-dis
end jooksvat võidu
ja nüüd ta oli juba
. Kuigi hommik oli be-hommtkune
udü hõl-lamail
kohtadel ja kui
ei haihtuks, võiks see
kaitset ja aidata vii-osal.
Ehk ei ole pHri-ommikuvalguses
sama
ju ajal küllap usu-
(on alles kaugel piirist,
lorien iseennast.
oli hetkeks peatunud.
|is ofea asukohta kaar-
Ituke shokolaadi ja tegi.
l. Mis nüüd oleks parim
(ne oleks parim suund?
piirivalvurid liikuda ja
olla nende püsivad vai-palikuvõimalusi
oli mi-p^
neist parim lahendus,
fcis kindel, et tagaajajad
Il ja piir alarmeeritud.
fjate pärastei olnud sel
kartust, aga; mis võib
[Valusad jalad tekitasid
muret. Liikumine ei ol-
Ivaluta kui oli olnud mi-
(Järgneb)
A E E S T L A NE
palvel eestlaskonna
lildhuvide eest!
gii
Eesti kultuur« 9 (D-
(Algus lk. 2)
Eas „natsionalism" on kodanliku
aja„jäänus" või mitte, igal juhul
see elab Eestis oma _põrandaalust
elu tugevamini kui kUrturistid
võiksid aimatagi. Uudistes on juba
räägitud sellest meeleavaldusest,
mis toimus Talünnas käesoleval 6.
oktoobril spordiselts „Kalevi" ja
Moskva sportlaste vahelise korv­pallivõistluse
järel; ; kuna kuuldu­sed
rääkisid, et „Kalev" mõeldak­se
hajutada ja _ asendada Tallinna
„Dünamo" või '„jSpartakiga", läk­sid
noorte tunded keema; Järeldu­seks
oli, et mõnesajalisest meele-
, avaldajate grupist arreteeriti üle-kuulamisteks
15 noort.
Tasane pind praguneb siin-seal
ka kultuuri a M . Need, kes loevad
Eesti suurimat kirjandusajakirja
,^Looming", võivad vaadata num­ber
9J81.^
Selles OH noor luuletaja Andrus
Rõuk leidnud enesele aval^aüfis
keelu paljudeks aastasteks oma
loodi^stunnetelises iuiiiletuses sel-lega,
et ridade algtähtedestmöcp-dustab
sõna sini-must-valge
teisiti öeldes ..iseseisva*^ Eesti
lipu värvid.
Laitused ja; karistused ootavad ka
selle numbri toimetajat Teet Kal­last,
kellele see temp oli jäänud
märkamata.
Soome ja N. Liidu vahelises sõb­ralikus
vahekprra's valitseb põhi­liselt
puutumatus teise maa sise-asjusse.
Aga nii kuidas nõukogud
tunnevad muret mõnesugustest
tendentsidest Soomes, peaks ka
Soomel. olema luba tunda ^nuret
ja hoolt • selle üle, et meie vannas-rahva
kultuur j a keel on praegu nii
raskes ahistuses.
® Stokholmis toimus Eesti Majas
Eesti Kultuuri Koondise korraldu­sel
Vihalemma õhtu. Kavas oli Ai:-
no Vihalemma graafiliste tööde
näituse avamine ja ettekanded.
Avasõna ütles Maia Mathiesen,
Arvo Mägi kõneles Arno Vihalem­ma
luulest, Uno Tõnissoo esitas
Vihalemma luuletusi kuna muusi­kalises
osas esinesid Alfred Pisu­ke
ja Martin Krooni.
Of f erwa raporf
Pingutused Kanada ühtsuse
Kiii nad kaotavad oma publiku
vli?-imaistele saadetele (mis te-geükult
juba on juhtunud kaabel­televisiooni
tõttu), siis pole neil
^'dhü. kanada programmide läbi
viimiseks,
Kommunikatsiooniminister Fran-l
i l
(Official Languages Act) on see
lõhe hakanud kokku tõmbuma,
kuid regionaalsed erinevused on
püsima: jäänud endises ulatuses;
„Hiiu Kaluris" tekkis omamoodi lahe vete kaitse aluse Soome töö-
VABA EESTLANE
1
Kii
UJ
ä Ui
1F1
N
5
I J F]
I/)
yyVaba Eesflase^ toimetuse )a
talituse asnkoha plaaa
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Tel6fonid; toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Kanlatnsõ võetakse vasto:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-m._
K U l J L U T A M I NE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kunlotoste Mnnads
üks,toU ühel veerul $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
EUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase taUtas
135 Tecumseth Streel
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WillowdalCj Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
1930. a. kuningliku komisjoni rapördi järele kanada raadiosaated Jing hiljem televisioonisaaftedl pea­vad
üritama kahte sihti: eduftada rahvuslikku ühtsust ning edutada rahvuslikku identsrast.
Teised sihid muidugi ©lid publiku enda poole võitmine ning kasnsaainine. Kuld mis puutub valitsusse,
siis nähti riiklikes saatejaamades ahinõudj millega saavutada kahte e^nimetatui sihti. Seda riiklikku
sihiasetust hädaohustab aga praegu uus satelliitsaatjate tehnoloogia.^ii on gjig revideedmisele võetud
endine raport Canadian Radio-television and Telecom munications komis|oiii poolt.
Rahvusliku ühtsuse ja indentsuse ne, nagu viibiksite Quebecis. Prant-süiid
on alati kanada poliitikas esi- suse" keel on siin domineeriv ning
mest viiulit;,iQänginud. Nende ees- teetähised tervitavad külalisi
märkide saavutamisel on alati ta- prantsuse keeles. Minge sisseoste
kistuseks olnud kultuursed, ja koha- sooritama Portlandis, Maine'is.
likud erinevused. ning teile hakkavad otsekohe silmi
Lõhe prantsuse ja inglise 'elanik- südid, kus„teWitatakse meie õde-konna
vahel on alati sügav olnud» sid ja vendi Quebecist".
Tänu Ametlikule Keeleseadusele ' , ^^S^ P^^^ ^ " " d tagasi ette- Kunstlik Joann Saarnüt koos abikaasa Lindaga Mljutisis kunstmäituse
New Yorgfi kiirmaanteel, poh a- paneku, et kanada sisulise pro- puj^l oma väljapandud tööde ees. Foto: Vaba Eestiane
pool Albanyt, hakkab süma silt: grammi nõue ei kehti era saate-
Quebec ---prochaine sortie^^^^ ]^^^ Raha, mis laekub : — ' - - T — — - - - - r r - ^ ^
Et säUitada' kanada identsust odavamate ameerika programmide
Kanadas on viis suur-regiooni: ning arendada kanada omakultuu- sissetoomisega, tuleks kasutada
iti Kolumbia, Preeriad, Ontario, ri, on jällegi mõeldud kasutada nii kanada programmide arendami-
Q^tebec ja Atlandi provmtsid. Neid raadio- kui televisi^^ ^ ^^^^^^^
paiku ei eralda üksteisest mitte ai- Seepärast nõuab seadus, et 60% CBCie, miUe sihiks m tugevate probleem, Näkmanni Krässüt püüti rühma esimees P. Tujkki. Soome
nult suured kaugused, vaid majan- nendest saadetest peavad olema kanada saadete arendamme. ^ ^^^^ j^g^^ mahtunud lahe vete kaitsmise probleemid tu-dusliku
huvid, mis üksteisega tih-' kanada sisuga. Järjest paljunevate ^j^^,^ Kanada risti-põiki lä- korraga pannile. Haruldaselt suure lid arutusele ka iIV Nõukogude—
ti konfliktis on, Vümane näide sel satellütjaamade tõttu tuleb see )jj 35^^^^^^^ y.^y,y^ korjanud 187 lesta püüdis lesttraaü mees Heigo Soome sümpoosioml Pärnus
alal on Ontario kui energia kasuta- seadus revideerimisele. kirjalikku soovitust 1. detsembril Jõhvik, kes leidis noodast harüiku ^
ja nmg Alberta kui energia tootja. Praegu on võimalik osta saatja. ^^^^^ ^^^^^ Quebecis avalik de-' lesta, müle pikkus ninast sabaot- Lagedi mõisa restaureeritud vii-
Rahvuslikku identsust on samuti antenni paari tuhande dollari ee^st, ^^^^^ „stimuleerida mõtetevahe- sani oli 57 sentimeetrit ja kaalus naköögis Pirita jõe kaldal avati
väga raske saavutada. panna see üles ning tuua sisse koik ^^-^^^ ^^1^^ 1305 grammi. Kuna kala pannile Eesti amulaadne linnukasvatuse
Kanada on üleujutatud sõbraliku saated ühest ameerika jaamast kirjg^^yj^ esitatud" ei mahtunud, süs säiHtatakse see muuseum. Ulatuslik väljapanek
lõunanaabri kirjamdusest, firma- või mõnelt teiselt sateUüdüt. Seda. " kolhoosi laboratooriumis, andvat pildi selle põUumajandus-dest,
televisioon! saadetest ja. on praktiseeritud mitmes kanada Kõik, kes on asjast huvitatud, ^ haj^ arengust peaaegu poole tuhan-mitmesugustest
teistest kultuuri- linnas, kuigi see on ebalegaake võivad transkripte saada kõikidest Saaremaal toimusid augustis rin- de aasta jooksul. Vanim eksponaat
vormidest. toiming üma litsentsita. Kuid ku- avalikest koosolekuist üle terve Ka- desõprade päevad. Mitmesuguse kannab aastaarvu 1565. See on väl-
Kariadalased ja ameeriklased sarr na kommunikatsioonivabadus ,on nada. Neid transkripte võib. näha tegevuse hulgas oli Käriakalmis- javõteväkuraamatust, kus Padise
nanevad teineteisele >=väga palju, kuulutatud pühaks, siis on väga CRTG peakorieris, 1 Promenade tui lendurite monumendi avamine, kloostrile kuulunud Aetama Matzi
See kehtib samahästi nii prantsuse raske neid ebaseaduslikke jaamu dü Portage, Hull, Quebec, või j^gg naabruses olevalt lennuväljalt talule pandud koormiste hulgas ni-kui
mglise kanadalaste kohta. karistada. Järeükult kanada legaal- CRTC osakonnast Vancouveris, startisid 1941. a. pommitusiennuki- metatakse muuhulgas ka kaht ka-
Külastage näiteks Oid Orchardi sed saatejaamad kannavad ma- Winnipegis, Montrealis ja Halifax- tega Berliini kohale. Startisid küU, na ja kaht muna.
Mainel osariigis ning teil on tun- janduslikke kahjusid. is. ^ga kas nad ka sinna jõudsid, sel­lest
ei räägita vÕi on kogu lugu
ajaloole hiljem külgekleebitud. Narvas rajatakse Tallinna Kala-
:\::: '-'^^ ^ kombinaadi eksperinientaalniekalä-
Eesti • Kultuurimimsteeri^ miUe toodanguks, on
Kõrg- ja Keskhariduse Ministee- planeeritud 14.5^
rium, Kunstnike Lüt ja Tartu Rük- ja forelli aastas. Plaani/ kohaselt:
Eesti talupoegade palvekirjade Dr. Valev Uibopuu ülevaade lik üükool kuuhitasid välja iilikoo- lastakse see käikiitähavn- 2
aktsiooniga. ,,Ingermanländischesprachgrup- l i 350-aastast ajalugu kajastavate toobril. Selle ehitusega alustati' jü-
Soeietatis Estonicae in Svecia. Aastakümnete jooksul järgnes^Ees^ pe" käsitleb peagu välja surnud tööde võistluse. Võistluse korral- jja 1976. aastal, aga töö on edene-
1977—1979. Stokholm 1980. 227 timäa ja Lüvimaa kubermangude hõimude keeleuurimist, uurijaid ja dajate poolt antakse teemalisteks nud suurte raskustega,^kunamater-
Ik. ühendamine, mis nõudmistele vaa- keelt, võrreldes seda eesti ja soo-.iildjoonteks soovitus, et töödes jalide/saamisel oüd probleemid sa-tamata
teostus aUeš 1917 Järjest me keeltega. Enne Vene revolutsir peaksid leidma käsitlemist ülikooli ggU ülepääsematud. Kalakasvandu-
Moneaastaste vaheaegadega on ^^.^^^^^ süveneva rahvusliku ja ooni olnud 200.000 inimesest oli revolutsioonilised traditsioonid, ses kasutatakse Eesti Eelektrijaa-
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis .-.^gjj, ^^^^^ ^^itse 1959. a. rahvalonedusel jär^l 1100, kooli osa eesti ja vennasrahvaste ma jahutusvett,. mis on esmakord-v^
jaandel ümmiud aastaraama- ^ ^ ,970-ndal loendusel aga polnud kultuuri ning teaduse arendamisel, ne kogu N. Liidus,
tud, kogumikud vahs-eesti teadlas- ^«^«-^«^ d no e . ^^.^ ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ ^^^^ Te^dnste Aka-te
uurimustest. Möödunud aasta Mag. Esmo^ Ridala analüüsib j^aterjaHdes nimetatud, kuna nad deemia arengusse seUisena, et
lõpul ümunud V n köitega tähista- ^p^ajooni Eesti väüspoüitikast on arvestatud 85.000 N . Liidus ole- need avaksid tänase kommunismi- Lihasaaduste puudumine on suu-takse
eesti teaduste sünnikodu Tar- 1934-I94O", rahvussotsialismi pu- goome keelt kõnelevate kodani- ehitava üliõpüase sisemaaüma. y^ks probleemiks Nõukogude O i -
tu ÜlikooH 60-ndat aastapäeva. Ar- rustamist Eestis, Moskva partneri |,e hulka. Teoste suurus ega materjal pole ^us, samuti Eestis, ikati püütakse
vestades meie erialaste ajakirjade otsimist ja Balti riikide katsest piiratud. Auhindadeks on üks-500, loomade iuurdekasvu suurendada
puudumist, on see väljaanne suut- üksteisega koostööks, mis aga kui- Br. Olaf Kibe kirjutab eesti 3^^^ j^^^^^^ gOO ja kolm 100- nagu kiriutab Rakvere raiooni
nud täita mingisugust sidemepida- ^agi ei tahtnud sobida. Ka Moskva a j s t M ^^^if^^^ rublalist ergutuspreemiat. « a a r j a peaziotehnik, oLat
^„i^.o«;:«««*s?,«i« «1 "5^ neü olukord Veidi paranenud: leh- TF^T^^ZSZ ^^^^^
ür. 1 r. K. Kreutzwald oma aastal Kultuuriministeisrmmi ja Kinolüdü y^j^^ vähem kui eelmisel aastal
1879 ilmmmd „Kodutohtriga- p^^^ korraldatakse amatöörfümi- mMst arvu ei
meelse otsusel erapooletuks jäämi- Keel on aastasaja jooksul arene- de ülevaatamine, mille kavasse on olevat öhiud ka lehmade ahtrus
Uues köites, pärast Kalju Lepi- «eks. Ridala kinnitab rohketele nud kuni 1971. a.,, ümus „English. lülitatud võistlus ,,350 aastat eesti ^ggo. aasta 7,6-lt 1981. a. 4,9 prot-ku
proloogi Eesti Vabarügi Tar- andmetele tuginedes Eesti iseseis- Estonion medical terminology", trükü^unsti". Võistlusele võib esi- g^ndüe. Vasikaid oldi saadud 100
tu ülikooU 60. aastapäevaks, on ^use säilitamise probleemi ja ot- kus on 7200 märksäna. 1976. a. i l - tada 8 mm kui k a . 16 mm füme. lehma kohta 57,9 ehk 3,2 rohkem
Alf Abergi ettekanne „Karl 21 ringuid kmii Ribbentrop-Molotovi munud „õigekeelsussõnaraama. Parimad filbe autasustatakse eri- ^uj iggo. aastal. Sumultsünnid olid
oeh Estlands bönder" peetud P^kt kõik lõpetas ja Eesti juhtidele tus'' on umbes 8000 arstiteaduslik- auhindadega. Esimeseks auhinnaks vähenenud 18 ja abordid 24 võrra.
Stokholmis Tartu Ülikooli aasta- J^id vaHda ainult ebameeldivad ku terminit. on „Eesti Nõukogude Entsüklopee- paranenud olnud ka vasikate säi-päeval
1. detsembris 1978. lahendused. Eesti teadlaste . peres on ohiud dia ( E N E ) - väljaanne, teisele ko- Htamine, tapetud on 10 ja hukkunud
Pikem uurimus Nõukogude Eesti sellel vaadeldaval ajavahemUoil hale tulnud saavad OSTULOA 27 vasücat vähem kui eelmisel aas-
A. Aberg käsitleb kuningas Kari majandusest on prof. Eduard Poo^ kaotusi. J . Koit kirjutab järelhüü- „Eesti Nõukogude Entsüklopee- tal Jällegi pole eelmise aasta ar-
XI katset eesti talupoegade dukor- „Nationaleinkommen und bes- de dr. phü. Arnold SoomUe, E. dia" ostmiseks. vusid anüid ega ka mitte karja
da reformiga parandada, mis teuering in Sowjet-Eestland". Alus- Pütsep prof. Armin Tunisele, mil- ^ üldarvu '
aga tagasi tõrjuti aadlike poolt, ^ades nõukogude rahvuslücu sisse- lele lahkunu lesk Lydia Tuulse on TaUinnas avati PolütehnUises
kuna nad kartsid, et talupoegadele tuleku kontseptsiooni iseloomusta- koostanud teadlase tööde bibho- instituudis näitus, mis kajastuvat •
maa andmisega aadlikud kaotak- jäisega vaatieb ta edasi seost pro- graafia. V. Uibopuult on.„JuUus N. Liidu ja Soome aastatepikkuse
sid oma odava tööjõu. See omakor-' ^yi^sioonifaktoriga, rahvastiku Mägiste ja tema elutöö", Kau- töö tulemusi Soome lahe vete kaits- POOLELEHEKÜLJELINE
da tingmuks vähenenud põlluma- kujunemise ja rahvusHku tulu ar- rüt „Edgar Kanti uurimistöö aine- misel. Sõna võttis avajate Järel A R T I K K E L . ..
jandusliku toodangu, mis hirmutas vestusega. vald ja Mbüograafia." Soome delegatsiooni juht Soome
kuninga ümber olevaid mehi, keda
Teose lõpuTon Eesti Teadusi- •. .
Kogumik välis-eerti teaduses!
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis
AASTARAAMAT VH. Annales
ja ülesannet, näidates et nagu pakkumised lükkasid Balti rngid
muuski eluavaldusis, jätkub ka tagasi, kuid Moskva sõjaline huvi
eesti teadlaste töö aladel, mis pea- suurenes nidrjvalt Ba'ti riikide vas-miselt
on seotud Eesti või eestlas- tu. Selles olukorras tegi Eesti üks-tega.
huvitas sõjaväe varustamine. Sel
ajal olid Eesti ja Lüvimaa Euroo­pa
viljaaidaks. Kunmga radikaäl-seist
plaanidest tuli loobuda ja ta-
Rootsis tehtud uurimusi minori-
Frof. Hain Rebas käsitleb ar-:
tiklis „Baltic minorities in Swe-den:
Problems of methods and
documentation. Än introduction",
ku Seltsi Rootsis liikmete tööde
loetelu aastaist 1977^1979, kus
on loetletud ligemale paarsada
teaduslikku tööd. iOVOKAADID
le kuuluvais majandeis. Kmünga ^^^^.^^ sisserändanute alal ning Samuti on Eesti Teadusliku Seltsi
varajane surm ja saabuvad so^ läheb sealt edasi oma um-imipro- Rootsis tegevuskroonika, liikmes-aastad
lõpetasid uuenduskatsed. jekti „Eestlased Rootsis 1939— konnast, ametiisikud, seltsis pee-
Prof Evald BlumfeWti uurimus ^g^^,, kirjeldamisele, käsitiedes sel- tud ettekanded. Eesti Keskraama-
„ühest magistraal-ideest eesti j ^ ^ ^ ^^^^^ probleeme, peamiselt tiikogu ja Arhüvi ülevaade, auhin=
ühiskondliku mõtte ajaloos poolsa- dokumentatsiooni osas. natööd ja informatsiooni 1980. aas-jandil
emie 1917. aasta veebruari- ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^ommi^
revolutsiooni" käsitleb Eesti maa Prof. Gustav Ränk oma uurimu- ESTO-80 ajal ja järgmise
ja rahva aspektist Vene veebruari- ses „Hiiehobune" võrdleb Eesti ja aastaraamatu kavandamine, mis
revolutsiooniga seotud sündmusi ja Soome rahvaluule kogudes leidu- ^^^takse ivälja anda Tartu ülikoo-seda
hämmastavat kurust ning si- vaid loitse ja laule müstüisesthp- j. äastai^äevaks 1982. aastal,
hürindlat talitusviisi mülega eesti busest, müle üle on soome füoloog 4astaraamat ori iiÜätavalt sišu-tooljordsed
juhtivad mehed ja rah- prof. Mauno Koslä kirjutanud väi-. ^^^^ laiahaardeline, hõlmates
vuslikult aktiivsed ringkomiad rea- tekirja ja selle lisaköites võtnud ^^g^. kultuuripärandi. uurimusi,
geerisid sellele murrangulisele eesti-soome hiiemõiste koos hne- seekordses aastaraamatus on ena-pöördele
Vene riigi elus, osates õi- hobusega esmakordselt lähemale .^^^g^g vanemad teadlased kelle
gesti hinnata revolutsiooni tagajäi*- vaatlemisele. Prof. G, Ränk lähe- .j^jrimugtele on Võõral maal ohiud
jel Venemaa vähemusrahvastele neb probleemile siiski erüisestvaa- ^^-jj^^gj^g. ggUg töö jätkamiseks,
avanevaid võimalusi oma tuleviku tekohast, minnes oma uurimusega ^^^^^^^ kodumaal alustasid!
korraldamiseks. laplaste ja saamide rahvaluule ^^^^ ^^^^^^ rahvusUke
Teadlane märgib, et selle mõtte juurde. Ta leiab, et küsimuses on teaduste viljelemisel
tagasihoidlik algus tekkis vara- hobune, kes oma seljas viis ära
• •. sel • ärkamisajal •sedjses: • Xõraia-- hsdgusi,, - peaasjalikult^ k a t k u . " : Haiimeš Öja.^ .
ADVOKAÄT-NOTAR
Mmm im» Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 32«,, ToroBt®
Ont. (Bay & King) M5E IK7
Telefon:
24-tundi telefoni valveteenistus
m RJchmond St, W., Ste 7»5
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7W2.
Toronto päevaleht „The Globe
and Maü" avaldas oma 26. sep­tembri
numbris pooleleheküljelise
Ray ConlogueartiMi,,Kareda and
Tarragon: each the tonic the other
needs". Selles öelda^^se,- et Urjo
Kareda hakkab juhtima Tarragon
Theatre-it ja keegi pole sellest roh- •
kem üllatatud kui Urjo Kareda. Ta
ütles ise, et ta oli otse jahmatanud
sellise pakkumise puhul, müle tal-1
le tegi Bül Glassco, kes ise oli ot­sustanud
teatrist lahkuda, ^ mida ta
oli juhtinud kümme aastat ja kel
oli soov, et Kareda võtaks selle^
üle. Glassco arvas^ et Urjo kareda
näis õige valik, kuna ta on hinna­tud
isik kanada teatris.
ArtUdis kirjeldatakse Kareda
tööd Stratfordis dramatürgma ja
sündmusi, mis ta .sealt sundisid lah­kuma.
Pärast ta'on töötanud CBC
juures raadio-teatri arengu suuna­jana.
Pikalt kirjeldatakse Kareda
teatriloomingulist- filosoofiat, kus
Kareda ise ütleb, et teda huvitab
keel, teaterlikkus ja põnevus, mus­kulaarne
keel ja mõte. •