Vaba eestlane , August 12, 1982

              ^cav AcqulsÄlons: Scction
ELMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
H Ä Ä L
Nr. 60 (2884) XXXI aastakäik Neljapäeval, 12. augustil 1982 --/Thursday, August 12, 1982 Üksiknumbri hind 60 ceoül
JERÜVSALEMM ^ msikasjaü^^
kuks lahendamiseks koostati ÜSA valitsuse esindaja Philii) Habibi poolt, millega ka PLO j a Liibanom va­litsus
on nõustunud. See saadeti kohe edasi Mšraenpeammistri^^
neh PLO üksuste evakueerimine. "
nüüd Iisraeli valitsusest • kas min­nakse
USA pool soovitud ja nõutud
kokkuleppe teele,
Iisraelil oli siiski väga suuri ja
arvukaid eritingimusi mida USA
on ka arvestanud.: Lisaks veel tin­gimus,
et ÜSA, Prantsusmaa jä
Itaalia sõdureist moodustatud ra­huvalve
üksus saaks tulla alles siis
kohale, kui teatud osa PLO iüksu^
sist on lahkunud. '
Samal ajal on Iisrael muutnud
oma piiramisrõnga. veelgi tugeva­maks.
Nädala esimestel päevadel
toodi pidevalt^ juurde tanke, soo­musautosid
ja iseliikuvaid kahu­reid,
samuti on pidevalt linna pom­mitatud,
eriti on k le aU olnud palestiin-laste
põgenikelaagrid, kus juudid Mõlemad võimalused on käeulatu-väidavad
olevat PLO üksuse liik- ses. Iisrael on siiski nõustunud, põ-meid.
( himõttel tingimusega, et araabia
Iisrael soovivat pideva pommita-^ riikide poolt lubatud varjupaik
misega avaldada survet palestiin- peab olema küllaldane kõigile
lastele. i PLO-üksuste lükmeüe.
Plaani kohaselt evakuieeritäkse Süüria teadeteagentuur SANA
esimesed partisanide üksused 5 avaldas teate, et olenevalt pales-päeva
jooksul pärast kokkuleppega tiinlaste vastupanu praeg;usest olu-nõustumist.
Kogu aktsiooniks oniet- korrast on Süüria otsustahud võtta
tenähtud 15 päeva. Selle kokkuleppe vastu kõik võitlejad keda PLO
järgi umbes 1200 SüüriavTsõjaväe- juhtkond soovib Süüriasse saata,
last peavad Beirutist| iahkuma sa- See pakkumine hõlmab^ Palestiina
de vastuvõtuga, sus nüüd nad lu- Rahvusvaheline üksus jääks Liiba^
basid kõik PLO sõdurid vastu võt->noni ülemjuhatuse alla ja kui kõik
ta. Iisrael nõuab selle juures siiS' PLO üksused on lahkunud, siis võ-kiv
kõigi eemalduvate sõdurite ni- taksid Liibanoni väed üle rahupida-ifekirja,
et võiks tulevikus kontrd-mise kohustused.
ida, et kokkulepet oleks tegelikult ž . . . . . . . . ,
täidetud - Vaatamata rahust rääkimisele on
Nii lähedal võimalikule k o k ^^
pele pole seni oldud ja kõik oleneb ^^^^^^
all õhüsp maalt ja merelt. Iisraeli
väed tungisid ka esmakordselt raür
nikule põhja poole Beirutist, küna
nad olid kartnud, et Prantsuse ja
või antakse sõjammistn pooE USA iiksused: võiksid seal maandu^
käsk valmis olevaile soomusilk- da ernie, kui PLO ükisuste eemal
süstele linna vallutamiseks. damüie on toimunud. Iisrael suunas Joekä külalistele vägarikkaük kava seUest, mida'lühikese ajaga
seekord oma rasked relvad mere oltõ esitasid eesti metsavendade lauta. Foto: J. Säägi
poole, kuigi üks rügimees üties, et :
nad armastavad
ameerika sõdureid.
prantsuse ja
See on vaid ühe osa PLO küsi­musest
lahendamine. Teiseks ja
veelgi lahendamatuks on 7000 pa­lestiina,
liibanoni ja võõrrahvus-test
sõjavangide küsimus, kes -asu­vad
praegu vangilaagreis.
Praegu ei mõistvat ka isegi Iis­rael
mõistatada, mis nendega te-
PARAST
uhtmestik kcihjyštab USÄ \u Euroopci iiiflasfe vdhekord^
WASHINGTON — KiBi president Ronald Reagan astus 18. Juiinil National Secürity Coimcffi koos­olekule,
oli ta juba iseseisvalt ptsiHstaniid aietada embargo ÜSA-švalmlstaMtrnns-Ši^
tiku komponentidele. ^
maaegselt PLO-ga. Plaanis pole Vabastamise Armee (PLA),Siiü- l i ä . Ta nii ,M1,^«^ ir«i T D . . « « * „ , , „ « . • T • . J i . • i i , ,
Affp P t t P n ä h t i i d mi^^^^^^^^^ Prantsuse dutide puraraise. Just km motetud lustamiseks polnud legaalseil äius­se
^ ^ M ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ vangüaagris hoidmine põh. president Francois Mitterand ja. ^õnad. Aga need olid sõnad mida tel ja võis lõppeda pMikkusega.
Sü STPLO ü^^^^ ^^^^^^^ ^^^"^^ Km buuria ]a i^LU uKsused on vumasel het ^a^„„f i;r««„.ii«„.: Fesid^eni:t oli pidamid nii t.ä h.t sia.i.k s, A^a sta.t e jooksul ..o n .o.ln. ud" jnit-
KTi7ia.t iflhViiniirl a^^^^^^^^ " i - 1 ~ soovis peeri^^^^ varsti pärast Versalles'i et ta oH isiklikult võtnud osa kom- meid trans-Atiantic kriise, aga
S tS^ SSS^ kIS " " ^ ^ ^ ^ " ^ ^ on nõupidamist olid avalikult ja isegi münikee algvisandi koostamisest, vaemilikkus praeguse juhüMi^i üiL
faasiga, kus on ettenähtud koigi Sl PPhhidliipp Haabbiibbii poolltt koostatud vait fprmri^^^^^ irAdn bAifntsp tSr- rnhw ^r«,Micn;o»u ;ä*«»^ *äv..il ^n,!: L. J
võõraste sõjajõudude eemaldamine kokkuleppes, • Üheks tingimuseks
Lübanonist,
kuhu kuuluvad lisraelij sõjavägi,
Süiiria jõud Beiruti lähedal ja
PLO üksused Põhja^Lübanonis.
PLO jiiht Yasser Arafat olevat sel­le
plaaniga nõustunud.
Teisipäeval avanes PLO üksuste
rahulikule lahendusele uus aspekt.
Kui seni olid Süüria ja Iraak
nõustunud vaid väheste PLO juhti-oli
ikka veel internatsionaalse kont-roHüksuse
kohale tuleku aeg kui
PLO on lahkunud, aga see nõudmi­ne
olevat vaid ,,tehniline". Iisrael
kardab, et PLO jääks selle kontroU-väeosa
kaitsel kohale.
PLO aga soovib internatsionaal-kõik
terroristid, keda hoitakse kõr- rohkem eraviisiliselt jätnud tähele- Mitte iikski presidendi kaaslasist ber on eriti alarmeeriv.
gemuldvalHga püratud laagris, panemata nõupidamise kcymmüni-e "
mille tipul on okastraattõkked. kees kommertsiaalše ekspordi kre- oleks tehtud ärritushetkel või ilma
" • ^ ; . - " ,' • . . • . • • : ' kfüllaldase mõtlemiseta selle polü-tilistelCj
kominertsiaalsetele ja le-seidmsusi
seueks, eu^^^ neid Kolöhel GeVo lahkuntine shok@eris Iisrael
evakueerimise ajal suski ei run- _ • • ..
daks. rahvast jca sõjaväge
See on see s^ma ei iiooli" seisra»
koht, mille juures enroopiasedl
peavad otsustama, ksüs nad soo»
vivad end isoleerida USA-st v5n
otsikna iroostÖqd,
President Reagan, on korduvalt
öelnud, et ta ei muuda oma gaa-sitorustiku
ik>Uitikat enne kui
Poola valitsus täidab need tingi-
Kui vihaselt Reagan ka tegut- uiused mida Reagan on esitanud,
ses, on gaasitorustiku asi ainult Kuid selle kõrval on praegu sa-gaalsetele
järeldustele.
Ametlik liin on, et otsus oli teh­tud
printsiibi alusel karüstamaks
N. Liitu ja Poolat.
Noor tshellis;!' kaheksas eestlan^^^
Kuningliku Konservatooriumi stipendiaatide
nimekirjas ^
Tor<mto Kuningliku Eonservatooriinnl vanas hoones Blooiitäna-võib
seintel lugeda nimesid autahvleil, mis peetud ligi viisküm- nuks tulla. niie, isegi peammister Menachem
mend aastat Neile autahvleile on jäädvustatud õpilaste nimed, kelle Kolonel Geva ütles oma ülemaile, Beginüe, kellest ühtki ei suutnud
andekust on tunnustatud stipendiumiga. Mitmed bn praegu edukalt et tal ei ole südant, et vaadata lei- mõjutada,
tegutsevad ja tuntud Kanada muusiloid, nende hulgas rahvusvahe- navaüe vanemaile süma ja ütelda. Aga ükski neist ei suutnud mõju-ll!
se kuulsusega JbnYickers, Glenn^^^^^ ja Steven et nende pojad said surma operat- tada ka teda kohale Jääma,
Staryk.
y JERUUSALEMM — Iisraeli armee kolonel Ell Geva oli väga spet- jäämäe tipp nende erinevuste va- mavõrd aktuaalne terase impordi
siaahie BsraeU sõdur. 32-aastaselt OÜ ta noorim brigaadim^ Hsraeii hei, ihis on USA-1 ja tema Eu- quatä otsustamine, mis viib vastu
armee ajaloos. Ta juhtis oma soomusbrigaadi Lübanoni linna Tüürose roopa liitlastel N. Ludusse suhtle-^itele ebakindlustundeUe ja -kõla-vaUutamisel
ja oli esimene, kes jõudis Beirutisse. Tema staabiülem misel Kuna Reagani vaUtsuse vä- dele. Viimase üle on paaril näda-
Eaphael Eitan nimotas teda üheks paremaks, kui mitte parimaks sü- lispoliitiUne joon kaldub paremale lal peetut ägedaid diskussioone
mapaistvamaks ohvUseriks sõjas, kellel näis ees olevat brüjantne sõ- kui kunagi enne pärast II maail- Euroopa Ühisturu riikidega.
Jamehe karjäär, masõda, süs kuristik.liitlaste vahel, Shultz on juba. sattunud Uinna-
Agi kogu Iisrael c^shokeeritud.^^m^ ^^g^ kõrgem riigimees mainis kute alla, olles liiga reserveeritud
kui Eli Geva andis sisse sooviaval- ni, et nad lahkuks Beirutist Luba- selge, et see veelgi laieneb. ü-ans-Siben gaasitorusüku suhtes,
duse oma kohalt lahkumiseks, loo- noni Bekaa orgu, kus Iisrael, kui välisminister Shultz '^una ta on higa skeptihne majan»
budes meelsamiiü oma tulevikuvõi- vajalikuks osutub saa^^ ^^^^ ametikohale, kogunes duslike sanktsioomde osas.
malusist kui et südametunnistuse le uue hoobi. Was^ngtoms sügavalt murelikke Ta seisab aukartnSstäratava üles-vastaselt
kuuletuda käsule Beiruti Ta rääkis oma plaanist kmdral Euroopa ametnikke oma hoiatus- ande ees liitlaste vahelise kriisS
riindamiseks, kui sesll^^ • . lahendamisel '
Nädal Mljem külastas kantsler Bnamus eksperte Washiiigtonis
Eesti nimesid on seal vaid seit­se.
Esimesena on alates 1953. aas­tast,
kohn aastat järgeniööda meie
aldi Irene Loosbergi nimi. Ligi 15
aastat hiljem kerkib esile uus põlv­kond:
neli aastat, on auhinnatud
bass-^ariton Ingemar l^orjust ja
kohn aastat pianist Hillar Liitoj at.
t5hekordselt esinevad pianistid Kat­rin
Kuuskne, Tiina Mitt j a Nora-
Mall Kerson ning aastal 1975.
viiuldaja Marianne Urke. Seega
on seni kokku antud stipendiume
seitsmele eestlasele 14 korral.
Viimase lennu algusest on jälle
möödunud ligi viisteist aastat kui
^taleme head uudist, et ühele
eestlasele pnniää^ätUjd stipendium
konservatooriumi poolt. Seekord­seks
Associateship Diploma Pro-gram
(special cource) stipendiaa­diks
on 11-aastane Eero Voitk,
omakorda uue põlvkonna liige ja
tõenäoliselt noorim seni auhinna­tud
eestlastest
Schmidt ŠhulH kas kokktfMa-misel
vübisid veel kaitseminister erinevusi, mis on põhjusta-
Caspar Wemberger ja prokurör ^ Ameerika ja Euroopa internat-
. , . , FrenchSmith, sionaalseist huvidest,
siooml, mida ta pidas asjatuks. ta oh sooviavalduse lahkumiseks On ihnne, et USA tööstusring-
Poliitilised vaatlejad siiski kaht- sisse andnud. ^ aga k^ ameerika ärimeeste tipud, konnad ei näe meeleldi, et nad on
levad kuivõrd Geva otsus .võiks Kmdral Eitan nõustus, et ta uues- Schmidt katsus teha oma parima, sunnitud eemale jääma trans-Sibe-mõjuda
Iisraeli sõjaväe moraaU- ti sõjaväkke võetakse kasvõi Hht- et näidata et USA ja Euiroopa ei ri gaasitorustiku ehitamiselt, sama!
1© või valitsuse lõplikule otsusele sõdurina. Aga peaminister Begin liigu teineteisest eemale. ajal kui Euroopa riigid saavad sel-
Besrutisse„tungimiseks. nõudis rangelt tema sõjaväest Erinevuste aluseks on piõhilised le ehitamisega anda oma rahvale
Aga nad ütlesid, et sellme dramaa- eemaldamist. Kuigi ta lahkub sõ- erisugused arusaamad N, Lüdu tööd ja tööstusliku arengu hüvesid,
tiline samm, ajal mil iisraeli rah- javäest, pole talle antud luba va- äihvardusest ja kuidas sellele vasta­vas
usub, et invansioon Bekutisse bait rääkimiseks. ta. Reagan rohkem, kui ükski tei- 7—"
oh vältimatu, võUcs siiski tekitada Iisraeli sõdadele on alati järg- ne on veendunud, et N. Liit ja
tuliseid diskussioone valitsuses, är- aenud diskussioon selle vajaduse ja spetsiaalselt Poola^ on sügavas
mees ja pubüku hulgas. eesmärgi täitmise üle. Aga. see on majanduslikes raskusis ja nad on
Eli Geva südametunnistuse eksi- alati oodanud lahingute lõpetamise- just majanduslikult kergesti rünna-käigus
• peegeldub mitmel viisu ni. See sõda on toonud uue ilmmgu tavad. Poola osas on tal kahtlema-praegune
meeleolu Lübanoni sõja KsraeH armeesse, kus grupp demo- ta õigus. Aga N. Liidu osas ena-üle.
Koi. Geva ei ohiud mmgi tuvi. biliseeritud sõdureid protesteerivad mus kogenud kremlinolooge ei usu,
Tema isa, saksa päritoluga reserv- valitsuse ebaselgete eesmärkide ja et nüsugune surve võiks nõrgenda-
Farmerid toovad
välistöölisi
CHATAM — Kuigi; Kanadas on
üle miljoni töötu, toovad ka täna­vu
Kent ja Essex kihelkondade
^ farmerid välistöölisi Mehhikost, Ka-khidral
teenis igas^^^^n^^^^ da RTütu ^aUsdrvõiTõlirta ""^^^ ^.^.^"^^f} ja Quebecist oma to-väljaarvatud
1967, kui ta oli sõjali- on tulnud elütüksusist ja enamuses muuta leplikumaks relvastuse "^aüvaljadele. Farnierid on leid-ne
atashee Washingtonis. Geva neist Euroopa päritoluga. Enamus kontroUi läbirääkunistel. - f f' ""J^. ^^l^stoohsed on üsal-vend
sai tõsiselt haavata 1973 ok- protesteerijaid on rõhutanud, et kui Eurooplaste keeldumist ameerik- ^^^^^avamad ja paremad too ised
E E E O VÕITE
toobrisõjas. . nad veel sõjaväkke kutsutakse, nad lastele järgnemiselnäfakseW^^^ kanadalased
Pärast ökonomisti kraadi saamist tahavad siiski frondU teenida ja'Majas, polevat voimehsed tomatite kogu-ülikoolis,
on kogu Geva elu kuulu- kaitsta lisraeU riiki. kui paneks Euroopa oma lühi- misel rasket tööd tegema.
läinud hooaja jooksul. Tõnu ja
Eero Voitk on neli aastat õppi- 'Urve esinesid märtsis Eesti Seltsi
nud tsheUot, viimased kaks To- 'Kevad Potpuriil ja Aare, Urvö
ronto Sümfoonia Orkestri liikme m segakoor Cantate Domino
ajalised huvid ettepoole kauge­leulatavale
võiüuseie kõmmu- Walesal ette näha
nismi vastu pikem vongistus
nud sõjaväele, üties tema isa Jo- Geva perekond kaitseb tema
sef. Tema tuttavad ütlevad. sammu. Tema sõjamehest isa üt-et
Eli Geva oU alati igas asjas les, et ta armastab oma poega.
parim, väga julge ja oma sõduri- Krud tema tuttavate hulgas on ja on selletõttu kähjatsetavad.
te poolt armastatud Ja hmnaftud. sellele sammule erisuguseid sei-^^^^^
. .. Gevaeiolnud miti:e vastuGamea^^^^^s^ mast ÜSA4e tehndoogia kasuta- lidaarsuse anietHihi^^
ja Konservatooriumi õi^pejõuDa- kontsertõhtul mais. Eero oh splis-rahuoperatsioonile ja nõustus, et mõned arvavad, et see andis jul- mises trans-Siberi gaasitorustiku Walesa abikaasa DanUta, kes vee-vidHetheringtoni
juures. Oma ko- tiks Toronto Eesti Meeskoori ke- pLO tuleb hävitada. Tem^^^^ ehitamiseks, on kibe ^nakuuhna- tis viis nädalat oma abikaasaga
dus pole Eero Voitk ainukeseks yadisel kontsertmatku Lakewoodis. tunnistuse kriis algas süs, kui ta Behrutitsivüüsikute tohutu huk-tus..Seda kordas koheselt^ Kagu-Poolas N. Lüdu püri lähedal,
muusikuJö: vanem vend Tõnu Ära jäi tänavune kavatsetud To- seisis Beimti ründamise ees, ^^^m^^ mida mõned peavad too- Schmidt. Need sõnakuulmatused ütles antud intervjuus, et Solidaar-mängibviiuht,
õde Urve klaverit ronto^ Meeskoori kevadkont- on cdhud juba mitmel^^^^^ x^imaks ja verisemaks käesaoleval oh surunud Valge .Maja nõuand- suse asutaja on hea tervise juures^
Ja noorem vend Aare vioolat, sert Torontos, kuhu Eero Voitic bumisel Noor ohvitser tundis, et äratanud juudi sõjame^ jad vastu sema. See tõi olukorra kuid ta teab, et teda ei vabastata.
Kõik lapsed käivad O r ^ he südametunnistiisie hääle, mis mUlele endine vältsmmister Alex- Walesa vangistati koos teiste ame-iiädalasTbromos
tundides. Eesti |k>le tema veel saanud^^^^^^T^ Ta eelis- maailma sümis on teinud \sellest ander HaigöU vütamidy et Reaga- tiühmgu. juhtidega 13. detsembril,
ühiskomale on imd kõik esinenud, eestiastele^^^^ , tas olukorda kus PL(X saaks dipkh mehest kangdase. m Motsus torustiku 'ehitamise* ke©- sõjaseaduse kehtima p a n ^.