Vaba eestlane , August 12, 1982

              Pfe. 60 VABA EESTLANE neljapäeval, 12. augustil 1982^ Thürsday, August 12,1982
liitiitiiiininiffliiinii
Hind Saatt^
$: : .fallll.f:.;
tiSTÄT - 2^^^ $1.-^
.35
18.— .70
10.~ .50
.70
$ 1 -
NKüST.--:2o--- :,:.35;-
I T • •-• j
.85
tv{SM;-"-3.50 .35
iMtj'- "3—
.50
ty>Äl)EL-.3l— .50
.50
.4^
eegeldosi 5.—- .30
l ^ . 1 8 . - - . : JO
30
U Ä E L T 2.-- .20
30
.50
.30
30
.30
gn) .... 20.-. .40
:'•::\5.-- M
|:.••::8.80 : .40
Mcoga) 30
:Vi,so •
30
.50
.: .50:
.70
5 ^ ,50
6.— .70
12.— $1...
13.-- $1.-.
19.50
lamat
••;:v4.--.
2.50
.50
30
.50
.50
.50
oli šüt lahkunud, Äga
ämale ta jõudis, seda
p ta iiaoilme muutus;
b meie väljapaneku ette
p a üle vaatas, siis hüü-
. Parist. Äga sekord juba
lel töönü. Parise kohale-pitaš
ta selle katt, jä üt-ppitavaltyetl^^
[iaspidigi koos töötama;
rduski siis teisi Yäljapa-
[^ama, venelaste (Vaese- j
piklopsitud näituse ees
Imübatadeš-.^"^^^^^^^^^ . :
östuseNäitüs
|riiisüžuseid;.;:asju üldse:
itaksegi, ;mida ei ole ju
^dä. Kuid kuna muuseü-
^inii; ei .olnud midagi
me soovisime kingitus-
[nnetustena veel ekspoh-p
saada, siis läksid' se^
lited; meist iildiselt möör ;
pime oma aja seal ära/
siis jälle; miiušeumiruu-
? a s i . z " ' : ^ • - : ; ' ^ • • •
|elistati muUe üherhom-kumi
ning erakordselt
Ijiääl küsis, kas' ori selt-
^daic^ ja siis kuuldes,
käskis mind jalamaid;
tänavale nr.: 63.
jvane Isa! Pikale tänä-f.??.-:
See-oli ju selle-pgari
tänava nr. .2, ^hoo- ;
1.3 politsei) Pika tänava- ?
lil ;Hüüdsiri ruttu tele-jks,
et ka>ka-kahjukš ma
)he: tuUa, on mida^^^
r mille peale mulle: kä- '
tulete nüüd kohe-ja ^
li telefonitoru ära.';
Kui Pärnu sai ülikoolilinnale
ENNAIFRED
ADVOKAAT-N^
Äoom 1002, Royal Trust Towei
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toro&to
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
24-tundi telefoni valveteenistus
cidvokäqt-notar
133 Richmond St W., Ste 705
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
: . 9C
^HETHERINGTÖN, FALLIS
/ ; ; • : : • • • . • & • . : •
: ^ - ; ; : : / .v^;;^/:PARK • ;:•/
Advpkaadid-notarid
365 Bay St;, Smte 401. 363-4451
õhtuti 447-2ai7 või 929-3425
T Õ N Ü T O O M E
B.Ä.Se.. LLB.
ADVOKAAT — NOTAR
Y<[»icdalej Place, 1 Yorkdate Roai,
^^^^^^^^^^^^^^^ S^^^
Toronto, Ont, M6Ä3A1
789-757f,
•KD
E. SOOSAAR,
;:--:'-;^:;c. Ä.^-; •-:::;•/
I Chartered Accoimtstiiii
55 University Aye., Ste. 600
TeL 862-7115
Toronto, Ont M5J 2E7
A R / T I D
LEaKANN,D.C.
eOCTQR OF CHIROPRÄCTIC-
.; -ŽODkinkk Circ ^ / - ^
Td. ^89-0562
YABAEESTUNE
TÖmtnJS JA TALTFUi
avatud esmaspäeva*
reiedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Kanlntüsi
Toimetaja kodus
väljaspool tööaega;
• Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homni. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
-. kuULUTAMIOT
VABA .EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
I leviku tõttu.
öi» toU ühel veerul : $4.25
eaküljel .: ; : $5.—
tagaldiljel ..^
Konlistoste bimaadl:
KUqLUTUSl VÕTAVAD
1. Vaba EeÄse jtalitBis. ..
1955 Leslie St
Don Mills, Ont
:;^.M3B'2M3^: ••;;•.
Talitus väljas^od tööaeija:
Helnüi LHvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
- Postiaadress:
9 Parravaao Q .
Wmowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
JPikkade sajandite kestel oh eest­lased
olenevad olnud oma maa
valluta jäist nii majanduslikult kui
ka kultuuriliselt. Neile anti ainult
hädavajalikke elamisvõimalusi val­lutajate
orjamiseks ja rikastami­seks;
vaimselt aga hoiti neid
eemal kõigest. Alul ei antud neile
võimalust ei lugemise ega kirjuta­mise
õppimiseks.; Mida v^enr ha­ritum
on rahvas, seda kergem on
teda hoida oma võimu all. Saksa ja
Mõõgavendade Ordu vallutajad p»i-dasid
seda põhimõtet pidevalt sil-
.••mas..;: ..•;.::;; :,•:
Poolakate võimul oleku 'ajal teh­ti
siiski midagi hariduse alal, kuna
nad asutasid kaks kõrgeniat õppe­asutust
— Jesuiitide Kolleegiumi —
Läänemere provintsidesse, Tartu ja
Riiga. Iseküsimus oli aga'see, kui
palju oli sellest kasu kohalikele ela-nikele.^.-:;•;
Rootsi ajal hakkas siiski olukord
pisut muutuma, kui rootsi valitsuse
poolt vähemalt sooviti midagi ha­riduse
osas teha maaelanike suh-tes.
;;r::- ,;•,;:-.
TARTU ÜLIKOOLI E L L U - -
KÜTSUMINE : '
Esimeseks helgemaks sündmu­seks
rootslaste poolt hariduselu
elavdamiseks oli 1602.* aasta suvi­sel
Tartu Stifti Maapäeval Rootsi
kuninga Kari IX-da lubadus, asu­tada
Tartusse „kõrget kooli". Sel­le
kooli ülalpidamise kulud pidid
tulema endise nunnakloostri maade
sissetulekuist. Poolaga sõja pidami­sel
aga läksid tema head plaanid
kaotsi. Lubaduse täitmise võttis
aga hiljem üle ta, poeg Gustav II
AdoK. Tõsisemalt hakkas asi liiku­ma
alles 1629. aastal, kui kuningas
määras oma kunagise õpetaja Jo­han
Skytte Lüvi,Ingeri ja Karjala
alade kindralkubemeriks.
Esialgu asutas J . Skytte Tartus­se
kuninga korraldusel 1630. aastal
giimnaasiumi. Seda gümnaasiumi
kutsuti ,,schoiaclässica". Nimeta^
tud kooli juurde oli mõeldud veel
erikool eesti, läti ja ingeri poiste
jaoks. Kooli asukohaks pidi saama
endine jesuiitide koolihoone, kus
kuuldust mööda oli ka varem mõ­ningaid
eesti poisse õppinud. Selles
gümnaasiumis oli õpetajaiks kahek­sa
professorit ja sihiks oli seda väl­ja
arendada ülikooliks. Koolis Õpi­ti
ladina, kreeka, heebrea ja kal-dea
keelt; peale selle veel prantsu­se,
eešti^ läti ja ingeri keelt
Siis tuli suurem sündmus, nimelt
määras kuningas 21: juimü 1631.
aastal Andreas Virginiuse, tuntud
õpetlase, kavatsetava ülikooli pro­fessoriks,
tarnal ajal oli ka teisi
professoreid juurde tulnud ja 6. ap­rillil
1632 pidas professorite kon­sistoorium
oma esimese koosoleku.
Üsna varsti alustati ka üliõpilaste
immatrikuleerimisega. Gustav II
Adolfi kinnitus koolile järgnes 30.
juunil 1632. aastal asutamiskirjaga.
See päev . sai ametlikuks ülikooli
asutamispäevaks — Academia Gus-taviana.
Eelpool mainitud asuta-niiiskiri
sai ühtlasi ülikoolile struk­tuuri
ja õiguslikkude aluste põhido-kumendiks.
Tegelikult oli see root-siülikool
ja arvult teine Rootsis ja
omas samad õigused kui Uppsala
ülikool. Koolis pii neli teaduskon­da:
usu- õiguse- arsti- ja filosoofia
teaduskond. Esialgsed üliõpilased
tulid enamuses Rootsist ja Soo­mest.
Kooli juhtkond koosnes roots­lastest
aga õpetajad olid sakslased.
Sakslastele muidugi see olukord
aga väga hästi ei meeldinud ja tek­kisid
pidevad arusaamatused ning
pahandused, ülikooli suhtlemise
keeleks oli ladina keel, kuid tegeli­kult
räägiti rootsi Ja saksa,keelt.
Süs muutus ülikooli üldine seisu­kord
tublisti- esialgu tingituna ku­ningas
Gustav II Adolfi surmast,
kuid hüjem ka veel J. Skytte lah­kumisega,
ülikooli majanduslik
seis halvenes ja omavahelised tüliü
rootslasist juhtkonna ja saksla?iSt
õpetajate vahel ei kergendanud
olukorda. Suureks põhiliseks loo­giks
oli aga ülikoolile Vene tsaar?-
vägede sissetung Liivimaale ja s^;-
jaga kaasas käiv katk ning raha­puudus.
1656. aastal põgenes ülikool Ts>
linna, kus õppetöö^ jätkus umbf^
kaheksa aastat. Alles uue kuniur:^
Karl XI maareformiga pärand ti
ülikooli majanduslik olukord r---
võrd, et kool avati jälle Tart vs
1690. aastal Academia Gustavo
Carolina'na.
PÄRNU VALITAKSE
ÜLIKOOLILINNAKS
Ajal, mü venelane püüdis Lüviv
maad ja Eestimaad vallutada j ;'
oma sõjavägede pealetungiga üli­kooli
Tariiist pikemaks ajaks Tal-
Imna lahkuma sundis, kerkis roots­laste
juhtkonnas mõte ülikool hco-pis
Pärnu üle viia. Uueks ülikooli
asukohaks pidi saama endine Pär­nu
ordulinnuses asuv konvendihoo­ne.
Linnus oU varem valitsenud
Pärnu sadamat ja oli ka kaitse-eelpostiks
Lääne-Saare piiskopkon­na
ja taanlaste vastu, kes sellal
omasid Harju- ja Vü-umaa. Pärnu
oli orduaja lõpuni komtuuri, Poola
ajal äga asehalduri residentsiks.
Rootsi ajal kinkis kunmgas Gustav
II Adolf 1625. aastal Pärnu krahv­konna,
s.o. linnuse koos maadega
ja feodaalsete Õigustega oma väeju­hile,
krahv V. Thum'ile.
; Poolakate: ja rootslaste vaheli­ses
võitluses kannatas linnus tuge­vasti
ja alles rootsi võimu lõpupoo­le
restaureeriti ja seati linnuse kon­vendihoone
täiesti korda, s.o. aasta­tel
1668—1690, et ülikool lõplikult
Tartust Pärnusse tuua.
Enne restaureerimise alustamist
uuriti linnuse konvendihoone põhja­likult
läbi, valmistati vajalikud üm­berehituse
joonised, mis on veel
tänapäevani säilinud. Nende joonis­te
valmistajaks oli tolleaegne sil­mapaistev
rootsi arhitekt Nikode-müsTessin,
vanem. Tööde juhata­jaks
aga määrati nimekas rootsi
fortifikatsiöoni ohvitser Paul von
Essen. Temalt on tänaseni ka säili­nud
vanim joonis linnusest, aastast
1668, kus on näha vana Imnuse
ümar torn. Peale selle on säilmud
veel tsaariagse kubermangu arhi­tekti
M. Sehons'i joonised 18. sajan­dist,
mis aitavad tublisti selgitada
konvendihoone välimust.
-ium (söögisaal) ja lääneosas elu­ruumid.:;
•
l'iimuse konvendihoone ümberehi­tus
kestis umbes 22 aastat lõputute
sokeldustle ja häiretega. Kui ehitus­töö
oli lõpuks valmis ja oodati üli-kooli
Pärnu kolimist, süs selgus, et
ülikool yüakse kuninga korraldusel
^^•va tagasi Tartusse ja seda-tehtigi
5^lal 1690. ülikooli vastuvõtmiseks
••'^staüreeritud hoone jäi nüüd um-
•'-^ üheksaks aastaks tühjalt seis-
^^a ja seda hakati kasutama hoopis
; iü'; ruumina. :
17. sajandi keskel nägi Rootsi va­litsus,
et endised orduaegsed linna-i:
iudlustüsed pohiud enam küllalda-
'Vid arenenud tulirelvade vastu ja
' • tarvitusele võtta Lääne-Euroo-iortifikatsiooni
tehnika, s.o. bas-
'jonide süsteem. Rootsis oli selle
sästeeini arendajaks ja kohanda-j^
ks arhitekt Erik Dahlbergh, kes
vii samal ajal ka Lüvimaa kindrai-kuberneriks.
Ajal, kui restaureeriti konvendi­hoonet,
läks käUcu ka 1670. aastal
ixivodsate kindlustuste rajamine,
iUilieks olid mullavallid, bastioonid,
r/.veliinid ja laiad vallikraavid. Sel­lest
kindlustuste süsteemist on tä­na
seni veel säUiriud osaliselt lääne­poolne
osa. Neid töid juhtis ja vas­tavaid
plaane valmistas eelpool ni­metatud
ülemleitnant Paul von Es­sen.
Vana ordulinnus kaotas nüüd
oma seöise tähtsvse ja sellest jäi
Järele ülikooli jaoks restaureeritud
kohvendihiöone,
(Järgneb)
Kopenhaageni Eesti Seltsis annetati teenetemärk seltsi teenekale tege­lasele
Johannes Merevällle (keskel). Paremal seltsi esimees Taani rii-giarMvaar
Vello Helk.
Väiksemaid
HEMONHÖID
majade Juures:
eleMer, pantööd, tomtööd
(pluimbin^, kraanid, Mosetid jaü.
Helistage — J. MEIUSI 225-3283
Tuumakas teos
Eudolf Kiviranna Jumal oa
meie abi", 100 jutlust. Eesti
Vaimulik Raamat Trükitud
Torontos 1981. 388 lehekülge:
Autori kolhias jutlustekogu oh
rahulik raamat Pealkiri on tuntud
ja laialt tarvitatud. See on üllatus,
kuna autori eelmised jutluseraama-tud
omapäratsesid pealkirjadega.
Esimene, „Jumala armastuse van­gid'
', teine, ,.Rändurid tolmu ja
tähtede vahel", sisaldavad ka jut­lusi
õige väryiüste pealkirjadega.
Mitte enam sün. Kiviranna on jät­nud
välimise ilutule ja on hoopis
sügavamale usuelu väärtustesse
haaranud.
Usulise sügavtunnetuse märgiks
on see, kas juletakse kõnelda ai­nult
ristiusus leiduvast väest —
sumust ülestõusmisest. Algajad ja
poolküpsed autorid kardavad seda
teemat. Kivtrannagi I jutluste ko­gus
on ainult üks ülestõusmise jut-
Salutatio Arthur Võõliusele
Olemasolevate jooniste järgi moo­dustas
konvendihoone kuubiku ku­julise
bloki, aga tornita. Konvendi­hoone
keskel asus neljakandiline si­seõu.
Hoone värav asetses idatii-va
keskel. Lõunatiiva idapoolses
otsas oli kabel, mis oli omapäraselt
kujundatud tähtyõlvUcütegä, mis
toetusid sambale ruumi keskel.
II :."-:'•:••:;;. • •::••-:•:•;•:'..
ÜLIKOOLILE LINNUSE
KONVENDIHOONE
Konvendihoone,y mis ehitati 14.
sajandi algul, oli seda tüüpi esime­seks
Eestis. Siseruumide jaotuselt
ta sarnanes teiste olemasolevate
konvendihoonetega. Arvatavasti
asetses kabeli kõrval ka kapiitli­saal
(koosolekute saal), läänetiivas
aga dormitoorium (magamisruu-mid),
põhitiiva idaosas refektoo-
Thunder Bay ja ümbruse eestlased tähistasid juuni lõpul oma suvist
Võidupiiha mÕtteli^ koMnstiilekiit Möil õp. J . Tei-as pidamas vaba-
: Foto: Ellen Mäehans
Chicago Luterlik Teoloogia Üli­kool
tituleerib ülalnimetatud tead­last
oma pühendusteoses, mis i l ­mus
Vöõbuse 70-a. sünnipäevaks,
mitmete tütlitega.^ Selles 500-lehe-küljelises
auraamatus kirjutavad
süriõloogia õpetlased üle maaU-ma
meie eesti teadlasest kelle pa­nust
teadusele nad kõrgelt hinda­vad.
Teda nimetatakse auväärseks
teadlaseks, uurijaks, pastoriks ja
kannatava inimkonna eestvõitle­jaks.
Tahaksin Usada veel, et ta on
eestluse silmapaistev eestvõitleja.
Arthur Võõbus on mitmekülgne
mees. Ta on teadlane, ajaloolane,
poliitik, usumees, äge rahvuslane,
professor, osava sulega autor, mõ­nus
lektor, kirikuvalitsuse liige ja
alati kogudust teeniv õpetaja. Ta
bn eesti kirikus ja vabas maailmas
eestlaste seas suure kaaluga isiksus
ja teovõimas mees. On sama vaim-lisel
äial, keda kehalise spordi maa-ilmas
tuntakse kümnevõistlejana.
• Oma vaimljse kaalukuse tõttu
on ta ammu meie „grand oid
man", aga tema vitaalsus ,ei luba
selle jutuga läheneda. Olete näi­nud
dr. Võõbust ujumas, mida ta
igal päeval teeb? Nautisin teda
Rootsi rannas ujujana Balti meres,
see oli nooruslik, täis elujõudu ja
ludu mees lainetes, kelles polnud
juttugi väsimusest.
Ja ometigi tuleb see artikkel
kuupäeva 21. august 1932 juurde,
-lillal Arthur Võõbus ordineenti
' ? edumaal Tartu Pauluse koguduse
i 1 pihtkonna õpetajaks. See on 50-
aasta juubel ordin^ritud vaimuü-
1 ule, mülise aastani ainult vähe­sed
jõuavad astuda. Seda annab
humala arm mõnele.
Arthur Võõbus sündis 28. apr.
•909. öU 23-aasta vanuselt juba
üikooli lõpetanud ja pastor.' Ma-gistreerus
1934 ja sai usuteaduse
doktoriks 1943 t a r t u ÜlikpoHs.
Abiellus 1936 Ilse Luksep'aga ja
neil on 2 tütart.
Mehe elust jooksevad läbi kaks
jämedat joont Üks on pastori
amet, mida ta alustas Tartu Pauhi-ses
ja on teeninud praeguseni, ol­les
Indianapolise koguduse õpeta­ja.
Teine joon on teadlane ja pro­fessor
Tartu Ülikoolis, Balti Ülikoo­lis
Hamburgis ja viimased 29 aas­tat
Uue Testamendi ja ristikogu­duse
alg-ajaloo professor Chicago
Luteri Ülikoolis. Töötab seal edasi
professor emeritusena ja
tema nimelist Süriõloogia Instituu­ti.
Samal ajal on aga ka' Eesti Ev.
Lut. Kiriku Usuteadusliku Insti­tuudi
juhataja ja kirikuvalitsuse
liige. . ;••.;
Ta on kirjutäiiud 61 raamatut
250 artiklit ja rida on praegu i l ­mumisel.
Ta töötuba j ätab labora­tooriumi
või postkontori mulje.
Suure saali seinad on täis, väikseid
laekaid, kus hoitakse üle 2000 se­nitundmatute
käsikirjade katalogi-seeritud
fotot. Selle saali keskel
on suur töölaud täis uurimisealu-seid
ürikuid ja vajalikke käsiraa­matuid.
Seal ta töötab, kuid ta po­le
sinna mitte tardunud.
Ta. kirjutab artikleid päevasünd­muste
kohta ja kritiseerib valusalt
poliitikute ja kirikumeeste rumalu­si.
Ta on eestluse hele hääl tume­das
maaailmas, aga ka jõuline kuu­lutaja
kantslis. Võõbus elab olevi­kus
ja on kaasaegne, ehkki ise kir­jutab
eestluse aj alugu. .
Teryitäme meie kirikii j a meie
rahva nimel Issanda armu- ja õn-nistussoovidega
seda uue aja kiri­kuisa
— eestlastele kindlasti Mar­tin
Luther redivivus. ;
Karl
lus. Teises kogus juba kolm ja
käesolevas 4 ja kogu raamat^ isegi
jõulujutlused, toovad lugeja suma­de
ette surmaäravõitja, /Jeesuse
Kristuse ainulaadse lunastuse. Ta
rõhutab tihti jõulu,suurreede ja
ülestõusmise kolmiku ko<^skõla. Va­batahtlikult
• maaüma sündinud,
kannatanud, sumust ülestõusnud ^
Issandat.
Praost Kiviranna on huvitava,
omapärase ja julge jutlustajana
teinud suure edusammu oma kol­manda
koguga. Sün on ta sügava
tunnistaja, kelle sõnad haaravad
igaüht, kes otsib igavest elu.
Enamikus tema jutluste sisu on
hoiatus ärakadunud eesti kristiaste-le;
meeldetuletus, et see pole vää­riline
tegu jä . sõbi^alik anumine:
tulge tagasi oma hingeõndsuse ja
eestluse juurde. See on uue raama­tu
juhtmõte. v ^
Kuulgem ainult kuidas ta hüüab:'
^,Kedagi ei saa i|anna uskuma, kes
ei taha. Kedagi ei saa päästa, kes
ei lase ennast päästa". Kuid an või­malus
anda veenev tunnistus tõest
(Ihk. IIS). Ja seda) ta teeb.
Või ta küsib: ,,Sinu kristlaseks
olemine, müles see seisab?" (Ihk.
128 ja Ihk. 169).„Mille eest need'
inimesed õieti põgenesid?" küsivad
ameeriklased, nähes , ilma usuta
eestlasi. Ja ta laseb vanal pastoril
külastada oma koguduseliikmeid ja
neid uksel üllatada küsimusega:
„Kas siin elab Jeesus Kristus?"
Ja usuliselt lage isa oma poja hau­al
peaks lugema palve, kuid koge­leb,
et ta ei oskagi palvetada.
Kuid vaesed lapsed oma sentide­ga
emale jõulukink! ostes, vasta­vad
küsimusele, et mis nad enda­le
kingiks saavad: „Me ei vaja mi­dagi,
oleme õnnelikud, et saame
rõõmu valmistada emale".
Autor mitmes jutluses, mis küp­senud
30 aasta jooksul, nagu sisust
selgub, laseb pilgu heita enese hin­ge.
See aina kinnitab, et mees on
kasvanud ja küpsenud tõsises ame­tis.
„Palma non sine pulvere," üt­leks
roomlane — ei ole võitu ilma
rabelemiseta.
Kiviranna on väga värske ja leid­lik
võrdlustes ja origmaalne illust­ratsioonides.
Stalm oUa ehitanud
ausamba äraandjaleJupdasele Vol­ga
äärde. Või jutlustaja Billy Gra-ham
ronib voodi alla, et raskelt
haavatud sõdur; lamades näoga al­lapoole,
saaks teda näha. Või su­rija
sõdur annab oma passi kaas­lasele,
kes on endine roimar, et
see saaks- alustada puhast elu^
Teose alguses leidub temaatilisi
märkmeid M. Kampmaa, M . U n -
deri ja mõne teise kohta, mis eksi­tavad.
Need pole jutlused, nende
paik on raamatu lisas. Lisa annab
huvitavaid andmeid autori, ta teos­te,
kiriku ja koguduse kohta. On
hinnatav, et nelja annetaja nimed
on trükitud, kelle raha võimaldas
raamatu ilmumise.
Ma ei looda, et raamat tooks au­torile
palju uusi sõpru, selleks on
ta küUalt kriitüine. Aga teos päl­vib
kõrget tunnustust ja meie kiri­ku
kütust. Ta on kaunis raamat,
väliselt hästi presenteeritud, täis
ideid, mõtteid ja omapäraseid väl­jendusi.
Aga esmajoones rikas usu-raamat,
terava mõtleja ja vastu­tusrikka
vaimuliku looming.
See raamat näitab häid võimalu­si
igale alata õigest otsast elama.
Ta on tuimadele ergutajaks ja ärk­satele
kosutajaks. Olgu ta kuldraha
igale eestlasele, ta väärib seda
võrdlust