Vaba Eestlane, November 02, 1968

              Lk 5 VABA EESTLANE laupäeva' 2 novembril 1963 — Saturday Nov 2„ 1953
Estra Väli kontsert Teen igasugust
twi Uue mööbli valmistamine
POLSTERMÖÖBLITÖÖD
ja parandamine Hoobi test suur valik Tellimised ka Järelmaksuga Tkw!v r"
KARL KOPLUS - Endino Pärnu sadulseT W EESTLASED
!£ JC
mis KonasumtaägreksAaUoTdOaOvaSmTUDteEistePsUt HUL Eesti lhupM„ kr"
Samuti on soodne meie krediidiga osta majapidaajtiA
Bittnerl saadused on valmistatud valitsuse kontrolli all c „ Jm W i onux l u EESTI CHKMvr
LIHA VORSTID JA SUITSUVORSTID PARIMA MAITSEGA
NENDELE KES OSKAVAD HINNATA KVALITEETI
£-0ni- Jj (i-r"- i i£urM4rinf
¥i
brl
Alt Estra Väli annab iseseisva
kontserdi plihap 10 nov kell 6
Eesti Maja suures saalis Laul-janna
on meie ühiskonna pagu-lusajast- u
produkt sest ta algas
oma õpinguid väljaspool kodu
maad ja on nüüd saavutanud kõr-ge
taseme soololaulu eriti eesti
laulu tundmises ja esitamises
Ta võrratut häält on sageli
kuuldud meie aktusel kontserti-del
Ja kirikutes küll Torontos
kui ka teistes linnades Suurema-test
esinemistest võiks mainida
kinkukontserte Torontos ja New
Yorgis kus lauljanna koos sop-ran
Erika Veskimetsaga esitasid
edukalt Pergolese Stabat Mater
kantaadi mis on iseenesest suur-teos
kahele soolohäälele Märki-misväärne
oli ka mõne aasta eest
antud Eesti Rahvalaulude õhtu
kus Estra Väli koos Endel Looga
kujundasid suurepärase lüli meie
tihedas ürituste sarjas
!1
Kunagi VIII sajandi algul aga ku-kutati
ta pärimue jirgi sellepä-rast
et kuningas tõi endale elu-kaaslase
teiselt aenulikult saa-relt
Ja edaspidi jäi võim mitme-suguste
suguharude ja nende ala-rühma- de
väheste pealikute kätte
mis on kombeks tänapäevani
Esimeste pealikute valitsemise
ajal oli elu karm ja algeline La-guu- nl ümbritsev liivane maariba
suutis tookord eel palju vähem
taimi ja loomi toita kui meie päe-vil
ning algul ei olnud Raroial ie-g-i mitte kookospalme Ka koeri ei
tuntud ja kui neid iimaks slse
tooma hakati siis olid nad eeskätt
oma toidukõlblikkuse pärast hin-nas
(Raroialased peavad veel
praegugi koeraliha maiuspalaks ja
maksavad rasvade peni eest mee-leldi
oma paarsada franki i Ain- oks ihukatteks olid palmtlehte-des- t
punutud niudevöö meestel ja
nlinseelik naistel Magamlsmatid
mida tarviduse järgi ka madrat-siten- a
või tekkidena kasutati
olid samast materjalist ning töö-riistad
tehti puust luut või pärl-mutrist
Raroialased hakkasid vähehaa-val
kodunema ning õppisid keh-vi
resursse paremini kasutama sa-mal
ajal kui neil jirk-järgu- lt imet-lusväärselt
rikas sotsiaalne ning
religioosne elu tekkis KöigJ täht-sate
tööde- - toimetuste Jaoks olid
neil eriteadlased — UhungaU
ühed neist ehitasid kanuusid tei-sed
maju kuna kolmandad Jällegi
Seekordne kontsert on aga E
Vali iseseisev Ja selletõttu laul-jannat
mitmekülgselt tutvustav
Kava on sisukas Ja huvitav ette-valmistatud
suure hoole ja ar
mastusega Esitusele tulevad
itaalia vanade meistrite tööd
katked Händeli kirikumuusikast
Schuberti aldile loodud laulupär-ll- d
Ja vähem tuntud eesti laulud
Esiettekandele tuleb kolmelaulu-lin- e
tsükkel meie nooremapõlve
heliloojalt Johannes Tainit kes
elab St Paulis Ameerikas Ja kel-le
heliloominguga on huvitav
Suure muusikalise panuse sel-lele
kontserdile annab kindlasti
ka meie noor ja andekas klaveri-kunstnik
Maaja Duesberg kes
esineb sel õhtul solisti saatjana
klaveril Kahe muusikanaise tar-muka
ettevõtte lõpetame vahel-duvalt
müstiliste Ja tempera-mentsete
mustlasviisidega
ÕNNELIK SÄÄR
iBr
tööriistu ning õngekonkse valmis-tasid
Kõige tähtsamad ja lugupee
tav amad tahunga'd aga olid ars
tid preestrid Ja need teaduseme-hed
kes oma rahva vaimuelu juh
tisid Poliitiline võim seevastu oli
pealikute käes Sageli olid need
karmid ja uhked mehed kel oma
au alati südamel seisis ja kes lugu-pidamise
võitmiseks tihtipeale
oma suurtel puuplankudest ehi-tatud
topeltkanuudel pandanus-palmilehtede- st
punutud purjede
all pikki avastusretki või sõjakäi-k- e teistele saartele ette võtsid
Pealiku alluvuses oli ka kalto ehk
väepealik kes kõigi väeteenistu-sek- s kõlblike meeste väljaõpta-mis- t
juhtis olles seega nagu min-giks
kindralstaabi ülemaks
Te lho mäletas enamikku sõja- -
kangelas- - ja ülistuslauludest ning
kandis suure hulga neist meile et-te
Uks pikematest (ja ilmselt ka
kõige Ilusamatest) kirjeldas Ta- - hüti pealiku Honokura kättemak- - suretke Takumele Ja Raroiale kel-l- e sõjamehed ühe tema sugulastest
Tahiiti saare ründamise aegu ära
olid tapnud Kui Te lho selle pe-h- e ehk kangelaslaulu retsiteeri-mis- e lõpetanud oli et ta meid ma- ja nurga taga asuva suure kivi
juurde See oli Mitimlti a kura kl-- vi
millel Honokura oli seisnud
kui ta raroialastele elu ja surma
nimel vaenu kuulutas Kaugemal
laguuni kaldal näitas Te lho meile
kohta kus Honokura küla all ank-russe
oli jäänud Sealsamas peatu
Torontos:
1566 Bloor Street West
1337 Lawrence Ave W (North Park Plära)
Gourmart — Don Mills Shopping Centre
Lawrence Atenue East JL Don Mills Road
Simpson's Subway Stn
Quren & Võnge Sts
The Tonne"
81 St Clair Ae East
Kitchener:
Fairview Park Shopping Centre
Pen Shopping Centre
St Catharines:
Ottawa:
St Laurent Shopping Centre
OtUvra Ont
TEADAANNE
endistele ja uutele klientidele
UUS ASUKOHT
EKO GARAGE
Soome autoparandustöökoda
DAWES RD„ TORONTO 16 ONT TEL 751-122- 7
ERKKI KONTTJNEN
Optical Studio
Teie saksa optik
PRILLID KONTAKTLAATSAD jm
1596 Bloor St West Toronto Telefon
Pärast äriaega: 222-223- 9 Weber Optical
Teie saksa optikmeister
SakCsoallegteootSetdree—t T24ortounntnoiline teenimine -TeVleafolmn is9ta2m31e714
kontaktläätse kokkuleppel
vad koprakuunarid ka meie päe-vil
Nagu paljud teisedki polüneesia
rahvad nii olid ka raroialaste esi-vanemad
kannibalid Võõrast pee-ti
alati vanlaseks ning kõik me-rehädalised
või tuule poolt ran-da
trlivitud paadimehed tapeti ning
söödi otsekohe ära sest nii Raroia
kui ka Fidzhl saarte kannibalid ar--
vates oli tähtis silmas pidada et
toit veel värskelt soolatud maitset
omaks Selsamal põhimõttel rösti-tit- i
ka kõik vaenlased pärast või-durika- st
lahingut kohapeal Ja söö-di
kärmesti ära Erinevalt Mar- -
kiisisaarte kannibalidest ei tap
nud ega küttinud raroialased aga
Inimesi kunagi ainult toidu pä
rast Kannibalism ei tekkinud min
gist kirest Inimese liha süüa vaid
sel olid maagilised põhjused usu-ti
nimelt et võidetud vaenlast
süües omandatakse tema jõud Ja
Julgus
Sellega et vaenlane ära söödi
avaldati temale äärmist põlgust"
ütles Te lho kui ma teda pärast
mõningaid kõhklusi küsitlema
hakkasin Selsamal põhjusel vis-kasid
sõjamehed ka kondid üle
õla kui need lihast puhtaks teh-tud
olid Kui tapetud vaenlane oli
olnud vapper ja tueev siis kor
jati tema kondid pärast söömist
kokku Ja tehti neist tööriistu Ia
kinkis kord mulle puuri mis
Reaost kõige kuulsama sõjamehe
sääreluust tehtud oli Teist tao-list
pole ma kunagi näinud Olgu
öeldud et ma tarvitasin puuri
siis kui oma- - noorpõlves- - tegin
selle pingi millel sa praegu istud
Vaata kui ühtlased Ja siledad on
puuriaugud
Te lho Ise aga polnud kunagi
kannibalide söömingus osa võt-nud
kuid Hlkitahi kes istus seal
Tel 534Srt9
TeL 249-953- 1
Tel 415-162- 0
Tel 861-687- 9
Tel 929-513- 2
Tel 576-377- 0
Tel 685-305- 6
Tel 745-958- 4
382
535-625- 2
550
samas pojapoja poeg põhedel
jutustas et lapsena kahel korral
taplust- - võõraste- - sissetungijate
vastu pealt oli vaadanud Ja see
lõppes mõlemal korral sellega et
raroialased oma langenud vaen- lased nahka panid
01in ise veel tilluke et pidu- roast osa saada kuid mu isale
kes oli üks tublimaid äiom
serveeriti ikka parast pealikut"
ütles Hlkitahi Mäletan et isa
Kaeoas sageli kui sitke liha ole-v- at Paumotu sõjameestel Tahiiti-lase- d vat paorleemvaitniü"maramad Ja maits-
Milline barbaarsus!" hüüatas
Etienne kes oli hea kristlane
Hikitahi aga ei lasknud end ek- sitada
Kuid lapseliha maitsnud kõi-ge
paremini" iätkas ta „ ja vaatas samal ajal oma pojapo- - j msi niisuguse pilguga et Etien-ntael
sseüllleess:t kvoõhtktiusma lõi Ja lapse
ainMeetievaahrevtaatdeas Joali- sne—lslen-p-i-ära"st jsutu küsi--sim- e Te Iholt millal esimesed vai- - gea saarele ilmusid £et oli minu Isa noorpõlves"
vastas ta kui veidi järele mõeldud
oli Need olid kaks popaa'd kes
kuunariga kohale sõitsid ja kauba
vastu pärlmutrit vahetada tahtsid
tKuuliid mekhuetdsujsärgsõmjaispeelalikkorrkaõliktagmaes-i hed kokku ja ütles- - Milleks meil
vaja tööd teha ja merest pärlmut-ri- t välja tuua et nende eest lae-- vast uui asju saaXs! Löõme kuu- nari meeskonna maha siis saame
kõik endale Ilma et midagi vastu anda tarvitseks"4 Fttonv ~- -i
dls kõigile ning öösel hiilisid me- hed kuunari nardal n(n ♦„4 —& toatu oma piiKwega kogu meeskonna'
V_t --- — _ vuci pupaai jgi onnesTus siiski i
Esmajärgulised tiikpuumööbli kavandajad ja Talnüstajji
A lNAH SL CM I I-- U-J
356 Clinton Ave w
#- - w M „ n cu loronto 12
THE PICTÜRE FRAME SHOP
117 Danforth Ave Tel 461-434- 3
Piltide raamimine Maalimlstarbed Huvitavad fcspi
Kiire fotokoopiate valmistamine
„VABA EESTLASE" TALITUSES
RAAMATUID
müügil
Alf Kubbo — Tulises katlas
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad
Ella Ilbak — Kumisev kannel
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstialbum
Jaan Tõnisson
H Michelson — Skautlikul teel
E Krants — Tungalterad (luuletuskogu)
Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2
Harry Asi — Pärast plahvatust
i aulik ekhutnnsathnkaankkaöikteösites
Emakeele lugemik koolile Ja kodule
J Bunyan — Kristlase usurännak
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I
J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt III Ilme Ivandi — Parti
A Niit - Pool kaelakeed
Anna Ahmatova — Requiem
(Marie Underi tõlge)
Triinu — kevad 1968
Urve Karuks — Savi (luulekogu)
Betti Alver — Uued luuletused ja poeemid
Mana aastaraamat 1967
Raamatuid lastele
Tuttsaba ja Vuttsaöa
Kalevipoeg
H Jõe - Rlniklvi
Lindakese muinasjutuline päev
H Rajamaa — Aabits
laevapaadil teisele saarele põge-neda
ja sealt võttis üks kuunar ta
endaga Papeetesse kaasa Mõne
aja pärast tuli ta tagasi suurel lae-val
mille pardal oli palju suurtük-k- e ja püssidega varustatud prants- lasi Nad tulid tnanlo a VIllcM
kes juhatas kallaletungi kuunari-le
Sõjapealik koos kahe teise me--
iega Kosisia et plaan oli olnud
nende nine karistuselt nnmM
prantslased nad ühe ranna ääres
kasvava palmi otsa
Mõne aja pärast tuli üks pealik
kusagilt ida nool nm-ai- t itf kuhu prantslased veel oma jalga
polnud tõstnud meile külla Ta
soovis et kõik Paumotu saarte sõ--
jamenea suurt laevastikku ehita-m-a hakkaksid la H TnMun b„
vatele prantslastele kallale tungik- sid Kuid minu isa kes oli kõige
tulusam tanunga ja väga lugupee- tud mees ütles et nrnt1teef
me võitu ei saa sh' nM nn
"laMevadnnrninagegapalsjõuprpuüsstsepijdaadtaargem ku-ruTn- eil on kõiksuem im mi
da endale vahetada võib Enami- kule näis et mu isa oli õigust rää- kinud kuid meie pealik ja veel
mõned sõjamehed 1WM Märgi
selt saarelt tulnud pealiku ja selle
meestega kaasa Möödus tükk ae- -
enne kui me viimaks kuulda
saime et nad kõik tnmi va & olid uppunud Ja siis sai isa peali- - uus Monaa tegime rahu prants-lastega
Mida vanemaks mu I ci -
da rohkem kuunareid meie Juurde
ouma naiuas ja kõik nad tahtsid pärlmutrit nine kooknAH vv
da Sagedasti oli mldt n™A pardal kuld need olid alati hir- mul ega julgenud kunagi Uma tu-lerüst-ata
val aga tulmi ukiaeks amsteuedsat küehselnipmäee-
Hind Saatecij
c
465 20
525 20
4"5 20
4 50 20
6- - 30
3- - 10
3- - 10
—50 10
455 20
S75 18
$- 5- 10
275 10
575 20
lJO 15
150 15
250 15
150 10
350 20
—75
350 20
$- 5- 10
$- 6- 20
120 10
150 10
50 10
150 10
2 75 15
tasid endid moremone (moraal
nid) ja need olid juba teistao
popaaU Sõjariistu neil polnud
nad jäid saarele Nad ütlsii '
meie jumalad o!eat võltsjuai
ja nende jumal oletat see
ja ainuke Seda juttu muidugi k
gi ei uskunud sest meie Jua
olid meid maailma loomisest :
dik aidanud Nad ütlesid et !p
mees võib niipalju naisi pidaiil
kui ise tahab ja see õpetus oJ
meile luba rohkem meele ji'
Mitmed mehed lubasid isegi oo"-moneTc- s
hakata kui võõrad p
paa'd neile naisi juurde toon- -
sest Raroial polnud rohkem cs
kui Uks ia mehe jaoks M51e:!
orometua'd õpetatud isad)
ütlesid siis e peame kolge?
uude jumalasse uskuma enr--
naiste arvu suurendama hau"
Loomulikult ajas see meid z#
mo irwH t vahetanud usR
Süs sõitsid võõrad oma teed VB
nila iHWfd naiste järele ega le
nud ühtegi võibolla aga Tfiuft
sid meie peale Igatares w—
U UBlft & j
--m_ all rwiWInnnn Jlul J' VJU J tdUlC pw-j- - _
mine orometua kohale j8uU '
oli üksi ja kandis maani u4
riideid ning pikka hati- -
_-s-õbralik
ja rõõmsameelr -
nno mänds tihtipeale "_
(flööti) ning õpetas neCe p
uusi laule Ta tomer -- -
ning näitas meile kuid f J
remald kanuusid aine w
tada võiksime Ja koi W- -
pärlmutrit vahetama tuua --
:i ia -- frA et saime'
HHJS ia niriu üo— ___
korda nii palju asju w ' (
raijuaeie wpciaa - —
kirjutamist ning d!?'jLa
kesti pilte mis ilusad o-i- d"
(&&