1980-04-17-07 |
Previous | 6 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. Ila 0 [pluss 85 csaatebila ^tud mälestosraamaO võitiemisest aastail J. Pitka m sünnl-saatekulu se totVQstsiMlsebs liu ISES I l l i l lu 5(te allikmaterjalile. Ta igi tänapäevast ol^ ^lutikat, Soome valU-t& ues Soome saatu-andmeid. \, üks suu (M. Saar), ^. Vettik), Sind tervl- |5htulaul (J. Tall) Ja Kui ma hakkan laa-isi seades — Kus on itkuja Ja J. Zeigerf jnd. ulu $1.» i tõesti must, sealt kus näha oli. Mootorgi tuli uuesti puurida. Kui siis selle vähe noorema vas-hetada... • bn must ainult riigimees-etiautod. Teistel mitte, .e ihastununa. — Aga lii palju raha saad? ^ ,kkas jälle midagi vasta-dsten jõudis vahele, omab ju suure autoäri, ise nendes müügü ole-es ei sõida. Ta müüb ai-rutosid. Neid ei osta tei-aid vaesed ja kommu-eed, kes midagi ei tea .5ga äriomanik ise või ita. e oli nii jõhker, et see ,e ametioskuslikku auto-hinge. Ta mõtles just ma hakata, kui Lind= •.;õusis ja palus Lea põ^ :us aeglast tangot män-a muusika vahepalaks, tas teha sama tembu ja ori| oma järel.tantsupõ-lles tantsupõrandal mär-en selgesti, et rektor, oli endisest palju tiheda-^ ise vastu. Naise käsi mehe, tugevat kukalt ja id võrgutavalt pöörle-isi. Kui mindi lauda taustas Lindstea Kallele Ugid Imidas. mõjus? Nai-iskama käsitada. I jätkus hea söögi ning ja jõukuse tähe all.. (Järgneb) m Sl' I. 1& m 1 • Ä VABA MS'njÄNE neljapäeval, 17. aprillil 1980 Ü17, METHERINGTON. FALLIS >5 Bay St.. Smte 401. 363-4451 Õhtuti 447-2017 või 929-3425 I I I H I » . ! • ! . « • • I . . . L ^ . . l l . f . i n , n . . , i l l. ADVOKAAT-NOTAR : Ro^m 1002, Royal Trust Tower Toronto Domlmion Centr© Postiaadress: P.Ö. 326, Toromt© Ont. (Bay & King) M5K-m , Telefö|i: 869-im ' 24-tundi telefoni valveteenistus ^T.E-.S. I^asteaia pere Jälgimas loolega IV Ja V Eesti lipw Ja eesti ralivarõBvas nukkudega. leie kangast**. Nende taga laudi Foto: Vaba Eestlane 133 Richmond St. W., Ste Toronto, M5H2LŠ Tel. 364.-7072 : 55 Univeirsity Ave., St© TeL 862-7lfe Toronto, Ont. M5J O B B © O (P The Federal-Provincial Task Force on Student Assistance Is reviewing current and proposed alternative programs for post-secondary Canadlan student assistance related to a studenfs f inancial need' wrjtten views are Invited f rom the publlc. Thesemay deal with any or all aspects of student assistance including alternatives lor the continuation, modif Ication or replacement of existing pollcles and programs of both federal and provinci^l governments; f urther Information can be obtained frorlfi: The Federal-Provlnclal Task Force on Student Assistance, P^O. Box 2211, Postal StationP, Toronto, Ontario, M5S2T2; closing dateför sübmisslons to the Task Force Is June 1,1980/ aa au SeGretary ofStat© Secrštariat d'Etat '„Vaba Bestlase** toimetus© ' taMtnse asukoha plaam TOIMETUS JA TÄliTUS avatud esmaspäevast : reedeni kella 9--4-ai. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus J 364-7675 Toimetajad ko<^ väljaspool tööaega: Kara Arro 482-0242 Hannes Oja 481-5318 Meie ringsõidud Sri Laukal toimuvad lahedalt suures bussis ja mitte lennukitega, gruppi on niiiiid Järele jäänud veel vaid 12 turisti, kuna 5 neist lahkus kavakohaselt India reisiosa lõppemise järele. Ühel sõidul juhtume teeääres kraaviveeresi nägema isepärast ja otse hirmuäratavat hiigelsisalikku (iguaani sugukonnast), kes tublisti üle meetri pikk on ja meie juuresolekust end segada ei lase. Teda peavad farmerid oma sõbraks, sest ta tapab mürkmadusid, isegi kobrasid ja mürkmadusid öeldakse Sri Lankas mitmeid liike ja külluses olevat. Samuti jookseb metsavahel üle tee mitmel korral väledaid mungosid (mongoose), kes ka on suured madudesööjad. Muidugi liigub seal ka ahve; mitmesuguseid ja karjakaupa. . Kuulsate teeinstanduste kõrval hakkab silm ä kummipuukasvatusi ja eriti rohkesti vürtsifarme (spice gardens), kus näidatakse, kuis kasvab üks või teine maitse-airie (pipar, kardemon, ingver, loorber, vanilje, kaneel ja palju muud), ja kus siis ka . otsemaid värskem aist värskeimaid vürtse osta saab. Rohkeist peatuskohtadest Olgu nimetatud Polonnaruwa, Seruwa, Si-giriya"^ 5. sajandil e.'Kr. sündi ehitatud kindlusega) ja endisaegne pealinn mägedes Kandy, kus igas bn midagi iidseist aegadest — varemeid ja templeid peamiselt — või muud vaatamisväärset. Hinnalise tükpuu istanduse läheduses saeveskis näeme töö;loomade-nä kasutatavaid elevante, kes tõstavad palke, kannavad neid, loevad laudu j.m. nagu tõstemasinad kunagi. ^ Erüise käsitööharuna tutvusta- kunagi kirjapanna on tulnud. Seda takse Sri Lankas Batika tööstusi, sellepärast, et materjali oli liialt kus teatavate võtetega • vahasse palju, valikut raske teha ja kasu-kastetud nõela abil märgitakse tada sain vaid osakese, mustrid riidele ja see siis hiljein India, Nepal, Sri Lanka — see oli värvisegudesse kastes värvitakse, üks huvitavamaid, õpetlikke java- Töötegijaiks on noored tüdrukud, heldusrikkaid reise küll, ent puhkes seda ala juba lastena õpivad ja kus see ei olnud, vaid otse vastu- Council of Minislcn ^ . Conseil des ministns ^ of E(iucation.CaiV!da . lEducaiion (Cinadu il tJõenäoliselt hea kunstimeele omama peavad. Samas muidugi ka neid valmistooteid müüakse. - nädala esimesse ajalehte kimi esmasp.^hcmm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ai. on tasuv ajalehe laialdas© leviku tõttu. üks toHi ühel w r u l — esiküljel KUULUTUSI VÖTAVÄ® ' VASTU:- 1. 135 Tecumseth Sfcr^ Telefon 364-7675 Po^iaadress: Bös 70, Stö. G, Toronto, Ost. M6J3M Talitus väljaspool tööaega: . Hekni Lüvandi 251-W 2. Mrs. Leida Marley ' : 149 Bishop Avö. WiHowdale, Oiit. M2M1Z7 Telefon: 223-0080 Väga huvitav on 148 aastane ja terves Aasias kuulus Kandy botaanikaaed, mille korrashoiuks vajatakse 200 töölist ja mis selle järele ka välja näeb. Haruldasist puist, mis on väljasuremiseohus ja looduskaitse all, jääb meelde Double Coconut, mille seeme on suurim kogu taimeriigis ja kaalub 10—20 kg. Ja öisi, lilli ning värve on selles aias lihtsalt harukordselt palju, orhideede kasvuma ja aga lõhnab otse uimastavalt. Sri Laukast läheme veelkordselt Indiasse tagasi, enne kui lendu Ameerika-poolele alustame. Peatume paar päeva Madrases, mis asub India lõunaosas ja oma sooja kliima ja mereäärse asendi tõttu on mitmete supluskuurortide läheduses, ka sün on oma vaata-misväarsuisi, mereäärseid templeid, ehitusi j.m. ning muidugi maotalt-sutajaid korvishoitud ja vile järgi õõtsuvate kobradega nagu neid Indias igalpool näha võib. > Tänavapildis märkan rõugearmi-lisi' noorigi inimesi, pole näinud neid kuskil mujal enam aastaid. Iseendast On see tähelepanek ju tühine, ent midagi täsüski tähendab, •sest rõugetõbi on maaUmast nüüd juba kadunud. Samaaegselt kurdetakse kohalikus ajalehes, et kuigi rõugetega võitlus on olnud intensiivne ja edukas, süs pole sõda pi-dalitõye vastu obiud küllaldane. Indias on praegu veel 3^1 müjonit pir dalitõbist, neist Iile 1 müj. lapse. Traagika seisneb siinjuures veel selles, et isegi paranenult tõves-olnuid kardetakse ja ühiskond ei võta neid enam meeleldi västu^ Sotsiaalabi vaestele: on üldiselt kättesaadav ja igaüks peab enda eest ise hoolitsema. Näib, et Iiidial on alles pikk tee ees, enne kui üld-püdis vähegi talutava elamistase-meni. Jõutakse ja iga majanduslik abi ja õpetuslik teadmine on selleks Kandy iilikooli Lankas on vüs ülikooli) seletatakse meUe: „Selles müüriga piijratud ühiselamus elasid enne tüdrukud, see sai aga nüüd ringi vahetatud: eemalolevas lahtises on nüüd tüdrukud, ja poisid on pandud müüri taha." On's see kohäle|õudnud ajamärk? meelde eriti üks: , ,Tempfe of the sacred Tooth", kus kuldkastis hoitakse Buda hammast. Kõrvulukustava trummipõrina ja pasunapuhumise saatel kutsutakse, rahvast palveteenistuse-f le ja sealt edasi pikkades sabades seismise järele imetlema usulisi reliikviaid ja varandusi', kusjuures igalpool seisab ka rahakarp anne- Kurb on sealjuures ehk see,, et arengumaad nagu Indiagi, pole saadava toetusega enamasti rahul. Pakistamle määrati USA president j . Garteri poolt just šüs 400 milj. dollarit erilist sõjalist toetust, mille kohta kohalikes ajalehis nuri-seti: , , . . . That is only peanuts!" Toetus pole saaja arvates kunagi küllaldane. Nü see on, viletsaüt andjail tänulikkust oodata on vist küll enamasti asjatu. Ei tarvitseks ehk siiski et inimesed Indias õnnelikud ei oleks. Ma ei usu, et nad oimetumad oleksid kui oleme meie oma teist-laadi murede ja hädaldamistega. Vahe on vaid selles, et nende vajadused ja tegevus toimub teisel tasemel. Kes ütleks, millise mõõdupuuga õigesti mõõta inimese õnne? õun on enesega rahulolu ja kes pole midagi teistsugust näinud ei oska seda ka ihaldada. pidi üsna pingutav ja väsitav, ühte hommikuse unega inimest kell 4.30 üles saada, et Gangese jõel j päikesetõusu ja palverändurite pattudest pesemist näha või varahommikusele lennuküe jõuda, nõuab suurte tahtejõudu. Ei ole vähem pingutav unehõlmast ülessaamine kella 6 ajal, et dzhunglisse metsloomi otsima minna või varahommikust uut ekskursiooni alustada saaks. Sagedasti toimus kaks ekskursiooni päevas või tehti mõni ter-vepäeva- tuur, mis palava ilmaga oli üsnagi väsitav ja kurnay., • Keisikava sellel reisil ja päevast-päeva, paigast-paika Hikumisel hotelle vahetades oli lüga tihe, luga palju taheti'pakkuda ja kahju oli osavõtjaü millestki loobuda või ära-öelda. Tarbetud ja tüütud olid lennujaamades asjatud ootamised lennukite hüinemiste tõttu. On otse uskumatu, et mitte ainustki korda ei käinud me ise selle kuu aja jooksul reisil olles ööklubis, teatrietendusel või kuskil tantsimas ja seda sel lihtsal põh-juseli et õhtuks oli jõuraasuke sedavõrd otsas; et vajusid kui kott unehölma, ehkki õige paljudes meie hotellides ööeluks mitmed otsesed võimalused olid olemas. Hotellid mõne üksiku erandiga olid ajakohased ja väga head, selles osas on: need maad turismiks juba valmis, teenimine samuti, sest inimtööjõud on seal igalpool odav. India toidud bn väga tugevalt vtirt-sitatud, aga söögikayas oli saadaval ka läänemaaUma toidud, millega harjunud oleme. Joomiseks tarvitasime ainult pu. deli- või mineraalvett, et hoiduda haigusist, ent Ometi tegi meist peaaegu igaüks läbi päevase või paari-se seedimishäirey millest vastavate rohtude abi kergesti üle saab. Ran- ; gemate troopikahaiguste vastu olime hoolikalt süstitud. Ekskursiqonisaatja ja tuurijuhid olid oma töös' vilunud, vajalike teadmiste ja ingliskeele oskusega ja meie eest hoolitseti hästi. Kellaaja vahe on 10^^ tundi ja see on algul üsna häiriv, samuti on tüütu pikk lemiusõit kohale jõudmiseks. Näiteks/ tagasisõiduks Del-hist Torontosse üle New Yorgi kulus 26% tundi, enne seda olime sõitnud veel lisaks Madrasest Delhisse ja salme öösel hotellis magada vaid 2% tundi. Mis puutub kõigesse sellesse, mida hägime, siis pii see mitmeti ainulaadne, unustamatu ja paiguti otse sõnulkirjeldamatu, ent sealjuures sageli ka masendav kohapealsete elutingimuste ja vaesuse-viletsuse tõttu. raamatupidamine endine keskvalitsuse tulumaksurevident Ain Kalnius, Päästa meid kurjast. Kolmas raamat mälestusi. EKK 1979, 205 lk. Ain Kalmus jõudis oma kahe eelmise memuaarteosega „Kadu-mid; saar" (1972) ja ,ajastute vahetusel" (1977) Eesti iseseisvuse viimasesse aastasse, mil sütj;inud II maailmasõda hakkas varjutama meiegi väikeriigi neutraalseks kuulutatud elu. Ta oli ise noore vaimulikuna alustanud lootusrikkalt oniä tööd. Kolmas memuaarteps ;„Päästa meid kurjast" algab hetkega, mil Eesti iseseisvus kui ka vaünuliku. elutöö satub jkurj a vägivallavalit-suse alla. Ta alustab veel esimesel leheküljel idüUse Pärmi kir jeldusega nagUv näitamaks päiksepaiste soojust ja sära, enne kui see varjutuse alla kaob. Need on , ,tavalised sündmused". Kalmuse saatus erines aga sellega, et tema oü sobimatu uues ühiskonnas. Korraga kaotas ta teenistuskohad ja isiklikud säästud, ka palvela, kus ta oli jutlustajaks natsionaliseeriti^ võeti üle koguduse kassa ja pangaarved. Äkki ta oli muutunud uue ühiskonna väärtusetuiks liikmeks, pastorina ta oli sellele ühiskomiaie koguni ohtlik ja ka-rdetaiv. . Just need esimese okupatsiooni aegsed läbielamused, mis vaimulikuna kogetud on kaasahaaravad oma sisemise analüüsiga j a maailmatajuga, mis temale nagu igale eestlasele on sisendanud küsimuse: miks oli kõik võinud muutuda? Pastorina ta leidis Piibli tõdemuse: aeg on 'kuri ja õige peab elama tisust j a see eeldas katsumusi, ' Kuigi olen reisikirju ajalehtedele aeg-ajalt kirjutanud tublisti üle 30 New Yorkis lahkusime oma rän-nukaaslasist jä igaüks sõitis is^- suunas kodu poole. Kõigi eelduste ja seniste kogemuste kohaselt ei kohtu me. enam kunagi. Teed läksid lahku ja kokkupuutumist võib juhtuda, reisikaaslastega vaid siis, kui nad juba enne su tutvusringkonda kuulunud on. Jumalagajätt oli südamlik ja kuidagi liigutav oli see, kus üks neist vöoraist, kes meie kodumaa reisinud oli, lahkudes sctoas: „ J a ma loodan, et teie Tallinn on varsti jäl-le. vaba!"; , ^ Kas läheksin uUesti samale reisile tagasi? Ei, vähmalt mitte nii pea. Maaümas on veel teisigi kohti oma ahvatlustega ja uudsustega, mida enne kõike muud näha tahak- Ta kirjeldab detailselt oma kogemusi vabrikutöölisena, millise töökoha ta sai ainult tutvus© Kuid ka 5iin järgnes NKVD ikäsi, muutes ta põgenikuks kodiuiiimas. Uus algus Saksa okupatsiooni ajal on ku^jandiusboliselt oluline kirjanik Kaümusega tutvumiseks. Ja jutustab kohtumisest„Eesti Sõ-. na" toimetada A. Kivikasega, kes soovitab teda ikhrjutada ajalehe joonealuseks. See oli romaan ^Soolased tuuled" ja väga liihikese ajaga valminud. Käsikiri jäi mõneks ajaks tsensuuri, kinni, kuid ihnudes saavi^tas lugejaskomias populaarsuse. Kuid see pani aluse : ta hilisemale kirjanduslikule tegevusele. ' Uute sündmuste arenedes on ees uus põgenemine, pikem dialoog Jumalalt vastujse isaamiseks selle sammu astumise õigustamiseks ja süs •jõudmine Rootsi, töö Baptisti-misjonis ja siis jälle Rdotisist. I l kumine asudes Ameerika ühend-riikidtesse, lais ta kom^i õppis usuteadust ja kus tal oli sõpru. See kõik tundub eriti vanemaile nii läbinisti tuntud ainevald, ki!s isiklikud kogemused vÕiva<ä olla erinevad, aga keskkond Mr" mu, kartuse ja vägivallaga m olnud k õ i ^ samane. Ainult suhe Jumalaga on igal inimesel olnud erinev ja vaimulikuna on see tema juures eriti märgatav, mõnede kriitüiste nK)mentide puhul fatalistlikult alistumismeele-oluline. A. Kalmus läheneb lugejaile oma ladusa jutustamislaadiga, hjs iga detaili Mrjeldamiseks bn aega ja on märgatud ka inimese põhilisi onaadusieriolukordiades, nü po-lütüisis kui ka inimlikes- Autor on valinud raamatu pealkirjaks osa Meie isa paiyest „Päästa meid kurjast". Võib-olla ta mõtles sellega just neid aastatetaguseid vär givallaaastaid, kuid kommunismi-oht on üha suurenev ja nüüd saaks selle pealkirjaga haarata hoopis idatuslikumat a.jajärku. Selle kurjuse jõu ees on inimene» sageli nõutu, jutustaja aga näitab, et tal oli toetaja olemas kelle kõrval ta raskusist läbil läks. Peale otsese jutustuse on see mälestusr^matü
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 17, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-04-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800417 |
Description
Title | 1980-04-17-07 |
OCR text | Nr. Ila 0 [pluss 85 csaatebila ^tud mälestosraamaO võitiemisest aastail J. Pitka m sünnl-saatekulu se totVQstsiMlsebs liu ISES I l l i l lu 5(te allikmaterjalile. Ta igi tänapäevast ol^ ^lutikat, Soome valU-t& ues Soome saatu-andmeid. \, üks suu (M. Saar), ^. Vettik), Sind tervl- |5htulaul (J. Tall) Ja Kui ma hakkan laa-isi seades — Kus on itkuja Ja J. Zeigerf jnd. ulu $1.» i tõesti must, sealt kus näha oli. Mootorgi tuli uuesti puurida. Kui siis selle vähe noorema vas-hetada... • bn must ainult riigimees-etiautod. Teistel mitte, .e ihastununa. — Aga lii palju raha saad? ^ ,kkas jälle midagi vasta-dsten jõudis vahele, omab ju suure autoäri, ise nendes müügü ole-es ei sõida. Ta müüb ai-rutosid. Neid ei osta tei-aid vaesed ja kommu-eed, kes midagi ei tea .5ga äriomanik ise või ita. e oli nii jõhker, et see ,e ametioskuslikku auto-hinge. Ta mõtles just ma hakata, kui Lind= •.;õusis ja palus Lea põ^ :us aeglast tangot män-a muusika vahepalaks, tas teha sama tembu ja ori| oma järel.tantsupõ-lles tantsupõrandal mär-en selgesti, et rektor, oli endisest palju tiheda-^ ise vastu. Naise käsi mehe, tugevat kukalt ja id võrgutavalt pöörle-isi. Kui mindi lauda taustas Lindstea Kallele Ugid Imidas. mõjus? Nai-iskama käsitada. I jätkus hea söögi ning ja jõukuse tähe all.. (Järgneb) m Sl' I. 1& m 1 • Ä VABA MS'njÄNE neljapäeval, 17. aprillil 1980 Ü17, METHERINGTON. FALLIS >5 Bay St.. Smte 401. 363-4451 Õhtuti 447-2017 või 929-3425 I I I H I » . ! • ! . « • • I . . . L ^ . . l l . f . i n , n . . , i l l. ADVOKAAT-NOTAR : Ro^m 1002, Royal Trust Tower Toronto Domlmion Centr© Postiaadress: P.Ö. 326, Toromt© Ont. (Bay & King) M5K-m , Telefö|i: 869-im ' 24-tundi telefoni valveteenistus ^T.E-.S. I^asteaia pere Jälgimas loolega IV Ja V Eesti lipw Ja eesti ralivarõBvas nukkudega. leie kangast**. Nende taga laudi Foto: Vaba Eestlane 133 Richmond St. W., Ste Toronto, M5H2LŠ Tel. 364.-7072 : 55 Univeirsity Ave., St© TeL 862-7lfe Toronto, Ont. M5J O B B © O (P The Federal-Provincial Task Force on Student Assistance Is reviewing current and proposed alternative programs for post-secondary Canadlan student assistance related to a studenfs f inancial need' wrjtten views are Invited f rom the publlc. Thesemay deal with any or all aspects of student assistance including alternatives lor the continuation, modif Ication or replacement of existing pollcles and programs of both federal and provinci^l governments; f urther Information can be obtained frorlfi: The Federal-Provlnclal Task Force on Student Assistance, P^O. Box 2211, Postal StationP, Toronto, Ontario, M5S2T2; closing dateför sübmisslons to the Task Force Is June 1,1980/ aa au SeGretary ofStat© Secrštariat d'Etat '„Vaba Bestlase** toimetus© ' taMtnse asukoha plaam TOIMETUS JA TÄliTUS avatud esmaspäevast : reedeni kella 9--4-ai. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus J 364-7675 Toimetajad ko<^ väljaspool tööaega: Kara Arro 482-0242 Hannes Oja 481-5318 Meie ringsõidud Sri Laukal toimuvad lahedalt suures bussis ja mitte lennukitega, gruppi on niiiiid Järele jäänud veel vaid 12 turisti, kuna 5 neist lahkus kavakohaselt India reisiosa lõppemise järele. Ühel sõidul juhtume teeääres kraaviveeresi nägema isepärast ja otse hirmuäratavat hiigelsisalikku (iguaani sugukonnast), kes tublisti üle meetri pikk on ja meie juuresolekust end segada ei lase. Teda peavad farmerid oma sõbraks, sest ta tapab mürkmadusid, isegi kobrasid ja mürkmadusid öeldakse Sri Lankas mitmeid liike ja külluses olevat. Samuti jookseb metsavahel üle tee mitmel korral väledaid mungosid (mongoose), kes ka on suured madudesööjad. Muidugi liigub seal ka ahve; mitmesuguseid ja karjakaupa. . Kuulsate teeinstanduste kõrval hakkab silm ä kummipuukasvatusi ja eriti rohkesti vürtsifarme (spice gardens), kus näidatakse, kuis kasvab üks või teine maitse-airie (pipar, kardemon, ingver, loorber, vanilje, kaneel ja palju muud), ja kus siis ka . otsemaid värskem aist värskeimaid vürtse osta saab. Rohkeist peatuskohtadest Olgu nimetatud Polonnaruwa, Seruwa, Si-giriya"^ 5. sajandil e.'Kr. sündi ehitatud kindlusega) ja endisaegne pealinn mägedes Kandy, kus igas bn midagi iidseist aegadest — varemeid ja templeid peamiselt — või muud vaatamisväärset. Hinnalise tükpuu istanduse läheduses saeveskis näeme töö;loomade-nä kasutatavaid elevante, kes tõstavad palke, kannavad neid, loevad laudu j.m. nagu tõstemasinad kunagi. ^ Erüise käsitööharuna tutvusta- kunagi kirjapanna on tulnud. Seda takse Sri Lankas Batika tööstusi, sellepärast, et materjali oli liialt kus teatavate võtetega • vahasse palju, valikut raske teha ja kasu-kastetud nõela abil märgitakse tada sain vaid osakese, mustrid riidele ja see siis hiljein India, Nepal, Sri Lanka — see oli värvisegudesse kastes värvitakse, üks huvitavamaid, õpetlikke java- Töötegijaiks on noored tüdrukud, heldusrikkaid reise küll, ent puhkes seda ala juba lastena õpivad ja kus see ei olnud, vaid otse vastu- Council of Minislcn ^ . Conseil des ministns ^ of E(iucation.CaiV!da . lEducaiion (Cinadu il tJõenäoliselt hea kunstimeele omama peavad. Samas muidugi ka neid valmistooteid müüakse. - nädala esimesse ajalehte kimi esmasp.^hcmm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ai. on tasuv ajalehe laialdas© leviku tõttu. üks toHi ühel w r u l — esiküljel KUULUTUSI VÖTAVÄ® ' VASTU:- 1. 135 Tecumseth Sfcr^ Telefon 364-7675 Po^iaadress: Bös 70, Stö. G, Toronto, Ost. M6J3M Talitus väljaspool tööaega: . Hekni Lüvandi 251-W 2. Mrs. Leida Marley ' : 149 Bishop Avö. WiHowdale, Oiit. M2M1Z7 Telefon: 223-0080 Väga huvitav on 148 aastane ja terves Aasias kuulus Kandy botaanikaaed, mille korrashoiuks vajatakse 200 töölist ja mis selle järele ka välja näeb. Haruldasist puist, mis on väljasuremiseohus ja looduskaitse all, jääb meelde Double Coconut, mille seeme on suurim kogu taimeriigis ja kaalub 10—20 kg. Ja öisi, lilli ning värve on selles aias lihtsalt harukordselt palju, orhideede kasvuma ja aga lõhnab otse uimastavalt. Sri Laukast läheme veelkordselt Indiasse tagasi, enne kui lendu Ameerika-poolele alustame. Peatume paar päeva Madrases, mis asub India lõunaosas ja oma sooja kliima ja mereäärse asendi tõttu on mitmete supluskuurortide läheduses, ka sün on oma vaata-misväarsuisi, mereäärseid templeid, ehitusi j.m. ning muidugi maotalt-sutajaid korvishoitud ja vile järgi õõtsuvate kobradega nagu neid Indias igalpool näha võib. > Tänavapildis märkan rõugearmi-lisi' noorigi inimesi, pole näinud neid kuskil mujal enam aastaid. Iseendast On see tähelepanek ju tühine, ent midagi täsüski tähendab, •sest rõugetõbi on maaUmast nüüd juba kadunud. Samaaegselt kurdetakse kohalikus ajalehes, et kuigi rõugetega võitlus on olnud intensiivne ja edukas, süs pole sõda pi-dalitõye vastu obiud küllaldane. Indias on praegu veel 3^1 müjonit pir dalitõbist, neist Iile 1 müj. lapse. Traagika seisneb siinjuures veel selles, et isegi paranenult tõves-olnuid kardetakse ja ühiskond ei võta neid enam meeleldi västu^ Sotsiaalabi vaestele: on üldiselt kättesaadav ja igaüks peab enda eest ise hoolitsema. Näib, et Iiidial on alles pikk tee ees, enne kui üld-püdis vähegi talutava elamistase-meni. Jõutakse ja iga majanduslik abi ja õpetuslik teadmine on selleks Kandy iilikooli Lankas on vüs ülikooli) seletatakse meUe: „Selles müüriga piijratud ühiselamus elasid enne tüdrukud, see sai aga nüüd ringi vahetatud: eemalolevas lahtises on nüüd tüdrukud, ja poisid on pandud müüri taha." On's see kohäle|õudnud ajamärk? meelde eriti üks: , ,Tempfe of the sacred Tooth", kus kuldkastis hoitakse Buda hammast. Kõrvulukustava trummipõrina ja pasunapuhumise saatel kutsutakse, rahvast palveteenistuse-f le ja sealt edasi pikkades sabades seismise järele imetlema usulisi reliikviaid ja varandusi', kusjuures igalpool seisab ka rahakarp anne- Kurb on sealjuures ehk see,, et arengumaad nagu Indiagi, pole saadava toetusega enamasti rahul. Pakistamle määrati USA president j . Garteri poolt just šüs 400 milj. dollarit erilist sõjalist toetust, mille kohta kohalikes ajalehis nuri-seti: , , . . . That is only peanuts!" Toetus pole saaja arvates kunagi küllaldane. Nü see on, viletsaüt andjail tänulikkust oodata on vist küll enamasti asjatu. Ei tarvitseks ehk siiski et inimesed Indias õnnelikud ei oleks. Ma ei usu, et nad oimetumad oleksid kui oleme meie oma teist-laadi murede ja hädaldamistega. Vahe on vaid selles, et nende vajadused ja tegevus toimub teisel tasemel. Kes ütleks, millise mõõdupuuga õigesti mõõta inimese õnne? õun on enesega rahulolu ja kes pole midagi teistsugust näinud ei oska seda ka ihaldada. pidi üsna pingutav ja väsitav, ühte hommikuse unega inimest kell 4.30 üles saada, et Gangese jõel j päikesetõusu ja palverändurite pattudest pesemist näha või varahommikusele lennuküe jõuda, nõuab suurte tahtejõudu. Ei ole vähem pingutav unehõlmast ülessaamine kella 6 ajal, et dzhunglisse metsloomi otsima minna või varahommikust uut ekskursiooni alustada saaks. Sagedasti toimus kaks ekskursiooni päevas või tehti mõni ter-vepäeva- tuur, mis palava ilmaga oli üsnagi väsitav ja kurnay., • Keisikava sellel reisil ja päevast-päeva, paigast-paika Hikumisel hotelle vahetades oli lüga tihe, luga palju taheti'pakkuda ja kahju oli osavõtjaü millestki loobuda või ära-öelda. Tarbetud ja tüütud olid lennujaamades asjatud ootamised lennukite hüinemiste tõttu. On otse uskumatu, et mitte ainustki korda ei käinud me ise selle kuu aja jooksul reisil olles ööklubis, teatrietendusel või kuskil tantsimas ja seda sel lihtsal põh-juseli et õhtuks oli jõuraasuke sedavõrd otsas; et vajusid kui kott unehölma, ehkki õige paljudes meie hotellides ööeluks mitmed otsesed võimalused olid olemas. Hotellid mõne üksiku erandiga olid ajakohased ja väga head, selles osas on: need maad turismiks juba valmis, teenimine samuti, sest inimtööjõud on seal igalpool odav. India toidud bn väga tugevalt vtirt-sitatud, aga söögikayas oli saadaval ka läänemaaUma toidud, millega harjunud oleme. Joomiseks tarvitasime ainult pu. deli- või mineraalvett, et hoiduda haigusist, ent Ometi tegi meist peaaegu igaüks läbi päevase või paari-se seedimishäirey millest vastavate rohtude abi kergesti üle saab. Ran- ; gemate troopikahaiguste vastu olime hoolikalt süstitud. Ekskursiqonisaatja ja tuurijuhid olid oma töös' vilunud, vajalike teadmiste ja ingliskeele oskusega ja meie eest hoolitseti hästi. Kellaaja vahe on 10^^ tundi ja see on algul üsna häiriv, samuti on tüütu pikk lemiusõit kohale jõudmiseks. Näiteks/ tagasisõiduks Del-hist Torontosse üle New Yorgi kulus 26% tundi, enne seda olime sõitnud veel lisaks Madrasest Delhisse ja salme öösel hotellis magada vaid 2% tundi. Mis puutub kõigesse sellesse, mida hägime, siis pii see mitmeti ainulaadne, unustamatu ja paiguti otse sõnulkirjeldamatu, ent sealjuures sageli ka masendav kohapealsete elutingimuste ja vaesuse-viletsuse tõttu. raamatupidamine endine keskvalitsuse tulumaksurevident Ain Kalnius, Päästa meid kurjast. Kolmas raamat mälestusi. EKK 1979, 205 lk. Ain Kalmus jõudis oma kahe eelmise memuaarteosega „Kadu-mid; saar" (1972) ja ,ajastute vahetusel" (1977) Eesti iseseisvuse viimasesse aastasse, mil sütj;inud II maailmasõda hakkas varjutama meiegi väikeriigi neutraalseks kuulutatud elu. Ta oli ise noore vaimulikuna alustanud lootusrikkalt oniä tööd. Kolmas memuaarteps ;„Päästa meid kurjast" algab hetkega, mil Eesti iseseisvus kui ka vaünuliku. elutöö satub jkurj a vägivallavalit-suse alla. Ta alustab veel esimesel leheküljel idüUse Pärmi kir jeldusega nagUv näitamaks päiksepaiste soojust ja sära, enne kui see varjutuse alla kaob. Need on , ,tavalised sündmused". Kalmuse saatus erines aga sellega, et tema oü sobimatu uues ühiskonnas. Korraga kaotas ta teenistuskohad ja isiklikud säästud, ka palvela, kus ta oli jutlustajaks natsionaliseeriti^ võeti üle koguduse kassa ja pangaarved. Äkki ta oli muutunud uue ühiskonna väärtusetuiks liikmeks, pastorina ta oli sellele ühiskomiaie koguni ohtlik ja ka-rdetaiv. . Just need esimese okupatsiooni aegsed läbielamused, mis vaimulikuna kogetud on kaasahaaravad oma sisemise analüüsiga j a maailmatajuga, mis temale nagu igale eestlasele on sisendanud küsimuse: miks oli kõik võinud muutuda? Pastorina ta leidis Piibli tõdemuse: aeg on 'kuri ja õige peab elama tisust j a see eeldas katsumusi, ' Kuigi olen reisikirju ajalehtedele aeg-ajalt kirjutanud tublisti üle 30 New Yorkis lahkusime oma rän-nukaaslasist jä igaüks sõitis is^- suunas kodu poole. Kõigi eelduste ja seniste kogemuste kohaselt ei kohtu me. enam kunagi. Teed läksid lahku ja kokkupuutumist võib juhtuda, reisikaaslastega vaid siis, kui nad juba enne su tutvusringkonda kuulunud on. Jumalagajätt oli südamlik ja kuidagi liigutav oli see, kus üks neist vöoraist, kes meie kodumaa reisinud oli, lahkudes sctoas: „ J a ma loodan, et teie Tallinn on varsti jäl-le. vaba!"; , ^ Kas läheksin uUesti samale reisile tagasi? Ei, vähmalt mitte nii pea. Maaümas on veel teisigi kohti oma ahvatlustega ja uudsustega, mida enne kõike muud näha tahak- Ta kirjeldab detailselt oma kogemusi vabrikutöölisena, millise töökoha ta sai ainult tutvus© Kuid ka 5iin järgnes NKVD ikäsi, muutes ta põgenikuks kodiuiiimas. Uus algus Saksa okupatsiooni ajal on ku^jandiusboliselt oluline kirjanik Kaümusega tutvumiseks. Ja jutustab kohtumisest„Eesti Sõ-. na" toimetada A. Kivikasega, kes soovitab teda ikhrjutada ajalehe joonealuseks. See oli romaan ^Soolased tuuled" ja väga liihikese ajaga valminud. Käsikiri jäi mõneks ajaks tsensuuri, kinni, kuid ihnudes saavi^tas lugejaskomias populaarsuse. Kuid see pani aluse : ta hilisemale kirjanduslikule tegevusele. ' Uute sündmuste arenedes on ees uus põgenemine, pikem dialoog Jumalalt vastujse isaamiseks selle sammu astumise õigustamiseks ja süs •jõudmine Rootsi, töö Baptisti-misjonis ja siis jälle Rdotisist. I l kumine asudes Ameerika ühend-riikidtesse, lais ta kom^i õppis usuteadust ja kus tal oli sõpru. See kõik tundub eriti vanemaile nii läbinisti tuntud ainevald, ki!s isiklikud kogemused vÕiva<ä olla erinevad, aga keskkond Mr" mu, kartuse ja vägivallaga m olnud k õ i ^ samane. Ainult suhe Jumalaga on igal inimesel olnud erinev ja vaimulikuna on see tema juures eriti märgatav, mõnede kriitüiste nK)mentide puhul fatalistlikult alistumismeele-oluline. A. Kalmus läheneb lugejaile oma ladusa jutustamislaadiga, hjs iga detaili Mrjeldamiseks bn aega ja on märgatud ka inimese põhilisi onaadusieriolukordiades, nü po-lütüisis kui ka inimlikes- Autor on valinud raamatu pealkirjaks osa Meie isa paiyest „Päästa meid kurjast". Võib-olla ta mõtles sellega just neid aastatetaguseid vär givallaaastaid, kuid kommunismi-oht on üha suurenev ja nüüd saaks selle pealkirjaga haarata hoopis idatuslikumat a.jajärku. Selle kurjuse jõu ees on inimene» sageli nõutu, jutustaja aga näitab, et tal oli toetaja olemas kelle kõrval ta raskusist läbil läks. Peale otsese jutustuse on see mälestusr^matü |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-17-07