Vaba eestlane , April 26, 1979

              09 VABA EE$rLAm" on Ilmub 2 korda nädalas —
felsipäevol ja neljapäeval
Neljai^?al, 26. apriim 1979 — Bwratey, April 26, ITO
^TOCgggoay^»^'l•"'''"'''"''''''^''"''^ L ' g l U I U l l ' l L | I U I j^l^y
YÖKK — Prokurörid Ja
kohtunikud Manhattanil on sattu­nud
vastuollu iprositituutide pä­rast.
NeM
nik Gaftfenstem laskis jälle va­baks
k i s 'Kinnipüütud prostituu»
tiV%lde^ et tegemist on «othm-teta
ikuriteoga*', mis ei /tee kelle­legi
kaiiju^ Tralivi miäSiramine tä­hendaks,
et tüdrak peaiks jäJle
tänavale nunsma^^^^k tee­nima.
Pealegi .pirostituutide prot­sessid
matvat aastas linnale 7,1
miljonit dollarit. Prdkurör on
avaldanud pixjiesti, nõudes pros^
titmitide karlsitami^.
- Dr; ISoger Foutis
ta
Sm Framclsco Eesti' Seltsi vm Juhatus. YasaMt: Udo
Peeter Ginmeir' (e,sis
on oma p1;ega rÄinud shimpanr
siga juba 12 a Ä a t Nüüd ta soo­vib,
et shimpans õpetaks tema
väikjepojale rääkimist rnäiikide
keeles. iWaähoe Oli esimene shim­pans,
kes oal õppinud „feõneiema"
American Šlgn Mnguagel ning
tal on 240-sõnalin)8 dssel suhtlemi-mälestushoonetHitleri
poolt hu­katud
6milj. juudile tahetaikse
ehitada lähema 5 a.
SAN mTEO, Kalifornia
märtsil toimus siin Ho]
25.
, kahjuliikuiks üldrahvuslikes huvi-
Nü see aga jäi: aita iScaas®.
fcui tmmed huvi
rahvusliku tegevuse vastu.
• Uus S.F.E.S. esimees Peeteä"
^ _ Gnmer on vähetuntud nimi LäSp
heramiilm eestlaste keskel. Tege-usu
Kiriku ruumides S.P.KS, ijkult on ta põline M Francisco
peaikoosoM. Osavõtjaid oli tun- j g^^kne. iKeskikooli õpilasena oli
duvalt rohkem eelmiste aastatega cfrunej. eslmeste^^^^^' Ä
Eesti Päevade ikavalehtede triik-kija.
Siis .aga tuli, aää;ajkiiHmieidi
Isestnud sõjaväes teenimine, nus
viis teda Prantsusmaale, Bejgias-jarg-oleks
mälestushoone kogu
ma juutlusele, kuna New Yorgis
elab rohkem juute, kui ikusagil
mujal maailmas.• Ehitamiskulu
arvestatakse 40 liiiljonile. •
1!EHERAN ^ Šhirazis tegutsev!
revplütsiooninõukogu teatab, et
Kürps Suure haua lähedalt avas­tati
hüglasllku mausoieumi ehi­tusplats.
Selgus, et shahhil oli ka­vas
ehitada suurejoonelist mauso­leumide
kompleksi Pahvlevi-dü-nastiale.
Tema enda haud õleks
läinud (maiksma 150 mijonit dol­larit..
võrreldes, kuna
neš ERKU filmide õhtu
koosoleku avas esimees Leo
Keerberg. Järgnes' M
aasta jooksul sunuid nelja seltsi i Saksamaale" Koreasse Ja VlS^
liikime mäleätaimlsdss. Koosöleikia'
L@y|yp@© märkmel
MADBIip — Älbacetes,
nias nõudis piroikurör 'fcoikifcu
15.925 : aastat: . vanglakaristust
kuuele arstile ja ühele nieäitsühi-õele,
kes on petnud haigekassad;
voltsretseptidega. ¥astavait pro­kuröri
nõudmisele võidakse <tüht
arstidest mõista vanglasse 5.Ö58-
ks,aastaks, sel juhul vabaneks ta
aasitai 7.637. «fe; feui ta !klM>
vanglas korralikult, võib ta vaba­neda
pärasit poole fearistusaj
teenimist, s.t.
juhatajates valiti mag. Heino Jõ-gis,
protokollijaiks Albert Klaar.
Sujuvalt kulgenud aruannete
äraikuulamisele järgnesid valimi­sed.
Viie minuti möödudes oli
seltsil uiis juhtkond. Uue juhaJtü-se
koosseisu 'kuuluvad: Peeter
Gruner (esimees), Udo Sumeri,
Hellen Williams ja Ain Vesike.
Kandidžtadid: Arved Kotkas, Udo
Veideman. Eevlsijonlkomlšjoni
valti: Albert Klaar (esimees),
Hans Leeman ja Evert R Ä .
Koosoleku otsusega saädetiakse
tulevikus S.F.E.S. bülletääni
„Teated" amult "seltsi liitometele
ja 3iendele, , kes seUeiks^^!^^^
avaldanud; ning tasunud kolki
dollarit aastas posli- ja paljun-damislkuilude
arvel. Kaiks sõnavõt­jalt
pidasid mõtet (kamifcs ja
nami Kus Iganes Peeter Gruner
on viibinud, milliseid iganes keeli
rääkinud (neid on viis) ta on säi­litanud
emakeele nü sõnas kui ka
kirjas. 'Säilimud on ka EESTI
MEEL. Igapäevast Mba teenib ta
prašgu San 'Prancisco State Unl-versity
juures ühe büroo juhatar^
Jana. :
:-STCJKHOi:!!::.;(p»L), ~
skautlikud noored t"ä3iištairÄ/:J.tä-navu
oma 35. jürlpäeva väljaspool
kodunaaa,d. Skautluses oniasvar
nud, nagu itänavuses Eesti Skau­tide
Liidu jüripäeva ringkirjas
märgitaikse, nende aastatega suu­rim
eesti noorteorganisatšioon
ülemäaümse ulatusega. Selles on
teeneid osutanud paljud mmiesed
ja nende teeneid hinnataJkse igal
jüripäeval 'teenetemärkidega, mis
SALISBURY —- Rodeesias ä^a on iühised'skautidel ja gaididel.
Eestlaste Kesknõukogu Kanaias
abiesimehe Vancouveris Enno Lep-aurme
orgaaiseerimisel taiaiüb
pühapäeval^ 6. mail kell 1
Vancouveriš sealse Eesl;i
saalis Eip^rVaiiomiveri Eesti Selt-ti
ja kohapealsete läti ja leedu
seltside ühisüritusena balti rahvus­gruppide
kohtumine Kanada pcüü-tiiiste
parteid© esindajatega, et
teada saada nende seisukohti balti
rahvusgruppe huvitavais küsimu­sis.
Sellel kokkutulekul, mis pee­takse
pärast jumalateenistust
Eesti Kirikus, näidatakse kahene
vangilaagritest tehtud fümi „The
Prisonland'' ja lühifihni vangi­laagritest
okupeeritud Lätist Van-couveri
kokkutulekuks sõidab Tp-rontost
sinna ka Balti Liidu esi-uiees
L. Leivat, kes toob kohale
filmi „ThePrisonland".
Balti rahvusgruppide liikmete
kokkutnälek Vancouveriš on korral­datud
ühenduses Kanada valimis­tega,
et teada saada Vancouver
ringkonna kandidaatide seisukoht
Kanada välispoliitikas, et neile
edasi anda balti rahvaste soove ja
taotleda kandidaatide kaasabi Bal­ti
riikide küsimuste esiletoomiseks.
ICol^ütulekul on nähtud ette sõna­võtnud
seniseilt parlamendiliik-meilt
Simma Holfilt (iiberaal),
kes on Ottawas Balti õhtu käen-duskomitee
üige, ja Ron Hunting-ton'iIt(
kpnservatüv). Filmi „The
Prisonland" esitamisel ütleb sisse­juhatuse
Balti Lüdu esimees L.
Leivat ja läti filmi kohta teeb seda
köhne aasta eest Lätist väljapää-senud
läti pastor Smith, kes elab
Vancouveriš.
Kokkutulekul on n^tud ette ka
muusikalisi ettekandeid kolme rah­vusgrupi
solistide poolt.
Balti rahvusgruppide liikmete ja
polütüiste erakondade esindajate
kokkusaamise korraldamine oi!
Vancouveriš kõne all juba mõnda
aega jä selle kokkutulekuga tahe­takse
süvendada Vancouveriš balti
rahvusgruppide koostööd. Kokkutu­leku
korraldajad loodavad, et eest­lased
ja teiste rahvusgruppide liik­med
kokkutulekust arvukalt osa
võtavad.
toimunud pariamendiyalimistel
saavutas kõige rohkem hääli püs-
,iEesti Lauljate Liit Piõhja-
Ameerikas" juhatus pidas möö­dunud
laupäeval järjeikordselau-leo
toimkonna koosoleku, &us
arutati mitmeid miaikUus Toron­tos
toimuva, laulupeoga ühendu­ses
olevaid küsimusi. Toronto ja
ümbruskonna kooride peaprooy
üldkoorijuhtide osavõtul toimub
laupäeval, 12. mail Vana Andrese
kirikus. Pühapäeval, 13. mail toi­mub
lastekooride- üldproov Eesti
Majas vahetult pärast eesiti täien­duskoolide
emadepäeva koos „Es-tonia"
orkestri ja segakooriga. "
Kuna on selgunud, et mitmed
bussid ühendriikidest ja mujalt
jõuavad laulupeoliste ja kooride­ga
kohale juba reede hommikul,
25. mail, siis on Toronto Eesti
Maja külalistele avatud kogu ree­dese
päeva ja laupäevase enne-tõuna-
ning bussid saabuvad Eesti
Majja, kus neil on kasutada Eesti
Maja parkimisplats. Eesti. Selts
omalt poolt On võtnud oma hoo­leks,
välfetoüläliste toitlustamise
eest hoolitsemise. Eesti Majast
suunatakse külalised H. Kivi rei­sibüroo
vahendusel neile määra­tud
hotellidesse, ©rakodüdes pea­tuvad
peolised muidugi suundu­vad
Eesti Majast oma tuttava/te-sõpräde
poole.
Lauljate Liit reserveerib filmi-ja
kaamerameestele laulupeol lau­lulava
kahel küljel teatud arvu
kohti ja; palub kõiki, kes laulupi­du
filmida, helilindistada või fo­tografeerida
soovivad ennast ju­ba
praegu registreerida laulupeo
teadustaja Andres Rauds©pp'a
juures: 20 Paperbiroh Dr., Don
Mills, MSC 2E7 või tel. 447-5.695.
Isikud, kes ennast Andres Raud-sepp'a
juures registreerinud ei
ole, tohivad laulupidu kas fiknida
või pildistada ainult oma istekoh­tadelt.
" ;•
TEHERAN ~ Teheranis mõrva-
Buffalo eestlased tutvustavad
eestlasi sealsetel rahvaste pidus­tustel
(Ethnic Heritage Festivaa)
27., 28., 29. aprillil. Kuna se^
eestlaste väikese grupi poolt ei
ole võimalik eestlasi tutvustada
mitmekülgselt; siis on kava kops-tanüsfe;
annud oma kaasabi
miöned Kanada eestlaste organi­satsioonid.
Eesti Kunstide Keskuse poolt
on organiseeritud väljapanekud.
Eestit tutvustab (Mnaeest^
te graafiliste teoste kaudu Endel
Kõks, üsaks graafikat M. TÜ^šo-niit.
Käsitpöde laudadel on ke-raamikat
pr. I. Heinmaalt, pr. M.
Eerme-Uranllt ja A. Ä e n ü t . Nei-
' le lisanduvad puui^õletustehriikas
mitmesugused väljapanekud; prl.
1 N. Aerult. Võimialik, et esitatakse
n^e lisaks naiste käsitöid.
(Pidevalt toimuvad suurel laval
rahvastelt.
Eestlaste esinemine on ette näh­tud
laup., 28. apr. Helene Tiiduse
naisvõimlejad esinevad kl. 2.00,
Eesti rahvatantsijad Hamiltonist
M. 2.20 ja; muusika alal harfil El­va
Mikk, kes on lõpetanud Roc-hesteri
ülikool! müusSka alal. Te­ma
esinemisaeg on sama! päeval
:,,M.;^4.20p.l
Teadustajatena ja eesti fto
tajaiia väljapanekuta juures on
Kaajin Alfa Rochesterifet ja Tiina
Kires-Buffialost.;
Skautlüse-gaidluse a"bistaja(te-sõprade
poolel on vääristatud
kop Abel sidkolm terroristi kindral Moham-
Aafrika Rahvuslik Nõukogu, sega järgmisi isikuid: med Gharani, kes oli Iraani sõja-lele
anti 67,3 protsenti äraantud j ^^lold Kontus (Kanada), Hel­mis
kmdlustab talle 51 j ^ i Meigo (USA), Rein
kohta saja liikmelises parianien.(uSA),^^^^ (Rootsi) ja
dis. Tema pdiitiline vastane Mri- Otto Rannamäe ^
kuõpeftajä Ndabaningi Sithole on
protesteerinud valüniste tulemus-
E.V. Sõjcakool tähistas
60. adstapäeva
E.V. Sõjakooli 60-da aastapäeva
tähistamine toimus balliga 21. ap-rülü
s.a. Toronto Eesti Majas. Ko­hal
olid E.V. Sõjakooli lõpetanud
ohvitserid koos Kanadas ja mujai
sõjakooli lõpetanutega, nende sõb­rad
ja külalised. BaMe päevakoha­se
avasõna ja südamito temti^^
' osavõtjatele ütles korraldava toim­konna
nimel Ipn. A. Tuvikene, kes
ka ühtlasi tegutses teadustajana.
Kohal olid Vabadusristi kavalerid
ohvitserid koi. A. Tomander, ma­jor
B. Leeman ja kpt-majorN, Val­ge.
Kaugemaks külaliseks oli Lui­se
Kibuvits Väncouverist. Leinasei-sakuga,
Ipn. A. Tuvikese deklamat­siooni
saatel, mälestati neid ohvit­sere,
kes meie keskel enam ei vii­bi.
•••:^-v: :/;•::
Järgnevalt olijsõna Sõjakooli esi°
mese lennu lõpetajal kpt.major N.
Valgel, kes elavates värvides kir­jeldas
Sõjakooli algaastaid. Muu­hulgas
ta valgustas admiral J. Pitr
ka osa mereväekadettide klassi
loomisel, esialgset õpperaamatute,
sõdurüaulude jne. 'puudust. Tugeva
aplausi osaliseks sai solistina esi­nev
noor laulja Evi Valge. Eesti
Vabariigi ja peakonsuli E. Jaaksoni
nimel tervitas aupeakonsul L Hein­soo
ja EKN-i nimel esimees U. Pe-tersoo.
Arvukate kirjalike tervitus­te
hulgas oli Ifaugemaks Itn. R. Ot°
sa tervitus Saksamaalt, Hannove-rist./-,
Pidulik loendus algas Itn. E. Rei-nas'e
poolt mängitud eha signaa­liga.
Loendus toimus Ipn. Ä. l\ivi-kese
juhtimisel. Kohal olid 89 oh­vitseri.
Eesti lippu tervitati rahvus­hümniga.
Söögipalve pidas väli-pastor
fcpt. T. Nõmmik. Maitsvale
pidulauale järgnes tants Gustavso-ni
orkestri saatel, müle avasid val­siga,
koos abikäsaadega suure töö
tegijad, balli korraldava toimkon­na
liikmed'ipn. R. Marley, Itn. J.
Laanes, Itn. E. Reinas, Itn. J. Luik
ja Itn. H. Mafchias.
Meeleolurikas hästi korraldatud
endiste E.V. Sõjakooli kasvandike
ja hilisemate relvavendade ball
lõppes pärast keskööd. Osavõtjate
arvult oli see arvukam varem pee-ttiist.
•
te vastu, imainides, et valged või­mud
on avaldanud mustadele va­ti
j aitele survet oma häälte andmi­seks
piiskop Abel Muzorewa par­teile.
Piiskop Muzorewa, kes on
saanud oma halduse ühendriiki­des,
mainis valimiste tulemusi
kommenteerides, et Rodeesia va­lijad
on valimistest aktiivselt osa
võttes hüljanud Patriootilise Fron­di
terroristltad aktsioonid ja
selle 'terroristliku sÄmltüs©. ju«?
M . : : : : . : - . - ^^--v.-v^
Piiskop Muzorewa vastase kiri­kuõpetaja
Sitholei partei sai ai­nult
14,6 protsenti äraaritud hääl-test,
mis kindlustas talle 12 koh-wa
kes saab ikõigi eelduste koha^
selt RcKieesia uueks peaminist­riks,
pöördus apellatsiooniga lää­neriikide
.^pode, et. ^nad .-annaksid
Rodeesia uuele,valitsusele:^oim
tunnustuse.
TAMMETÄHE II järgu saavad:
Henno Arvo (Kanada), VMör
Kaarik (Stõtkholm, Rootsi), Linda
Koskel ORootsi), Heljo Kull
(ÜSA), Maimu Laadi (Rooisi),
Evald Lilleste (RootsDV Mait jjü-dig
(Kanada), Leida aferjpuu
(Rootsi), Mall Müürisepp (USA),
Ema Räim (ÜSA), Aire Salmre
(USA) ja-Ines Väikemäe (Kana.
da).
, Tegevskautide. -
teenetemärkidest sai
HEI järgu Silver iKask (Kamda),
PÕHJATÄHT II jäa-gu KaM KTõm-mlk
(USA) ja PÕHJATÄHT III
järgu Olev Jõgeda (Kanada), Tõ­nu
Kuusik (ÜSA), RaimundPaha­pill
(Kanada) ja Jaan Roos (Ka­nada).
;• ,
Tegevgaidide-gaidjuhtide teen®°
temärgi PÕHJATÄHE III järgu
said Leüi Terts, Ilme Paar, Heljo
Valter ja Astrid Jõgi (kõik
jõudude esimeseks staabiülemalcs
pärast revolutsiooni. Arvatakse, et
kindrali mõrvariteks olid pahem­poolsed,
kellede arvates Gharani
oli ühendriikide pooldaja. Kindral
Gharani matuste ajal üritas üks
lennuväe vormis mees peaminister
Bazargam ja peaministri asetäitja
Amir- Entezaml inõrvaihist käsi-granaadiga,
kuid politseinikud lõid
ta käest granaadi maha enne kui
ta suutis seda süüdata ja sellega
peaministrit . rünnata. Terrorist
haaras seejärele püstolkuulipilduja
ja tahtis hakata sellega tulistama
kuid ka see katse ebaõnnestus jul-geolekupolitseinike
kiire tegutse­mise
tõttu. Esialgu ei antud feallar
letungija isiku ja tema teo motiivi­de
kohta andmeid. -
Igasugused ALÜM.
.UKSED, AKNAD
SISEMISED PUUTÖÖD
422-0783 — Lic. B 876
suur^
tus (möödunud aastal üle 70.000
külastajaga) on healks võimalu­seks
Eesti ja eestlaste nime päe^
vakorrale toomiseks jätutvi^
miseks. Suur pidustuste hoone
asub.Franklin. St»^ ^ •
(Cänadian Seene) — Uus' Child
Tax Credit on programm, mille
Kanada maksuamet ellu kutsus
ja mis annab aastas laste arvel
igale lapsele 200 dollarit olenevalt
perökonna sissetulekust. Kui näi­teks
perekonna ühine sissetulek
aastas on vähem kui 18.000 dolla­rit,
maiicstakse iga lapse arvel
välja täissumma 200 dollarit. Se^
da summat oh Õigus ainult siis
nõutada kui laps 1978. aasta det­sembris
sai ilasteabiraha. Kui laps
on sündinud 1978. a. detsembris,
on tal õigus seda abiraha saada,"
kuid lapsed kes said 19 aastat va­naks
enne 31. detsembrit 1978 ei
ole õigustaikid C h i l d r ^ Creditlt
saama-V ' -
Child Tax Crediti saamiseks tu­leb
koos tulumaksulehega esita­da
vastav nõue (Schedule 10)
koos 1978. a. laste a)}iraha tõen­diga
(Statement of Family Allow-ance
Benefits — Põrm FTA-1).
Lähemat informatsiooni Ghild
Tax Crediti kohta võib saada- lär
himašt tulumaksuametist või lä^
himast; Health Sc Welfare'i bü­roost.
: PesÄma aSiirahad - - 1978.
aastal vähendati lasteabiraha, en­dise
25.86 dollari asemele kuus
makseti möödunud aastal emade­le
iga lapse arvel 20 dollarit. Lap-mõiste
alla käivad noored, kes
on alla 18 aastat vanad. Laste abi­raha
on kümnes provintsis stan-dariseeritud
20.— doüari peale,
ainult Quebecis ja Albertas ori see
summa erinev. Alberta emad saa­vad
15.10 dollarit kuus iga lapse
arvel, kes on alla kuut aastat va­na
ja 28 — dollarit kuni laps on
kas 16 või 17 aastat vana.
Quebeci laste abirahad olenevad
perekonna laste arvust. Esimene
laps perekonnas saab 12.— dolla­rit
kuus *kuni ta on 11 aastat va­na,
neljanda flapse puhul on SS3
reeia kõiki mehaanilisi paiandnsä
(mitte keretöid)
3323 Danforth Ave. Tel. 691-9553
^ BISTO;SAARENVIRTA
„Ma olen Tallmnas sündinud ja
Tartus koolis käinud."
„Armaš Jumal- KuU Teil
pikk koolitee!"
abiraha tõusnud 51.05 dollarit
kuus laste pealt, kes on 12—17
vanad. Sama kehtib vüenda jne.
lapse puhul.'
Vanaduse pensioni suurendati
— Vanaduse pension koos Guran-teed
Income Supplemenfiga on
üksikisikutel tõusnud 310.28 dol­larini.
Abielupaaridele, kus mõle­mad
saavad vanaduse pensioni,
on kuu sissetulek koos GSI-iga
573.42 dollarit.
1. aprillist alates tõusis vanadu­se
pension 170.39 dollari .jföale
.kuus.'
Guarariteed Income Supple-ment
(GSI) maksetakse nendele
pensionäridele, kelle sissetulek
peale vanadusepensioni on piira­tud.
GSI abiraha varieerub olene-des
isiku sissetulekust.
Maksimaalne abiraha GSI ar­vel
tõusis samuti alates 1. april­list
ja on nüüd 139.89 kuus.
Abieiüpoole abiraha (Spouses
allowance) makstakse nendel®
isikutele, kes on 60—65 aastat va­nad
ja abielus isikuga, kes saab
vanaduse pensioni. See summa
oleneb abielupaari aastasissetule-kust.
.
Maksimaalne abielupoole abira­ha
tõusis 1. aprmist2M;71doHa°
ri