Vaba eestlane , April 26, 1979

              OGtent»aAwcaq5ru isitioM tlk om
Nr. 32 |25n) XXVin aastakäik 26. aprillil 1^^^ '^'«ay, April 26, m9
STOKHOLM (EPL) - 16. septembril
Moortmnusikut Soomes ära, siis kui Eeade
Tõnu Sepii ja Raivo Parina ei tahtnud
ii 1978 hüppasid kaks
17. s^)$ebbrH saate
si ja ön selfest ajast saadik Stok-holmis
elaiuid. Hiljuti said nad ela­misload
Ja saavad irüüd avalikult
seletada, miks nad otsustasid N.
Liidust põgieneda. ,
Tõnu Sepp on 21-aastaiiie ja täi
on naine ja poeg Eestist Raivo Pa-f
ind on 24-aastane ja ka temal jäid
flaine ja poeg Eestisse maha.
Tõnu Sepp mainib, et kõik, kes
• üeavajS. midagi- mimeyifejst, tallia-
• - vad: sealt: pää^^ •,
Kõik, k©s vabad tahavad* olla. Aga
inimesed, kes ei ole seial elanud, ei
saa aru, mis vabadus meile tähen­dab.
Ma olen katsunud seletada
oma kursuskaaslastele rootsikeele
kursustel, aga nad ei mõista seda.
Välismaalastel on tihti väga hea
elu Eestis. Neile pakutakse ainult
parimat ja tehakse kõik ette-taha
ära. Selle tõttu võib kergesti vals
mulje jääda Eesti argipäevaelust.
Kui te kodumaale lähete, siis är­ge
laske endid petta kulissidest,
Üksiknumbri hind 40 centli
iisraeli lennykid
BEIBÜT — nsraeli Jteimukid,
kaiiuirpaadid ja ikahuiivägi on vii­mas
: i^befvade isestel pidevalt
riinnaniicl Palestiina aiaabilaste
toigipunatt© Liibanoni lõunaosas,
mis on nõudnud iktomeilcond sur»
maorvrit, pailjüd inimesed
oh tolnietatud haavatutena
iasse. Iisraeli valitsuse ringikon-liäst
mainitakse, et need niinna-fcud
on sooritatud tasumisJiiin^
kutena Palatuna araablaste ter-roriaiktsioonide
vastu lisiraelis,
Egiptuse valitsus on protesteeri­nud
Iisraeli kallaletungide' puhul,
mainides, ©t sellised aiktisoonid
võivad ohustada lisraeli-Egiptus®
vahelisi Äuiäbii^iäkiniisi.
^iptys kcitkestcis
šiilited Saudi
^ LONDON-^
valimistele vastu väga õhkkonnas ja rahutus meele­olus.
Valijaid ei hälrimitte ainult ametlühingiate suured võimu­piirid
väid ka rassifcüisimused, mis eriti teravalt päevakorrale on
kerkisiud ^pal-em^oolse Rahvusliku Rinde aktiivsuse • tülemiaseiia.
teifekis Londonis organisatsiooni üritusi fea tulevi-suurem
kokkupõrge Rahvusliku kus vaatamata seUele, et
Rinde liikmete ja ne^
aasia.inihiigrantlde ja Änti-Na/tsi
Liiga löögimdeste vahel. Kui Rah-vilisllk
Rmhe korraldas
kait^ öll Tongkäigu^^^ ja demomt-ratsiooni/
siis Mrin
Natsi Liiga, liikmete pCMjTt. ^ ^ ^
Tekkinud löÖiriingiates said pal­jud
demonstratsioonist osavõte
jad ja politseinukud vigastada
: :3a iiks ;Ämi-$a^ sia-
. ri haiglas löömingus saadud vi'
V-gastuste. tulemusena.
Anti-Nätsi Liiga esindajad süü­distavad
Rahvusiliku Rindo liik­meid
natsismis ja rassismis ning
^ kinnitavad, et nad ründavad selle' naissoost peaministri.
foronto Kolmainu koguduse kiilaliseiaa mms EELK^Kamada praostkonna sinod.-Pildil sinodist osavõtj
vaimulikud ja koguiuste esindajad. Esir^ vasakult õp. Gnadenteich, piiskop K. Raudsepp, praost
0. Puhm, abipraost T. Nõmmik ja õp. E. Pähn. Foto: Vaba Eestlane
on icoigile sõiiavabadus ja
oma mõtete ^ ^ i ^
avaldamine lübaitud.
Rahvuslik Rinne-: on ' liakaniicl
•/ vnlmasd ajal liigüsmaa pöliitl-pšes
eSiis domineerivat osa
• • män^imst" ning ont esltsuiiLd' fe-l vad.
järgmisteks parlamendivalimi»- Jäätud
KAIRO — Egiptuse valismii^
teerium tegi teatavaks, et valitsus
on katkestanud igasugused side­med
ja vahekorrad Saudi Äraabia-ga
ja Kuwaitiga, kes hiljuti kinni­tasid,
et nad lõpetavad oma suhted
JEgiptusega. Saudi Araabia ja Ku-wait
olid Egi^ituse suuremad ma­janduslikud
toetajad ennö ja pä­rast
1973. aasta sõda Iisraeliga,
kuid nüüd on nad häiritud Iisraeli
ja Egiptuse lähenemisest ja rahu­kokkuleppest,
mida nad peavad
Pälestüna araablaste reetmiseks.
NEW YORK <VE)-.Neeme Järvilõpe^^
ta lendas Madl^iidi juhatamaks sealset sinnfcwniabrkestrit. Viimase etenduse „Metropolitams** a n ^ ta
eelmisel õhtssl: samasuguste või veeBgi siuremate lõpuaplausidega kui varem. Saal lausa helas braaivo-
Arvustused,olid üksmeelselt:kiit- ^^^'4;kaa§maffllstell, nautida ;,;OEe-, siiski; põrnalt; •poolt,: :<är: ta ..02i.';Siiski-
•snutssifcakriLtik
teks 2§0. kandidaati.
Padamendivalimised Inglismaal
Samuti nõustus Järvi vestiuse ku-
Ericson avaldas lehe 8. apr. numb- jul kõnelema muusikast. Sellest sai
ris ülitunnustava pikema inten^uükõigifej^^ meeldejääv elamus,
toinmvad 3. maii inng^ ä^^^ nimetades tema debüüti! Mei^^^^ millised on selle
nmnud ringküsimnse, põhjal-võÄ^ Artikkel y,,vallüt3j^c( ^jj^se muljed? Temale-oletada,
et konservatiivid Mev^^^^^ kindlasti eripärane ela-võimule
ning Inglisinaa: saab ja, tema õpinguid ja tema tööd mus. 1^ on küll juba kahel korral
konservatiivide juhi Margaret Estonia" ooperis jä Eesti Riikli- olnud Leningradi Sümfooniaorkest-
Thaitcheri näol endale esimese kus Sümfooniaorkestris, rõhutades ri ühe juhina tJhendriikides,
kõike, mis Mi-eripärane ja uudne mitte New Yorgis. Nüüd sai ta
selles.töös. ^|hingata New Yorgi (saastatud!)
Ta puudutab ka Eesti tugevaid õhk" Ja tutvuda selle maaihna
nJLUusikakaditsioone, mk^^i^^
siiinimaks ävalte^^ on meie » aieulaadsusega. J^
sajandivanused laulupeod. maaral 1^^^^^ tema Mtuu-
, . . , ;^ irielu.„Metropolitanis" öU tal voi-tatervjm.
lõpeb ^f^se-^M^-^-^^ ooperilavastust,
J^v' f"^ k^agi ,,MeW ,„iniseist « oli enimaK köitnud
^anek juhatada. 1980. ^mg^ ^^^aasia: Ta oE väga nautmud ka
jneeger-musikaali ,,Ain't
vin". Ja isegi Bostoni Sümfoonia
Kuigi möödunud aastal kutsuti ajalehes ,jKpdimiaa'' väliseestS
noori registreerima end teisest kültuurisemlnarist osavõtmiseks
kodumaal, on seni selle korraldamis© ümber valitsenud vaikus.
Nüüd avaldas „Köduniaav' VEKŠÄ Ja kidtuurikomisjoni iihin^
Bdupidamlse üle teate,.;ei; seal oli arutlstmid' yäli^stlastele kor­raldatava
tease ktiltuurlsenünarn kavia»
Šdguh, j8t seniiriax peetaikse - ,,Eesti kirjakeele sõnavara aSli-
Tallinnas 18.—30. juimini. Selle kad".
kavas on keelepäev, kirjandus- Nagu VEKSA lühingu aseesi-päev,
kunstipäev, teatripäev, mees M i k s Meisner ütles, õlw^
muusikaipäev, tkinopäev. ja üksik- j ühingule tulnud osavõtusoove mit-loei^
id muude ikultuuddade: W Võimalik olevat veel
kohta. regisföeerida, samuti 0^^
võimalik neH, kes juhtuvad sel
teistMimmet etendust. Emie l õ p u - : y ^ ^ ^ ^ .
• Kaks • päeva ©BI kavaS:
daPõhja-Eešti looduse tundmap
õppimisele Loodusuurijate Sdt»
si teadlaste juhendamist.
Seminari keelepäeva kava koos­tas
Emaifceele Selts. Selles on ette­nähtud
Reet; Kasilni te „"üu-disjoohi
tänapäeva e^ti keele-etendust
(millega ühtlasi lõppes
„Met'i" käesolev hooaeg) ilmus
vee! It^iarviistus „Oneginlst" aja­kirjas
,^Gue*', müles kriitik Robert
Joies^peab seda Neme: Järvi tee­neks,
et ,,Qneginist*' kujunes «dra­maatiliselt
haarav, muusikaliselt
ajal Tallhmas oleffha sugula^
lastamas. »Välja meelitades erakordse kõla-lisäjh
», et ^^^^^«se orkestrilt, fraseerides mit-teruttava
lembusega^ • sulatades
med kandvat kõik' majiiitamlse'
; Ja õp^ekava InJludL
Osavõtjaile enestele jääväit kända
tarvitusest", H. õim räägib,' sõidufcülu Tallinna ja tagasi ning
lEleifcionaarvuti ja eesti keel"^ J. toitkisikÄ: Nagu läti: ajalehest
J Simin^ IräiSltleb „ühe luuletuse oli näha on neil samalaMilisest
0 lingvistilist analüüsi'^ Selle kõrval osari/iõitumiate 56 lübla.
on asjalsthuvitatuil võimalus osa * LÕpulks lisatekse veel, <et vanuse
võtta Emakeele Seltsi korraldusel piiri pole määratud, 'kuid seminar
pee>tavasft Tartus toimuvast mõeldud
Veski päevast, mille üldteeniaiks väliseestlastele.
lava, ja orkestriruumi ain­saks
ühendatud, Tshaikovski kasu­tuses
olevaks jõuks, sai Järvi ap­lausi
isegi ,,Met'i" orkestrilt, sel­lelt
enam kui
vält jõugult."
järvi. viimased
Yorgis längesif kokku iga-keyadiste
Eesti' Kultuuri
ga, võimaldus ka kau;
osariikidest Ja Kanadast saabu-
Orkester oli ta teele sattunud. (Ka
on talle kuuldavasti põ
tuttavad ;New Yorgi
sest Järvi ei saa kuskil muusikata
elada.)
Tenia kogemuste pagasit on ri­kastanud
,,MetropoIitani" süstee­miga
tutvumine, milles ta leiab nii
kiita kui laita. Saali ülev pidulik-'
kus insphreerib' teda. Orkestri era­kordne
tase tiivustab teda' nende
jälginiisoskuse ja päendlikkusega
eksperinienteerima ja tempodega
mängima, mida ta ilmselt naudib.
»Met'i'Vsiisteemi ülimat profes­sionaalsust
nii organisatoorselt
kui kunstiliselt peab ta ainulaad-
\seks.; •
Samuti tema staari-süsteemi. Mis
P^wtub kmilajastada, siis; ei leidu
Järvi arvates Euroopas publikut,
k6s dirigendi sellisele pjedestaalile
Ä^i?^^?^^ ®^öe^ika ooperipublik.
vahemärkusena lisame
nou
impulsiivsuses olema ka julm ja
isegi vilistama, õnneks pn Neeme
Järvi võimekus ta jäägitult võlu­nud.-
.; •
Esmemine ,,Metrapolitams" oli
kindlasti Järvi elu iibeks kuämi-natsiponipunktiks,
kuigi tal on
kuulsust kuhjaga. Nõukogude liit
koos oma tagamaade ja satellüti-dega
on tal põhjalikult „läbi esine­tud".
Euroopas on ta juba tuntud
^agu ,;kh"jü koer": seal pole
maad, kus tä poleks veel sümfoo­niaid
juhatanud.
Ta külastiisreisMon ulatunud ka
Lähis-Itta, paikeseppegaie saare­le
ja inkade maale.
Oma ooperikarjäärl on ta alusta­nud
konservätooriunii lõpueksamil
,,Carmeniga". Sellejärgselt cm- ,te^
mast saanud kolmeteistkümneks
aastaks „Estonia" ooperi hinnatud
juht, kes on toonud kavadesse pal­ju
uuenduslikku. Kohri aastat jär­jest
pn ta olnud oopereid juhata­mas
Ameerikas: 1977 — Buenos Ai-res
(,,Jevgeni Onegm"), 1978 —
Rio de Janeiro (,,Turandot") ja
nüüd, 1979 — New York („ijevgeni
Onegin"). Ta teenib oma kunsti
ülevoolavalt suure seesmise vai­mustusega
ja põlemisega. Inimese
na on ta tundesoe ja sädelevalt elu­rõõmus.
Võibolla selles peitubki
tema erakordsete kontaktide sala­dus
orkestritega, milliseid ta ^n ju­hatanud.
Samuti inimesisa,
on sattunud tema mõjusfääri. Ko-du-
Eesti armastab Järvit samuti
nagu ta armastab Gustav Ernesak-sa.
Eestil ori olnud internatsionaal­se
kuulsusega laskur^rtlasi,
maadlejaid ja maletajaid. Nüüd on
meil ka Neeme Järvi — esimene
maailma tippklassi kuuluv eesti di-
BAIvIGKOK --^ T saabüiwM
andmete k i ö ^ önV)^ns«nai: sõ­ja
jõud lõpetamas oma vallutusope"
ratsioone Kambodzhas ning likvi­deerivad
võimult tõrjutud peami­nister
Poi Poti diviiside riismd^
Kämbodzha loodeosas. Tai sõjali­sed
vaatlejad mainivad, et Vietna­mi
üksused opereerivad N. Liidu ja
Kuuba nõuandjate näpunäidete ko-ašelt.
Arvatakse, et Kambödzhas-se
toodud Vietnatiii sõdurite arv
ulatub 150.000 mehele, kes ründa­vad
lakkamatult Poi Poti sõdureid
a tsivülpõgenikke, kellede arv
õuseb umbes 50.000 isikule.
CHARL0TTET0\P — Pri
dv^ard Islandi prpvintsivalimistel
kõrvaldasid konservatiivid võimult
iberaalide valitsuse,' millega Ka­nada
provintsiÖes langes viimane
iberaalide kants. Valimistel saavu­tasid
konservatiivid J. ,Ängus Mac-iean'i
juhtunisel suur6 valraiisvõi-du,
kindlustades endile 32 1^^
ses parlamendis 21 kohta, kuna li­beraalid
pidid leppuna 11 kohaga.
EVALD WOITK'i
ÕHTUSÖÖK BAM ^Tantsuks BOB CEINGANI ORKESiiR '8 iito©^
se lauad i r Pääsmed $20.00 is]k#k<M]|^^^ Laudade teUunine ja inf. V. Sillart 483-1955
K.T.
f
. laip., 28. ja pihap., 29. aprinü im
e.LkMiiM.7
kdotasid
Noorte
ülestöušniispüha laupäeval, 14.
aprillil tounus teonto Noorte
Siinifooniaorkestri kontsert, kus
3ole kava ulatuses oli kontsert­meistriks
noor eesti vüuldaija No-ira-
Mall Kerson. Toronto päevalehe
„Globe and Mail" muusikakriitik
J. Kraglund mmetas seda öma pi­kemas
arvustuses väga mõjukaks
esinemiseks. Orkester ön praegu
viis aastat vana ja /sel on täita suur
osa orkestreile pealekasvava koos­seisu
treenimisel. ^
1 Eesti Muusikdkonvereiiižs
DR. ROMAN TOI
O E M ©
kolmapäeval, 9. mail
TartJi Coilege'is
T