1983-10-18-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-Nr. 76 EESTLANE.teisii — Tuesday, Octöber 18, Lk. 7
mutti
¥alev Uibopiy
rootsikeelne nowlii^
¥cilemi'k ilmus
Äsja ilmus Borasis Invandrar-förlageti
kirjastusel Valev Uibopuu
novellivalimik „Ingenstans att ta
vägen*'. See sisaldab 12 novelli,
esitades läbilõike autori vastavast
loomingust kuni kõige viimase ajani.
Teose maht oa 160 lehekülge
ning raamatule on kaane kujundanud
Olev Mikiver. Eestipoolseiks
tõlkijaiks on olnud Ivo liiste, Hal-liki
Mälk ja Ilona Laanian. Teose
kohta on juba jõudnud ilmuda kaks
positiivset arvustust ajakirjas
,,Bibliotekstjänsts sambmdning"
nr. 17. ühes neist võrreldakse Uibopuu
loomingulaadi Erskine Gald-welli
omaga.
23. sept.-^l, okt. peetud y Veteranide Maailmamängudelt Pi^ei
k^-UdmedaMt }a^ Kanada retadit tegejÕBBstikiiis.
2851 LAWRENCE AVENUE E. Tel. 261-2238
(Hillside Plaža,Brimley nurga!)
Omanik Äke Saarinen
T.
A D V O K A A D I D
.\DVOKAAT.NOTAE
loom 1002, Royal Tnsst Towegr
Toronto Dominion Cenlre
?ostlaa&e§8: P.O. 32^, Jw&sm
Osi (Bay & King) USK IKl
Tekfoo: 8694777
24-tundi telefoni valyctoenastos
m. S. BROGOWSKi
OPTOMETRIST (OPTTO
• Tel S31-42S1 .
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
„Lõviosa" saavutatust
Jaan Roosile, kes 45+ vanuseklassis
püstitas maailmarekordi 5
km kämiises ja 20 km võitjs Kanada,
rekordiga. Ermo Kuhnar
70+ 'klassis tegi uue.Kanada rekordi
200 m jooksus.
Mängudel osales ligi 2000 mees-ja
naisatleeti 47-st riigist; USA-st
üle SOO, Lääne-Saksamaalt ligi
300, Rootsist ligi 100 jt. Kanadast
oli kohal 38 masterit, neist 10
naist, kes kokku tõid 15 kuldmedalit,
6 hõbedat ja 5 pronlcsi.
Võistlused toimusid 26-1 kergejõustiku
alal 11-s vanuseklassis.
Suurima vanusegrupi moodustas
40+ klass, kus oh vähemalt 304
meest ja 83 naist, sest hilisemaid
ülesandjaid, polnud näidatud pro-grammiraamatus.
70+ klassis osales
108 mees- ja 11 naismasterit.
Vanim võistleja oli 87-aastane
austraallane, kes jooksis 400 mi
Kuna Jaan Roos juba mullu
Põhja-Ameerüca masterite esi-võistlusel
tegi maaihnarekordi 5
km käimises ajaga 23.01,80, siis
oh loomulik, et kaitsta .esikoha
positsiooni, võisteldes maailma parimate
veteranide västu, mis ka
suurepäraselt õnnestus.
Ermo Kulmari kaasaminek
mängudele oli põhj ustatud huvist
suurema konkurentsi nägemiseks,
sest ta oli tänavu parandanud
Kanada 100 m rekordit, tulnud
Kanada meistriks 200 m 'jooksus
ja samal distantsil paiknenud Fõh-ja-
Ameerika esivõistlusel pronlcs-medalile.
Seoses poliitiliste tuultega Lõuna-
Aafrika osas, oH mängudest
osavõtt individuaalne, mistõttu
f ärskeä sciC8dused iga päev
Kõik deiikafessid saate^^
Äri avateid: teisip., kolmap. ja neljap.6, reedel 9—7, lanp. S>-4.
Esmasp. snletad.
BSD
lahingule
Tahaksin täiendada dr. Rein Taagepera artiklit „Iseseisvuse sünds
Soome, Eesti, Läti ja Leedu^\ Selles artiklis on alajaotuses ^õnnestunud
vasturünnak" (vaata „Vaba Eestlane" nr. 71, sept. 1983) kirjeldus,
mille kohta tahaksin omalt poolt selgituseks lisada, kuna olin tolle vasturünnaku
juht, seega oman täpseid andmeid kuidas olukord oli ja
kuidas see lahenes.
Too vasturünnak toimus 4. jaa- 4. jaanuarü kella 14—15 vahel
nuarill9i9 Laane-Arudevahe kait- valvesalga kontroUkäigult tagasi
sejobhel ja omab omaette suurt jõudes ja ületades raudtee-tähtsust,
kuna see tõi pöördepunkti tammi, nägin | raudteetammil
>Eesti Vabadussõjas. SeUe lahingu Kehra jaama suunas lükumas üht
kaotamisega oleksime sattunud inimkogu. HUjem selgus, et see oU
suurde ohtu, eriti Eesti pealinn olnud punaüksuse ülem. Samal
Tallinn. Oh raske arvata müline ajalnägm, et ka Laane-Arudevahe
olukord siis oleks kujunenud. . talude lagendiku serval liikus püsti
Arvesse võttes, et „Vabadussõ- lahingkorras punaväe ahelik. Neüe
ja ajaloo" I köide ümus aUes aas- avas tule meie valvesalk ja reser.
tal 1936, siis pole ime, et paljud vis olevad võitlejad. Olles jõudnud
lahingolukorrad ei leidnud tõetruud raudtee vahimaja nr. 88 juurde,
kirjeldamist. Nü on lugu ka Laa- kus oli telefon, sain ühenduse Keh-ne-
Arudevahe lahingu kirjeldami- ra jaamaga ja palusin kohe soo-sega.
KüU on nimetatud, et Kehra musrongi välja saatmist, kuna vas-jaamast
idapool oli kaitsel Kaitse- tane oli kallale tunginud suurema-liidu
valvesalk, aga kus kohal ja: te jõududega.
kui suur oli selle koosseis ei ole Vahepeal oli meie valvesalga tu-mainitud.
Tegelikult nägin raud- li pannud vastase aheliku liikumi-tee
vahimaja nr. 88 juures väid se seisma ja nad olid sunnitud kün-kahte
kaitseliitlast, kes sealt lah- gaste taga varju otsima. Peatselt
küsid, kui 1918. a. detsembris oma" oli köhal Soomusrong nr. 1, kust
8, rooduga smna jõudsm. avati otsesihtimisel kahuri ja ras-
Vabadussõja ajaloo raamatus lk. kekuulipildujate tuli. Umbes poole,^
321 on komisjon hakkama saanud tunnüise tulistamise järel oli puna-
. a p i H W ^ ^ eLtiased X t S EsW^^ 29/septembril Portoriikos, San Juan'is tolmunud V Maailmaveteranidesum-ima arusaamatusega, märki- üksus põgenemisel jättes maha^ 20 fVVVVVVVVVVlär^ ecMiasea voisuesia „iistoma m- _^„^,„„^^^^^^^^^^ ^.^^ T^„«C ^„ i7r«.-n. des-et ..4. Jaanuaril 1919. a. nea- Punaväelast sur^
Vaipcide jamööbli
keemiline puhcistys
bi värvides Kanada minade vŽ7 Mängudest osavõtnud eestlased. Pildil vasakult Jaan Roos ja Ermo ^es: et „4. jaamiarü 1919. a. pea- punaväelast surnutena, Siamuti M-Kanada
punase voist- giümar, kes tuM tagasi me maailmarekordi, kahe ^^^k^^^^^ letungivad punaüksuste roodud sun- sn^elvi ja va^^^^^^^
lusdressi asemel.
me Kanada rekordiga.
„Staingiiard** hinna §ees
Söogitnba, elntoba ja koridldDir
IPen^onäride kortereüe Mnnaalim-
(Sus. Samuti akende pesenmKB.
Peeter Valing
T®L 690-4961
25. SEPTEMBER
Enamus joo^csusid peeti Sixto
Escobari suurel staadionil, mille
Foto- E kulmar disid raskusteta taanduma meie kerget kuuHpildujat ja karabiine.
nõrga kaitseliitlaste valvesalga". Nüüd algas puna jõukude tagaaja.
; .. , , . otseses , mõttes, .
ta oh viiendal ko- kusjuures 12 nngitdiü Induse. ^^^.^^ ikkagi pidamid kuni punajõugud olid paisatud üle
asuva pargi asfalteeritud sõiduteel, „ X « . ^ « ^ . A „ w. * . . i : : ; ^ , Nnrmri» Y M O W O A ino ' .
1 , , , 1 ^ J . Roosi ihaäibnarekordüine aeg
kaheksa mdakaemd punase tar- oU 23.01,06, mis õn tema 1982.
^msm^^el oli amult uihkvso pikk aeglane nägema toda kaitseliidu valvesal- Na1VrTo-v-.VJ (Nariv.. a^) jõeK.
. , . ^ ka. Nuud Eestist saabunud teadete
t?F\Z t t Ä ü L ^ n t : rekordist parem 0.74 võrra. Ing-
^2f0\(0\ m^ e^^eMljo^o k^ sus, miMllli-s ei-dJ o hr ne- i9a0 9k0o lumbialase Ramirez komias
li, et mahutada 29 võistlejat. Ai- ^ ^ - ^ Ö ' ^ ^ -
nult kaks esime
vahejodksudesse.
tõus ja langus. Kahjuks rikkus õhku
pidev töölesõitjate autode Vool,
mis liikus samas suunas kõndija-
Olukord oli tegelikult järgmine: järele olevat Laane-Arudevahe ta-
Olin 5. Rakvere jalaväepolgu üle- l^de otseses läheduses püstitatud
ma alam-polkovriiku (oberst) Ni- ausammas selles lahingus langenu-kolai
Reeg'i korraldusega määra- te mälestuseks.
Kuna võistlm Selle lahingu juhtimise järel
mmi Uil t ikroaikVos eo csiitm^ oeos*t p« öäöäos^eosjid^ edAra,s i' -2,0A0A vaht^- o•d ksud^,^ ^^^^^-^i^l^ . kell 6.30, siis temperatuur oli ludekaitselõiku. OUes maastikuga ülendaU Eesti sõLjaaivdäogneerdi e-h
esunest paases loppjooksu, toi- ^^j^^ oh jäUegi tõusnud üle 90°F se valvesalga Itn. Piiri juhatusel käskkirjaga staabikaptenist kapte-
Jooksu algus venis 25 min. võr- musid Sixto Escohär'i •staadionil. küllaldase nüskusega. Eeldused idapoole talude rühma ja teise rüh- niks kiiduväärse teenistuse eest
IPaijad eestlased — majaomanikiad,
e! te®
et teen igcssugiiseid
myd- jc§ puuaedii
knmtide ümbefo
:B.KISlMÄGI,feI.1759.
ra eehegistreerimise tõttu ja et lõ- 1°?.^^-^®., ^^^^^^^ ^^^^^^^^^^ heaks tagajärjeks polnud ideaal- masuuruse salga asetasin lipnik ning määrati 4. Kitsarööpalise soo-petada
vanemate klasside jookse äkilise vihmasaju tõttu. : sed. - v Oerti juhtimisel üle ra nr. 4 ülemaks,
samal distantsil. 80-f- klassis oH 9 Kulmar, kes end eelsoojendas • / " ida suunas. ' Endrik Tamm, dr. rer. for.
v5istlejat ja 8 5 . Massis - kaks, ^^m^r.^o^^^^^ ^ : .
Radade kohal loosimist ei teh- ^^^t
tud. Kulmarile oli esimese.
jooksus määratud 6-es rada, mis ^- ^""^^r-jar teises vahe.
võis veidi soodustada eeljooksja J" f sus, ajaga 31,20 napilt ^^^^^^^^ ^ ^^^^ ^
.„.kkiinnnniipoüüüüddmmiisstt"".. KKunhlmna^rr t«u,,l1i! tJeii-. .daQks.. ^ T,e„is t,e võistlejate ajad ,o.h, d ^^j^^^ ™ j^^^„^ j^^j^^ 5 —^
seks ajaga 30,80 (elektrooniline), ^^'^^ xti''" võistlus oli andnud ülevaate vas-mis
on uueks Kanada rekordiks 7^^': ,?t'^'^V,o''?lu^V ^^^^^ asus Roos
ja millega pääses vahejooksu.
Eehnine rekord oU 32,0 aastasf iV^-^ ^
1977.
Nobeli laureaadiks
STOKHOLM— Inglise kirjanik wmiam Goldmg valiti tänavuseks
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAIiTUS :
avatud esmaspäevast
feedeni kella 9--3-ni
Toimetaja H. Ojaj kodune
tel. 481-5316
Telefonid: tounetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttiÄ,
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel .......
tekstis
esiküljel
.75
$5.50
nädala esimesse ajalehte kuni
©masp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella ll°ni.
J?^^^' varsti juhtima, lõpetades Kanada
rekordajaga 1:39^^ ^
^ ^^^^^ 72-aastane kirjanik dustariu-jutamist
Eeljooksu võitis ameeriklane Muide oli lõppjooksos 7-nda ^J^^^'^?* '^eistkordsek äratades tähelepanu oma 1943. aastal ümu-
White ajaga 30,70. ülejäänud koha aeg 31,55, mis vihjab tõiga- "^^^^^^^ jutustusega „Lord of the FUes^* (Kärbeste kunmgas). Teos muu-ajad
OÜd 30,90 (Nordhausen, L.- et suurtel võistlustel mitmete ^^'^^^^^^^^^^^^ ^^^^ hakkas „sprm- klassikuks moodsas inglise romaanikirjanduses üsna koheselt ja on
Saksamaa), 31.60 (Näidu, Itaalia), eel- ja vähejooksudegä peab 6^^ jäänud tema tuntuimaks teoseks (tänu ka väga suurt tähelepanu leid-
31.90 (Lacey, USA) ja 35,30 ka ,,loosiõnne'^
(Bernhardt, L.-Saksamaa). seks. • Massis esimese kohne ajad olid Ta järgnevadki teosed pälvisid jäärist, hakates õppima ingUse kir-
Hiljem selgus, et Kulmari aeg iffiSlMDÄL '28 S E ! ^ ^
3080 jäi paremuselt kaheksan- " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ümunud: „Rites of Passage"- eest janduse, mis hiljem on talle suure-daks
V Maaihnamängude ligi 30-e 400 mkohn vahejooksu ^2^^ sõiduga «määrati talle^ I^^^^^ ^rgeim kir- mat mõju avaldamid oma loomiuv
võisüeja hulgas. võistiejale TS^^^ ^^^1'. " • . , ,
Escöbar staadionil ikka veel pa^^^^ mmed masterite maäü- Rootsi 18-liikmelme akadeemia Rootsi akadeemia valik ei olnud
ESMASPÄEV, 26. SEPTEMBER va ilmaga maeliidi tippu kiü-kõndmiises,mü- motiveeris 240.000 doUari suuruse üksmeelne, sellele protesteeris vas-
* ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^^ auhinna määramist Goldingule tu akadeemia liige luuletaja Artur
Sel päeval oli Roosi kord min- Kulmar, kes jooksis esimeses korrata'järgmisel veteranide . \ \^ Lundkvist,
na võistlusele. 5 km käunine peeti vahejooksüs 6-ndal rajal, jäi viien- QJ^^^^ arvates et Golding pole sellisit
Parque Central staadionil, müle ^^f/ajaga 79,83 (eehnise aasta jj^^^^
rajad samase tartan kattega. Ihn ^^^^^i^ rekord oir 83,71). Vahese^^^^^^^j^^^^^^
oH nagu eelmisel päeval. treemngu tõttu oli esini^^^^^ mõnigi „estoonlane"
Roosi vastaste arv oh 16, mil- ^"g^»re (Roosi ajavotul 30,6!), Raseda
lele lisandus veel kuus masterit mistõttu järgmised 200 m pidi ^^^^^^
40-1- klassist. Kdcku oli 94 võist- «jalutama" jooksa katkesta- ' .v- - . y '
lejat, kes startisid 10-e aasta va- mise'asemel.;; . V" . - .
nusegruppides. - See vahejooks kujunes kõige
Võistluse alguses Roos tegi n.ö. tugevamaks, sest sellest pääsesid
tema realistliku jutustava kunsti-pärasuse
ja mitmekülgsuse nmg ^^^^ ^ra teenimid, kmia on
muutüise muversaalsuse eest ainult väike inglise fenomeen ja
mimolukorra valgustamisel.^^^^^ ^^^^
Golding on sündinud 1911 Corn- Järgmine kandidaat, keda ka
waUls, ta uuris teadust Oxfordi Lundkvist soovitas oli prantsuse
ülikoolis, loobus siis teadlase kar- kirjanik Claude. Simon.
Väljaspool tööaega
Leida Marley 223-(
Postiaadress:
9 Parravano D.
Willovtrdale, Ont. M2R 3S8
sans
se, et ilmumisel on Jaan Krossi romaan
Keisri hull" (tõlge Ivo liiste
ja Birgitta Goranson).
1982. a. on Fripress avaldanud
Jaan Kaplinski luuletuskogu „Vara
taktilist r käimist, kuna Euroopa neli (kaks esimest jä kaks parimat.^^^^
(Stevens) ja L.-Ameerika (Rami- aega) finaali. Resultaadid olid Kirjastus^
rez) meistrite Võuned olid teatud 70,14 (^hite, USA, kes k^ võitis Laretei jutustuse ,,Mpanträdet"|^g
Msimusmärgi aU. Seetõttu esune- finaali), 72j47(Ortiz^Pü^ _
sel paaril ringil Ramirez tegi ligi 74,08 (Whel^^^^^^^ Selles metoabK;Laretei osalt Rootsi kirjastus fripress on aval- ^ ^ ^ ^ ^ ' { M Q i Q
200 m edumaa, mis aga edaspidi cey, USA) ja 82,70 (Viel, Itaalia), oma ^^M^^ Shveitsis pr. danud Tallinnas elutseva eesti kir- y^rjud on väga pikad),
pidevalt vähenes. Kuuendal ringil Mainida võiks vee^ Unfi romäani„Sügis-läks
Roos mõõda Ramirezist ja sus 7-nda aeg oH 81,40 ja 8-dal, konserdil esinemise probleeme, eri- hair* rootsikeelses tõlkes pealkir- Läti autpreüt on ilmunud Stok-
Stevensist ning hakkas suurenda- viimasel, 87,40 (Ward, Kanada)! ti seoses Beethoveni 2X jäga„Höstbar'. Teose on tõlkinud holmis elutseva Veronika Strelerte
ma vahemaad ligi 65-le meetrile. - ' sonaadi tõlgendarciisega. (Sonaat Edgar L.Puide ja Peeter Puide. luuletuskogu „Under höga träd"
Lõpuringi tegi Roos veidi väikse- NEÜAPÄEV, 29. S E P T E M E R op. 57 f-moU, mis^^ ^^ü^^^ Kaane on valmistanud soome (Kõrgete puie ^11) ja Lätis asuva
ma tempoga, et vältida diskvalifit- "kirjastaja poolt sai m^ kunstnik Matti Lethonen ( — ilm- Imants Ziedönise luuletuskogu
seerimise ohtu, mis juhtus auster- 20 km käunise v ö i Ä algas jä s^^^ \ selt peaks see olema Lehtonen!). „Utan svanar, utan snö" (Luikede-lasele
Molishüe 5 meetrit enne lõppes-Sixto Escobari^M^^ ta, lumeta). , T.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 18, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831018 |
Description
| Title | 1983-10-18-07 |
| OCR text | -Nr. 76 EESTLANE.teisii — Tuesday, Octöber 18, Lk. 7 mutti ¥alev Uibopiy rootsikeelne nowlii^ ¥cilemi'k ilmus Äsja ilmus Borasis Invandrar-förlageti kirjastusel Valev Uibopuu novellivalimik „Ingenstans att ta vägen*'. See sisaldab 12 novelli, esitades läbilõike autori vastavast loomingust kuni kõige viimase ajani. Teose maht oa 160 lehekülge ning raamatule on kaane kujundanud Olev Mikiver. Eestipoolseiks tõlkijaiks on olnud Ivo liiste, Hal-liki Mälk ja Ilona Laanian. Teose kohta on juba jõudnud ilmuda kaks positiivset arvustust ajakirjas ,,Bibliotekstjänsts sambmdning" nr. 17. ühes neist võrreldakse Uibopuu loomingulaadi Erskine Gald-welli omaga. 23. sept.-^l, okt. peetud y Veteranide Maailmamängudelt Pi^ei k^-UdmedaMt }a^ Kanada retadit tegejÕBBstikiiis. 2851 LAWRENCE AVENUE E. Tel. 261-2238 (Hillside Plaža,Brimley nurga!) Omanik Äke Saarinen T. A D V O K A A D I D .\DVOKAAT.NOTAE loom 1002, Royal Tnsst Towegr Toronto Dominion Cenlre ?ostlaa&e§8: P.O. 32^, Jw&sm Osi (Bay & King) USK IKl Tekfoo: 8694777 24-tundi telefoni valyctoenastos m. S. BROGOWSKi OPTOMETRIST (OPTTO • Tel S31-42S1 . 412 RONCESVALLES AVE. AT HOWARD PARK „Lõviosa" saavutatust Jaan Roosile, kes 45+ vanuseklassis püstitas maailmarekordi 5 km kämiises ja 20 km võitjs Kanada, rekordiga. Ermo Kuhnar 70+ 'klassis tegi uue.Kanada rekordi 200 m jooksus. Mängudel osales ligi 2000 mees-ja naisatleeti 47-st riigist; USA-st üle SOO, Lääne-Saksamaalt ligi 300, Rootsist ligi 100 jt. Kanadast oli kohal 38 masterit, neist 10 naist, kes kokku tõid 15 kuldmedalit, 6 hõbedat ja 5 pronlcsi. Võistlused toimusid 26-1 kergejõustiku alal 11-s vanuseklassis. Suurima vanusegrupi moodustas 40+ klass, kus oh vähemalt 304 meest ja 83 naist, sest hilisemaid ülesandjaid, polnud näidatud pro-grammiraamatus. 70+ klassis osales 108 mees- ja 11 naismasterit. Vanim võistleja oli 87-aastane austraallane, kes jooksis 400 mi Kuna Jaan Roos juba mullu Põhja-Ameerüca masterite esi-võistlusel tegi maaihnarekordi 5 km käimises ajaga 23.01,80, siis oh loomulik, et kaitsta .esikoha positsiooni, võisteldes maailma parimate veteranide västu, mis ka suurepäraselt õnnestus. Ermo Kulmari kaasaminek mängudele oli põhj ustatud huvist suurema konkurentsi nägemiseks, sest ta oli tänavu parandanud Kanada 100 m rekordit, tulnud Kanada meistriks 200 m 'jooksus ja samal distantsil paiknenud Fõh-ja- Ameerika esivõistlusel pronlcs-medalile. Seoses poliitiliste tuultega Lõuna- Aafrika osas, oH mängudest osavõtt individuaalne, mistõttu f ärskeä sciC8dused iga päev Kõik deiikafessid saate^^ Äri avateid: teisip., kolmap. ja neljap.6, reedel 9—7, lanp. S>-4. Esmasp. snletad. BSD lahingule Tahaksin täiendada dr. Rein Taagepera artiklit „Iseseisvuse sünds Soome, Eesti, Läti ja Leedu^\ Selles artiklis on alajaotuses ^õnnestunud vasturünnak" (vaata „Vaba Eestlane" nr. 71, sept. 1983) kirjeldus, mille kohta tahaksin omalt poolt selgituseks lisada, kuna olin tolle vasturünnaku juht, seega oman täpseid andmeid kuidas olukord oli ja kuidas see lahenes. Too vasturünnak toimus 4. jaa- 4. jaanuarü kella 14—15 vahel nuarill9i9 Laane-Arudevahe kait- valvesalga kontroUkäigult tagasi sejobhel ja omab omaette suurt jõudes ja ületades raudtee-tähtsust, kuna see tõi pöördepunkti tammi, nägin | raudteetammil >Eesti Vabadussõjas. SeUe lahingu Kehra jaama suunas lükumas üht kaotamisega oleksime sattunud inimkogu. HUjem selgus, et see oU suurde ohtu, eriti Eesti pealinn olnud punaüksuse ülem. Samal Tallinn. Oh raske arvata müline ajalnägm, et ka Laane-Arudevahe olukord siis oleks kujunenud. . talude lagendiku serval liikus püsti Arvesse võttes, et „Vabadussõ- lahingkorras punaväe ahelik. Neüe ja ajaloo" I köide ümus aUes aas- avas tule meie valvesalk ja reser. tal 1936, siis pole ime, et paljud vis olevad võitlejad. Olles jõudnud lahingolukorrad ei leidnud tõetruud raudtee vahimaja nr. 88 juurde, kirjeldamist. Nü on lugu ka Laa- kus oli telefon, sain ühenduse Keh-ne- Arudevahe lahingu kirjeldami- ra jaamaga ja palusin kohe soo-sega. KüU on nimetatud, et Kehra musrongi välja saatmist, kuna vas-jaamast idapool oli kaitsel Kaitse- tane oli kallale tunginud suurema-liidu valvesalk, aga kus kohal ja: te jõududega. kui suur oli selle koosseis ei ole Vahepeal oli meie valvesalga tu-mainitud. Tegelikult nägin raud- li pannud vastase aheliku liikumi-tee vahimaja nr. 88 juures väid se seisma ja nad olid sunnitud kün-kahte kaitseliitlast, kes sealt lah- gaste taga varju otsima. Peatselt küsid, kui 1918. a. detsembris oma" oli köhal Soomusrong nr. 1, kust 8, rooduga smna jõudsm. avati otsesihtimisel kahuri ja ras- Vabadussõja ajaloo raamatus lk. kekuulipildujate tuli. Umbes poole,^ 321 on komisjon hakkama saanud tunnüise tulistamise järel oli puna- . a p i H W ^ ^ eLtiased X t S EsW^^ 29/septembril Portoriikos, San Juan'is tolmunud V Maailmaveteranidesum-ima arusaamatusega, märki- üksus põgenemisel jättes maha^ 20 fVVVVVVVVVVlär^ ecMiasea voisuesia „iistoma m- _^„^,„„^^^^^^^^^^ ^.^^ T^„«C ^„ i7r«.-n. des-et ..4. Jaanuaril 1919. a. nea- Punaväelast sur^ Vaipcide jamööbli keemiline puhcistys bi värvides Kanada minade vŽ7 Mängudest osavõtnud eestlased. Pildil vasakult Jaan Roos ja Ermo ^es: et „4. jaamiarü 1919. a. pea- punaväelast surnutena, Siamuti M-Kanada punase voist- giümar, kes tuM tagasi me maailmarekordi, kahe ^^^k^^^^^ letungivad punaüksuste roodud sun- sn^elvi ja va^^^^^^^ lusdressi asemel. me Kanada rekordiga. „Staingiiard** hinna §ees Söogitnba, elntoba ja koridldDir IPen^onäride kortereüe Mnnaalim- (Sus. Samuti akende pesenmKB. Peeter Valing T®L 690-4961 25. SEPTEMBER Enamus joo^csusid peeti Sixto Escobari suurel staadionil, mille Foto- E kulmar disid raskusteta taanduma meie kerget kuuHpildujat ja karabiine. nõrga kaitseliitlaste valvesalga". Nüüd algas puna jõukude tagaaja. ; .. , , . otseses , mõttes, . ta oh viiendal ko- kusjuures 12 nngitdiü Induse. ^^^.^^ ikkagi pidamid kuni punajõugud olid paisatud üle asuva pargi asfalteeritud sõiduteel, „ X « . ^ « ^ . A „ w. * . . i : : ; ^ , Nnrmri» Y M O W O A ino ' . 1 , , , 1 ^ J . Roosi ihaäibnarekordüine aeg kaheksa mdakaemd punase tar- oU 23.01,06, mis õn tema 1982. ^msm^^el oli amult uihkvso pikk aeglane nägema toda kaitseliidu valvesal- Na1VrTo-v-.VJ (Nariv.. a^) jõeK. . , . ^ ka. Nuud Eestist saabunud teadete t?F\Z t t Ä ü L ^ n t : rekordist parem 0.74 võrra. Ing- ^2f0\(0\ m^ e^^eMljo^o k^ sus, miMllli-s ei-dJ o hr ne- i9a0 9k0o lumbialase Ramirez komias li, et mahutada 29 võistlejat. Ai- ^ ^ - ^ Ö ' ^ ^ - nult kaks esime vahejodksudesse. tõus ja langus. Kahjuks rikkus õhku pidev töölesõitjate autode Vool, mis liikus samas suunas kõndija- Olukord oli tegelikult järgmine: järele olevat Laane-Arudevahe ta- Olin 5. Rakvere jalaväepolgu üle- l^de otseses läheduses püstitatud ma alam-polkovriiku (oberst) Ni- ausammas selles lahingus langenu-kolai Reeg'i korraldusega määra- te mälestuseks. Kuna võistlm Selle lahingu juhtimise järel mmi Uil t ikroaikVos eo csiitm^ oeos*t p« öäöäos^eosjid^ edAra,s i' -2,0A0A vaht^- o•d ksud^,^ ^^^^^-^i^l^ . kell 6.30, siis temperatuur oli ludekaitselõiku. OUes maastikuga ülendaU Eesti sõLjaaivdäogneerdi e-h esunest paases loppjooksu, toi- ^^j^^ oh jäUegi tõusnud üle 90°F se valvesalga Itn. Piiri juhatusel käskkirjaga staabikaptenist kapte- Jooksu algus venis 25 min. võr- musid Sixto Escohär'i •staadionil. küllaldase nüskusega. Eeldused idapoole talude rühma ja teise rüh- niks kiiduväärse teenistuse eest IPaijad eestlased — majaomanikiad, e! te® et teen igcssugiiseid myd- jc§ puuaedii knmtide ümbefo :B.KISlMÄGI,feI.1759. ra eehegistreerimise tõttu ja et lõ- 1°?.^^-^®., ^^^^^^^ ^^^^^^^^^^ heaks tagajärjeks polnud ideaal- masuuruse salga asetasin lipnik ning määrati 4. Kitsarööpalise soo-petada vanemate klasside jookse äkilise vihmasaju tõttu. : sed. - v Oerti juhtimisel üle ra nr. 4 ülemaks, samal distantsil. 80-f- klassis oH 9 Kulmar, kes end eelsoojendas • / " ida suunas. ' Endrik Tamm, dr. rer. for. v5istlejat ja 8 5 . Massis - kaks, ^^m^r.^o^^^^^ ^ : . Radade kohal loosimist ei teh- ^^^t tud. Kulmarile oli esimese. jooksus määratud 6-es rada, mis ^- ^""^^r-jar teises vahe. võis veidi soodustada eeljooksja J" f sus, ajaga 31,20 napilt ^^^^^^^^ ^ ^^^^ ^ .„.kkiinnnniipoüüüüddmmiisstt"".. KKunhlmna^rr t«u,,l1i! tJeii-. .daQks.. ^ T,e„is t,e võistlejate ajad ,o.h, d ^^j^^^ ™ j^^^„^ j^^j^^ 5 —^ seks ajaga 30,80 (elektrooniline), ^^'^^ xti''" võistlus oli andnud ülevaate vas-mis on uueks Kanada rekordiks 7^^': ,?t'^'^V,o''?lu^V ^^^^^ asus Roos ja millega pääses vahejooksu. Eehnine rekord oU 32,0 aastasf iV^-^ ^ 1977. Nobeli laureaadiks STOKHOLM— Inglise kirjanik wmiam Goldmg valiti tänavuseks VABA EESTLANE TOIMETUS JA TAIiTUS : avatud esmaspäevast feedeni kella 9--3-ni Toimetaja H. Ojaj kodune tel. 481-5316 Telefonid: tounetus 444-4823 talitus 444-4832 KUULUTAMINE VABA EESTLASES tasuv ajalehe laialdase leviku tõttiÄ, üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel ....... tekstis esiküljel .75 $5.50 nädala esimesse ajalehte kuni ©masp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella ll°ni. J?^^^' varsti juhtima, lõpetades Kanada rekordajaga 1:39^^ ^ ^ ^^^^^ 72-aastane kirjanik dustariu-jutamist Eeljooksu võitis ameeriklane Muide oli lõppjooksos 7-nda ^J^^^'^?* '^eistkordsek äratades tähelepanu oma 1943. aastal ümu- White ajaga 30,70. ülejäänud koha aeg 31,55, mis vihjab tõiga- "^^^^^^^ jutustusega „Lord of the FUes^* (Kärbeste kunmgas). Teos muu-ajad OÜd 30,90 (Nordhausen, L.- et suurtel võistlustel mitmete ^^'^^^^^^^^^^^^ ^^^^ hakkas „sprm- klassikuks moodsas inglise romaanikirjanduses üsna koheselt ja on Saksamaa), 31.60 (Näidu, Itaalia), eel- ja vähejooksudegä peab 6^^ jäänud tema tuntuimaks teoseks (tänu ka väga suurt tähelepanu leid- 31.90 (Lacey, USA) ja 35,30 ka ,,loosiõnne'^ (Bernhardt, L.-Saksamaa). seks. • Massis esimese kohne ajad olid Ta järgnevadki teosed pälvisid jäärist, hakates õppima ingUse kir- Hiljem selgus, et Kulmari aeg iffiSlMDÄL '28 S E ! ^ ^ 3080 jäi paremuselt kaheksan- " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ümunud: „Rites of Passage"- eest janduse, mis hiljem on talle suure-daks V Maaihnamängude ligi 30-e 400 mkohn vahejooksu ^2^^ sõiduga «määrati talle^ I^^^^^ ^rgeim kir- mat mõju avaldamid oma loomiuv võisüeja hulgas. võistiejale TS^^^ ^^^1'. " • . , , Escöbar staadionil ikka veel pa^^^^ mmed masterite maäü- Rootsi 18-liikmelme akadeemia Rootsi akadeemia valik ei olnud ESMASPÄEV, 26. SEPTEMBER va ilmaga maeliidi tippu kiü-kõndmiises,mü- motiveeris 240.000 doUari suuruse üksmeelne, sellele protesteeris vas- * ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^^ auhinna määramist Goldingule tu akadeemia liige luuletaja Artur Sel päeval oli Roosi kord min- Kulmar, kes jooksis esimeses korrata'järgmisel veteranide . \ \^ Lundkvist, na võistlusele. 5 km käunine peeti vahejooksüs 6-ndal rajal, jäi viien- QJ^^^^ arvates et Golding pole sellisit Parque Central staadionil, müle ^^f/ajaga 79,83 (eehnise aasta jj^^^^ rajad samase tartan kattega. Ihn ^^^^^i^ rekord oir 83,71). Vahese^^^^^^^j^^^^^^ oH nagu eelmisel päeval. treemngu tõttu oli esini^^^^^ mõnigi „estoonlane" Roosi vastaste arv oh 16, mil- ^"g^»re (Roosi ajavotul 30,6!), Raseda lele lisandus veel kuus masterit mistõttu järgmised 200 m pidi ^^^^^^ 40-1- klassist. Kdcku oli 94 võist- «jalutama" jooksa katkesta- ' .v- - . y ' lejat, kes startisid 10-e aasta va- mise'asemel.;; . V" . - . nusegruppides. - See vahejooks kujunes kõige Võistluse alguses Roos tegi n.ö. tugevamaks, sest sellest pääsesid tema realistliku jutustava kunsti-pärasuse ja mitmekülgsuse nmg ^^^^ ^ra teenimid, kmia on muutüise muversaalsuse eest ainult väike inglise fenomeen ja mimolukorra valgustamisel.^^^^^ ^^^^ Golding on sündinud 1911 Corn- Järgmine kandidaat, keda ka waUls, ta uuris teadust Oxfordi Lundkvist soovitas oli prantsuse ülikoolis, loobus siis teadlase kar- kirjanik Claude. Simon. Väljaspool tööaega Leida Marley 223-( Postiaadress: 9 Parravano D. Willovtrdale, Ont. M2R 3S8 sans se, et ilmumisel on Jaan Krossi romaan Keisri hull" (tõlge Ivo liiste ja Birgitta Goranson). 1982. a. on Fripress avaldanud Jaan Kaplinski luuletuskogu „Vara taktilist r käimist, kuna Euroopa neli (kaks esimest jä kaks parimat.^^^^ (Stevens) ja L.-Ameerika (Rami- aega) finaali. Resultaadid olid Kirjastus^ rez) meistrite Võuned olid teatud 70,14 (^hite, USA, kes k^ võitis Laretei jutustuse ,,Mpanträdet"|^g Msimusmärgi aU. Seetõttu esune- finaali), 72j47(Ortiz^Pü^ _ sel paaril ringil Ramirez tegi ligi 74,08 (Whel^^^^^^^ Selles metoabK;Laretei osalt Rootsi kirjastus fripress on aval- ^ ^ ^ ^ ^ ' { M Q i Q 200 m edumaa, mis aga edaspidi cey, USA) ja 82,70 (Viel, Itaalia), oma ^^M^^ Shveitsis pr. danud Tallinnas elutseva eesti kir- y^rjud on väga pikad), pidevalt vähenes. Kuuendal ringil Mainida võiks vee^ Unfi romäani„Sügis-läks Roos mõõda Ramirezist ja sus 7-nda aeg oH 81,40 ja 8-dal, konserdil esinemise probleeme, eri- hair* rootsikeelses tõlkes pealkir- Läti autpreüt on ilmunud Stok- Stevensist ning hakkas suurenda- viimasel, 87,40 (Ward, Kanada)! ti seoses Beethoveni 2X jäga„Höstbar'. Teose on tõlkinud holmis elutseva Veronika Strelerte ma vahemaad ligi 65-le meetrile. - ' sonaadi tõlgendarciisega. (Sonaat Edgar L.Puide ja Peeter Puide. luuletuskogu „Under höga träd" Lõpuringi tegi Roos veidi väikse- NEÜAPÄEV, 29. S E P T E M E R op. 57 f-moU, mis^^ ^^ü^^^ Kaane on valmistanud soome (Kõrgete puie ^11) ja Lätis asuva ma tempoga, et vältida diskvalifit- "kirjastaja poolt sai m^ kunstnik Matti Lethonen ( — ilm- Imants Ziedönise luuletuskogu seerimise ohtu, mis juhtus auster- 20 km käunise v ö i Ä algas jä s^^^ \ selt peaks see olema Lehtonen!). „Utan svanar, utan snö" (Luikede-lasele Molishüe 5 meetrit enne lõppes-Sixto Escobari^M^^ ta, lumeta). , T. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-18-07
